lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-752/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-752/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1002
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 13. juuni 2024, Tartu 3-24-752 A, B, G, D, Xi, E ja J kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse enda, A, B, G, D, E ja J nimel. Kaebajad taotlevad Justiitsministeeriumi kohustamist algatada kaebuses nimetatud Viru Vangla teenistujate suhtes juurdlus õigusrikkumiste ja väärkohtlemiste tuvastamiseks ning nende vastutusele võtmiseks. Lisaks taotlevad nad Justiitsministeeriumi kohustamist võtta tarvitusele abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja terviseandmete väljastamise lõpetamiseks, kui selleks puudub kaebajate nõusolek. Kaebuse kohaselt kannavad kaebajad karistust Viru Vangla 2. üksuses. Nad avaldavad kaebuses rahulolematust vanglateenistujate suhtes. Eesti kohtud ja Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud Viru Vangla teenistujate toime pandud rikkumisi kinnipeetavate suhtes, kuid vangla teenistujaid pole vastutusele võetud ega teenistusest vabastatud. Teenistujad on omavahel seotud sõprus- või perekondlike suhete kaudu, seadusevastaseid tegevusi varjatakse ja meelevaldseid õiguste rikkumisi jätkatakse. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja ja tema alluvad on edastanud kaebajate nõusolekuteta nende terviseandmeid teistele teenistujatele. Kaebajad on nõudnud sellise tegevuse lõpetamist, kuid seadusevastane tegevus jätkub ning sel viisil rikutakse kaebajate õigust terviseandmete konfidentsiaalsusele ja eraelu puutumatusele. Kaebajad on kaebuses toodud etteheidetega seoses pöördunud vangla sisekontrolli ja Justiitsministeeriumi poole, kuid ühtegi menetlust pole kunagi läbi viidud ja kaebajatega pole isegi vesteldud. Justiitsministeeriumi tegevusetus on tekitanud vanglateenistujates

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

karistamatuse tunde ja viinud nende õigusrikkumiste legaliseerimiseni, mille tõttu teenistujad suhtlevad ülbelt ning fabritseerivad distsiplinaarmenetlusi ja kaebajate iseloomustusi. Koos kaebusega esitasid kaebajad taotluse, milles paluvad ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.

2.Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebajate menetlusabi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kaebuses esitatud nõue kohustada Justiitsministeeriumi viima läbi juurdlus ja võtma Viru Vangla teenistujad vastutusele seoses kaebajate väidetavate õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega ei ole lubatav. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes teenistusliku järelevalve algatamist või distsiplinaarmenetluse alustamist. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. VangS § 148 teine lause näeb ette, et valdkonna eest vastutaval ministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule. Nimetatud sätted ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse alustamist ega vanglaametnike karistamist. Kui kaebajad leiavad, et vanglaametnikud rikuvad mõne haldusakti või toiminguga nende õigusi, on neil õigus vaidlustada konkreetset haldustegevust vaide- ja kohtumenetluses. Seeläbi on kaebajatele tagatud õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kui kaebajad soovivad juhtida Justiitsministeeriumi tähelepanu puudustele vangla töökorralduses, on neil õigus esitada Justiitsministeeriumile märgukiri (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1). Kui kaebajad soovivad esitada kuriteoteate, tuleb see esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 31 lg 1 sätestab, et uurimisasutuseks on oma pädevuse piires muu hulgas vangla. Kaebus ei ole lubatav ka osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi kohustamist võtta tarvitusele abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja nende väljastamise lõpetamiseks kaebajate nõusolekuta. Kaebusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et Justiitsministeerium muudaks Viru Vangla töökorraldust. Selline avaldus on sisult märgukiri ning kaebajatel on õigus esitada see Justiitsministeeriumile. Isikuandmete töötlemise käigus kaebajate õiguste rikkumise korral on neil õigus pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole (isikuandmete kaitse seaduse § 28 lg 1). Halduskohtule saab esitada kaebuse juhul, kui kaebajad leiavad, et Justiitsministeeriumi või Andmekaitse Inspektsiooni otsus või toiming rikub nende õigusi. Lisaks saavad kaebajad vaidlustada vangla tegevust oma õiguste rikkumiste korral vaide- ja kohtumenetluses. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhtes avaliku võimu kandja poolt. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 sätestab piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise keelu. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtupraktikas järjepidevalt rõhutanud, et „art 3 menetluslik aspekt kohustab liikmesriike viima läbi menetluse, kui isik esitab väite, et teda on väärkoheldud (vt nt EIK otsused Korobov jt vs Eesti,X vs Eesti, Julin vs Eesti, Nikitin jt vs Eesti). EIÕK art 46 kohaselt on riigi suhtes tehtud kohtuotsused riigile täitmiseks kohustuslikud. Halduskohus on eelnevast tulenevalt kaebuse ebaõigesti tagastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
5.Halduskohtule on käesolevas haldusasjas esitanud kaebuse seitse kaebajat, kelle esindajaks on väidetavalt X. Kaebuse tagastamise tõttu ei pidanud halduskohus vajalikuks kontrollida Xil esindusõiguse olemasolu. Ka praegusel juhul ei hakka ringkonnakohus vastavat asjaolu kontrollima. Kuigi määruskaebuses on X nimetanud tekstisiseselt kaebajaid mitmuses, on dokumendi esitajana märgitud kaebaja X. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse on X esitanud vaid enda nimel.
6.Halduskohus selgitas põhjalikult, miks kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglateenistuse ametnike osas teenistusliku järelevalve läbiviimist. See arusaam on kinnistunud ka kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2023. a määrus nr 322-1555 p 6; 5. aprilli 2024. a määrus nr 3-24-37 p 8). Kui kaebaja leiab, et vanglateenistuse käitumine tema suhtes on inimväärikust alandav ja piinav, peab ta vaidlustama konkreetseid vangla tegevusi, mistõttu on kaebajale kohase nõude esitamisel õiguskaitse vangla väidetava omavolilise tegevuse vastu tagatud. Kaebaja väide, et riik ei ole vangla väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvale käitumisele reageerinud, on paljasõnaline.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium