3-22-2242 4. september 2023 Kadri Palm X kaebus Justiitsministeeriumi 16. septembri 2022. a otsuse nr 1106/5678 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaadata uuesti läbi Tallinna Vangla taotlus Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Kadri Margus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. oktoobril 2023. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla tegi 11. augustil 2022 Justiitsministeeriumile taotluse nr 6-3/22/16245-1 kinnipeetav X ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 38-41). Tallinna Vangla selgitas, et tuginedes justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-le 8 ja § 5 lg 1 p-le 7 taotleb Tallinna Vangla kaebaja ümberpaigutamist edasise karistuse kandmiseks ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks Viru Vanglasse.
2.Justiitsministeerium rahuldas 16. septembri 2022. a otsusega nr 11-06/5678 Tallinna Vangla taotluse ja paigutas kaebaja ümber Viru Vangla tugevdatud järelevalve üksusesse (dtl 52-55).
3.Kaebaja esitas 19. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi
16.septembri 2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi kohustamiseks vangla taotlust uuesti läbi vaatama (dtl 1-6).
4.Tallinna Halduskohus andis 20. oktoobri 2022. a määrusega haldusasja nr 3-22-2242 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 10-11).
5.Tartu Halduskohus võttis 23. novembri 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Justiitsministeeriumi ja kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 28-30).
6.Justiitsministeerium esitas 22. detsembril 2022 vastuse kaebusele ning 1. ja 30. märtsil 2023 täiendavad selgitused ja tõendid (dtl 42-47, 56-57, 212-213).
7.Vastusena kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 6. aprillil 2023 kaebaja suhtes
25.augustil 2022 kinnitatud riskihindamise ankeedi (dtl 219-272).
8.Tartu Halduskohus kuulutas 6. aprilli 2023. a määrusega menetluse Tallinna Vangla
6.aprilli 2023. a vastuse lisa osas kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla poolt 6. aprillil 2023 kohtule esitatud vastuse lisaga ja saada sellest ärakirju (dtl 274-276).
9.Kaebaja esitas 21. juulil 2023 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 281284).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb Justiitsministeeriumi 16. septembri 2022. a otsuse nr 11-06/5678 tühistamist ning Justiitsministeeriumi kohustamist vaadata uuesti läbi Tallinna Vangla taotlus, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
10.1.Vaidlustatud otsus on olulises osas põhjendamata.
10.2.Vastustaja märgib oma otsuses, et 22. märtsil 2021 kinnitatud riskihindamise tulemusel ei vajanud kaebaja tugevdatud järelevalvet, kuid uue riskihindamise pinnalt (kinnitatud
25.augustil 2022) on see vajadus aga tekkinud. Rohkem nimetatud riskihindamise kohta midagi märgitud ei ole ja lähemaid põhjusi võib ainult oletada. Käesoleval juhul ei selgu, miks on isikuga seotud suuremat riski kinnitatud just 25. augusti 2022 kuupäeval ja miks on vangla esitanud vastustajale taotluse juba 11. augustil 2022. Vastustaja on märkinud, et
3-22-2242 tugevdatud järelevalve vajaduse tõi kaasa isiku uus süüdimõistmine. Isik mõisteti selles uues asjas juba süüdi 2020, mistõttu ei saanud vangla teabe- ja uurimisosakonnale olla teadmata selle süüdistuse ja otsuse sisu. Isikuga seotud riski tuvastamine toetub mingitele teadaolevatele või arvatavatele elulistele asjaoludele ega eelda, et need asjaolud oleks kindlasti tuvastatud jõustunud kohtuotsusega.
10.3.Käesoleval juhul on viidatud uuele riskihindamisele, kuid vastustaja otsuses puuduvad minimaalselt nõutavad otsuse põhimotiivid selle kohta, kuidas kaebajaga seoses riskihindamist läbi viidi ning mida hinnati. Ilma neid põhjendusi teadmata pole võimalik tagantjärgi kontrollida, millised olid need kaalutlused, millest haldusorgan oma otsuse tegemisel lähtus.
10.4.Eeltoodud põhjendamispuudus on oluline, kuna sellel oli mõju asja otsustamisele. Sellise põhjendamispuudusega haldusakt ei saa jääda kehtima. Ka juhul, kui vastustaja põhjendused kohtumenetluse käigus nimetaks, ei saa olla kindel, et need olid need samad põhjendused, millest haldusorgan oma otsuse tegemisel lähtus. Eeltoodud olukorras oleks ausam ja läbinähtavam panna haldusorganit küsimust uuesti otsustama.
10.5.Kaebaja on menetluse vältel selgitanud, et palub tema jätmist Tallinna Vanglasse põhjusel, et see on vajalik tema alaealise tütrega suhtlemiseks ning sellise suhtluse säilitamiseks ja parandamiseks. Lastekaitse seisukohas on leitud, et lapse ja kaebaja side on selgelt märgatav ja laps soovib isaga rohkem koos olla. Lastekaiste teeb enne kõike lapse heaolust tulenevalt ettepaneku lapse ja kaebaja suhtluse säilitamiseks ja parandamiseks lapse tihedamat suhtlust kaebajaga (sh pikaaegseid kohtumisi) ja võimaldada kaebajal karistust kanda Tallinna Vanglas (dtl 7-9). Tütar on veel sellises vanuses, et ei reisi ise ning teda tuleb kaebajaga kohtumistele tuua. Kuna kaebaja elab lapse emast lahus ja nad ei suhtle enam kaebajaga perena, siis pole lapse emal võimalik last isaga kohtumistele tuua.
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.1.Kaebaja puhul ei ilmne ühtegi kaalukat asjaolu, mis võiks tingida otsuse tühistamise ning Tallinna Vangla taotluse uuesti läbi vaatamise vajaduse. Kaebaja kandis algselt karistust Tallinna Vanglas ning hinnati 25. augusti 2022. a kinnitatud riskihindamise tulemusel kõrgohtlikuks. Kaebaja on kõrgohtlik kinnipeetav, kes vajab vanglakaristuse kandmise ajal tugevdatud järelevalvet. Just sel põhjusel on kaebaja vangistusseaduses (VangS) ja täitmisplaanis sätestatud korda järgides paigutatud Viru Vanglasse, kuhu on loodud eraldi üksus tugevdatud järelevalvet vajavatele kinnipeetavatele. Eraldi tugevdatud järelevalvega üksust Tallinna Vanglas ei ole. Ühtlasi puuduvad igasugused asjaolud, mis tingiksid vajaduse paigutada kaebaja ümber teise vanglasse. Ümberpaigutamise taotluse esitamine Justiitsministeeriumile on vangla kaalutlusotsus ja kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ja valida karistuse kandmise kohta. Seda seisukohta toetab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika. Vangla on kohustatud järgima kehtivat õigust ning korraldama vangistuse täideviimise selliselt, mis tagab vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise võimalikult efektiivselt. Vastupidiselt kaebaja väidetele ei takista kaebaja karistuse kandmine Viru Vanglas tema suhtlust lähedastega, mistõttu ei pea Justiitsministeerium kaebaja ümberpaigutamise otsuse tühistamist ja uuesti läbi vaatamist vajalikuks.
11.2.Kaebaja suhtes jõustus 25. mail 2022 uus süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi, mistõttu koostati tema suhtes uus riskihindamine. 22. märtsil 2021 kinnitatud riskihindamise tulemusel ei vajanud kaebaja tugevdatud järelevalvet. 25. augustil 2022 kinnitatud riskihindamise pinnalt on see vajadus aga tekkinud. Uus riskihindamine valmis enne Justiitsministeeriumile tehtud taotlust 11. augustil 2022. Eksimuse tõttu jäi aga riskihinnang tähtaegselt kinnitamata ning see kinnitati 25. augustil 2022.
3-22-2242
11.3.Uue riskihinnangu põhjal leidis Tallinna Vangla, et kaebaja vastab Viru Vangla II üksuse kriteeriumitele ehk on kõrgohtlik kinnipeetav, kes vajab tugevdatud järelevalvet. Just sel põhjusel on kaebaja VangS ja täitmisplaani sätestatud korda järgides paigutatud Viru Vanglasse, kuhu on loodud eraldi üksus tugevdatud järelevalvet vajavatele kinnipeetavatele. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 7 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Eraldi tugevdatud järelevalvega üksust Tallinna Vanglas ei ole.
11.4.Vangla poolt koostatud riskihinnangu ankeedi metoodika on teaduspõhine ning see aitab selgitada välja isikuga seotud riskid, muuhulgas isiku kohtlemisvajaduse ja selle, kas isik vajab kõrgendatud järelevalvet. Kaebaja on kinnipeetav, kes riskihinnangu kohaselt vajab tugevdatud järelevalvet. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt on Viru Vangla teise üksuse põhiülesanne korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Tugevdatud järelevalvega osakonnas rakendatakse rangemaid järelevalvemeetmeid, mis aitab kaitsta avalikku huvi, et õiguskord oleks kaitstud ning võimaliku tekkiva kahju tõenäosus oleks viidud miinimumini.
