Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1778
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. juuli 2023. a otsuse nr 12302140223-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Y Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad RL ja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
15. mai 2024
ning
X
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2023.a otsus haldusasjas nr 3-231778 ja teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga ning mitte avaldada joonealuseid viiteid nr 1 ja nr 2 kaebaja sotsiaalmeedia kontodele.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. juulil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-23-1778 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (sünd. XX.XX.XXXX) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus Dublini III määruse alusel Hollandist 14.02.2023 Eestisse ja esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotleja põhjendas kaitsevajadust poliitilise olukorraga Venemaal ning sellest tingitud ohuga tema elule ja tervisele.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 28.07.2023 otsusega nr 12302140223-1 X taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Ühtlasi tegi PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks. Taotleja lahkus Venemaalt seoses kartusega saada kriminaalkorras karistatud sõja ja V. Putini režiimi vastaste sõnavõttude eest. Lisaks põhjendas taotleja enda tagakiusamise ohtu võimaliku mobiliseerimisega Venemaa armeesse. Taotleja on avalikult avaldanud meelt Ukraina vastase konflikti ja Venemaal valitseva võimu suhtes ning ta on reserviealine meesterahvas, kes ei soovi sõdida Ukraina vastu. Taotleja tagakiusukartuse aluseid saab seega hinnata sotsiaalsesse gruppi (reserviealine meesterahvas) kuulumise ja riigivõimust erineva poliitilise meelsuse aspektist. Taotleja väited on järjekindlad ja tõenäolised (s.o usutavad), kuid neis puuduvad pagulasena tunnustamist tingivad asjaolud. Taotleja väitel on ta alates 2017. a-st osalenud neljal võimuvastasel protestil, millest ühelgi ei ole teda kinni peetud ega karistatud. Viimati osales taotleja 06.03.2022 Peterburis „Gostinõi dveri“ metroojaama lähistel toimunud protestil, kus ta vahistati ning teda trahviti halduskorras. Alates 2020. a-st, pärast terviseprobleemidega tütre sündi, on taotleja pühendanud end perele. Pärast Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse 24.02.2022 on taotleja korduvalt teinud VKontaktes postitusi, mis vastanduvad Venemaa riigivõimu arusaamadele. Venemaalt lahkus taotleja 24.09.2022 Valgevene, Egiptuse ja Türgi kaudu Hollandisse, kust saadeti Eesti viisa tõttu Dublini III määruse alusel Eestisse. Türgis lõi taotleja YouTube’s kanali, kuhu postitas videoid aruteludest lihtsate vene inimestega päevapoliitika üle. Kodumaale ei saa taotleja tagasi pöörduda oma opositsiooniliste poliitiliste vaadete ja protestidel osalemise, samuti kutse peale sõjaväekomissariaati ilmumata jätmise tõttu. Ajakirjanduse andmete kohaselt toimus 06.03.2022 üle-Venemaaline protest V. Putini alustatud sõjategevuse vastu Ukrainas. Venemaa Siseministeeriumi andmetel võttis protestidest osa üle 5200 inimese, kellest 3500 peeti kinni, sh 750 inimest Peterburis. OVD-Info ülevaate kohaselt oli alates 24.02.2022 vahistatud enam kui 140 linnas üle 13 000 inimese, sh vahistati Peterburis 2(14)
3-23-1778 06.03.2022 vähemalt 1394 inimest, kellest 269 pidid veetma öö kongis. OVD-Info avaldatud vahistatute nimekirjast taotlejat ei leia. See ei tähenda, et ta üritusel ei osalenud ja teda kinni ei peetud. Taotleja on teinud sündmusest lühivideoid, mis kajastavad tema enda ja võimukandjate käitumist sellel päeval. Kokku kaheksas videos on näha, kuidas taotleja pöördub sisejulgeoleku töötajate poole küsimustega, miks ei saa metroojaama ühest käigust läbi ja millise jõustruktuuri töötajatega on tegemist. Pärast mitmete sisejulgeoleku töötajate poole pöördumist peeti taotleja kinni ja viidi bussi, kuhu koguti kinnipeetud meeleavaldajad. Kõnealusest meeleavaldusest osa võtnuid on karistatud rahatrahviga 2000–300 000 rubla või kuni 30-päevase arestiga. Taotlejat karistati Venemaa administratiivkoodeksi art 20.2 lg 6.1 järgi rahatrahviga 15 000 rubla. Samas oli taotleja enda käitumine provotseeriv, esitades sisejulgeoleku töötajatele küsimusi teemadel: asutuslik kuuluvus, ülesanne konkreetsel hetkel, töötaja arusaam alanud agressioonist Ukrainas. Neid küsimusi esitas taotleja „Gostinõi dveri“ metroojaama lähistel eri asupaikades mitmetele sisejulgeoleku töötajatele, misjärel viidi ta politseibussi, kus jätkas ametnike küsitlemist, mida nad arvavad agressioonist Ukraina vastu jne. Rohkem taotleja sündmustest videoid ei esitanud. PPA hinnangul ei kujutanud taotleja kinnipidamine ja hilisem meeleavaldusel osalemise eest halduskorras karistamine riigipoolset süsteemset üksikisiku tagakiusamist. Halduskorras said karistada paljud Peterburis vahistatud ligi 1400 inimesest. Taotleja segas oma ebalugupidava käitumisega siseturvalisuse töötajate püüdu korraldada inimeste sujuvat liikumist, mistõttu võis tema kinnipidamine ja halduskorras karistamine olla ka põhjendatud. Taotleja sotsiaalmeedia kontodel on võimukriitilisi ja sõjavastaseid üleskutseid, kuid nende kõlapind on väike. YouTube kanalis on avaldatud 7 dialoogi vormis videot, mille sisuks on arutelu Venemaa ja Ukraina konflikt üle. Kanalil on 7 tellijat ja videotel keskmiselt alla 10 vaatamise. Taotleja VKontakte konto on teistele suletud ja viimane postitus on tehtud 04.01.2023. Taotlejal on VKontaktes 300 sõpra. Viimase aasta jooksul on taotleja jaganud peamiselt teiste sisuloojate videoid ja pilte, kuid teinud ka ise postitusi, mille sisu peegeldab V. Putini poliitika vastasust ja toetust Ukrainale. Postitusi on tehtud periooditi: 2022. a veebruari lõpus kolm postitust ning alates 2022. a oktoobrist kuni detsembrini tehtud sõjavastase sisuga postitused. Aastatel 2018–2021 tegi taotleja keskmiselt üks-kaks postitust aastas. Ukrainasse sissetungi avalik kritiseerimine, sh teiste inimeste kriitika taaspostitamine on ohtlik. Venemaa võimud ootavad venelastelt täielikku toetust Ukraina küsimuses. Isegi kui sa seda ei toeta, eeldatakse, et sa oled vait. Kui sa ei ole vait, siis on olemas erinevad sätted dissidentluse karistamiseks „väärinformatsiooni“ jagamise või sõjaväe „diskrediteerimise“ eest. Päritoluriigi teabe kohaselt rakendatakse karistusi eelkõige nende suhtes, kelle profiil on silmapaistvam. Taotleja ei oma tugevat mõju ühelegi sotsiaalmeedia kogukonnale, mis võiks äratada Venemaa võimuorganite tähelepanu, samuti ei ole ta võimudele varasemast tuntud opositsionäär. Taotleja on teinud poliitilisi postitusi periooditi ning enamasti jaganud kolmandate isikute loodud sisu. YouTube’i videotel on keskmiselt alla 10 vaatamise ja VKontaktes sõpru paarisaja ringis. Pole teada, et süüdistusi oleks esitatud ka isikutele, kelle mõju kogukonna suhtumisele on väike. Taotleja esitas PPA-le foto tema elukaaslase poolt 2022. a sügisel edastatud kutsest ilmuda rahvastikuregistri järgsesse sõjaväekomissariaati andmete täpsustamiseks. Taotleja hinnangul püütakse teda kutsega viia sõjatandrile. Samas ei ole taotleja läbinud ajateenistust ja talle on määratud „В“-kategooria, mille kohaselt on ta kõlblik sõjaväeteenistuseks vaid sõjaolukorras. Venemaal kategoriseeritakse mehed vastavalt nende tervislikule seisundile eri kategooriatesse, millest olenevad ka edasised suunised nende ajateenistusse kutsumisel või mobilisatsioonil: „А“ – „sõjaväeteenistuseks kõlblik“; „Б“ – „sõjaliseks teenistuseks kõlblik koos väikeste piirangutega“; „В“ – „piiratud sõjaline teenistuskõlblikkus“; „Г“ – „ajutiselt sõjaväkke mittekõlblik“; „Д“ – „kaitseväeteenistuseks kõlbmatu“. Ajateenistusse võetavate meeste puhul eeldatakse, et neil ei ole mingit sõjaväelist kogemust. Mobilisatsioon on teistsugune ja peaks 3(14)
3-23-1778 teoorias hõlmama mehi, kellel on minevikust sõjaalane kogemus ning kes on reservis mingi spetsialiseerumisega. Kehtivate seaduste kohaselt võib sõjalisse konflikti saata inimese, kes on läbinud ajateenistusest vähemalt 4 kuud ja saanud sõjaväelise kutse. Kaitsevajaduse jaatamiseks ei ole piisav pelgalt hirm mobilisatsiooni ees (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Puuduvad andmed, et kaebajale oleks antud mobilisatsioonikutse või -käsk. Usutav ei ole, et kutse peale andmete täpsustamiseks sõjaväekomissariaati ilmumine päädiks kaebaja rindele saatmisega. Eriti kuna kaebaja pole läbinud sõjaväelist väljaõpet ja tema mobiliseerimiseks peaksid Venemaal olema ammendunud kõik sõjaväelise väljaõppe saanud reservid. Käesoleval ajal on Venemaal mobiliseeritud ca 0,3% tööealisest elanikkonnast ja Venemaal on reservis ligikaudu kaks miljonit endist ajateenijat ja lepingulist sõjaväelast. Seega ei ole kaebaja mobiliseerimine tõenäoline. Sõjaväepileti kohaselt on taotleja sõjaaja ametikohaks määratud autojuht, mistõttu puudub ka alus arvata, et tema ülesanded sõjaajal oleksid seotud võimalike inimsusevastaste tegudega. Kokkuvõttes puudub alus arvata, et Venemaa ametivõimud oleksid taotlejat taga kiusanud, ning pole alust arvata, et taotlejat võidakse edaspidi hakata taga kiusama. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset, sest puudub alus arvata, et teda võidakse kodakondsusjärgses riigis inimsusevastaselt kohelda või karistada. PPA-l ei ole mh informatsiooni, et Venemaa käituks Euroopas varjupaika taotlenud kodanikega ebaproportsionaalselt. Venemaal ei toimu ka aktiivset sõjalist konflikti, mille tõttu võiks taotleja elu olla ohus pelgalt Venemaa territooriumil viibimise tõttu. Taotleja tõi 04.01.2023 ärakuulamisel välja kaks uut asjaolu, miks ta vajab rahvusvahelist kaitset: politsei poolne salajane otsing ja annetus Ukrainale. Taotleja sõnul otsiti teda ligi kaks ja pool kuud tagasi õe naabrite juurest ning sellest rääkis taotlejale tema isa. Miks teda otsiti, et oska taotleja konkreetselt öelda, kuid arvab, et teda otsitakse seoses mobilisatsiooniga või tema mõtteavaldustega. Samuti väitis taotleja, et soetas Venemaal elades maali, mille autor on tuntud vene blogija, striimer ja artist Semyon Skrepetskiy, kes on saanud varjupaika Poolas. Kunstnik olevat 90% maali müügist saadud tulust annetanud Ukraina toetuseks. Need asjaolud ei muuda PPA järeldusi. Kaebaja ei ole saanud mobilisatsioonikutset või -käsku ja puudub informatsioon, et politsei otsiks Venemaal taga isikuid pelgalt seetõttu, et neil on riigivõimust erinev poliitiline vaade. Maali ostmine ei ole tõendatud. Foto taotleja naisest poseerimas koos maaliga ei kinnita selle omandamist. Isegi kui taotleja maali soetas, pole alust arvata, et selle tõttu võiks teda Venemaal oodata tagakiusamine. Väited Ukraina toetamisest on tõendamata ja ebausutavad. Kuna taotleja on teinud PPA-ga koostööd, ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ega ka muul viisil takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis on põhjendatud teha temale vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus. Taotleja puhul ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist ja selle täitmist. Taotlejal ei ole Eestis ega Euroopas vara ning ta ei ole Eestis ega Euroopas töötanud. Taotleja on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv reisidokument. Venemaal elavad ka taotleja lähedased (elukaaslane ja laps) ning seega tuleb tema sihtriigiks määrata Venemaa. Väljasaatmine ei oleks vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Lahkumisettekirjutus on võimalik täita 7 päeva jooksul ja seda võidakse mõjuval põhjusel pikendada. PPA ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal oleks 3-aastane sissesõidukeeld ebaproportsionaalne ja mis tingiksid erandina lühema tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamise.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2023 kaebuse PPA 28.07.2023 otsuse nr 12302140223-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi või alternatiivselt kohustada PPA-d kaaluma sissesõidukeelu kohaldamata jätmist.
4(14)
3-23-1778
PPA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.12.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas PPA 28.07.2023 otsuse nr 12302140223-1 ning kohustas PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. PPA on jätnud asjakohase päritoluriigi teabe kogumata ja arvestamata. Otsuse järeldused ei ole kooskõlas kogutud teabega ja olulistele asjaoludele on hinnang andmata. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, et kaebajat ei ole alust tunnustada pagulasena põhjusel, et tal on hirm mobilisatsiooni ees ning ta on ostnud maali kunstnikult, kes annetas tulu maali eest Ukraina toetuseks. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja mobiliseerimine ei ole tõenäoline, kuna ta ei ole läbinud ajateenistust ega saanud relvaõpet ning ta on tunnistatud sõjaväeteenistuskõlbulikuks piiratud ulatuses (kategooria „В“). Päritoluriigi andmetel on Venemaal on reservis ca 2 miljonit sõjaväelise väljaõppega isikut, mistõttu ei ole kaebaja mobiliseerimine ja rindele saatmine tõenäoline. Kutse ilmuda sõjaväekomissariaati ei tähenda veel mobiliseerimist ja kartus rindele saatmise ees on hüpoteetiline ja ülemäära kauge, et jaatada kaebaja pagulase staatust (vt lisaks Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Kuigi on teada, et Ukraina rahalise toetamise eest võidakse Venemaal võtta vastutusele, on PPA õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud maali soetamist ja isegi kui see toimus, ei tähenda see, et kaebajat ohustaks Venemaal tagakius. Kaebaja ei väida, et ametivõimud teaksid tema maali ostust või saaksid sellest teada, vaid viitab üksnes, et tuntud kunstnik on öelnud, et annetab tehingult saadud tulust 90%. Tegemist on liialt kauge seosega, et omistada kunstniku poolt Ukraina toetamist kaebajale. PPA hinnang kaebaja poliitilisest meelsusest lähtuva tagakiusukartuse põhjendamatuse kohta ei ole aga kooskõlas asjas esitatud tõendite ja päritoluriigi infoga. Vaidlust ei ole, et kaebaja on avaldanud alates 24.02.2022 regulaarselt (PPA hinnangul periooditi) sotsiaalmeedias V. Putini poliitika ja Ukraina sõja vastaseid postitusi ning on osalenud võimuvastastel protestidel (sh viimati 06.03.2022, kus ta vahistati ja teda trahviti). Samuti ei ole vaidlust, et sõjavastased ning sõjaväge diskrediteerivad avaldused on Venemaal keelatud ja karmilt karistatavad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsus nr 3-22-1925, p 21). PPA on seisukohal, et kaebaja profiil ei ole selline, mis annaks aluse karta ametivõimude poolset tagakiusamist. PPA on samas jätnud hindamata ja prognoosimata kaebaja tagakiusamise võimalikkuse juhul, kui kaebaja Venemaale naasmisel jätkab oma poliitilise meelsuse avaldamist sotsiaalmeedias (VKontakte, YouTube). Kaebaja viitas ka päritoluriigi teabe kohaselt levivale pealekaebamiskultuurile, kuid PPA ei ole pidanud pealekaebamist tõenäoliseks. Jääb ebaselgeks mille põhjal PPA järeldab, et kaebaja peale kaebamine ei oleks Venemaa võimuorganitele tõsiseltvõetav. Kuna reaalselt on karistatud tuhandeid isikuid, siis on põhjendamatu panna lootused suurele halduskoormusele. Tõenäosus sattuda tagakiusamise ohvriks ei pea olema 100% ning Venemaa riigiasutuste pealekaebamiste tõttu suurenenud halduskoormus ei muuda tagakiusamise ohtu kuidagi hüpoteetiliseks (vt ÜRO Pagulasameti käsiraamatu p-d 82–83). Kuna tagakiusamise ohu tuvastamine ei eelda, et kaebaja peaks olema eelnevalt olnud Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne poliitaktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane aktivist, siis on PPA sellekohased järeldused ebaõiged. Seejuures on kaebaja oma karistuse tõttu võimuorganitele teada ja ta on oma meelsust väljendanud regulaarselt, kuigi pole tuntud aktivist. PPA on küll leidnud, et iga Venemaa kodanikku, kes on postitanud või jaganud sotsiaalmeedias valitsevale režiimile soovimatut sisu, ei saa tunnustada pagulasena, sest vastasel korral avataks tee rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele, kuid PPA ei ole siiski väitnud ja kohtul ei ole alust arvata, et kaebaja on asunud pärast 24.02.2022 oma meelsust aktiivsemalt väljendama üksnes rahvusvahelise kaitse saamiseks. Selleks, et praegusel ajal saada Venemaal arvamuse 5(14)
3-23-1778 avaldamise eest karistada, ei pea olema tuntud opositsioonipoliitik. Venemaa õigusakte on täiendatud viisil, et keeruline on rääkida Ukraina sõjast ja keelatud on Ukraina toetamine. PPA menetlus on seevastu keskendunud suuresti minevikusündmustele, mitte prognoosile (sh pidas vastustaja põhjendamatult oluliseks kaebaja vähest tuntust). Isegi kui kaebaja ei ole praegu veel Venemaa ametivõimude huviorbiidis, tuleb arvestada, kas juhul, kui ta peaks oma tegevusega Venemaa võimude huviorbiiti sattuma, oleks talle tagatud efektiivne õiguskaitse. Eeldada ei saa, et Venemaa ametivõimud või kohtunikud astuksid vastu V. Putini poliitikale ja riigis kehtestatud seadustele. Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) 2022. a juuni raporti kohaselt keelatakse meeleavaldustel vahistatud osalejatele juurdepääs esindajale. Välistada ei saa, et see suhtumine laieneb kõigile isikutele, kes satuvad võimuvastase tegevusega võimude huviorbiiti. PPA-l on kohustus koguda selle kohta päritoluriigi infot, mida ei ole praegusel juhul tehtud (sh on PPA kaebaja puhul juba tuvastanud karistamisel tehtud põhjendamatu etteheite, et kaebaja tegutses grupis rohkem kui 100 inimesega). Täiesti asjakohatud on PPA järeldused, justkui ei oleks kaebaja meeleavaldusel osalemine ja karistamine olulised, kuivõrd karistati tuhandeid isikuid ja kaebaja ei vaidlustanud talle määratud trahvi. Karistamine viitab pigem sellele, et kaebaja opositsiooniline tegevus on juba võimuorganitele silma jäänud ja koosmõjus võimaliku pealekaebamisega ei saa pidada kaebaja ebaproportsionaalset karistamist ebatõenäoliseks, kui ta jätkab oma senist tegevust. PPA järeldused kaebaja minevikutegude osas on olulisel määral vastuolus pärioluriigi infoga. Vaidlustatud otsus kajastab hulgaliselt näiteid kriminaalkorras karistada saanud isikutest, kelle mõju ühiskonnas on vähetähtis või kes on üksnes taaspostitanud teiste isikute loodud sisu. PPA tõi ka välja, et 2023. a märtsi seisuga oli peaaegu 6000 venelast süüdistatud Venemaa armee diskrediteerimises, sh üle 2000 juhtumi on seotud sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaridega. Lisaks märkis PPA selgelt, et Venemaa käsitleb esimest süüdistust kui haldusõigusrikkumist, kuid korduvrikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse ja kuni 10-aastase vangistuse. Viimaks on PPA põhjendamatult välistanud võimaluse, et kaebajat on taga otsitud seoses tema poliitilise meelsuse väljendamisega, eriti kuna PPA kajastas samas päritoluriigi infot, et Venemaa võimud jälgivad kõike, mida sotsiaalmeedias postitatakse vene keeles (sh välisriikides).