lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1646/3

Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1646/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1646

Haldusasi

Aarman Puit OÜ kaebus Keskkonnaameti 26.04.2024 ettekirjutuse nr HM2400126 ja 03.05.2024 ettekirjutuse nr HM2400126 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Aarman Puit OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.31.05.2024 esitas Aarman Puit OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 26.04.2024 ettekirjutuse nr HM2400126 ja 03.05.2024 ettekirjutuse nr HM2400126 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.1.Kaebaja selgitab, et Keskkonnaamet andis 26.04.2024 suulise korralduse peatada puude ja põõsaste langetamine Liivaku kinnistu eraldistel 1, 8, 9, 10 ja 11, esialgu kuni 03.05.2024. Suuline korraldus vormistati 26.04.2024 kirjaliku ettekirjutusena (lisa 1, dtl 7-10), mis edastati kaebajale 26.04.2024. 26.04.2024 viis Keskkonnaamet läbi paikvaatluse Liivaku kinnistul. Paikvaatluse juures viibis ka kaebaja metsameister. Paikvaatluse tulemusena koostati pesitsushinnang, mille kohaselt pesitseb eraldisel nr 1 kindlasti enam kui kaks musträstast, eraldisel nr 8 teadmata hulgal metsvinte, eraldisel nr 9 üks laulurästas ja tõenäoliselt üks punarind. Eraldisel nr 9 pesitseb kindlasti teadmata arvus metsvinte ning eraldisel nr 11 kindlasti üks laulurästas ja tõenäoliselt teadmata arv musträstaid. Kuna Keskkonnaameti hinnangul häiriks edasine raietegevus lindude pesitsusrahu ning esineks oht pesade ja munade hävimisele, koostas vastustaja 03.05.2024 ettekirjutuse (lisa 2, dtl 22-26) raietööde peatamiseks Liivaku kinnistul. Ettekirjutusega kohustas vastustaja kaebajat mitte

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

langetada puid ja põõsaid Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Kannukülas, Liivaku kinnistu (katastriüksuse nr 79702:002:0114) eraldistel nr 1, 8, 9, 10 ja 11 kuni 31.07.2024 (kaasaarvatud). Õigusliku alusena viitas vastustaja oma ettekirjutuses LKS § 55 lg 61 , mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p1) ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p2). Vastustaja leidis, et puude ja põõsaste langetamise peatamine tuvastatud lindudele pesitsemiseks vajalikul alal nende pesitsemise eeldusliku lõpuni on sobiv meede, kuna kõrvaldab pesapuude langetamise ja pesitsemiseks vajaliku ala hävitamise ohu ning seega ka pesade ja munade hävitamise ja kahjustamise ohu.

