X kaebus Tallinna Vangla 20.05. 2021. a käskkirja nr 52/21/351 ja 29.06.2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/281-2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-1757 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-1757 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja kandis karistust Tallinna Vanglas. Vastustaja 20.05.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/351 (vaidlustatud käskkiri) määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena esiteks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei allunud 20.04.2021 korraldusele asuda tööle, ning teiseks samuti 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine samalaadse süüteo toimepanemise eest 21.04.2021. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis rahuldamata 29.06.2021 vaideotsusega.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse. Halduskohus võttis 06.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse vaidlustatud käskkirja ning selle kohta tehtud vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. 20.04.2021 ja 21.04.2021 ei olnud tööle asumine võimalik, kui kaebaja riided olid pesus, tal olid vaid lühikesed püksid, millega ta magas. Vangla ei väljastanud kaebajale tööjalatseid, ent kaebaja ei pidanud kulutama töö tegemiseks oma vabaaja-jalatseid. Kaebaja ei olnud saanud tööks vajalikku koolitust. COVID-19 leviku tõttu oli töötamine ohtlik. Kaebaja kannatas nahaärrituse all, maski kandmine vaid süvendas probleemi. Kaebaja oli alatoitumuses ning vangla keeldus talle väljastamast toidulisa. Määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne ning teda karistati ühe teo eest kaks korda.
3.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, tuues esile kokkuvõttes järgmised põhjendused. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Kaebajal ei olnud takistusi töökohustuse täitmiseks, kuna arst hindas tema töövõimelisust 08.03.2022 ega näinud vastunäidustusi majandustöödel töötamiseks. Koristustöö vanglas on lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ega sea ohtu kellegi elu ja tervist, sektori koristamisel kasutatakse tavapärast olmekeemiat ning oma elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada osakonna koristamisel, erinevus on ainult koristatavate pindade suuruses. Koristustöödel vanglasisestes ruumides puudub vajadus erilise tööriietuse või kaitsevahendite järele. Kaebajal olid töötamiseks vajalikud riided – talle oli väljastatud vanglavorm, mis oli täpselt samasugune riietus nagu tööriietus ning humanitaarabi korras olid väljastatud vangla poolt uued jalatsid. Kaebajal nahaprobleemid ei olnud arstide hinnangul takistuseks koristajana töötamisel. Väited, et maski ja kummikinnaste kandmine oleks kaebaja tervist halvendanud on põhjendamatud, kuna kaebaja pidi liikuma ja liikus COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud lisapiirangute kehtivuse ajal ka muudel põhjustel väljaspool kambrit maski kandes. Kaebajat on ravitud Tallinna vanglas vastavalt tema terviseseisundile ja toidetud vangla sisekorra reeglite kohaselt. Kaebaja keeldumine tööle asumisest 20.04.2021 ja 21.04.2021 on käsitatav kahe eraldi rikkumisena.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2023 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebaja oli 20.04.2021 ja 21.04.2021 määratud majandustöödele abitööliseks kehtiva haldusakti ehk Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirja nr 5-3/21/522 alusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei allunud eelnimetatud päevadel vanglaametniku korraldusele tööle asuda. Vanglaametniku korraldus tööle asuda oli seaduslik, kuna VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse. Kaebaja pidi talle antud korralduse täitma sõltumata sellest, kas see oli talle meelepärane.
2(5)
3-21-1757 Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb nahaprobleeme, ent 28.05.2020 leidis perearst dr MM ning 09.03.2021 leidis perearst dr LS, et kaebaja võib töötada majandustöölisena. Maski ja kummikinnaste kandmine ei saanud kaebaja tervist halvendada, arvestades, et väljaspool kambrit tuli kinnipeetavatel kanda maski, ent kaebaja ei jätnud muid tegevusi ära põhjusel, et ta ei saanud nahaprobleemide tõttu kaitsemaski kanda. Asjassepuutumatud on kaebaja väited, mis puudutavad tema allergia põhjuste välja selgitamata jätmist, samuti väited, mis puudutavad makstava töötasu suurust või kaebaja kehamassiindeksi langemist. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et talle ei antud töötamisega seotud toidulisa, kuna kaebaja keeldus tööst ega pidanud seega ka toidulisa saama, samas oli kaebajale meditsiiniosakonna poolt määratud toidulisana nn pikkuselisa (R4 toidunorm). Koristustöö on lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ega sea ohtu kellegi elu ja tervist. Koos tööle määramise käskkirjaga anti kaebajale allkirja vastu ka koristaja tööjuhend, milles oli selgitatud koristaja töökohustusi ja tööprotsessi, kemikaalidega tegutsemise info oli kinnipeetavatele kättesaadav ka kambri põranda pesemiseks eraldatud pesuvahendi pakendilt. Kaebajal olid töö tegemiseks vajalikud riided. Kaebajat ei ole karistatud ühe teo eest kaks korda, kuna tegemist oli kahe erineva (20.04.2021 ja 21.04.2021) vangla korralduse mittetäitmisega. Määratud karistused ei ole ebaproportsionaalsed, vastustaja on õigesti arvesse võtnud kaebaja kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangla on õigesti leidnud, et tegu on tõsise rikkumisega ning samalaadsete rikkumiste eest varem määratud lühemad kartserikaristused ei olnud piisavad selleks, et motiveerida kaebajat õiguskuulekalt käituma.