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.PPA palub 29.01.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsusega osas, milles kohus leidis, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks põhjustel, et tal on hirm mobilisatsiooni ees ja ta ostis maali kunstnikult, kes annetas müügist saadud tulu Ukraina toetuseks. Kaebaja on ka ise möönnud, et tema tagakiusamise aluseid eraldi hinnates võiks järeldada, et tagakiusamise oht puudub. Nõustuda ei saa kohtu põhjendustega, mis puudutavad kaebaja poliitilisest meelsusest lähtuvat tagakiusamise kartust. Vaidlust ei ole, et kaebaja on varasema ajaga võrreldes teinud pärast 24.02.2022 sotsiaalmeedias rohkem postitusi. PPA on välja toonud, et seejuures eristub kaks perioodi, mida kaebaja on 17.07.2023 vestlusel selgitanud lapse tervisega, kinnitades mh, et ta ei ole kõige aktiivsem sotsiaalmeedia kasutaja ning avaldas arvamust isiklikus suhtluses. Halduskohus on jätnud need seletused põhjendamatult tähelepanuta. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et enda poliitilise meelsuse sotsiaalmeedias avaldamine moodustaks lahutamatu osa tema eluviisist, mistõttu ei esine ka reaalset tagakiusamise ohtu. Genfi konventsiooni eesmärk ei ole tagada päritoluriigist pagemise võimalus ja pelgupaik inimestele, kellele ei meeldi oma päritoluriigi poliitiline režiim või kellele on vastuvõetamatu päritoluriigi agressioon naaberriigi vastu, kui see ei tekita reaalset ohtu selle inimese elule ja tervisele või ei riku rängalt ja/või korduvalt tema põhilisi inimõigusi. Selliste tagajärgede saabumine ei ole kaebaja profiili arvestades tõenäoline. 6(14)
3-23-1778 PPA-l tuleb taotlust lahendades teha minevikusündmuste ja päritoluriigi informatsiooni alusel prognoosotsus ning vaidlusaluses otsuses on seda tehtud mõnevõrra puudulikult. Samas ei tohi prognoosotsuse tegemisel laskuda spekulatsioonidesse. Halduskohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja selgitused, et ta ei ole aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ja avaldas arvamust isiklikus suhtluses, ja lähtunud põhjendamatust eeldusest, et kaebaja jätkab Venemaale naastes aktiivset sotsiaalmeediasse postitamist (sh tuleb märkida, et YouTube’i kanali lõi kaebaja alles Türgis viibides). Vaidlust ei ole ka selles, et pealekaebamiskultuur on Venemaal levinud ning pealekaebamise tulemusel on alustatud inimeste suhtes menetlusi. Samas viitas PPA, et liigne pealekaebamine tekitab Venemaa ametiasutustele probleeme suurenenud halduskoormusega. Kuigi sellest ei saa iseenesest järeldada, et kaebaja karistamine on pelgalt hüpoteetiline, ning päritoluriigi teabest nähtub ka madala profiiliga isikute vastutusele võtmist, ei saa pagulasena tunnustada iga Venemaa režiimi suhtes kriitilisi vaateid omavat Venemaa kodanikku. Juhtumite meediasse jõudmine viitab, et tegemist on siiski haruldaste ja ebatavaliste juhtumitega, mitte laialdase ja tavapärase praktikaga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2024 otsus nr 3-23576, p 13). Madala profiiliga isikute ebaproportsionaalse karistamise tõenäosus ei ole piisavalt suur, et tagakiusamise hirm oleks objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kaebaja väitel teavad tema opositsioonilisest meelsusest paljud isikud (kolleegid, klassikaaslased, kursusekaaslased, sugulased ja politsei), kuid sellele vaatamata pole tal tekkinud tõsiseid probleeme ja esinenud ei ole pealekaebamise ilminguid. Halduskohus ei ole seda arvestanud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on tema hinnangul täiesti asjakohatu PPA tähelepanek, et meeleavaldusel osales ja selle eest karistati tuhandeid inimesi. PPA hinnangul on see kogumis teiste asjaoludega oluline, sest viitab, et kaebaja kinnipidamine toimus olukorras, kus esinesid ulatuslikud protestid (st kaebaja ei olnud kuidagi eriliselt tähelepanu all), ja temale määratud rahatrahv ei olnud ebaproportsionaalselt suur. Vaidlust ei tohiks olla, et Venemaa kohtusüsteem on kallutatud ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste puhul puudub võimalus saada efektiivset õiguskaitset, kuid see asjaolu ei saa olla kaebaja pagulasena tunnustamise aluseks. Kuigi PPA ei ole seda vaidlustatud otsuses ega esimeses kohtuastmes välja toonud, on lisaks kummastavad kaebaja selgitused tema kinnipidamise tingimuste osas. Kaebaja väitis 16.03.2023 vestlusel, et ta paigutati koos kolme isikuga väikesesse kambrisse, mille põrand oli märg ning aknad avati selleks, et kambris viibivaid isikuid külmetada. Tuleb pidada kaheldavaks, et kinnipidamiskoha turvameetmed lubavad isikuid hoida kambrites, millel on avatavad aknad. PPA möönab vaidlustatud otsuses sisalduvaid ebaselgusi. Samas ei saa asjaolust, et kaebaja ütlused on loetud üldiselt usutavateks, automaatselt järeldada, et kõik tema räägitu vastab tõele. PPA on vaidlustatud otsuses ja halduskohtu menetluses toonud selgelt välja episoodid, mille usutavuses vastustaja kahtleb. Kaebaja 17.07.2023 esitatud väiteid tema otsimise kohta võinuks vaidlustatud otsuses põhjalikumalt analüüsida, kuid tehtud lõppjäreldus on siiski korrektne. Kaebaja mainis otsimist esmakordselt alles 17.07.2023, kuigi see olevat toimunud 2,5 kuud varem. Sellise asjaolu olulisus pidanuks olema kaebajale ilmselge ja sellest tulnuks teavitada viivitamatult. Kaebaja väited on ka üldsõnalised (mh ei tea, kes ja mis asjus teda otsis). Sellele vaatamata pidas halduskohus kaebaja otsimist tõenäoliseks. Samas halduskohus nõustus PPA seisukohaga, et kaebaja ei ole tõendanud maali ostmist. Seega on halduskohtu hinnang kaebaja usaldusväärsusele vastuoluline. PPA ei pea usutavaks kaebaja otsimist ega ka maali ostmist. Seda kahtlust süvendab, et kaebaja tõi kõnealused uued asjaolud välja alles pärast seda, kui ta sai teada, et tema taotlus jääb tõenäoliselt rahuldamata.
7.X palub 28.02.2024 vastuses jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid Riigikohtu 12.12.2023 otsusest nr 3-22-2509 tulenevalt muuta halduskohtu otsust selliselt, et kohustada PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. PPA ei ole esitanud tõendeid ega päritoluriigi infot, mis lükkaks halduskohtu seisukohad ümber. Kohus 7(14)
3-23-1778 leidis õigesti, et PPA otsuse järeldused ei ole kooskõlas kogutud teabega. Maali ostmisele viitas kaebaja mh selleks, et näidata enda poliitilise meelsuse püsivust. Sama kinnitab kaebaja poolt PPA-le 04.04.2023 edastatud foto koos Viktor Senderovitšiga, mis on jätkuvalt toimikust puudu. Puuduvad ka sama e-kirja muud manused (kaebaja esitab need täiendavalt). Kaebaja VKontakte leht ei ole kinnine, vaid sellele pääsemiseks tuleb üksnes omada nimetatud platvormil kontot. Lisaks YouTube’i kanalile on kaebajal Telegrami platvormil konto, mida ta praegusel ajal arendab. Kaebaja esitas PPA-le oma kinnipidamisel Venemaal esitatud taotlused, näitamaks, et ta siiski seisis oma õiguste eest, kuid ei saanud abi. PPA jättis eeltoodud tõendid põhjendamatult kõrvale ja ei esitanud neid ka kohtule, kuigi need tõendavad kaebaja meelsuse püsivust ja soovimatust leppida enda õiguste rikkumisega. Kaebaja poliitilise meelsuse püsivus ja poliitilise meelsuse avaldamise jätkamine on praeguse vaidluse põhiküsimused. Selleks, et saada Venemaal arvamuse avaldamise eest karistada, ei pea olema tuntud opositsioonipoliitik. Rahvusvahelise kaitse menetluses on oluline hinnata asjaolusid kumulatiivselt. PPA etteheide, et kaebaja avaldab sotsiaalmeedias oma meelsust „periooditi“, jääb arusaamatuks. Kaebaja teeb postitusi, kui ta ei pea intensiivselt tegelema lapse terviseprobleemidega. Poliitilise meelsuse avaldamine moodustab olulise ja lahutamatu osa kaebaja igapäevaelust, objektiivsetel põhjustel on selle sagedus muutlik. PPA on möönnud otsuse puudusi, kuid ei ole selgitanud, kas ja kuidas need on mõjutanud asja otsustamist. Määrav ei ole, et YouTube’i kanali lõi kaebaja alles pärast Venemaalt lahkumist, sest seda pole tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse „tugevdamiseks“. On ilmselge, et pealekaebamiskultuuri ei ole võimalik päevapealt kaotada, ning päritoluriigi teabe kohaselt võib selle tõttu karistada saada ükskõik kes. Seejuures on kaebaja erilise tähelepanu all, sest teda on juba karistatud ja ta on võimuorganitele teada. PPA ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodata, et teda oleks juba kinni peetud ja karistatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus nr 3-22-2015, p-d 10, 12). Päritoluriigi ebademokraatlikkus ja kohtusüsteemi kallutatus näitavad, et isikul ei oleks võimalik saada päritoluriigilt kaitset ega kaitsta oma õigusi kinnipidamise korral. Kaebaja puhul on seda ka juba juhtunud. Viide kinnipidamiskoha akna avamise ebausutavusele on alusetu ja külmaga piinamine on Venemaal tavapraktika.
8.X palub 29.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja uue otsusega mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Halduskohus jättis menetluskulud põhjendamatult menetlusosaliste endi kanda, kuigi kaebaja oli 01.12.2023 esitanud taotluse mõista PPA-lt välja menetluskulud 224 eurot (sh riigilõiv 20 eurot ja istungil osalenud tõlgi kulud 204 eurot). Kulude kandmine on dokumentaalselt tõendatud ning HKMS § 108 lg 1 kohaselt tulnuks menetluskulud vastustajalt välja mõista.
9.PPA leiab 28.02.2024 vastuses, et HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kui ringkonnakohus hindab halduskohtu otsuse õiguspäraseks, siis peab menetluskulud kandma vastustaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 158 lg 31 esimene lause näeb ette, et halduskohus hindab rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab kohustust võtta arvesse uusi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist ning laieneb ka apellatsioonimenetlusele ringkonnakohtus (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p-d 12–12.2). Halduskohus leidis, et PPA 28.07.2023 otsuses nr 12302140223-1 antud hinnang kaebaja poliitilisest meelsusest lähtuva tagakiusamise kartuse põhjendamatusest ei ole kooskõlas esitatud tõendite ja faktiliste asjaoludega ega päritoluriigi infoga, kuid ei ole võtnud seisukohta, kas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendatud või mitte, vaid kohustas vastustajat vaatama taotluse uuesti läbi. See on vastuolus Riigikohtu 12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 (p-d 14–16.5) tooduga, et HKMS § 158 lg-st 31 tulenevalt 8(14)
3-23-1778 peab halduskohus andma olulistele asjaoludele ise hinnangu, jättes PPA otsuse jõusse või kohustades teda andma kaebajale rahvusvaheline kaitse. Eeltoodud vea saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses siiski kõrvaldada.
11.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamisena on käsitatav muu hulgas VRKS § 19 lg-s 2 (vt direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2) loetletud asjaolude esinemine. Selleks, et tegu või tegude kogumit oleks alust pidada tagakiusamiseks, peab see oma olemuse, kordumise või ulatuse tõttu olema piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste (nt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt) rasket rikkumist (VRKS § 19 lg 1; direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Tagakiusamise tuvastamisel ei tule siiski rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus. Igasugune õiguste riive või rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (nt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p-d 13 ja 15).
12.Kaebaja on põhjendanud tagakiusukartust eelkõige sellega, et ta on väljendanud Venemaa riigivõimule vastanduvaid poliitilisi vaateid (avaldanud sotsiaalmeedias V. Putini poliitikat ja Venemaa algatatud sõda kritiseerivaid postitusi; ostnud maali kunstnikult, kes annetas põhiosa saadud tulust Ukraina toetuseks). Samuti on kaebaja väljendanud hirmu mobilisatsiooni ees. PPA hindas kaebaja tagakiusamise kartust asjakohaselt poliitilise meelsuse alusel, käsitades tagakiusajana Venemaa riigivõimu (VRKS § 19 lg 5 p 1; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt a).
13.Seonduvalt kaebaja väidetega võimalikust mobiliseerimisest märgib ringkonnakohus, et VRKS § 19 lg 2 p 5 kohaselt käsitatakse tagakiusamisena mh süüdimõistmist või karistamist sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s 22 sätestatud tegude toimepanemise. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja Venemaa armeesse mobiliseerimise võimalikkust küll eitada, kuid see ei ole väga tõenäoline. Kaebaja on tõendanud, et tema elukohta oli saadetud kutse ilmuda 02.–06.12.2022 sõjaväekomissariaati (dtl 253–254), kuid kutsumise põhjusena on välja toodud üksnes andmete täpsustamine. Tegemist ei ole mobilisatsioonikäsu või -kutsega ning kaebaja hinnang, et kutsel märgitu on pelgalt ettekääne, on oletuslik. Venemaal 21.09.2022 välja kuulutatud osaline mobilisatsioon põhjustas laialdast rahulolematust ning täiendavaid mobilisatsioonilaineid ei ole vähemasti seniajani toimunud ja mitmete hinnangute kohaselt soovitakse selle vajadust ka vältida. Kuna kaebaja on 37-aastane ja sõjaväepiletist (dtl 170–177) nähtuvalt ei ole ta läbinud ajateenistust ning 2009. a-l on ta määratud kutsealusena kategooriasse „В“ („V“) ehk „piiratud sõjaline teenistuskõlblikkus“, siis ei ole tema kui igasuguse sõjalise väljaõppeta isiku esmajärjekorras mobiliseerimine usutav. Isegi kui kaebaja võiks oma erialase ettevalmistuse (raudteeinsener – dtl 192) ja töökogemuse põhjal sõjaväeteenistusse sobida (nt logistikaga või taristuga seotud ülesannete täitmiseks), ei ole siiski tõenäoline, et teda rakendataks sellises rollis, milles ta peaks panema toime kuritegusid või ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevaid tegusid. Sõjaväepileti järgi peaks taotleja sõjaaja ametikohaks olema autojuht.
14.Kaebaja on oma poliitilise tegevusena toonud välja osalemise mitmetel Peterburis aastatel 2017–2018 toimunud võimuvastastel meeleavaldustel (20.03.2017, 12.06.2017, 07.10.2017, 05.05.2018), kus tal ei olnud ametivõimudega mingeid kokkupuuteid, ning eelkõige 06.03.2022 9(14)
3-23-1778 sõjavastasel miitingul, kus ta peeti kinni ning hiljem teda väärkoheldi ja karistati rahatrahviga 15 000 rubla. Viimase sündmuse kohta on olemas kaebaja enda tehtud videod (PPA lisad 10-1 kuni 10-8), haldusõiguserikkumise protokoll, kaebaja 07.03.2022 seletus rikkumise kohta ning Peterburi linna Sestroretski rajoonikohtu 07.03.2022 määrus (vt PPA lisad 7–9 – dtl 240–252, 255–269). Täiendavalt on kaebaja selgitanud, et pärast Venemaa täieulatusliku sissetungi algust 24.02.2022 asus ta avaldama võimuvastaseid postitusi VKontaktes (kuvatõmmised ja tõlked – PPA lisad 6 ja 6-1 – dtl 206–239) ning hiljem Türgis lõi oma vaadete edastamiseks YouTube’i kanali.1 Esimese astme kohtus edastas kaebaja 27.10.2023 andmed, et tema VKontakte konto ei ole enam ligipääsetav, ning apellatsioonimenetluses on kaebaja 13.05.2024 esitanud tõendi, et tema konto on blokeeritud veebisaidi reeglite rikkumise tõttu (dtl 620–621). Kaebaja märkis, et eeltoodust tulenevalt on ta hakanud oma vaateid väljendama Telegrami kanalil2 (loodud 09.11.2023). Kaebaja YouTube’i kanal on praeguseks samuti mitteaktiivne (kõik olemasolevad 7 videot avaldatud ajavahemikus 31.10.2022–30.11.2022), sest kehtestatud sanktsioonide tõttu ei ole kaebajal võimalik kasutada videote üleslaadimiseks vajalike võimalustega kontot.
15.Kahtlust ei ole selles, et kaebajal on Venemaa valitsevale režiimile vastanduvad vaated ja ta mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas. Siiski tuleb PPA-ga nõustuda, et kaebaja tegevus sotsiaalmeedias ei ole olnud sellise iseloomu, ulatuse või mõjuga, et see peaks pälvima ametivõimude teravdatud tähelepanu. Kaebaja on pärast 24.02.2022 võtnud osa üksnes ühest sõjavastasest meeleavaldusest 06.03.2022, millel ta peeti kinni ja teda karistati 15 000 rubla (ca 180 euro) suuruse rahatrahviga, mille kaebaja ka tasus, selgitades 17.07.2023 vestlusel (PPA lisa 16 – dtl 306–311), et tema jaoks ei olnud tegemist suure summaga. Arvestades asjaolu, et kaebaja oli eelnevalt meeleavaldusel osalenud viimati 05.05.2018 ehk ligi neli aastat varem ja pärast 06.03.2022 ei ole ta ühestki meeleavaldusest osa võtnud, kuigi neid on Venemaal (eriti Peterburis) toimunud rohkesti, ei saa miitingutel oma poliitilise meelsuse väljendamist pidada kaebajale tavapäraseks tegevuseks. Olukorras, kus 06.03.2022 meeleavaldusel vahistati kokku 1400 inimest, kellest paljusid karistati halduskorras sarnaselt kaebajale, ning kaebaja käitus enne kinnipidamist ka ise väljakutsuvalt (olenemata sellest, et kaebaja võis iseenesest esitada õigeid küsimusi), ei anna ainuüksi kinnipidamine ja rahatrahvi määramine põhjust prognoosida kaebaja süsteemset tagakiusamist. Vastupidist järeldust ei saa teha sellest, et kaebajale olevat püütud inkrimineerida kuritegu, sest esitatud tõendid kinnitavad, et tema poolt protokolli tehtud parandused täitsid eesmärgi ja teda ei ole kriminaalkorras karistatud. Määravat tähtsust ei oma, kas kaebaja püüdis saada enda arestimajas väärkohtlemise (nt külmas kambris kinnipidamise) vastu õiguskaitset või mitte, sest kinnipidamine oli üksikjuhtum, mille kordumine ei ole kaebaja enda hilisemat käitumist arvestades tõenäoline (st ta ei ole meeleavaldustest enam osa võtnud).
16.Sotsiaalmeedias on kaebaja teinud üksikud n-ö originaalsed postitused (nt 28.02.2022, 25.12.2022), kuid peamiselt üksnes jaganud teiste isikute postitusi. Seejuures tuleb PPA-ga nõustuda, et postituste tegemine ei ole olnud regulaarne. Nt on kaebaja 27.–28.02.2022 teinud 4 postitust ja järgmise postituse tegi alles 03.09.2022. Seejärel on tehtud aktiivsemalt postitusi 03.10.2022–01.01.2023 (kokku 15 postitust) ehk ajal, mil kaebaja oli juba Venemaalt lahkunud (24.09.2022). YouTube’i kanalil olevad videod on samuti avaldatud ajal, mil kaebaja viibis juba Türgis. Kaebaja on oma sotsiaalmeedia postituste n-ö episoodilisust põhjendanud vajadusega teatud perioodidel keskenduda 2020. a-l sündinud tütre tõsistele terviseprobleemidele. Selline põhjendus võiks iseenesest olla usutav ja arusaadav, kui tegemist oleks selgelt üksnes ajutiste katkestustega muidu regulaarses tegevuses. Kaebaja puhul sellist regulaarset postitamist aga ei nähtu, sest enne 27.02.2022 olid tema viimased postitused tehtud 10.07.2021, 11.02.2021 ja 18.08.2020 (s.o vaid 1–2 korda aastas), kusjuures need kujutasid endast üksnes S. Skrepetskiy
eemaldatud eemaldatud
10(14)
3-23-1778 ühiskonnakriitiliste kunstiteoste kohta tehtud postituste jagamisi. Kaebajal oli VKontaktes 273 sõpra ja postitustel 14–15 kommentaari ning kaebaja YouTube’i kanalil on 5 tellijat ja videotel 3–38 vaatamist.
17.Halduskohus on heitnud PPA-le ette, et lähtutud on üksnes kaebaja senisest profiilist ning puudub prognoos selle kohta, millised võiksid olla tagajärjed siis, kui kaebaja jätkab Venemaale naasmisel sotsiaalmeedias oma poliitilise meelsuse avaldamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole see etteheide põhjendatud. Pagulasena tunnustamist ei saa tingida pelgalt hüpotees, et kaebaja võiks päritoluriiki naastes oma meelsuse avaldamist intensiivistada ning saada mõjukaks või tuntuks. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas kaebaja senine opositsiooniline tegevus (sh pärast Venemaalt lahkumist, mil tehtud postitused moodustavad rõhuva enamuse kaebaja sotsiaalmeedias avaldatust) on olnud selline, mis võiks tõenäoliselt tuua kaasa tagakiusamise Venemaal. Enne päritoluriigist lahkumist oli kaebaja ca 3 aasta jooksul teinud ühe sõjavastase postituse ning jaganud 7 režiimi- või sõjavastast postitust. Pärast Venemaalt lahkumist oli ta 2022. a viimasel kolmel kuul aktiivsem, kuid ei nähtu, et seeläbi oleks tema postitusi jälgivate isikute hulk suurenenud või postitused varasemast oluliselt laiemalt levinud või äratanud kellegi tähelepanu. Pole arusaadav, miks peaksid kaebaja sotsiaalmeedia postitused omandama järsku märkimisväärselt suurema tähenduse siis, kui kaebaja naaseb Venemaale. Seejuures on kaebaja VKontakte konto praeguseks suletud ning muudes kanalites (YouTube, Telegram) ei tegutse ta enda nime all. Seetõttu ei ole asjakohane argument, et kaebaja on 06.03.2022 meeleavaldusel osalemise eest karistuse saamise järel Venemaa ametivõimudele teada kui sõjavastane isik. Kaebaja n-ö profiili ei kergita ka alates 2023. a novembrist Telegrami kanalis avaldatud küllalt arvukad postitused (kokku 41 postitust), kuivõrd need puudutavad peaasjalikult kellegi teise loodud sisu (sh enamjaolt uudiste) jagamist (osaliselt koos omapoolsete kommentaaridega) ja kanalil on vaid 16 tellijat.
18.Päritoluriigi teabe kohaselt võidakse Venemaal haldus- või kriminaalkorras karistada sisuliselt igasuguse tegevuse eest, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena. Samas elab Venemaal ca 140 miljonit inimest, kellest paljud on riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. 3 Kõigi selliste vaadetega inimeste tegevuse jälgimine ja karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Raportites on leitud, et sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaridele reageerimine näib suuresti meelevaldne, kuid olulises osas kasutab Venemaa nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt tõsta elanikkonna teadlikkust uute piirangute kehtestamisest või saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele).4 Lisaks võivad süüdimõistmised olla motiveeritud n-ö statistiliselt ja selles osas on kindlasti oma roll ka nn pealekaebamiskultuuri laiemal levikul, kuid puudub põhjus arvata, et see võiks tingida just kaebaja karistamise. Kaebaja on küll viidanud probleemidele töökohal ja sugulaste (sh elukaaslase sugulaste) ning varasemate sõpradega, kuid ei nähtu, et erimeelsuste tagajärjeks oleks kunagi olnud midagi muud peale suhete katkestamise. Päritoluriigi andmed ei kinnita kõigi V. Putini režiimi või Ukraina sõjaga rahulolematust väljendanud isikute valimatut karistamist. Venemaal on 31.05.2024 seisuga alustatud 935 kriminaalasja inimeste vastu seoses nende Ukraina sõja vastase tegevusega (see arv hõlmab tervet rida Venemaa kriminaalkoodeksi
Nt H. Roonemaa. Salajane Kremli uuring paljastab venelaste arvamuse Putinist, valimistest ja sõjast. Delfi, 04.06.2024 – https://www.delfi.ee/artikkel/120297300/
Nt Euroopa Liidu varjupaigaameti (EUAA) 2022. a detsembri raport, lk 30 – https://coi.euaa.europa.eu/administration/easo/PLib/2022_12_EUAA_COI_Report_Russian_Federation_Political _opposition.pdf; Hollandi välisministeeriumi 2023. a märtsi raport, lk 76 – https://coi.euaa.europa.eu/administration/netherlands/PLib/2023-3_EN_AAB_Russian_Federation.pdf
11(14)
3-23-1778 alusel karistatavaid süütegusid).5 Viidatud poliitilistel põhjustel alustatud kriminaalmenetluste arvud hõlmavad ka nt osalemist erinevates organisatsioonides ja liikumistes, mis kaebajat ei puuduta. Kaebaja isikulist profiili arvestades ei esine piisavalt suurt tõenäosust, et teda võidakse karistada Venemaa riigivõimu või relvajõudude kritiseerimise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 toodud tagakiusamise künnise. Kaebaja tagakiusamise hirm ei ole järelikult objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Seda hoolimata asjaolust, et süüteokoosseisude sisustamisel on palju ebaselgust ja riigivõimu suhtes kriitilise tegevuse eest pole karistatud üksnes kõrge poliitilise profiiliga opositsionääre, vaid mõnikord ka n-ö tavalisi inimesi ja üsna tühiste tegude eest. Pelgalt kinnipidamine, ülekuulamine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
19.Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja poolt alles 17.07.2023 vestlusel esitatud väidet, et politsei on käinud teda varasematest elukohtadest otsimas, ei saa pidada usutavaks. Kaebaja selgitused, et tema isa sai õe kaudu teada, et naabrid olevat teavitanud, et politsei käis 2,5 kuud varem kaebajat korra otsimas, kuid pole teada, mis asjus, on sedavõrd umbmäärased, et neist ei ole võimalik teha mingeid sisulisi järeldusi, et kaebajat võiks Venemaale naasmise korral oodata tagakiusamine. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja sellest asjaolust PPA-d viivitamata teavitanud, kuigi selle olulisus pidi olema temale mõistetav.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei suurenda kaebaja tagakiusamise tõenäosust ka asjaolu, et ta soetas Venemaal elades maali, mille autor S. Skrepetskiy annetas 90% müügitulust Ukraina toetuseks. Ehkki maali ostmise kohta puuduvad otsesed tõendid (nt ostu-müügidokumendid), võib seda kaudsete tõendite alusel pidada siiski usutavaks. Kaebaja esitatud fotol seisab tema elukaaslane maali kõrval ja puudub alus arvata, et foto ei ole tehtud nende kodus. VKontakte postitustest nähtuvalt on kaebaja S. Skrepetskiy kunsti austajaks olnud vähemalt 2020. a-st ja kuna maali ostmine kujutas Ukraina üksnes kaudset toetamist, siis on ka mõistetav, miks jäi see detail esmasel vestlusel välja toomata. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et isegi kui Venemaa ametivõimud saaksid mingil viisil teada kaebaja poolt maali ostmisest ning asjaolust, et kunstnik annetas saadud tasust 90% Ukraina toetuseks ja kaebaja sellest teadis, on tegemist liiga kaudse seosega, et kaebajale oleks alust heita ette Ukraina toetamist. Maali puhul on tegemist unikaalse asjaga, mille puhul ei oleks võimalik nt selgelt väita, et kaebaja on nimelt Ukraina toetamise eesmärgil teadlikult maksnud kauba eest selle tegelikust väärtusest kõrgemat hinda.
21.Kaebajat ei olnud lisaks alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebajat ei ähvarda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu Venemaa territooriumil relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.
22.Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, siis on temale õiguspäraselt tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 72 lg-d 1, 11 ja 4). Kaebaja ei ole selles osas kohtumenetluses eraldi vastuväiteid esitanud, mistõttu ringkonnakohus nõustub selles osas PPA 28.07.2023 otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).
23.Vaidlustatud otsusega (resolutiivosa p 3) on kaebajale kohaldatud VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
Persecution of the anti-war movement report. May 2024. OVD-Info, 31.05.2024 – https://en.ovdinfo.org/persecution-anti-war-movement-report-may-2024
12(14)
3-23-1778
24.VSS § 74 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (VSS § 74 lg 1). Venemaa kodanikust välismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 74 lg 41 järgi Schengeni sissesõidukeeldu. Vastustajal tuleb siiski igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 34).
25.Kaebaja on 10.08.2023 kaebuses palunud juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, kohustada PPA-d kaaluma sissesõidukeelu mittekohaldamist, kuid ei ole selle kohta mingeid põhjendusi esitanud. PPA 28.07.2023 otsusest nähtub, et kaebaja puhul ei ole tuvastatud ühtegi erandlikku põhjust, mis annaks aluse seaduses ettenähtud sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja viibib Eestis lühiajaliselt ja tal puuduvad siin sidemed ning talle ei kuulu Eestis või mujal Euroopa Liidus vara. Kaebaja lähedased elavad Venemaal, kuigi tema elukaaslane ja laps on ringkonnakohtu 15.05.2024 istungil avaldatud informatsiooni kohaselt saabunud praeguseks samuti Eestisse ning esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 38). Kaebaja haldusmenetluses antud seletustest nähtuvalt võiks sätte kohaldamist tingivaks asjaoluks olla näiteks see, kui kaebaja tütrele ei oleks Venemaal võimalik saada vajalikku ravi ja lapse ravi eesmärgil oleks kaebajal vajalik siseneda Schengeni alale. Kuna praegu ei ole selliseid andmeid esitatud, siis ei olnud PPA-l alust jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebajal on ka pärast lahkumiskohustuse täitmist võimalik vajaduse korral taotleda sissesõidukeelu peatamist, selle tähtaja lühendamist või sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75, 32 ja 321).
26.Kuna ringkonnakohtu hinnangul pidanuks halduskohus jätma kaebuse rahuldamata, siis tulnuks kaebaja menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Seega puudub vajadus täiendavalt analüüsida X apellatsioonkaebuse väiteid. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et halduskohus märkis otsuse p-s 68 ilmselgelt ekslikult, et kaebaja ei olnud menetluskulude hüvitamist taotlenud, sest vastav taotlus oli kohtule esitatud 01.12.2023 (dtl 485–489) ja samuti oli kaebuselt 10.08.2023 tasutud riigilõiv.
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada ning X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 29.12.2023 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja kandnud esimese astme kohtu menetluses istungiga seotud tõlgikulu 204 eurot. Kaebaja on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud samuti istungiga seotud tõlgikulu 207,40 eurot. Kahes kohtuastmes kokku 451,40 euro (sh käibemaks) suuruste menetluskulude kandmine on tõlkebüroo arvete ja maksekorraldustega HKMS § 109 lg 1 nõuetele vastavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse ja jätab uue otsusega 13(14)
3-23-1778 X kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ning ei ole esitanud kohtutele andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Seetõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
29.Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), tuleb kaebaja identifitseerimise vältimiseks otsuse avaldamisel asendada tema nimi ja sünniaeg tähemärgiga ning mitte avaldada joonealuseid viiteid nr 1 ja nr 2 kaebaja sotsiaalmeedia kontodele (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.