11.5.Riskihindamise ankeet on ametialaseks kasutamiseks mõeldud dokument, mille teabevaldaja on vangla, kus dokument koostati. Vanglas koostatava riskihindamise ankeedile on kinnipeetava juurdepääs piiratud, kuna riskihindamise ankeet sisaldab avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 alusel teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta ning on sellest tulenevalt mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole võimalik ka otsuses pikemalt selgitada, kust täpselt tuleneb kaebajale tugevdatud järelevalve vajadus. Otsuses on aga välja toodud, et teabe- ja uurimisosakonna hinnangul ja andmete kohaselt vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet.
11.6.Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest, on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Küll aga on EIK öelnud, et isiku paigutamine vanglasse, mis on niivõrd kaugel tema perekonnast, et külastused on tehtud äärmiselt raskeks või isegi võimatuks, võib tähendada, et sekkutud on üleliia isiku õigusesse perekonnaelule.
11.7.Seda seisukohta on tunnustatud ka Eesti kohtupraktikas – hinnatud on koostoimes vanglate asukohta, vahemaid, transpordi juurdepääsu tagatust jms, mis võivad mõjutada lähedasest kinnipeetava vanglas külastamist. Sealjuures on oluline, et ei ole tunnustatud kinnipeetava õigust valida kinnipidamise asukohta selle järgi, kus on tema lähedased. Vastustaja märgib, et kui see nii oleks, siis tuleks suurem osa kinnipeetavaid tõenäoliselt paigutada Tallinna Vanglasse, sest pea igal kinnipeetaval on mõni väidetavalt lähedane isik Tallinnas, samas võib tegelik motivatsioon olla karistuse kandmine uues vanglas ja mitte tugevdatud järelevalve all või soovist vältida erigrupi kohtlemismudelit. Sarnaselt soovivad nt Tartu Vanglas viibijad enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, kui nad leiavad, et erigrupi kohtlemisvajadus (nt narkosõltuvusega kinnipeetavate puhul sõltuvusrehabilitatsioon) neile ei sobi. Kokkuvõttes on kohtud leidnud, et vahemaa Tallinna ning Viru Vangla vahel pole sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei ole võimalik kaebajaga lühiajalisel või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Praegu ei ilmne ka erandlikke asjaolusid, mis võiksid mõjutada otsuse tegemist kaebajale sobivalt.
11.8.Kaebaja väidab, et Viru Vanglas oleks raskendatud kaebaja tütrel teda külastada. Varasemalt on kaebaja tütar olnud Tallinna Vanglas kokkusaamisele registreeritud, kuid ei ole kohale tulnud. Kaebajal on toimunud 28. septembril 2022. a kokkusaamine tütrega Viru Vanglas. Seega ei ole tütar ilmunud kaebajaga kokkusaamisele Tallinna Vanglas kordagi ning ainuke kokkusaamine on toimunud Viru Vanglas. Seega ei vasta kaebaja väited kokkusaamise võimatuse või raskendatusse kohta tõele. Kaebaja poolt viidatud lastekaitsespetsialisti seisukoht karistuse kandmise koha osas ei ole pädev praeguses asjas.
3-22-2242 Lastekaitsespetsialistil ei ole sisulist ega õiguslikku pädevust hinnata, millises vanglas on kinnipeetava kriminogeensete riskide maandamiseks ja kinnipeetava perekonnaelu soodustamiseks sobiv lahendus. Selle otsustamise pädevus on üksnes vanglal ja Justiitsministeeriumil. Lastekaitsespetsialist ei ole enda hinnangus arvestanud kriminogeensete riskide maandamisega. Lastekaitsetöötaja saab hinnata vaid seda, et laps ja isa peaksid kohtuma, mitte hinnata, kus vanglas peaks kaebaja viibima. Siiski tuleb lastekaitsespetsialisti seisukohast välja, et kaebajal on ema, kellega kaebaja tütar suhtleb ning kelle kaudu oleks võimalik külastusi korraldada. Ka Justiitsministeeriumi
16.septembri 2022. a otsuses on kaebaja vastuväidetega arvestatud ning täiendavalt selgitatud, et kuna tütar ei ole kaebajal Tallinna Vanglas kordagi külas käinud, ei ole kaebaja väide tütrega kohtumise osas piisava kaaluga. Seega on haldusorgan kaalutlusõigust rakendanud õiguspäraselt.
11.9.Mugavus lähedasest kinnipeetava külastamisel ei ole kriteerium, mis on otsustav kinnipeetava paigutamisel.
11.10.Lisaks ei ole kokkusaamised ainsaks suhtlusviisiks, kuna lähedastega on võimalik kontakti hoida ka kirjavahetuse teel ning kasutades selleks telefonikõnesid.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamiskaebus.
13.Materiaalõigus reguleerib ümberpaigutamise küsimust selliselt, et täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lg 2, § 11 lg 2 p 1 ja § 10). Ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Seega toimub kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel mitmeastmeline haldusmenetlus, milles Justiitsministeerium ei ole seotud vangla põhjendustega või ettepanekuga, missugusesse vanglasse kinnipeetav paigutada.
14.VangS § 19 lg 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale meelepärast vanglat. Samas võimaldavad VangS § 19 lg 1 ning täitmisplaani § 6 lg 1 arvestada kinnipeetava paigutamisel siiski konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud.
15.Vastusena kohtunõudele selgitas vastustaja 1. märtsil 2023 (dtl 56-57), et ümberpaigutamise otsust tehes tutvus Justiitsministeerium riskihindamise tulemustega, kaebaja varasemate kriminaalkaristustega, individuaalse täitmiskavaga, distsiplinaarkaristustega ning kaebaja vastuväidetega. Lõplik otsus tehti kõigile neile asjaoludele tuginedes. Kaebajale anti võimalus ümberpaigutamise osas ka arvamust avaldada ning tema vastuväidetele on ka otsuses vastused välja toodud. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses viidanud täitmisplaani § 5 lg 1 p-le 7, selgitades, et Viru Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Vastustaja märkis, et 22. märtsi 2021. a kinnitatud
3-22-2242 riskihindamise tulemusel ei vajanud kaebaja tugevdatud järelevalvet, kuid 25. augustil 2022 kinnitatud riskihindamise pinnalt on see vajadus aga tekkinud. Lisaks riskihinnangule, viitas vastustaja vangla teabe- ja uurimisosakonna hinnangule ja andmetele, mille kohaselt vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet. Vastustaja leidis, et ükski veel läbimata tegevus ei ole Tallinna Vangla spetsiifiline ning neid saab teha ka Viru Vanglas. Samuti ei jää ümberpaigutamise tulemusel ühtegi alustatud tegevust Tallinna Vanglas pooleli. Vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse ka kaebaja suhtlust tütrega, selgitades, et tütar on olnud kokkusaamistele registreeritud, kuid ta pole kordagi tulnud. Kuna kokkusaamised viimase 2 aasta jooksul on olnud harva, siis ümberpaigutamine Viru Vanglasse ei raskenda oluliselt kokkusaamise toimumisi. Pealegi on Jõhvi ja Tallinna vahel tagatud pidev ühistranspordi liiklus, mistõttu vahemaa ei tohiks olla külastamisel takistuseks.
16.Kohtu hinnangul on Justiitsministeerium taotlust menetledes kontrollinud taotluse põhjendatust ja asjaolusid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) ja täitmisplaani põhimõtetele piisavas ulatuses, sealhulgas on kontrollitud piisavalt asjaolusid, et tagada uurimispõhimõtte järgimine.
17.Kaebaja palub tema jätmist Tallinna Vanglasse põhjusel, et see on vajalik tema alaealise tütrega suhtlemiseks ning sellise suhtluse säilitamiseks ja parandamiseks. Kaebaja ümberpaigutamine võib seega riivata tema õigust perekonnaelule (PS § 26).
18.PS § 26 sätestatud põhiõigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on vanglakaristust kandes paratamatult riivatud vangistuse olemusest tingituna. Kinnipeetavale tuleb siiski tagada võimalus suhelda pereliikmetega. VangS § 23 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.
19.Kohus möönab, et lähedasel võib olla Tallinnast Viru Vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele tulemine mõnevõrra keerulisem, kui Tallinna Vanglasse minemine. Kindlasti ei ole Viru Vanglas kaebaja külastamine aga võimatu või tõsiselt raskendatud. Arvestades Eesti suurust ja linnade vahelisi vahemaid, ei kulu sõitmisele sedavõrd palju aega, et lähedase vanglas külastamist saaks pidada väga keeruliseks. Tallinn-Jõhvi vahemaa on ligikaudu 170 km ning sõiduautoga kulub vahemaa läbimiseks aega ca 2 tundi, mis ei saa olla ületamatuks taksituseks ka lapsega reisimisel. Samuti toimib linnade vahel rongi- ja bussiliiklus. Karistuse kandmine Viru Vanglas ei takista kaebajal lähedastega suhtlemist viisil, mis tingiks kaebaja põhiõiguste intensiivse riive.
20.Vastustaja ei saanud 16. septembril 2022. a ümberpaigutamise otsust tehes arvestada Harku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti seisukohaga, kuivõrd see seisukoht esitati tsiviilkohtumenetluses alles 17. oktoobril 2022 (dtl 7). Pealegi nähtub lastekaitsespetsialisti seisukohast, et kuna kaebajal on ema, kellega kaebaja laps suhtleb, siis on võimalik vanglakülastusi korraldada ka lapse vanaemaga (sellega oli nõus ka kaebaja lapse ema) (dtl 8). Seega kaebaja väited, et kaebaja elab lapse emast lahus ja nad ei suhtle enam kaebajaga perena, ning seetõttu pole lapse emal võimalik last isaga kohtumistele tuua, ei ole asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja laps kaebajat Viru Vanglas ka 28. septembril 2022. a külastanud. Kuigi lastekaitsespetsialist on tsiviilkohtumenetluses taotlenud, et kaebaja võiks
3-22-2242 karistust kanda Tallinna Vanglas, et lihtsustada lapse külastusi ja suhtlust isaga, ei ole lastekaitsespetsialistil pädevust hinnata, millises vanglas peaks kaebaja karistust kandma.
21.Kaebaja heidab vastustajale ette, et käesoleval juhul on viidatud uuele riskihindamisele, kuid vastustaja otsuses puuduvad minimaalselt nõutavad otsuse põhimotiivid selle kohta, kuidas kaebajaga seoses riskihindamist läbi viidi ning mida hinnati. Nagu kohus 6. aprilli 2023. a määruses selgitas, sisaldab Tallinna Vangla poolt 6. aprillil 2023 kohtule esitatud vastuse lisaks olev riskihindamise ankeet andmeid, mis võivad avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldab saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Riskihindamise ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Riskihindamise ankeedi andmeid teades on kinnipeetaval võimalik riskihindamise tulemusi ebaobjektiivselt mõjutada, tuues kaasa ebaõiged järelmid ning takistades vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda. Kaebaja õigusi ei riivata ebaproportsionaalselt, kuivõrd kõigi tõendite kogumis ja vastastikus seoses hindamise tagab kohus.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et riskihindamise ankeedi salastatuse tõttu ei olnud vastustajal ümberpaigutamise otsuses võimalik pikemalt selgitada, kust täpselt tuleneb kaebajale tugevdatud järelevalve vajadus. Kohus kinnitab, et see vajadus on riskihindamise ankeedist nähtuvalt olemas. Lisaks on vaidlusaluses otsuses välja toodud, et vangla teabe- ja uurimisosakonna hinnangul ja andmete kohaselt vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet.
23.Ümberpaigutamise otsuse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et riskihindamise ankeet on Tallinna Vanglas kinnitatud 25. augustil 2022. Kuigi Tallinna Vangla on taotluse ministeeriumile esitanud 11. augustil 2022, s.o enne riskihindamise ankeedi kinnitamist, on vastustaja otsuse teinud 16. septembril 2022, mil uus riskihinnang oli kinnitatud. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et uus riskihindamine valmis enne Justiitsministeeriumile tehtud taotlust, kuid eksimuse tõttu jäi riskihinnang tähtaegselt kinnitamata ning see kinnitati
25.augustil 2022. Nagu nähtub riskihindamise ankeedist, oli uue riskihinnangu koostamisega alustatud juba tunduvalt varem, enne Tallinna Vangla poolt taotluse esitamist (dtl 219).
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Justiitsministeeriumi otsus kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vangla tugevdatud järelevalve üksusesse oli õiguspärane. Pelgalt lapse elamine Tallinnas ei kujuta endast kaebaja perekonna põhiõiguse riivet ulatuses, mille tõttu tuli kaebaja jätta Tallinna Vanglasse.
25.Kuna Justiitsministeeriumi otsus on õiguspärane, siis puudub alus kohustada Justiitsministeeriumi Tallinna Vangla taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab ka kohustamisnõude rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
27.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt
3-22-2242 identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja 28. augusti 2023. a taotlusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.