1.2.Lähtuvalt vastustaja tehtud 26.04.2024 suulisest korraldusest ja 26.04.2024 ning 03.05.2024 korraldusest peatas kaebaja igasuguse raie Liivaku kinnistul. Seda hoolimata asjaolust, et kaebaja hinnangul on kõik Liivaku kinnistuga seoses kaebajale tehtud ettekirjutused õigusvastased ning tekitavad kaebajale märkimisväärset kahju. Kaebaja kahju väljendub ühelt poolt saamata jäänud tulus ning kuludes, mis kaasnevad äriühingul perioodil, mil tal on keelatud Liivaku kinnistul raiuda, seoses töötajate palkade ning tehnika liisingumaksetega. Seejuures rõhutab kaebaja, et tekkinud olukord, kus kaebajal ei ole võimalik tegeleda majandustegevusega, kuid ta on sunnitud tasuma töötasu töötajatele ja tasuma ka maksukohustusi, on kaebaja jaoks äärmiselt koormav. Lisaks tekib kaebajal õigusvastase ettekirjutuse tulemusena kahju täiendavalt tasumisele kuuluvate intressimaksete näol. Nimelt võttis kaebaja muuhulgas Liivaku kinnistu soetamiseks laenu. Seoses vastustaja õigusvastaste ettekirjutusega ei olnud kaebajal võimalik teenida tulu ja laenu tagasi maksta planeeritud tähtajaks, mistõttu oli kaebaja sunnitud laenulepingut pikendama ning maksma täiendavalt laenuintresse. Kaebaja täpne kahju suurus seoses õigusvastaste ettekirjutustega selgub alles pärast raiekeelu lõppemist. Tulenevalt eeltoodust ja tagamaks võimaluse esitada vastustaja poolsete õigusvastaste ettekirjutuste tõttu tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõude, esitab Aarman Puit OÜ käesoleva tuvastamiskaebuse 26.04.2024 ja 03.05.2024 ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja toob välja, et käesoleval juhul ei esine kaebaja hinnangul tema õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Arvestades üldist kohtupraktikat n-ö pesitsusrahu kaebustes ning tavapärast haldusasja menetluse kestvust halduskohtus, ei tagaks ettekirjutuse tühistamise taotlemine kaebaja tõhusamat õiguskaitset. Vaadates 03.05.2024 ettekirjutuse põhjendusi ja selles sätestatud piirangu kestvust võib eeldada, et kaebajal on võimalus raiumisega Liivaku kinnistul jätkata alates 01.08.2024. On ilmselt vähe usutav, et halduskohtumenetlus (kõigis kolmes astmes) jõuaks jõustunud kohtulahendini enne 01.08.2024, kui kaebaja esitaks tühistamiskaebuse. Alates 01.08.2024 puudub kaebajal aga motivatsioon saavutada ettekirjutuse tühistamist, kuna alates sellest kuupäevast ei takista ettekirjutused kaebajal Liivaku kinnistul raiuda. Kaebaja huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel seisneb tema soovis esitada tulevikus nõue talle õigusvastaste ettekirjutustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole veel täpne kahju suurus selge ning puudub ka info, kas Keskkonnaamet oleks vabatahtlikult valmis õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, ei pea kaebaja võimalikuks käesoleval hetkel esitada hüvitamiskaebust. Lähtuvalt eeltoodust on kaebaja seisukohal, et tuvastamiskaebus tagab käesoleval hetkel kõige paremini kaebaja õiguste kaitse. Keskendumata põhjalikult tekitatud kahju ja tekkida võiva kahju täpsele tuvastamisele, puudub käesoleval juhul ilmselt alus väita, et hüvitamiskaebus tulevikus oleks perspektiivitu.
1.3.Arvestades asjaolu, et käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähendust direktiivi nr 2009/147/EÜ tõlgendamine ning et Riigikohus on haldusasja nr 3-21-1266 menetluse käigus 19.12.2023 määruse kohaselt otsustanud eelotsuse küsimustega pöörduda Euroopa Kohtu poole, on kaebaja hinnangul nii kohtu, vastustaja kui ka kaebaja ressursi säästmise seisukohast mõistlik käesolevas asjas menetlus peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
2.1.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist sooviga esitada hiljem kahju hüvitamise kaebus. Seejuures on kaebaja ekslikult viidanud, et HKMS § 45 lg 2 tulenevalt hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Sellist sõnastust viidatud sättest ei tulene. Vastupidi HKMS § 45 lg 2 kehtiva redaktsiooni sõnastusest tuleneb üheselt ja selgelt, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
2.2.Kohus selgitab kaebajale, et juhul kui ta leiab, et talle on tekitatud tema poolt käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutustega varalist kahju, siis tuleb tal esitada varalise kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd kaebaja viitas ka sellele, et hetke seisuga ei ole täpne kahju suurus teada, toob kohus välja, et vastava kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates kahjust teada saamisest. HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Seega on kaebajal piisvalt aega kahju hüvitamise nõude esitamiseks peale kahjude suuruse selgumist (mis peaks eeldavavalt saabuma koos piirangute lõppemisega 31.07.2024). Seega on kaebajal olemas ka tõhusam õiguskaitsevahend kahju hüvitamise kaebuse näol ning esitatud tuvastamiskaebus ei ole lubatav.
3.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium