Korrakaitse › Vanglad

X. X. esitas Tallinna vangla 20.05.2021 käskkirja nr 5-2/21/351 peale vaide. Tallinna vangla jättis 29.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/281-2 vaide rahuldamata. X. X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna vangla 20.05.2021 käskkirja nr 5-2/21/351 ja 29.06.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/281-2 tühistamist. Kohus selgitas kaebajale, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, vaidlustatud käskkirjaga määratud karistused on ära kantud (perioodil 27.05.2021 – 06.06.2021) ja karistused on juba kustunud (20.05.2022), siis tühistamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitsmiseks enam tõhus. Kaebaja nõustus haldusakti tühistamisnõudelt üle minema õigusvastasuse tuvastamisnõudele. Kohus võttis kaebuse menetlusse tuvastamisnõude menetlemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väitel mõlemal korral, kui ta oli tööle suunatud, olid tema riided pesus. Olid vaid lühikesed püksid, millega kaebaja magas voodis. Kaebajal on pidevalt külm, sest ta on alakaaluline. Vangla ei väljastanud tööjalatseid, kuigi peaks seda tegema. Kaebaja leiab, et ta ei pea töö tegemiseks raiskama vabaajajalatseid, seda enam, et töö on majanduslikult ebaotstarbekas ja saadava tasu eest ei saa kompenseerida isegi kulutatud elektrit. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt kinnipeetav peab saama 20% (vähemalt) riiklikust miinimumpalgast. Kaebaja väitel ei ole ta saanud mingit koolitust, teda ei ole instrueeritud. Kaebaja osutab, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas. Vanglas oli COVID-19 oht, osakonnad olid lukustatud. Välja ei ole selgitatud kaebaja allergia põhjus. Siiani on põletik ja mask vaid süvendab probleemi. Kaebaja ei saa aru, miks ta peab sellise näoga tööle asuma, kannatama valusid. Medõde soovitas tal süüa valuvaigisteid. Kaebaja märgib, et tema KMI langes 23-lt 19-ni. Nimetatud probleemi on kaebaja käsitlenud asjas nr 3-20-2039, kui vähendati väljastatava sepiku kogust. Vangla diskrimineerib kaebajat sellega, et ei väljasta kaebajale võrreldes teistega, kes käskkirja alusel tööl käivad, nn töötoidulisa. Kaebaja märgib, et tema „tegu“ on rahumeelne tegevusetus ning kuna ta füüsiliselt ei liigu, siis ei ole ta ohtlik. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus riigis ebakohane. Karistus on „poliitiline“. Kaebaja osutab, et sellistel tingimustel tema töös ei osale ja leiab, et tal on streigiõigus. Kaebaja on seisukohal, et teda karistati 2 korda ühe ja sama teo/rikkumise eest. Kaebaja väitel on töökohad vabad ja ta ei saa aru, miks teda ei ole võimalik tööga kindlustada. Kaebaja on inseneri haridusega. 07.11.2022, 29.12.2022, 31.01.2023 täiendavates seisukohtades kaebaja väidab, et ta oli kartseris ravimita, olukord nahaga komplitseerus. Vastustaja kaebaja väidetega ei nõustu. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1-4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Vastavalt VangS § 37 lg-le 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. Kaebaja töövõimelisust on hinnanud 08.03.2021 dr L. Solomatina. Vastunäidustusi majandustöödel töötamiseks arst ei näinud (19.12.2022 vastuse lisa 5). Tallinna vangla kolmanda üksuse juht Kristel Mägiste määras 16.04.2021 käskkirjaga nr 53/21/522 X. X.i ajavahemikuks 17.04.2021 - 31.12.2021 majandustöödele abitööliseks. Tallinna vangla kolmanda üksuse valvuri Andres Idnurme 21.04.2021 ettekande nr 1-21-3632 kohaselt 20.04.2021 kella 20.45 paiku kinnipeetav X. X. keeldus 20.04.2021 õhtul tööle minemast. Valvur andis kinnipeetavale korduvaid korraldusi ning selgitas, et ta on määratud tööle sisekoristajana, kuid kinnipeetav X. X. korraldusi ei täitnud. Põhjenduseks tõi, et tal pole pikkade käistega vangla riideid ning lühikeste käistega tema tööle ei lähe. Tallinna vangla kolmanda üksuse valvuri Robin Raaperi 21.04.2021 ettekande nr 1-21-3676 kohaselt 21.04.2021 kella 20.40 paiku kinnipeetav X. X. keeldus 21.04.2021 õhtul tööle minemast.

Valvur andis korduvaid korraldusi ning selgitas, et ta on määratud tööle sisekoristajana, kuid kinnipeetav X. X. korraldusi ei täitnud. Põhjenduseks tõi, et tal pole töö tegemiseks riideid ning tal on allergiad. Informatsioon anti edasi meditsiini töötajale, kellega koos kinnipeetava juures käidi. Kinnipeetav ütles, et tal pole riideid, pole õiget toidunormi ning tema tööle ei lähe. Allergiatest kinnipeetav meditsiinitöötajale ei rääkinud. VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja oma kohustusest teadlik. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 01.03.2007 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-103-06). Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vastavalt VSkE § 12 lg-le 21 vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektorkontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaidemenetluses oleks tema õigusi kahjustatud ega märgi, et vaideotsus rikuks tema õigusi muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et koristustöö vanglas on oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. VangS § 67 p-st 4 tuleneb kinnipeetavale kohustus hoida korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Seega ka elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada osakonna koristamisel. Vahe on ainult koristatavate pindade suuruses. Kinnipeetaval puudub alus tööst keelduda isegi juhul, kui vangla tegevuses esines puudujääke täiendjuhendamise osas. Samuti ei ole alust keelduda koristustöödest, kui vangla ei anna spetsiaalseid tööriideid, sest koristustöödel vanglasisestes ruumides puudub vajadus erilise tööriietuse järele. TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel võib kinnipeetav tööst keelduda ka juhul, kui talle ei anta töö iseloomu arvestades vajalikke töövahendeid ja isikukaitsevahendeid või kui teda ei ole piisavalt instrueeritud tööohutuse alal. Vangla siseruumides toimuvad koristustööd ei ole sedalaadi tööd, mis eeldaksid mingisugust eriväljaõpet, erivarustust või erilisi kaitsevahendeid. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal nahaprobleeme esineb, kuid see ei olnud arstide hinnangul takistuseks koristajana töötamiseks. Väited, et maski ja kummikinnaste kandmine oleks kaebaja tervist halvendanud on põhjendamatud. COVID-19 viiruse tõttu olid Tallinna vanglas suhtlemis- ja liikumispiiranguid ning kaebaja liikus piirangute ajal ka muudel põhjustel väljaspool kambrit maski kandes. Tallinna vangla juhib lisaks tähelepanu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokollile (19.12.2022 vastuse lisa 6), mille kohaselt on kaebajat ravitud Tallinna vanglas vastavalt tema terviseseisundile ja toidetud vangla sisekorra reeglite kohaselt (sh karsterikaristuse kandmise ajal). Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ oli X. X.ile määratud toidunorm R4 ja lisatoit lähtuvalt kasvust. Energiakulu oleks kaebajale tekkinud töötamisest siis, kui ta ka reaalselt tööle oleks asunud. Nii kaua kui ta töökohustuse täitmisest keeldus, ei saanud talle ka sellest mingit energiakulu tekkida. Tallinna Halduskohus leidis analoogses asjas nr 3-21-1168 jõustunud 29.10.2021 otsuses, et isegi kui leiaks tuvastamist, et X. X.ile anti süüa vähem kui õigusaktid

ette näevad, ei andnud see talle õigust ametniku poolt antud korraldust täitmata jätta. Tallinna vangla on seisukohal, et kaebaja 20.04.2021 ja 21.04.2021 keeldumised tööle asumisest on kaks erinevat VangS § 67 lg 1 rikkumist. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale meelepärast tööd vanglas teha. Vanglal on üksnes kohustus kindlustada võimaluse korral kinnipeetav tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kaebajale oli väljastatud vanglavorm, mis oli täpselt samasugune riietus nagu tööriietus ning humanitaarabi korras oli väljastatud vangla poolt uued jalatsid. 20.04.2021 seisuga oli kinnipeetava käes kambris kaks vangla T-särki, ühed pikad püksid, ühed lühikesed püksid, üks vormijakk. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt ei ole ta kordagi meditsiiniosakonnale teada andnud väidetavast külmatundest. Kartserikaristuse kandmise perioodil 27.05.2021 - 06.06.2021 kaebajal kehtivat ravimiordinatsiooni ei olnud, samuti ei ole meditsiinitöötajad kaebajale kordagi andnud soovitust „süüa“ valuvaigisteid. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et Tallinna vangla 20.05.2021 käskkiri nr 5-2/21/351 ja 29.06.2021 vaideotsus nr 5-15/21/281-2 on õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud kohtus Tallinna vangla 20.05.2021 käskkirja nr 5-2/21/351 ja 29.06.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/281-2. Kaebaja tunnistati vaidlustatud käskkirjaga süüdi Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumises 20.04.2021 ja 21.04.2021 (mõlemal päeval keeldus tööle minemast). Kahe eraldiseisva rikkumise eest määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine (kaks korda viieks ööpäevaks). Vaidluse all on kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasus. Kohus kontrollib, kas distsiplinaarsüüteod on tõendatud ning distsiplinaarmenetlus nõuetekohaselt läbi viidud. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on ebaproportsionaalne ja demokraatlikus riigis ebakohane. Karistus on „poliitiline“. Kaebaja muuhulgas toob välja, et tal ei olnud vastavaid tööriideid, millega tööle minna, ning tal oli külm. Väidetavalt olid kaebaja (pikkade käistega) riided pesus. Kaebaja väitel on teda karistatud kaks korda sama teo eest. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja töövõimelisust on hinnanud arst ning vastunäidustusi majandustöödel töötamiseks (sh abitöölisena) arst ei tuvastanud. Kaebaja keeldus tööle minemast kahel päeval (20.04.2021 ja 21.04.2021). Kaebaja oli määratud majandustöödele abitööliseks (koristaja siseruumides). Vaidlus puudub selles, et kaebaja määrati Tallinna vangla kolmanda üksuse juhi 16.04.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/522 tööle majandustööde abitööliseks (sisekoristajana) ajavahemikus 17.04.2021 - 31.12.2021 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele. Kaebaja oli 20.04.2021 ja 21.04.2021 määratud majandustöödele abitööliseks kehtiva käskkirja alusel. Vaidlus puudub ka selles, et 20.04.2021 ja 21.04.2021 anti vanglateenistuse ametnike poolt kaebajale korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus korralduste täitmisest. Tallinna vangla kolmanda üksuse valvuri Andres Idnurme 21.04.2021 ettekande nr 1-21-3632 kohaselt 20.04.2021 kella 20.45 paiku kinnipeetav X. X. keeldus 20.04.2021 õhtul tööle minemast. Valvur andis X. X.ile korralduse asuda tööle ning selgitas seejuures, et ta on määratud tööle sisekoristajana, kuid kinnipeetav X. X. korraldust ei täitnud. Põhjendas keeldumist sellega, et tal pole pikkade käistega vangla riideid ning lühikeste käistega riietega tema tööle ei lähe.

Valvur Robin Raaperi 21.04.2021 ettekande nr 1-21-3676 kohaselt 21.04.2021 kella 20.40 paiku, kinnipeetav X. X. keeldus 21.04.2021 õhtul tööle minemast. Valvur andis X. X. ile korralduse asuda tööle, selgitades seejuures, et ta on määratud tööle sisekoristajana, kuid kinnipeetav X. X. korraldust ei täitnud. Keeldumise põhjenduseks tõi, et tal pole töö tegemiseks riideid ning tal on allergiad. Informatsioon anti edasi meditsiinitöötajale, kellega koos käidi kinnipeetava juures. X. X. ütles, et tal pole tööriideid, pole õiget toidunormi ning tema tööle ei lähe. Allergiatest aga X. X. meditsiinitöötajale ei rääkinud. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 30.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). Vanglaametnike poolt antud korralduste seaduslikkus tuleneb VangS §-st 37, mis sätestab kinnipeetava töökohustuse. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud need kinnipeetavad, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanused, kes omandavad üldharidust või kutseharidust või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalejad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama ning kes kasvatavad kuni kolmeaastast last. Kohus leiab, et kaebajal oli kohustus talle antud korraldused täita olenemata sellest, kas need olid talle meelepärased või mitte. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetavat tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 38 lg 22 esimene lause sätestab, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 1 lg 1 kohaselt kinnipeetav on kohustatud töötama, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Määruse nr 9 § 1 lg 2 kohaselt töökohustuse rikkumise korral kohaldatakse kinnipeetava suhtes distsiplinaarvastutust. VangS § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt VangS § 63 lg 1 p-le 4 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub VangS § 64. VangS § 64 lg 1 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana, mida tuleb põhjendada. VangS § 64 lg-s 3 on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse läbi viinud, mille kohta on 18.05.2021 koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli. Kohus, tutvunud distsiplinaarmenetluse materjaliga, leiab, et vastustaja on järginud distsiplinaarmenetluse

läbiviimiseks ettenähtud korda. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et 04.05.2021 teavitati kaebajat (03.05.2021 teatis), et tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus VangS § 67 p 1 rikkumise kahtlustuses. Kaebaja kirjutas 03.05.2021 teatisele, et ta ei ole teatisega tutvunud, kuid soovis esitada selgitusi. Kaebajale tutvustati teatise sisu ning anti temale teatise koopia kätte. Kaebaja esitas oma 11.05.2021 kirjalikud selgitused teatises kajastatud juhtumite kohta. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt medõe Karmen Vallistu kinnitas, et X. X. on viibinud menetlusele eelneval ajal järgmiste arstide juures: 28.08.2020 – taastusravi dr Lasn, 07.10.2020 - perearst dr Mirme, 30 .10 2020 - taastusravi dr Lasn, 01.12.2020 - kirurg dr Raag, 11.12.2020 - hambaarst dr Vilgats, 07.01.2021 – perearst dr Mirme, 14.01.2021 – perearst dr Mirme, 02.02.2021 – kirurg dr Raag. 09.03.2021 on perearst dr Solomatina väljastanud tõendi nr 2674, mille kohaselt kaebaja võib töötada majandustöölisena. Meditsiiniosakonna töötaja J. Umalase kinnitusel kaebaja viibis 28.05.2020 perearst dr Mirme vastuvõtul seoses edaspidise tööle määramisega. Vastavalt arsti otsusele kaebaja võis töötada toiduga mittekokkupuutuval tööl. Vastustaja selgituse kohaselt 17.05.2021 tegi menetleja kindlaks, et kaebajal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest (neljal korral ei allunud korraldusele asuda tööle – karistus määratud 19.03.2021, ühel korral ei allunud korraldusele väljuda kambrist – karistus määratud 26.03.2021 ning ühel korral ei allunud korraldusele asuda tööle – karistus määratud 20.04.2021). Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates oli tõendatud kaebaja süü VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumises (allumatus). Kaebaja oli teadlik temale Vangistusseadusest tulenevatest kohustustest, mille eiramise puhul on tegemist süülise käitumisega. Kaebajale on antud juhul pandud süüks kahel erineval päeval rikkumiste toimepanemis (mõlemad seoses allumatusega). Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et oma käitumisega näitas kinnipeetav lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes, samuti oma ükskõikset suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Käskkirjas leitakse, et kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise seisukohalt on vajalik X. X.i, kes ei järginud Vangistusseadusest tulenevaid nõudeid, distsiplinaarkorras karistada. Vangla on raskendavaks asjaoluks pidanud kehtivaid samasisulisi distsiplinaarkaristusi (määratud 19.03.2021 ja 20.04.2021). Kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vangla on õigesti leidnud, et kuna tegu on tõsise rikkumisega (korraldustele allumatus), on proportsionaalne ja eesmärgipärane suunata kinnipeetavat õiguskuulekamale käitumisele ning vanglas kehtestatud korra järgimisele. Antud juhul oli vajalik karistada kinnipeetavat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, mis oli vastustaja arvates ainuke reaalselt tõsiselt tunnetatav ja samas mõju avaldav ja suunav karistus. Varasemalt oli kaebajale määratud iga allumatuse eest (ei asunud tööle) 4 ööpäeva kartserikaristust, mistõttu arvestades raskendavat asjaolu (isiku ükskõikne suhtumine ning kehtivad samasisulised distsiplinaarkaristused) oli põhjendatud ja eesmärgipärane karistuse määra tõstmine, s.o 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Eeltoodud kaalutlus puudutab eraldiseisvalt 20.04.2021 ja 21.04.2021 rikkumist. Käskkirjas on märgitud, et kartserikaristuse perioodil kinnipeetav saab käia nii kursustel kui ka sotsiaalprogrammis ning selles osas määratav meede ei mõjuta neid tegevusi. Karistuse määra valikul on vangla välja toonud, et kartserikaristuse määr 5 ööpäeva ühe rikkumise eest on suhteliselt lühike periood võrreldes maksimummääraga (45 ööpäeva). Vangla on põhjendatult leidnud, et nii lühike periood ei avalda negatiivset mõju, vaid on kohane meede, et kinnipeetav saaks oma eksimusest aru ja edaspidi täidaks allumiskohustust (töökohustust jm). Vastustaja selgituse kohaselt praegune karistuse määr erineb varasemast, sest kinnipeetav ei ole teinud asjakohaseid järeldusi ning korduvalt ei ole allunud korraldustele asuda tööle (kaebaja selgitustest/vastuväidetest nähtub, et ta teadlikult ei soovinud tööle asuda).

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et tal oli õigus keelduda tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Samas ei saanud kaebaja keelduda vanglaametniku korraldusest asuda tööle põhjendusega, et kaebaja enda arvates ohustas see tema tervist. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Käesoleval juhul arst(id) mingeid vastunäidustusi kaebaja tööle asumiseks ei tuvastanud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb nahaprobleeme (diagnoositud seborroiline dermatiit). Vastustaja on kohtueelses menetluses tuvastanud, et kaebaja viibis seoses edaspidise tööle määramisega 28.05.2020 perearsti dr M. Mirme vastuvõtul. Vastavalt dr M. Mirme otsusele kaebaja võis töötada toiduga mittekokkupuutuval tööl. Perearst dr L. Solomatina 09.03.2021 tõendi nr 2674 kohaselt kinnipeetav X. X. võib töötada majandustöölisena. Arst ei ole mingeid takistusi töötamiseks välja toonud. Vangla kinnitusel KIR andmetel alates 11.05.2018 on kinnipeetavale määratud meditsiiniosakonna poolt R4 toidunorm ehk pikkuselisa. Seega kaebajale oli talle kohane toitlustamine tagatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et maski ja kummikinnaste kandmine oleks kaebaja tervist halvendanud. Vastustaja selgitusel COVID-19 viiruse tõttu olid Tallinna vanglas suhtlemis- ja liikumispiiranguid ning kaebaja liikus piirangute ajal ka muudel põhjustel väljaspool kambrit maski kandes. Kaebaja ei jätnud muid tegevusi ära põhjusel, et ta ei saanud nahaprobleemide tõttu kaitsemaski kanda. Samuti kaebaja väidab, et teised kinnipeetavad, kes käisid eesti keele kursustel, ei osalenud töös. Seoses kaebaja eeltoodud väitega vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei õppinud eesti keelt üldhariduse omandamise programmi raames, mistõttu ei olnud ta töökohustusest vabastatud. Tallinna vangla on esitanud kohtule Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokolli nr 81 (19.12.2022 vastuse lisa 6), mille kohaselt on kaebajat ravitud Tallinna vanglas vastavalt tema terviseseisundile ja toidetud vangla sisekorra reeglite kohaselt (sh karsterikaristuse kandmise ajal). Komisjoni hinnangu p 33.5: „Järeldused. Kinnipeetavale on määratud nahahaiguse raviks kreeme, mis on teda aidanud. Seborroiline dermatiit on krooniline haigus, mis aeg ajalt ägeneb ja ägenemise korral vajab ravi. Nii ongi kinnipeetavat dermatiidi ägenemisel Tallinna Vanglas ravitud. Kinnipeetava kaalukaotus ei ole nii suur, et ta vajaks lisatoitu“. Vastustaja on välja toonud, et koristustöö vanglas on oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. Distsiplinaarmenetluse protokollis on välja toodud, et 16.04.2021 koos tööle määramise käskkirjaga anti kaebajale allkirja vastu ka koristaja tööjuhend, milles oli selgitatud koristaja töökohustusi ja tööprotsessi. Seejuures kemikaalidega tegutsemise info oli kinnipeetavatele kättesaadav juba eelnevalt ka kambri põranda pesemiseks eraldatud pesuvahendi pakendilt. Vastustaja on 16.01.2023 täiendavates selgitustes märkinud, et kinnipeetava töökohustus ei anna iseenesest kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vanglalt endale tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd või tööd õpitud kutsealal. Lihttööle määramisel vangla jälgib kinnipeetava käitumist ja seda, kuidas isik tööülesandeid täidab. Vangla kinnitusel oli kaebajale väljastatud vanglavorm, mis oli täpselt samasugune riietus nagu tööriietus ning humanitaarabi korras oli vangla poolt väljastatud uued jalatsid. Väljastatud vanglavormi pesusse võtmine (vangla teenusena) toimus üksuses graafikujärgselt, kambrisse pesemiseks jäid ainult sokid ja aluspesu. Vangla selgitusel 20.04.2021 seisuga oli kinnipeetava käes kambris 2 vangla T-särki,

ühed pikad püksid, ühed lühikesed püksid, üks vormijakk. Asjast nähtuvalt kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluses väitnud, et kõik pikad riided olid pesus ning et lühikestes riietes oli tal siseruumides külm töötada. Kaebaja tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kaebaja oleks väidetavast külmatundest meditsiiniosakonda teavitanud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud ja asja materjalist ei selgu selliseid asjaolusid, mille pinnalt oleks kaebajal olnud reaalselt põhjust karta, et siseruumides töötamine võiks kahjustada tema tervist. Kohtu hinnangul on alusetu kaebaja väide selle kohta, et temale määratud karistus on „poliitiline“. Alusetu on ka kaebaja väide, et teda karistati kaks korda sama teo eest. Esitatud materjalide ja tuvastatud asjaolude pinnalt nähtub, et tegemist oli kahe erineva (20.04.2021 ja 21.04.2021) vangla korralduse mittetäitmisega, millest tulenevalt on vangla õiguspäraselt kaebajat distsiplinaarkorras mõlema rikkumise eest karistanud. Kohus leiab, et asjassepuutumatud on kaebaja väited selle kohta, et allergia põhjust ei ole välja selgitatud. Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited seonduvalt kinnipeetavatele makstava töötasu suurusega ning kaebaja KMI langusega. Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited kartserikaristuse kandmise ajal (s.o 27.05.2021 – 06.06.2021) ravita olemise kohta. Kaebajale võimaldati käia arstide vastuvõttudel ning ravivajaduse ilmnemisel oli talle ravi tagatud, vastupidist ei ole kaebaja asjas tõendanud. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et temale ei väljastatud töötoidulisa. Vastustaja selgituse kohaselt töötoidulisa on ette nähtud töötavatele kinnipeetavatele ning kuna kaebaja keeldus tööle minemast, siis ei olnud talle ka töötoidulisa ette nähtud. Samas oli vastustaja kinnitusel kaebajale meditsiiniosakonna poolt määratud toidulisana nn pikkuselisa (R4 toidunorm). Kohus eeltoodust tulenevalt leiab, et vastustaja on järginud distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda, distsiplinaarsüüteod on tõendatud ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Karistuse valikut on vastustaja piisavalt kaalunud (sh raskendavaid asjaolusid arvestades, kergendavad asjaolud puudusid). Samuti on vastustaja selgelt ja arusaadavalt kirjeldanud rikkumiste asjaolusid ja õiguslikku alust. Kaevatav haldusakt oma vormilt ja sisult vastab Haldusmenetluse seaduse § 54 nõuetele, on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kohus ei ole ka vaidemenetluses kaebaja õiguste rikkumist tuvastanud. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.