5.Kaebaja palub 27.03.2023 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebaja rakendamine majandustöödel oli lubamatu, kuna vanglal oli võimalik pakkuda ka muid töökohti. COVID-19 levikuga seotud ohtude osas on vangla ja kohtute seisukohad vastuolulised – kaebaja jaoks peeti ohtlikuks kohtumist oma lapsega, teiste kinnipeetavate järelt koristamist aga mitte. Kaebaja ei ole kordagi saanud töötavale kinnipeetavale ette nähtud lisatoitu, ent ilma selleta ei oleks töötamine tervist kahjustamata olnud mõeldav. Vangla ei saanud hommikul, kui toitu jagatakse, teada, et kaebaja päeval või õhtul tööst keeldub. Vahetult enne 20.04.2021 pidi kaebaja minema allergiaga seoses arsti juurde, ent seda ei võimaldatud väidetavalt seoses valvurite puudumisega. Kaebaja oli kartseris viibimise ajal ravita ja ravimita. Karistamine oli mõttetu, kuna rahumeelne, passiivne, poliitiline streikimine ja nõudmine, et vangla enne täidaks oma kohustusi, ei vääri demokraatlikus ühiskonnas mingit karistust.
6.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised. VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Kaebaja argumendid tervislikel põhjustel töötamise vastunäidustuse, lisatoidu mittesaamise ja muu osas on otsitud ja põhjendamatud. Kaebaja ei soovinud vanglas koristajana töötada ja kohustusest vabanemiseks mõtles ta välja erinevaid põhjuseid. COVID-19 haiguse tõttu olid Tallinna Vanglas suhtlemisja liikumispiiranguid ning apellant liikus piirangute ajal ka muudel põhjustel väljaspool kambrit maski kandes. Arsti hinnangul oli apellant võimeline tööd tegema. Kaebajat toitlustati nõuetekohaselt ning toitlustamise osas ei ole kaebaja vangla tegevust vaidlustanud. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on hinnangu andnud kaebaja tervislikule 3(5)
3-21-1757 seisundile ja vangla tegevusele osas, mis puudutab tervishoiuteenuse osutamist, sh kartserikambris viibimise perioodil, ning selle hinnangu kohaselt oli tagatud piisav ravi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et VangS § 37 lõikest 1 ning Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkirjast nr 5-3-21/522 (dtl 61) tulenevalt oli kaebajal kohustus vaidlustatud käskkirjades nimetatud kuupäevadel teha koristustöid. Kaebaja pidi täitma vanglateenistuse ametniku antud korralduse tööle asuda. Jättes selle korralduse täitmata, rikkus kaebaja VangS § 67 punktis 1 sätestatud kohustust. Sellise kohustuse süülise rikkumise eest võib kinnipeetavat VangS § 63 lg 1 kohaselt karistada distsiplinaarkaristusega.
8.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse esemeks küsimus, kas Tallinna Vangla 16.04.2021 käskkiri, millega kaebaja majandustöödele määrati, oli õiguspärane. Seetõttu on iseenesest asjassepuutumatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastustajal oleks olnud võimalik tagada kaebaja tööhõive ka muul moel ning mitte rakendada teda vangla majandustöödel. Olukorras, kus 16.04.2021 käskkiri kehtis, ei võinud kaebaja ühelgi juhul keelduda tööle asumisest sel põhjusel, et tema arvates oleks vangla saanud talle pakkuda mõnda muud tööd.
9.Kinnipeetav võib vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätta üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõike 2 tähenduses (vt Riigikohtu 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12). Käesoleval juhul see nii ei olnud – kaebajale 20.04.2021 ja 21.04.2021 antud korraldused tööle asuda ei vastanud ühelegi eelviidatud sättes nimetatud haldusakti tühisuse alusele. Lisaks annab töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 14 lg 5 punkt 4 kinnipeetavale õiguse jätta täitmata tööle asumist käsitlev korraldus, kui töö tegemine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid (vt Riigikohtu 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12). Halduskohus on õigesti leidnud, et koristustööde tegemine ei saanud seada ohtu kaebaja ega teiste inimeste tervist. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et arst dr Solomatina 09.03.2021 koostatud tõendi nr 2674 (dtl 85) kohaselt võib kaebaja töötada majandustöölisena. Ükski tõend ei viita sellele, et koristustööde tegemine oleks kaebaja tervist ohustanud. Isegi kui möönda, et kaitsemaski kandmine võis kaebajale põhjustada teatavat täiendavat ebamugavust võrreldes sellise isikuga, kellel polnud sellist nahahaigust, nagu kaebajal, ei saa sellest järeldada, et koristustööde tegemine oleks olnud kaebaja tervist ohustav. Arstid, kes kaebaja nahahaiguse diagnoosisid ja seda ravisid, ei olnud seadnud piiranguid kaebaja töötamisele koristustöödel. Lisaks sellele nähtub tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 otsusest (dtl 255), et kõnealune ekspertkomisjon hindas Tallinna Vangla poolt kaebajale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti, võttes muu hulgas aluseks kaebaja tervisekaardi perioodil 05.02.2019–23.09.2021. Ekspertkomisjon leidis, et kaebaja nahahaigust on ravitud nõuetekohaselt. Ekspertkomisjon on ei ole seejuures tuvastanud, et nahahaiguse tõhus ravi eeldanuks vangla majandustööde tegemise vältimist.
10.Mis puudutab väidetavat ohtu nakatuda COVID-19 haigust põhjustava viirusega, siis on halduskohus kokkuvõttes õigesti tõdenud, et kaitsemaski kandmise kohustus oli piisav nakatumise ohu maandamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et koristustööd ei ole sellist laadi tööd, mis nõuaks töötajalt lähikontaktis olemist teiste inimestega, mis tähendab, et koristustööde tegemine ei suurendanud nakatumise ohtu märkimisväärselt võrreldes tavapärase viibimise ja liikumisega vanglas. Seoses sellega, et COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ei võimaldatud vaadeldaval perioodil kokkusaamisi pereliikmetega, märgib ringkonnakohus, et sedalaadi piirangute eesmärk oli minimeerida kinnipeetavate kokkupuuteid vanglaväliste isikutega ning 4(5)
3-21-1757 sel moel vähendada viiruse vanglasse jõudmise võimalusi. Sõltumata sellest, kas sedalaadi piirangud olid vajalikud ja mõõdukad või mitte, ei saa selliste piirangute kehtestamisest teha järeldust, et kaebaja rakendamine koristustöödel vangla ruumides seadis ohtu kaebaja tervise.
11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väited töötavale kinnipeetavale ettenähtud lisatoidu saamata jäämise kohta on käesoleva vaidluse seisukohast asjassepuutumatud. Esiteks ei kinnita ükski tõend seda, et kaebaja oleks olnud alatoitumises või et talle tagatud toidu tõttu oleks töötamine (ja sellega kaasnev täiendav energiakulu) seadnud ohtu kaebaja tervise. Teiseks, isegi kui saaks asuda seisukohale, et kaebajale jäeti toidulisa õigusvastaselt andmata, ei saaks sellega õigustada vanglaametniku korraldusele allumata jätmist ning tööle minemisest keeldumist. Seadus ei taga kinnipeetavale õigust keelduda tööst ja vanglateenistuse ametnike korralduste täitmisest reaktsioonina kinnipeetava meelest õigusvastasele vangla tegevusele või eesmärgiga survestada vanglat oma kohustusi täitma. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et rahumeelse streikimise eest ei peaks karistama, on antud vaidluse kontekstis põhjendamatu – vanglas töötamise kohustust täitma pidavale kinnipeetavale ei laiene tavapäraste töösuhete loomulikuks osaks olev töötaja streigiõigus.
12.Samavõrd asjassepuutumatu on ka kaebaja väide, et ta pidi vahetult enne vaidlustatud käskkirjas nimetaud esimese rikkuse kuupäeva (st 20.04.2021) minema allergiaga seoses arsti juurde, mis jäi toimumata vangla tegevuse tõttu. Ükski tõend, sh eelviidatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsus ei viita sellele, et kaebajat oleks koristustööde tegemise tõttu ohustanud mingisugune tõsine allergiline reaktsioon.
13.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et 21.04.2021 toimunud rikkumise eest karistuse määramine ei olnud lubatav enne kui 20.04.2021 toimunud rikkumist puudutava distsiplinaarmenetluse läbi viimist. Kahe samasisulise ja üksteisele järgnevatel päevadel toime pandud võimaliku distsiplinaarsüüteo menetlemine (st nendega aluses olevate asjaolude tuvastamine ja hinnangute andmine) koos ning nende eest karistuse määramine sama käskkirjaga on õiguspärane ja otstarbekas. Vaidlustatud käskkirjaga kaebajale määratud karistused on proportsionaalsed. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud karistuse liigi ja määra valikut ning tõdetud õigesti, et samalaadi rikkumisi oli kaebaja varem toime pandud pannud korduvalt ning leebemad karistused ei olnud teda motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks (vt Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133).
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 ja § 109 lõikele 1 nende endi kanda.
13.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.