Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 17. juuni 2024, Tartu 3-22-2242 X.X. kaebus Justiitsministeeriumi 16. septembri 2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti läbi Tallinna Vangla taotlus Kaebaja X.X. Vastustaja Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vanglalt 25. märtsil 2024 ja 26. märtsil 2024 saabunud täiendavad tõendid kaebaja telefonikõnede väljavõtete kohta.
3.Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6 ja § 187 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus jättis 4. septembri 2023. a otsusega rahuldamata X.X. kaebuse Justiitsministeeriumi 16. septembri 2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti läbi Tallinna Vangla taotlus (resolutsiooni p 1) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2).
2.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tehti halduskohtu kohtuotsus kaebajale, tema esindajale vandeadvokaadile Raiko Paasile ja Justiitsministeeriumi esindajale avalikus e-toimikus nähtavaks 4. septembril 2023. Samal kuupäeval tehti halduskohtu otsus kättesaadavaks kaebaja esindajale ja Justiitsministeeriumi esindajale. Kaebaja esindajana sai vandeadvokaat Raiko Paas halduskohtu otsuse e-toimiku kaudu kätte 4. septembril 2023 kell 22:04.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
Kuna halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 4. septembril 2023, siis oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 4. oktoobril 2023. Tartu Halduskohus on 4. septembri 2023. a otsuse edasikaebamise korra ja selgituste osas apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva - 4. oktoober 2023 - ka selgelt ära märkinud.
4.21. oktoobril 2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule avalduse, milles märkis, et halduskohus jättis 4. septembri 2023. a otsusega tema kaebuse rahuldamata. Nimetatud asjas oli kaebaja esindaja advokaat Raiko Paas, kes ei teavitanud kaebajat otsuse avaldamisest ja seda kaebajale ei esitanud ega kaevanud edasi apellatsioonimenetluses. Samuti ei edastanud halduskohus enda otsust kaebajale. 20. oktoobril 2023 tagati kaebajale ligipääs e-toimikule, kust kaebaja eeltoodu avastas. Kaebaja palub ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kuna ta soovib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsusele iseseisvalt. Taotlus on põhjendatud, kuna esindaja ei täitnud oma kohustusi ja toimis pahatahtlikult. Tartu Halduskohus edastas kaebaja avalduse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus esitas 20. veebruaril 2024 kaebajale kohtunõude ja palus kohtule teada anda, kas kaebaja 21. oktoobri 2023. a avalduse puhul on tegemist apellatsioonkaebusega Tartu Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse peale või soovib kaebaja esitada apellatsioonkaebuse eraldi dokumendina. Samuti palus ringkonnakohus selgitada, millal kaebaja suhtles oma esindajaga R. Paasiga seoses haldusasja nr 3-22-2242 kohtumenetlusega.
6.Kaebaja teatas 25. veebruaril 2024 vastuseks ringkonnakohtu kohtunõudele, et soovib esitada apellatsioonkaebuse eraldi dokumendina ning suhtles esindaja R. Paasiga seoses haldusasjaga nr 3-22-2242 pärast 20. oktoobrit 2023.
7.Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja 12. märts 2024 apellatsioonkaebuse esitamiseks ning kaebaja esitas 10. märtsil 2024 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebaja kaebus. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.
8.Justiitsministeerium esitas 3. aprillil 2024 ringkonnakohtule seisukoha kaebaja taotluse osas ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Vastustaja leidis, et kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja mitte järgimiseks ning menetlustähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Vastustajal puudub alus kahelda kaebaja esindaja professionaalsuses. Kaebaja ja advokaadi vahel on toimunud tihe suhtlus kohtumenetluse ajal. Nad on suhelnud nii telefoni teel kui ka lühiajaliste kokkusaamiste kaudu. Puudub alus kahelda, et tiheda suhtlemise ajal ei ole vandeadvokaat teavitanud kaebajat otsuse avalikustamisest ja sisust. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus isik leiab, et tema esindaja käitus pahatahtlikult ja ei täitnud enda kohustusi, teeb ta advokaadiga edasi koostööd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.
10.HKMS § 187 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.
11.Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Praeguses haldusasjas tegi halduskohus otsuse avalikult teatavaks 4. septembril 2023 ning apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli 4. oktoober 2023. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2023 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamise taotluse, misjärel ringkonnakohus selgitas kaebajale, et kui kohtule ei ole esitatud apellatsioonkaebust, ei ole kohtul võimalik lahendada ka taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna HKMS § 71 lg 4 järgi tuleb tähtaja ennistamise avalduse esitamisega samal ajal teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kaebaja esitas kohtu nõudel apellatsioonkaebuse 10. märtsil 2024.
12.Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ja põhjendus selle kohta, miks kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasi. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda.
13.Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral. Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
14.Kaebaja märkis taotluses, et tema esindaja ei teatanud talle halduskohtu otsuse ajast ega edastanud seda talle ning kohtuotsust ei edastanud talle ka halduskohus. Kaebaja ei ole rahul esindaja tegevusega, kuna esindaja ei esitanud ka apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale ning leiab, et seetõttu on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud.
15.Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole kaebaja taotluses väljatoodud asjaolud seoses halduskohtu otsusest teadasaamise ja edastamisega. Haldusasja nr 3-22-2242 materjalidest nähtuvalt ja kaebaja enda sõnul oli kaebajal käesolevas haldusasjas esindajaks vandeadvokaat. Vandeadvokaat on kõrgete õigusalaste teadmistega isik, kellelt saab eeldada kohtumenetluse nõuete tundmist ja järgimist ning kelle puhul ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamine vabandatav kogenematusest tingitud eksimusega. Kaebaja esindaja sai halduskohtu 4. septembri 2023. a otsuse kätte samal päeval. See, et kaebaja sõnul ei edastanud esindaja kaebajale halduskohtu otsust ega esitanud apellatsioonkaebust, ei ole mõjuvaks põhjuseks ülemääraselt viivitada apellatsioonkaebuse esitamisega. Halduskohtul ei olnud tulenevalt HKMS § 74 lg-st 3 kohustust edastada kohtuotsust paberkandjal kätte ka kaebajale endale, mistõttu ei ole kaebaja vastav väide asjakohane. Ringkonnakohtu hinnangul toimub esindaja ja esindatava suhtlus ja asjaajamine nende omavahelise kokkuleppe alusel ning kohus sinna ei sekku. Seega kui kaebaja esindaja tähtaegselt ei vaidlustanud halduskohtu otsust, võis see tuleneda ka nende omavahelisest kokkuleppest.
16.Samas on ringkonnakohtule Viru Vanglalt 25. ja 26. märtsil 2024 saadud teabe alusel selge, et kaebaja ja vandeadvokaat R. Paas suhtlesid ajal, mil halduskohtumenetlus ei olnud veel lõppenud ning ka pärast seda. Halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemise aja
määramisest 30. juunil 2023 kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtajani 4. oktoobril 2024 suhtlesid kaebaja ja tema esindaja nii kokkusaamiste kui ka telefoni teel. Viru Vangla kinnitusel toimusid kaebaja ja tema esindaja kokkusaamised 28. juulil 2023, 15. septembril 2023, 29. septembril 2023 ja 4. oktoobril 2023. Perioodil juuli kuni 4. oktoober 2023 suhtlesid kaebaja ja esindaja tihedalt telefoni teel, keskmiselt 7-8 korda kuus. Pärast halduskohtu otsuse teatavakstegemist 4. septembril 2023 toimusid lisaks lühidalt (14-42 sekundit) kestvatele telefonikõnedele ka veidi pikemad telefonikõned (näiteks 1 minut 58 sekundit) 11., 12. ja 13. septembril 2023. Kaebaja ja esindaja kohtusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise jooksul kolmel korral – 15. ja 29. septembril ning 4. oktoobril 2023.
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja tema esindaja kohtumised ning telefonikõned, nii halduskohtu menetluses otsuse teatavaks tegemise tähtpäeva määramise järel kui ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise ajal, kinnitavad, et nad suhtlesid omavahel tihedalt. Ei ole usutav, et esindaja ei teavitanud kaebajat haldusasjas nr 3-22-2242 halduskohtu otsuse teatavaks tegemise tähtpäevast, tehtud otsusest ega edasikaebe võimalusest, s.h tähtajast. Kaebaja esindaja on olnud halduskohtumenetluses aktiivne ka pärast otsuse avalikult teatavakstegemise kuupäevast teadasaamist, esitades 21. juulil 2023 halduskohtule asjaga seotud menetluskulude nimekirja. Sellele lisatud arvest ilmneb, et esindaja esitas kaebajale arve õigusabiteenuse eest tasumise tähtajaga 30. juulil 2023. Seetõttu on ilmne, et esindaja selgitas kaebajale sedagi, et arve esitamine on seotud menetluse lõpetamisega halduskohtus, s.t et peagi oli oodata halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemist. Selles olukorras tuleb kaebaja käitumist apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemisel pidada hooletuks isegi juhul, kui kaebaja esindaja tõepoolest ei teatanud kaebajale otsesõnu, et otsus on teatavaks tehtud ega tutvustanud otsuse sisu. Isegi õigusalaseid eriteadmisi omamata ei saanud kaebaja eeldada, et pärast otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja määramist võib kohus otsuse teha suvalisel hetkel ja otsuse vaidlustamine apellatsioonkaebuse esitamisega on võimalik sõltuvalt sellest, millal kaebaja ise halduskohtu otsuse vastu huvi tunneb.
18.Asjaolu, et kaebaja esitas halduskohtule 28. augustil 2023 taotluse salastada tema isikuandmed kõikides haldusasjades viitab samuti pigem sellele, et kaebaja oli teadlik halduskohtu otsuse teatavakstegemise ajast 4. septembril 2023.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei taga halduskohtu otsusest võimalik hilisem teadasaamine kaebajale apellatsioonitähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise põhjendatuse üle tuleb igal üksikjuhtumil otsustada eraldi, kuid kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mille tõttu ta ise ei tundnud huvi halduskohtu otsuse teatavaks tegemise aja kohta või, et tal esines kohtuga või oma esindajaga suhtlemisel takistusi.
20.Kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal endal või tema esindajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast ja tähtaja ületamine ei ole vabandatav kaebaja esindaja käitumisega halduskohtu otsusest teadasaamise ja edastamise osas, ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks. Ringkonnakohus keeldub kaebaja 10. märtsil 2024 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel kaebajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.