MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Keskkonnaameti 19.04.2024 korralduste nr 1-3/24/218, 1-3/24/219, 13/24/220 ja 1-3/24/221 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja LK Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmandad isikud – MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Hiiukala, Läänemaa Rannakalanduse Selts ja Harju Kalandusühing
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 peale.
2.Jätta MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Keskkonnaamet (KeA) andis 19.04.2024 järgmised korraldused: 1) korraldus nr 1-3/24/218 „Soome lahe laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni 31.05.2024, millega anti MTÜ-le Harju Kalandusühing luba kormoranimunade õlitamiseks päikesetõusust päikeseloojanguni Soome lahes paiknevatel Vullikrunni, Kappa ja Kasispea Suurloodi laidudel. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt 961, 977 ja 371 kormoranipesa; 2) korraldus nr 1-3/24/219 „Väinamere Suure väina laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni 31.05.2024, millega anti MTÜ-le Läänemaa Rannakalanduse Selts luba kormoranimunade õlitamiseks ning laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni
3-24-1348 Väinamere Suure väinas paiknevatel Kingisepalaiul ja Paljaslaiul (Laimadal). Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt 1 399 ja 137 kormoranipesa; 3) korraldus nr 1-3/24/220 „Hiiumaa laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni 31.05.2024, millega anti MTÜ-le Hiiukala luba kormoranimunade õlitamiseks ning laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni Väinameres paiknevatel Suur-Pihlakare ja Väike- Pihlakare laiul ning Kadaklaiul. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt 451, 159 ja 2669 kormoranipesa; 4) korraldus nr 1-3/24/221 „Liivi lahe laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni 31.05.2024, millega anti MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu luba kormoranimunade õlitamiseks ning laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni Liivi lahes paiknevatel Anõlaiul (Anilaid), Sorgu laiul, Küll-laiul ja Imutlaiul. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt 2960, 2423, 485 ja 1163 kormoranipesa.
2.MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas Tallinna Halduskohtule 06.05.2024 kaebuse KeA 19.04.2024 korralduste nr 1-3/24/218, 1-3/24/219, 1-3/24/220, 1-3/24/221 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni vaidlustatud korralduste kehtivus ning keelata kormoranide munade õlitamine ja sellega seotud viibimine laidudel. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eesmärgiks on tagada, et kormorani arvukuse piiramise korraldused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) nõuetele, sh tugineks kaasaaegsetele teaduspõhistele andmetele liigi saakobjektide ja õlitamismeetodite osas. Samuti on eesmärgiks tagada alade valiku põhjendatus, vastavus looduskaitseseadusele (LKS) ja asjaomastele kaitse-eeskirjadele ning negatiivse mõju vältimine kaitstavatele kooslustele ja ohustatud liikidele, iseäranis kriitilises seisundis hahale. Vaidlustatud korralduste alusel on võimalik asuda kormorani mune õlitama. Kuigi kaebuse esitamise ajaks on ilmselt osal laidudest juba õlitamas käidud, aitab esialgse õiguskaitse rakendamine ära hoida teise õlitamiskorraga kaasnevat kumuleeruvat häiringut kormoranile ja teistele pesitsejatele. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei ole korralduste andmisel arvestanud oluliste asjaoludega nagu kormorani mõju kalavarudele teiste, primaarsete mõjutegurite kontekstis, majandusliku kahju esinemise tõendatus, õlitamise osakaalu järsu tõstmise teaduslike aluste ebaselgus, õlitamise vastuolu kaitse-eesmärkidega ning kriitiliselt ohustatud liigi pesitsusperioodi kattumine õlitamise ajaga. Samuti on kaalumata jäetud tegevuse proportsionaalsus, vastavus kaitsevööndite kaitse-eesmärkidele ning õlitamise alade valiku alternatiivid väljaspool kaitsealade sihtkaitsevööndeid. Asjas esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (põhiseaduse (PS) §-d 5 ja 53), mis lähtub muu hulgas Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Mõistlik on lähtuda ettevaatusprintsiibist (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11) ning vaidluse toimumise ajaks säilitada olemasolev olukord.
3.KeA palus 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole välja toonud, millisel konkreetsel laiul tuleb kohaldada haha kaitseks esialgset õiguskaitset ning milles konkreetselt võib avalduda negatiivne mõju ohustatud liikidele, iseäranis hahale. Seireandmete kohaselt ei avaldanud 2023. a-l toimunud kormorani munade õlitamine haha populatsioonile ebasoodsat mõju. Kuna munade õlitamine toimus enne väikeste meresaarte seireloendusi, oleks õlitamise oluline mõju haha pesitsusele kajastunud seireandmetes. KeA andis kormoranide munade õlitamise load vaid 2(7)
3-24-1348 nendele laidudele, kus kormoranide osakaal on seireandmete järgi ligilähedane 90%-le. Seejuures toimub õlitamine KeA 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise tegevuskava“ (tegevuskava) kinnitatud metoodika kohaselt. Korralduste kohaselt on keelatud teiste pesitsevate haudelindude pesade kahjustamine ning ülemäärase ja eesmärgipäratu häirimise vältimiseks tuleb viibida laiul vaid lühiajaliselt munade õlitamise ajal. Laiul viibijaid on instrueeritud liikuma paadist kormorani kolooniani nii, et laiul pesitsevad teisi liike häiritakse võimalikult vähe. Kõige värskema vaatluse järgi (07.05.2024 Imutlaiul ja Küll-laiul toimunud munade õlitamise ajal) pesitsevad kormoranid kolooniatena ja koloonia keskel ei pesitsenud teisi liike. Võimalus, et korraldus avaldab negatiivset mõju ohustatud liikidele, iseäranis hahale, on kaduvväike, kui mitte olematu. Kuna korralduste täitmise ajavahemik on 19. aprillist 31. maini, saavutab kaebaja esialgse õiguskaitse rakendamise korral oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Seega peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Praegusel juhul ei nähtu sellist ülekaalukat vajadust. Samas kaasneks kahju avalikule huvile, kuna õiguskaitse kohaldamine on vastuolus liigi tegevuskavas seatud eesmärkidega ning kormoranide arvukuse kasvu pidurdamata jätmisel suureneb kalavarudele tekitatav kahju. Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks. Korraldustes on teaduspõhistele andmetele tuginedes leitud, et kormorani toitumise aladel võib tekkida oluline kahju kalade kudealadele ning seetõttu on põhjendatud kormoranide arvukuse piiramine, vältimaks uute kolooniate tekkimist, kahju kalapüügile ja kalade paljunemisele. KeA on korralduste andmisel viidanud erinevatele uuringutele Eestis ja praktikale teistes liikmesriikides. Korralduste andmisel on KeA lähtunud kohtuasjas nr 3-23-744 antud suunistest. Vaidlustatud korraldustes näidatud mahus kormorani munade õlitamist ei saa pidada looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks. Kormorani populatsioon on kasvutrendis ja nende seisund on soodne. Muu laiul pesitseva linnuliigi (osakaal ca 10%) lühiajalist häiringut ei saa pidada looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna lühiajaline häiring ei tähenda pesitsuse ebaõnnestumist. Korralduste nõuetekohase täitmise üle tehakse järelevalvet. Sellega on miinimumini viidud oht, et laiul viibijad ei täida korraldusi nõuetekohaselt ning tekitavad ülemääraseid häiringuid. Tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks on selles välja toodud prioriteetsed tegevused. Tegevuskava kohaselt on teise prioriteetsusega tegevusteks kormoranikolooniate riiklik seire, aktiivse häiringu mõju hindamine linnustikule, kormoranimunade õlitamine, rahvusvaheline koostöö, tegevuskava vahehindamine ja uuendamine. Korralduste täitmisega kaasneva aruandluskohustuse kaudu täienevad ka riigi kasutada olevad andmed, mis võimaldavad kormorani ohjamiseks teha tulevikus kõige värskematele andmetele tuginevaid liiki puudutavaid otsuseid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks avalike huvidega vastuolus, kuna ei võimalda ellu viia tegevuskavas märgitud prioriteetseid tegevusi. Lisaks on korraldused juba osaliselt täidetud, st vähemalt ühe korra on paljudel laidudel juba käidud. Kormorani munade ühekordne õlitamine on vastuolus tegevuskavas märgitud metoodikaga. Sellises olukorras ei tohiks esialgset õiguskaitset ilma absoluutse vajaduseta kohaldada.
4.MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu palub 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kolmas isik on alustanud munade õlitamisega 07.05.2024 ning teostanud õlitamised kõigil loal mainitud laidudel loal lubatud mahus.
3(7)
3-24-1348
5.Harju Kalandusühing palub 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kormoranimunade õlitamisega on alustatud Kasispea Suurloodil ja Vullikrunnil. Kappal alustatakse õlitamist 12.05.2024.
6.MTÜ Hiiukala teatas 08.05.2024 vastuses, et 05.05.2024 teostati esimene kormoranimunade õlitamine Kadaklaiul ning 08.05.2024 Suur-Pihlakarel ja Väike-Pihlakarel.
7.MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts andis 08.05.2024 vastuses teada, et alustab kormoranimunade õlitamisega 09.05.2024.
8.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja sisuliselt juba enne vaidluse lahendamist kaebuse eesmärgi, kuna vaidlustatud korralduste alusel poleks sel juhul võimalik õlitamist lõpule viia (load kehtivad kuni 31.05.2024). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääks 2024. a saavutamata KeA eesmärk piirata kormoranide arvukust ja vältida uute kolooniate tekkimist ning kahju kalapüügile ja kalade paljunemisele. Sellises olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks kaebajal olema ülekaalukas õiguskaitsevajadus ja kaebusel väga head eduväljavaated. Kuigi kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja lõplik hinnang vaidlustatud korralduste õiguspärasusele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus, ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust pidada ülekaalukaks. Isegi kui konkreetsete isendite (õlitatud munadest koorumata jäävad kormoranid) jaoks on korralduste realiseerimine tagasipöördumatu, ei tähenda see, et ohtu satuks kormoranid kui liik üldisemalt. LKS ega linnudirektiivi eesmärk ei ole selles kontekstis kaitsta konkreetseid isendeid, vaid liike. Seega ei saa vaidlustatud korraldustes lubatud ulatuses kormorani munade õlitamist pidada loodus- ja keskkonnakaitselises mõttes pöördumatuks tagajärjeks. Ei nähtu, et korraldused kahjustaksid nende loodus- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist, mille kaitseks kaebaja on kohtu poole pöördunud. See, et kormoran on Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärgi liik, ei välista nende ohjamist, kui selle tagajärjel ei satu liigi soodne seisund ohtu (vt ka linnudirektiivi art 9). Vaidlus puudub selles, et kormoran ei ole ohustatud Eestis, Euroopas ega globaalselt. Eestis on kormoran soodsas seisundis olev liik, kelle arvukus on aastaid olnud tõusutrendis. Keskkonnaagentuuri 2023. a seireandmete järgi on kormorani arvukus hinnanguliselt 40 000–41 000 pesitsevat paari. Olemasolevate andmete pinnalt ei nähtu, et kormorani munade õlitamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kormoranide kui populatsiooni soodne kaitsestaatus satuks sellega ohtu. KeA on seireandmetele tuginedes ära näidanud, et 2023. a-l toimunud kormorani munade õlitamine ei avaldanud ka haha populatsioonile ebasoodsat mõju. Kappa, Kingissepa ja Laimadala laidudel, kus vaidlustatud korralduste alusel ei ole õlitamist 08.05.2024 seisuga veel alustatud, pole haha pesitsemist lähiaastail üldse fikseeritud. Ülejäänud laidudel ei ole esitatud andmetest nähtuvalt pesitsevate hahapaaride arv vaatamata 2023. a-l aset leidnud kormorani munade õlitamisele vähenenud, vaid on isegi suurenenud. Kuna KeA on õlitamiseks andnud load vaid laidudel, kus kormoranide osakaal on seireandmete järgi ligi 90% või rohkem, ei saa eeldatavasti olla teiste pesitsejate häirimine kuigi oluline. KeA tuvastas 07.05.2024 munade õlitamise ajal (Imutlaiul ja Küll-laiul) läbi viidud vaatlusel, et kormoranid pesitsevad kolooniatena ja koloonia keskel teisi liike ei pesitsenud. Ülemääraste häiringute ärahoidmiseks kontrollitakse korralduste nõuetekohast täitmist laidudel. Eelnevat arvestades on munade õlitamise eesmärgil lühiajalise viibimisega kaasnev häiring teistele laidudel pesitsevatele lindudele eelduslikult minimaalne. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu jaatada, kaalub avalik huvi kormoranide arvukuse ohjamiseks üles kaebaja välja toodud huvid ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleks ka sel põhjusel jätta rahuldamata. Kormoranide kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu. Kormoran on kalatoiduline ja võib ööpäevase energiakulu katmiseks süüa 350–500 g kala. Tegevuskavast 4(7)
3-24-1348 nähtuvalt võib kormoranide toitumise aladel tekkida oluline kahju kalade kudealadele. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa olulist majanduslikku kahju kalastuspiirkondadele ilmselgelt välistada. Tegevuskava kohaselt on teise prioriteetsusega tegevusteks kormoranikolooniate riiklik seire, aktiivse häiringu mõju hindamine linnustikule, kormoranimunade õlitamine, rahvusvaheline koostöö, tegevuskava vahehindamine ja uuendamine. Tegevuskava kohaselt loetakse tulemuslikuks, kui asurkonna kasv on pidurdunud, arvukus langenud ja pesitsuskolooniate arv vähenenud. Tegevuskavas nähakse ühe arvukuse vähendamise meetodina ette munade õlitamist, mis vähendab kolooniates juurdekasvunäitajaid ning seeläbi mõju kalavarudele. Eelmise perioodi kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavaga seatud eesmärke ei saavutatud ning liigi arvukus on tänaseks märgatavalt kasvanud. Seega oleks kohtumenetluse ajaks munade õlitamise keelamisel kormoranide arvukuse ohjamine tulevikus eelduslikult veelgi raskem. Ohjamisega seotud tegevuse keelamisel jääks ka sel aastal kogumata andmed, mis annaksid võimaluse tegevuse efektiivsuse analüüsiks ja võimaldaks saada ajakohast teavet tulevikus kormoranide ohjamisega seotud tegevuste kavandamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võivad jääda täitmata praeguses tegevuskavas ettenähtud prioriteetsed tegevused. Vaidlustatud korralduste alusel on enamikel laidudest vähemalt ühe korra juba õlitamas käidud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei hoiaks enam õlitamist täielikult ära, vaid ohjamisega seotud tegevus jääks nõuetekohaselt (tulemuslikult) teostamata (tegevuskavas ettenähtud metoodika kohaselt tuleb munade õlitamist teha kahel korral, teine õlitamine peab toimuma 7–10 päeva pärast). Eeltoodut arvestades kaalub kormoranide tehtava kahju ennetamise ja juurdekasvu piiramise vajadus praegusel juhul üles kaebaja huvi hoida ära kormoranide ja teiste laidudel pesitseda võivate lindude ajutine ja minimaalne häirimine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.05.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Alternatiivina palub kaebaja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus 2023. a seire andmetel haha pesitsusaladeks olevate laidude osas (Kasispea Suurlood – korraldus nr 1-3/24/218; Anilaid, Küll-laid, Imutlaid, Sorgu – korraldus nr 1-3/24/221; Väike-Pihlakare ja Suur-Pihlakare – korraldus nr 1-3/24/220). Kohus on tuvastanud vääralt kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ning on huve valesti kaalunud. Kohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel KeA eksitavast väitest, et õlitamine ei ole mõjutanud haha populatsiooni ebasoodsalt. Asjaolu, et pärast 2023. a-l toimunud õlitamist loendati väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus laiul ligikaudu sama palju pesitsevaid hahku nagu 2022. a-l, ei ütle midagi selle kohta, kuidas mõjus õlitamisega kaasnenud häiring hahkade pesitsusedukusele 2023. a-l, sest õlitamise käigus ei loendatud teiste liikide pesi ja kurnasid peale kormorani. Õlitamise käigus ei koguta haha ja teiste liikide pesitsusandmeid. Samuti ei saa 2022. ja 2023. a-te võrdlus näidata õlitamisega kaasneva häiringu mõju, sest 2022. a-l õlitamist ei toimunud. Hauduvad emaslinnud lahkuvad häiringu korral pesast ning linnukolooniates on valveta pesas olevad munad ja pojad teistele liikidele kättesaadavaks toiduobjektiks. KeA on KMH eelhinnangutes ekslikult leidnud, et haha pesitsusperiood suures osas ei kattu kormorani munade õlitamise perioodiga. Keskkonnaagentuuri laiuseirete andmed kinnitavad vastupidi, et haha pesitsusperiood kattub õlitamise perioodiga. Mitmekordsel häiringul (2 õlitamiskorda, seire) esineb oht hahkade pesitsuse häirimiseks ja pesitsusedukuse negatiivseks mõjutamiseks. Linnukaitseala sihtkaitsevööndis on liigi häirimine majanduslikel eesmärkidel tehtava tegevuse käigus ebaseaduslik. KeA on eiranud kormorani tegevuskavast tulenevaid prioriteete. Kormoranimunade õlitamine oli tegevuskavas nähtud ette teise prioriteedi tegevusena. KeA on jätnud kaalumata ja põhjendamata kormoranimunade õlitamise proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse Natura 2000 võrgustiku 5(7)
3-24-1348 linnualadel ning liikumispiirangutega sihtkaitsevööndites, samas kui kormoran pesitseb ka väljaspool kaitsealasid. Lube andes on kaalumata jäetud tegevuse mõju sihtkaitsevööndite kaitseeesmärkidele, mis mõne laiu (Kasispea Suurlood, Väike-Pihlakare ja Suur-Pihlakare) puhul eeldavad ökosüsteemi arengut üksnes loodusliku protsessina. Haldusasjas nr 3-23-744 tuvastas kohus, et 2023. a-l viidi õlitamine läbi viibimiskeeldu rikkudes. Laidudel, kus kormorani mune korduvalt õlitatakse, ei saa ökosüsteemi areng toimuda loodusliku protsessina ning see on vastuolus kaitse-eesmärkidega. LKS § 30 lg 2 p 1 järgi on sihtkaitsevööndis majandustegevus põhimõtteliselt keelatud. Kormorani munade õlitamine toimub majanduslikel eesmärkidel, sooviga kasvatada kalasaake ja suurendada kalurite sissetulekut. Seega on õlitamine majandustegevus, mis on sihtkaitsevööndites keelatud. Halduskohus on ekslikult käsitanud avaliku huvina majanduslikku huvi. Korraldused kehtivad kuni 31.05.2024, õlitamine toimub kahel korral ning määruskaebuse esitamise ajaks on esimene õlitamise kord juba toimunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab vältida täiendavat häiringut kormoranile ja teistele liikidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
11.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel tuleb teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 2 esimene lause; Riigikohtu 25.08.2022 määrus nr 3-20-771, p 16).
12.Kaebuse üks eesmärke on tagada, et kormoranide arvukuse piiramine vaidlustatud korraldustel märgitud laidudel toimuks kooskõlas linnudirektiivi, LKS ja teiste asjaomaste õigusaktidega ning seejuures välditakse negatiivset mõju teistele kaitstavatele kooslustele ja liikidele, iseäranis hahale. Kormorani munade õlitamine on vaidlustatud korralduste kohaselt lubatud ajavahemikus 19.04.–31.05.2024. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kõik korraldustega lubatud tegevused veel täies mahus ellu viidud. Esialgset õiguskaitset kohaldamata oli tõenäoline, et kolmandad isikud realiseerivad korraldustest tuleneva õiguse, st õlitavad korraldustes nimetatud laidudel kormoranide munad kuni 74% ulatuses, enne kohtuvaidluse lõppemist. Nendest munadest jäävad isendid koorumata. Välistada ei saanud ka õlitamisega kaasnevat häiringut teistele pesitsejatele. Neid tagajärgi ei saa kaebuse rahuldamise korral tagasi pöörata. Sellises olukorras võis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendada kaebuse eesmärgi saavutamist.
13.Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja leiab, et kormorani tekitatav eeldatav tõsine kahju kalavarudele on tõendamata. Vaidlustatud korralduste andmisel aluseks võetud eksperthinnangust nähtub kaebaja hinnangul selgelt, et peamiseks kalavaru vähenemise põhjuseks on ülepüük ja kliimamuutused ning kormoranide ja hüljeste mõju on sekundaarne. Kaebaja hinnangul on load kormorani munade õlitamiseks antud olukorras, kus kalavarude vähenemise fakt on tõendamata, kaasaaegsed toitumisuuringud tegemata, primaarsete ja sekundaarsete mõjutegurite roll kalastiku koosseisu muutustes välja selgitamata ja kormorani roll tõsise majandusliku kahju põhjustajana on tõendamata. Õlitamine ohustab kormorani kaaspesitsejatest kriitilises seisundis hahka, kelle pesitsusperiood kattub 6(7)
3-24-1348 õlitamise ajaga. Õlitamisalade valikul on eelistatud sihtkaitsevööndeid, kaalutlemata kaitsealadest väljaspool asuvaid alasid ning analüüsimata tegevuse vastuolu kaitseeesmärkidega. Õlitamine ei ole kaitsekorralduslik tegevus, mis võimaldaks rikkuda sihtkaitsevööndites kohalduvat pesitsusaegset viibimiskeeldu. Majanduslikel eesmärkidel antud ohjamisluba ja erand viibimiskeelust läheb kaebaja hinnangul vastuollu LKS § 30 nõuetega. Neid kaebaja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus.
14.Halduskohus ei eksinud erinevate huvide ja õiguste kaalumisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
15.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajal ülekaalukas. Asja materjalide põhjal ei olnud alust arvata, et kormorani munade õlitamisega vaidlustatud korraldustes märgitud laidudel oleks sattunud ohtu kormoran kui liik tervikuna. Selle liigi seisund on soodne nii Eestis kui ka Euroopas. Kormorani munade õlitamine on üks kormoranide ohjamise tegevuskavas ettenähtud prioriteetseid tegevusi. Kormorani munade õlitamine võis häirida teisi laidudel pesitsejaid, sh hahkasid, kuid need häiringud olid eelduslikult vähesed ja lühiajalised. Vaidlustatud korralduste alusel oli õlitamine lubatud laidudel, kus kormoranide osakaal on seireandmete põhjal 90% või enam. Õlitamise läbiviijaid oli juhendatud tegutsema linde võimalikult vähe häirival viisil ja neil oli kohustus järgida asjaomast metoodikat. KeA tegi järelevalvet selle üle, et õlitamisel järgitakse kõiki nõudeid. Lisaks tuli arvestada, et vaidlustatud korraldused kehtivad kuni 31.05.2024. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu on kohtule teatanud, et alustas munade õlitamisega 07.05.2024 ning on teostanud õlitamised kõigil loal mainitud laidudel (Imutlaid, Küll-laid, Anilaid ja Sorgu) loal lubatud mahus. Harju Kalandusühing oli 08.05.2024 seisuga õlitamisega alustatud Kasispea Suurloodil ja Vullikrunnil ning Kappal oli plaanis alustada 12.05.2024. MTÜ Hiiukala teatas, et esimene kormorani munade õlitamine tehti 05.05.2024 Kadaklaiul ning 08.05.2024 Suur-Pihlakarel ja Väike-Pihlakarel. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts andis teada, et alustab tegevusega 09.05.2024 Kingissepalaiul ja Paljaslaiul. Seega ei saanud halduskohtu määruse tegemise ajal, mil vaidlustatud korralduste alusel oli enamikel laidudest vähemalt ühe korra juba õlitamas käidud, esialgse õiguskaitse kohaldamine enam täielikult ära hoida munade õlitamist. Eesmärgipäraselt jäänuks teostamata vaid kormoranide ohjamisega seotud tegevus. Nüüdseks on kaebaja õiguskaitsevajadus veelgi vähenenud. Kormorani munade õlitamisel oli kohustuslik järgida korraldustele lisatud metoodikat, mille kohaselt toimub teine õlitamiskord 7–10 päeva pärast esimest õlitamist. Õlitatakse ainult juba esimese õlituskäigu ajal õlitatud pesi. Uusi pesi ei tohi õlitada. Seega eelduslikult on ka teine õlitamiskord juba toimunud.
16.Kaebuses välja toodud looduskaitselistele huvidele vastandub huvi kaitsta kalavarusid ja kudekarjasid kormoranide tekitatava majandusliku kahju eest. Kuna kaebaja õiguskaitsevajadus ei ole suur, siis on huvi piirata kormoranide juurdekasvu ja ennetada kormoranide tehtavat kahju kaalukam kui korralduses märgitud laidudel pesitsevate lindude ajutine ja vähene häirimine. Kuna kormorani munade õlitamine vaidlustatud korralduste alusel on eelduslikult juba lõpule viidud, ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset ka osaliselt.
17.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.