Taotleja – X Vastutaja – Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1603 resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1603 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/226 kohaldati X suhtes alates 28.05.2024 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavad julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt tuvastati video järelevalve teostamise käigus sündmus, mille käigus X asus palliplatsil füüsilisse kontakti ja kaklusesse kinnipeetav Yga. Sündmus fikseeriti 28.05.2024 ettekandes nr 1-24-5514. Käskkirja põhjenduste kohaselt on X käitumine ettearvamatu, sh agressiivne kaaskinnipeetavate suhtes. Kinnipeetava kokkupuute piiramiseks teiste isikutega (nt kaaskinnipeetavad) ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik tema suhtes kohaldada eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. Eraldi lukustatud kambrisse paigutamine võimaldab teostada isiku üle tugevdatud järelevalvet ning annab ametnikele võimaluse kohe reageerida kinnipeetava tegevusele ja agressioonile. Kaaskinnipeetavate ohutuse tagamiseks ning raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks on otstarbekas kohaldada vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine). Arvestades
3-24-1603 ohuga vangla üldisele julgeolekule on õiguste riive proportsionaalne ja põhjendatud. Käskkiri tehti Xle teatavaks 29.05.2024 allkirja vastu.
X esitas 29.05.2024 Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirja peale vaide.
3.X esitas 28.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse tema suhtes rakendatud julgeolekuabinõude kohaldamise peatamiseks. Taotleja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid olukorras, kus käskkirja ei olnud talle kätte toimetatud. Julgeolekuabinõude tagajärjena katkeb taotlejal igasugune suhtlus lähedastega ja see toob kaasa suitsiidiriski. X palus 30.05.2024 esialgse õiguskaitse taotlus kohe lahendada. Alused julgeolekuabinõude kohaldamiseks on ära langenud. Vangla keeldub neid lõpetamast enne, kui võetakse seisukoht distsiplinaar- või kriminaalmenetluse alustamise kohta.
4.Tallinna Vangla palus 31.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada julgeolekukaalutlustel, sest X ründas kaaskinnipeetavat. X on julgeolekuabinõude kohaldamisest teavitatud ja võimaldatud esitada vastuväited. Vanglal tuli olukorrale kiirelt reageerida ja X kaaskinnipeetavatest kohe eraldada. Praeguseks ajaks ei ole asjaolud veel ära langenud ja vanglal ei ole veendumust, et X ei ole enam kaaskinnipeetavatele ohtlik. X on küll lukustatud kambris, kuid ta ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, helistada ja kirjutada lähedastele, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui ta selleks soovi avaldab. Vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut kaalub üles X vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sporti teha.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus sai vaidemenetluse algatamisest teada 31.05.2024. Määruse tegemise hetkeks on kohtul tulenevalt vaide esitamisest võimalik esialgse õiguskaitse taotlus lahendada. Julgeolekuabinõude rakendamiseks on olemas nii faktiline kui õiguslik alus. Vaidlust ei ole, et X ründas teist kinnipeetavat ja kakles temaga. Igasugune teise isiku füüsiline ründamine otsese füüsilise ohuta on õigustamatu. Vanglas kehtivad vaid seadustes ja nende alusel antud õigusaktides (näiteks vangla sisekorraeeskirjad) sätestatud viisakus- ja käitumisnõuded, mis on sisuliselt tavaelus rakendatavad inimeste omavahelise suhtlemise reeglid. Juhul kui kinnipeetav neid rikub, seab ta lisaks kaasvangide füüsilisele tervisele ohtu ka nende ühiskonda taassotsialiseerumiseks ja õiguskuuleka käitumise toetamiseks kehtestatud reeglid ja vangla julgeoleku. Iga kinnipeetav peab arvestama, et korra tagamisel ei ole vangide subkultuurist tulevate reeglite arvestamine võimalik ega õigustatud. Kuni kõikide asjaolude väljaselgitamiseni ja võimaliku distsiplinaarmenetluse või isegi süüteomenetluse algatamiseni saab taotlejat vaatamata rahunemisele pärast konflikti käsitada ohtlikuna teistele vangidele ja ohuna vangla julgeolekule. Isegi kui uskuda kaebaja väidet tema varasemast eeskujulikust käitumisest, näitab toimunud konflikt, et kaebaja võib teistele kinnipeetavatele olla väga ohtlik, eirates seaduses sätestatud põhilisi käitumisreegleid, ja ta ei ole täielikult aru saanud, et oma käitumise eest vastutab tema ise, mitte vanglatöötajad ja seda seaduse, mitte kuritegeliku subkultuuri reeglite alusel. Taotleja paigutamine eraldi lukustatud kambrisse enne käskkirja andmist ei ole õigusvastane. Selline paigutamine on lubatud ja vajalik, et kõrvaldada vahetu julgeolekuoht teistele kinnipeetavatele. Esitatud materjalidest nähtub, et kaebajal oli juba samal päeval võimalik esitada arvamus ettevalmistatavale käskkirjale tema suhtes julgeolekumeetmete kehtestamiseks, mis hiljem vormistati vaidlusaluseks käskkirjaks. Võimaluse selliseks haldusmenetluse läbiviimiseks annab ka haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1 ja § 55 lg 2. 2(5)
3-24-1603 Nähtuvalt vangla vastusest taotlusele on X küll lukustatud kambris, kuid ta ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab. Kuigi taotlejal esineb vajadus esialgse õiguskaitse meetme rakendamiseks, ei ole taotleja eduvõimalused praeguses asjas suured. Taotleja huvi vältida rakendatud julgeolekumeetmeid ei kaalu üles avaliku korra taastamist ja julgeoleku tagamise vajadust temaga samas vanglas asuvatele kinnipeetavatele. Vangla on kõige pädevam hindama kaebajast tulenevat julgeolekuohtu teistele kinnipeetavatele. Vangla ei ole selles osas teinud ilmselget hindamisvõi kaalutlusviga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 06.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus ületas oma pädevust, kui asus hindama vaidlustatud käskkirja põhjendatust. Halduskohus pidas käskkirja põhjendatuks pelgalt ühe keelunormi rikkumise pärast. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustu. Julgeolekuabinõusid kohaldati olukorras, kus X ei ole süstemaatiliselt rikkunud keelunorme. Vangla ei ole arvestanud tema varasemat eeskujulikku käitumist. Samuti on X saanud aru oma tegudest ning mõistab, et vastutab oma tegude eest ise. Samas rikkus vangla kaitsekohustust, mis võimaldaski Xl rünnata teist isikut. Reeglina saab julgeolekuabinõusid kohaldada kuni rahunemiseni. X rahunes maha enne julgeolekuabinõude kohaldamist. Taotleja on paigutatud kambrisse, kus on turvakaamera, mis on suunatud wc ja duširuumi poole. Taotleja on täielikus isolatsioonis. Ta ei saa helistada, sest suhtlusvabadust on piiratud. Tema vaimne tervis langeb ja tekib masendus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel Tallinna Vangla 31.05.2024 halduskohtule esitatud seisukohaga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
9.Xl on esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude tagajärgi ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega täiel määral kõrvaldada ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.
10.Vaidlust ei ole selles, et X ründas 28.05.2024 korvpalliväljakul kaaskinnipeetavat, osaledes kakluses. Intsident tuvastati video järelevalvet teostades ning selle asjaolud ja 3(5)
3-24-1603 põhjendused on kirjeldatud Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirjas nr 1-24/1-2/226. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega on vanglal kohustus tagada kinnipeetavate ja vangla üldine julgeolek. VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. VangS § 69 lg 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Vangla oskab taotlejast tulenevat ohtu hinnata. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 15).
11.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul andis 28.05.2024 käskkirjas kirjeldatu vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib X osutuda ohtlikuks kaaskinnipeetavatele, vangla julgeolekule või toime panna raske õigusrikkumise. Vangla on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks tuli X vangla julgeoleku tagamiseks ning vanglas viibivate isikute õiguste kaitseks teistest kinnipeetavatest eraldada (VangS § 69 lg 1). Kuna vahetule julgeolekuohule tuli kiiresti reageerida, tuli ohu ilmnedes X paigutada enne käskkirja andmist eraldi lukustatavasse kambrisse. Käskkiri koostati samal päeval (28.05.2024) ning eelnevalt oli Xl võimalik esitada vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele.
12.X vaiet ei saa pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks, kuid sel puudub ka ülekaalukas eduväljavaade. Seejuures annab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel eelhinnangu vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele, mistõttu on asjakohatu taotleja seisukoht, et halduskohus ületas oma pädevust, asudes hindama vaidlustatud käskkirja põhjendatust. Piirangute kohaldamise lõpetamine ei ole põhjendatud olukorras, kus esineb oht vangla julgeolekule, teistele isikutele või raskete õigusrikkumiste toimepanemiseks ning vaidlustatud haldusakti õigusvastasus ei ole ilmselge. Vaidlustatud käskkirja ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Samuti ei kinnita esitatud tõendid ja andmed, et taotleja suhtes VangS lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud meetmete rakendamine põhjustaks temale ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede tähtsusega, mille kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud. Kuigi X on paigutatud eraldi lukustatud kambrisse, ei ole ta täielikus isolatsioonis. Tallinna Vangla on 31.05.2024 vastuses selgitanud, et ta saab käia kord päevas jalutuskäigul, helistada ja kirjutada lähedastele, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga.
13.Kaaludes ühelt poolt taotlejale seatud piiranguid ning teiselt poolt vajadust tagada vangla julgeolek ja vältida X poolt edasiste õigusrikkumiste toimepanemist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tema õiguste riive praegusel juhul suurema kaaluga.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 4(5)
3-24-1603
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.