lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1364/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1364/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-1364 6. juuni 2024 Karin Jõks Karl Koiva kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks seoses madala töötasu ja sellest tehtavate mahaarvamistega Kaebaja: Karl Koiva Vastustaja: Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).

Asjaolud

1.Kaebaja Karl Koiva esitas 06.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 500 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse aluseks on, et vangla ei paku kaebajale sobivat ja piisavat tööd, töötasu on väike ning sellest tehakse mahaarvamisi nõuete katteks ja vabanemisfondi. Kaebaja arvates tähendab see, et tema kinnipidamistingimused on väärikust alandavad. Kaebaja esitas samal alusel kahju hüvitamise taotluse vastustajale. Vastustaja jättis taotluse 18.04.2024.a otsusega nr 1-13/24/163-2 rahuldamata. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist kinnipeetava töötasu suurust ja mahaarvamisi reguleerivate õigusnormide suhtes. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja.

Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamiskaebuse esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse alusena välja toodud asjaoludel pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1sätestab kinnipeetava kohustuse töötada ning VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga. Üldiselt on aktsepteeritud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema kindlustamist tööga või kindlat liiki või mahus tööd. Kui vastustajal on võimalik pakkuda kaebajale ainult osalise töökoormusega osalemist vangla majandustöödel, siis ei kujuta see endast kaebaja õiguste riivet. S.h on vangla praegu kaebaja enda tegude tõttu tema igapäevane elukeskkond. Mõistlikus ulatuses osavõtt oma elukeskkonna (s.h selle ühiselt kasutatava osa) korrashoiust või kaebaja ja teiste kinnipeetavate igapäevaste vajaduste tagamiseks vajalike tööde tegemisest ei saa kaebaja õigusi oluliselt rikkuda, isegi kui tasu selle eest jääb suhteliselt väikeseks. See, et vangistuses on võimalused töötamiseks ja tulu teenimiseks napid ning kinnipeetava tulust tehakse VangS § 44 lg 2 sätestatud mahaarvamisi, on vangistusega kaasnev paratamatu tagajärg. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kaebaja õiguste võimalikku riivet põhjalikumalt hinnata. Varaliselt hindab kaebaja kahju suuruseks 500 eurot. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse alusena välja toodud asjaoludel olla tegemist väärikuse alandamisega ning muud RVastS § 9 lg 1 sätestatud mittevaralise kahju tekkimise alused ei ole üldse kohaldatavad. Nagu eespool öeldud, on vähene töötamise võimalus vangistuse paratamatu tagajärg. Sel juhul ei saa see olla väärikust alandav RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Samuti ei saa väärikust alandavaks pidada seda, kui kaebajal tuleb teha kulutusi oma võlgade tasumiseks või koguda raha vabanemisfondi. Need mahaarvamised on ette nähtud VangS § 44 lõikes 2. Oma võlgade tasumine on inimväärikusega igati kooskõlas. Samuti on seda raha kogumine vabanemise puhuks. Lisaks kinnitab kaebaja, et tema vabanemisfondi on täies ulatuses tasunud tema ema. Sel juhul ei saa kaebaja õigusi üldse rikkuda see, milliseid mahaarvamisi tavaliselt vabanemisfondi tehakse.
5.VangS § 43 lg 2 näeb ette võimaluse maksta kinnipeetavale üldiselt kehtivast töötasu alammäärast väiksemat tasu. Vabariigi Valitsuse määruse "Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord" § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus, s.o 11,7 % praegu kehtivast palga alammäärast ehk 820 eurost. Õigusnormidega on seega kehtestatud kinnipeetava töötasu alammäär. Tasu suuruse määrab viidatud alammäära arvestades vastustaja oma haldusaktiga ja puudub õiguslik takistus määrata seda alammäärast suuremana. Kuivõrd vanglal on õigus otsustada, millise suurusega töötasu kinnipeetavale määrata, siis on tegemist kaalutlusõiguse teostamisega haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Kui kaebaja ei ole rahul talle määratud töötasu suurusega, siis on tegemist varalise nõudega.

Kaebajal oli õigus vaidlustada käskkiri, millega tema töötasu suurus kindlaks määrati. Kaebaja saab esitada varalise kahju hüvitamise nõude. Mõlemal juhul tuleb kaebajal kõigepealt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5 ja 8) ja seejärel tekib kaebajal õigus esitada kaebus kohtule. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on talle määratud töötasu liiga väike, ei saa kohtu hinnangul olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.

6.Määruse punktis 4 ja 5 toodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse.
7.Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna HKMS § 158 lg 4 alusel saab kohus selle algatada üksnes otsuse tegemise korral. Kohus selgitab kaebajale, et taotlusel ei oleks ka otsuse tegemise korral olnud eduväljavaateid. Põhiseaduse § 29 näeb ette võimaluse kohustada süüdimõistetut tööd tegema, seega ei saa kaebaja kohustus töötada olla põhiseadusega vastuolus. Kinnipidamisel töö tegemiseks kohustamist lubab ka Euroopa inimõiguste konventsiooni art 4 lg 3. Õigusaktides sätestatud kinnipeetava töötasu alammäär ei mõjuta otseselt kaebaja töötasu suurust, kuna see määratakse haldusaktiga. Haldusakti osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust läbi viia ei saa. VangS § 44 lg 2 on kohtupraktika ja õiguskantsleri hinnangu põhjal põhiseadusega kooskõlas (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-21-907 p 11, õiguskantsleri seisukoht 10.05.2012 nr 61/120676/1202290, millele on viidatud ka hilisemates seisukohtades), kohus nõustub nende seisukohtadega.
8.Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
9.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium