XXi kaebus Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses eesti keele õppes osalemise ja keeleõppe tasuga
Menetlusosalises
Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi kaebus haldusasjas nr 3-23-2077.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik XX esitas 16. juunil 2023 Viru Vanglale kahjunõude, mis registreeriti numbriga 6-16/112-1 ja milles ta nõudis 483 euro väljamaksmist seoses A2 taseme riigikeele eksami sooritamisega 9. mail 2023. XX nõudis Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 kohest täitmist vangla poolt, juhindudes eksami sooritustunnistusest nr 423001484-1 ja võlaõigusseaduse §-dest 1005, 1006 ja 1054. Samuti nõudis XX tasu maksmise viivituse eest 1000 eurot kahju hüvitamist, sest ta on ise 100 eurot võlgu teistele kinnipeetavatele. XXi arvates on tegemist rahapesu kuriteoga ning lubas esitada selle kohta kuriteokaebuse. Vangla tõlgendas esitatud nõuet varalise kahju nõudena, kus vangla peaks tasuma koheselt 483 eurot ning kui vangla seda ei tee, siis täiendavalt maksma viivist 1000 euro ulatuses.
2.XX esitas 18. juunil 2023 Viru Vanglale pöördumise, mis registreeriti 20. juunil 2023 kuriteokaebusena nr 6-10/13753-1. Pöördumine sisaldas muu hulgas kahjunõuet, mis registreeriti 29. juunil 2023 numbriga 6-16/122-1. XX tõi muu hulgas esile, et vanglaametnikud on omastanud või ebaseaduslikult kasutanud kaebaja keeleeksami sooritamise eest väljamaksmisele kuuluva rahasumma, mille ta pidi saama A2 taseme eksami sooritamise eest. XXi arvates panid vanglaametnikud raha, mis oli talle ette nähtud eksami eduka sooritamise eest, panka, et teenida sellelt endale dividende. XX leidis, et talle tekitati kahju 69 eurot iga õppekuu eest ehk ta oleks pidanud saama kokku 483 eurot. Seoses tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega jäi tal tundides käimata, mis tekitas talle samuti kahju 500 eurot ehk ümardatult tekitati talle varalist ja mittevaralist kahju 1000 euro ulatuses. Lisaks
3-23-2077 nõudis XX väljamakse viivituse eest täiendavalt 1000 euro hüvitamist. Kokku soovis XX 2000 euro hüvitamist. Vangla tõlgendas 500 euro nõuet (keeletundide mittevõimaldamine) mittevaralise kahjuna ning 1500 eurot (saamata jäänud õppetasu ja viivis) varalise kahju nõudena.
3.Viru Vangla 14. augusti 2023. a otsusega nr 6-16/112-2 jäeti XXi kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/112-1 ja nr 6-16/122-1 täies ulatuses rahuldamata. Vangla märkis, et kuna kahjunõuded nr 6-16/112-1 ja 6-16/122-1 sisaldavad sama nõuet, mis puudutab keeleõppe tasu väljamaksmist ja sellega viivitamist, lahendab vangla mõlemad kahjunõuded koos.
4.XX esitas 13. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Viru Vanglalt välja 2000 eurot varalist kahju seoses keeleõppe tasu väljamaksmisega ja sellega viivitamisega ning kohtu äranägemisel määrata vanglale kompensatsioonisumma kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise eest, kuna igal Eesti elanikul on õigus õppida eesti keelt. Kaebaja leiab, et vangla otsus nr 6-16/112-2 on ebaseaduslik, aitab kaasa kolmandate isikute rikastumisele ning sisaldab valeandmeid ja arvutusvigu. Vangla rikub kaebaja arvates põhiseaduse §-i 37 ning eirab Riigikohtu lahendit asjas nr 3-20-1629. Kaebaja märgib, et vangla direktori asetäitja juhindub millegipärast vanglaregistri valeandmetest. Kaebaja õppis A2 tasemel perioodil 6. september 2022 kuni 22. september 2022 ehk 16 päeva, seejärel perioodil 30. september 2022 kuni 24. veebruar 2023. Menetleja aga kirjutab, et väidetavalt õppis kaebaja perioodil 14. aprill 2023 kuni 9. mai 2023 ehk siis faktiliselt oktoobris, novembris, detsembris, jaanuaris ja kuni 23. veebruarini 2023. Kui lisada veel septembri 16 päeva, siis tuleb ümardades 5 täiskuud. Neist maksis vangla kaebajale vaid kolme eest 20,71 eurot/kuu või 62,13 eurot kokku. Eksami eest sai kaebaja 386,56 eurot. Eelnevat kokku liites teeb see 448,69 eurot. Kaebaja arvates pidi ta saama 8 kuu vältel õppimise eest alates
15.augustist 2022 kuni 9. maini 2023 tasu 552 eurot ja 24 senti ehk vangla rikastus ebaseaduslikult 103,55 euro võrra. Kaebajale on arusaamatu, miks võeti temalt see summa ära. Ka heidab kaebaja vanglale ette seda, et talle ei makstud tasemeeksami sooritamise eest õppetasu välja koheselt pärast seda, kui 6. juunil 2023 saadi teada, et kaebaja sooritas eksami A2 tasemel. Kaebaja sõnul esitas ta vanglale sellekohase taotluse, kuna tal oli kiiresti raha vaja seebi ja teiste hügieenitarvete jaoks.
5.Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtule 25. aprillil 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebuse põhjendustest lähtudes mõistab kohus, et kaebaja on soovinud esitada Viru Vangla vastu nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude keeleõppe tasu maksmata jätmise (saamata jäänud õppetasu ja viivis) ning keeletundide mittevõimaldamise eest.
8.Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3-23-2077
9.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saa kinnipeetavatele mõeldud keeleõppe tasu maksmata jätmine või ebaõige maksmine põhjustada kaebaja õigustele niivõrd intensiivselt riivavaid tagajärgi, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Samuti ei saanud seda põhjustada asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik osaleda mõningates eesti keele tundides.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lõike 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 341 lõike 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. Vastavalt VangS § 341 lõikele 3 kehtestab kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt loetakse tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. Määruse nr 182 § 1 lõike 3 kohaselt makstakse tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt VangS § 84 lõikele 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Määruse nr 182 § 2 lõige 2 sätestab, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus, millest makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu
10.kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Määruse nr 182 § 2 lõike 3 kohaselt on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist. Määruse nr 182 § 3 lõike 1 kohaselt peatatakse tasu maksmine selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta. Määruse nr 182 § 3 lõike 3 järgi loetakse põhjusega puudumiseks lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust. Määruse nr 182 § 5 kohaselt tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus. Nende
3-23-2077 kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed raamatupidamisele. Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist. Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Summa, mis jääb järele pärast vangistusseaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist.
12.Viru Vangla tõi 14. augusti 2023. a otsuses nr 6-16/112-2 välja, et riigikeele korraldaja
1.augusti 2023. a õiendi kohaselt liitus kaebaja rühmaga 6. septembril 2022, kuid ta ei saanud septembrikuu eest õppetasu, sest viibis lukustatud režiimil ajavahemikul 22. septembrist 2022 kuni 30. septembrini 2022 ning ei osalenud tundides. Kaebajale maksti õppetasu oktoobri-, novembri- ja jaanuarikuu eest käskkirjade nr 6-1/842-1, 6-1/930-1 ja 6-1/95-1 alusel. Detsembris õppetööd ei toimunud, sest õpetaja viibis pikemal puhkusel. Selle kuu eest ei arvestatud õpilastele 30% õppetasu, küll aga arvestati selle kuu eest 70% õppetasu põhjusel, et õppetöö peatumine ei olnud õpilastest tingitud. Samuti viibis kaebaja lukustatud režiimil ja ei osalenud õppetöös ajavahemikul 24. veebruarist 2023 kuni 14. aprillini 2023 ning käskkirjades nr 6-1/172-1 ja nr 6-1/328-1 õppetasu ette ei nähtud. Õiendi kohaselt igakuise (ehk 30%) tasu maksmine peatatakse, kui kinnipeetav on puudunud põhjuseta õppetööst. Ka ühekordne põhjuseta puudumine on alus igakuise tasu maksmise peatamisele. Igakuist tasu maksmist on võimalik jätkata alates järgmisest kalendrikuust, kui kinnipeetav on korrektselt osalenud õppetöös. Ülejäänud raha (ehk 70%) maksmisel puudumisi arvesse ei võeta, st kui kinnipeetav puudub põhjuseta, aga lõpetab kursuse, siis jooksvalt raha talle ei maksta, küll aga makstakse tasu 70% ulatuses. Seega kinnipeetavale, kes puudub õppetööst põhjuseta, ei maksta 30% ettenähtud õpperahast, kuid kinnipeetaval on võimalik saada 70% õpperahast, kui ta on kursuse positiivselt lõpetanud. Kaebaja lõpetas kursuse positiivselt ja sai juulikuu alguses 70% õppetasu summas 386 eurot ja 56 senti. Arvutuskäik on järgmine: 70% õppetasust iga kuu kohta on 48 eurot ja 32 senti, mis korrutatakse õppe toimumise kuude arvuga ehk 8 kuuga (september, oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill). Kaebaja eksam toimus
9.mail 2023, eksamit hindas Haridus- ja Noorteamet ning eksamitulemused saadeti Tallinnast vanglasse juunikuus, mistõttu õppetasu maksmine toimus 2023. a juulikuus. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte järgi on talle tasutud keeleõppe tasu järgmiselt: 10. novembril 2022 summas 20,71 eurot, 9. detsembril 2022 summas 20,71 eurot, 10. veebruaril 2023 summas 20,71 eurot ja 7. juulil 2023 summas 386,56 eurot. Kõikide väljamaksete tegemisel on kinni peetud VangS § 44 lõikes 2 sätestatud mahaarvamised.
13.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud vangla selgitustest, et vangla on tasunud kaebajale õppetasu korrektselt ning ilma viivituseta. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et pärast kursuse lõpetamist makstav keeleõppe tasu kantakse tema isikuarvele üle kohe pärast seda, kui vanglale on laekunud eksamitulemused. Viru Vangla sõnul on kaebajale seda ka korduvalt selgitatud, et tasemeeksami sooritamise eest toimuvad väljamaksed 2023. aasta juulikuus.
14.Samuti ei pidanud Viru Vangla maksma kaebajale õppetasu nende kuude eest, mil keeletunde ei toimunud või kaebaja ei osalenud kõikides tundides. Ka ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks eesti keele tundides jäänud osalemata Viru Vangla õigusvastase tegevuse tõttu. Viru Vangla sõnul kohaldati kaebaja suhtes 22. septembri 2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/511 ja 24. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/83 täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jms) vastavalt alates 22. septembrist
3-23-2077 2022 kuni 30. septembrini 2022 ning alates 24. veebruarist 2023 kuni 14. aprillini 2023. Nimetatud perioodidel ei osalenud kaebaja riigikeele õppes ja selle aja eest õppetasu peatati, kuivõrd täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud kaebaja enda käitumisest ning tundidest puudumist ei käsitleta põhjusega puudumisena. Kohus märgib, et määruse nr 182 § 3 lõike 3 tähenduses omab vangla laia hindamisruumi selle üle, millisena käsitleda õppetööst puudumist. Kohus leiab, et olukorras, kus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis kaebaja enda käitumine, oli põhjendatud lugeda lukustatud režiimil viibimist määruse nr 182 § 3 lõike 3 tähenduses põhjuseta puudumiseks. Lisaks ei olnud õppetasu maksmiseks alust ka 2022. a detsembrikuu eest, kuivõrd sel ajal õppetööd üldse ei toimunud.
15.Eelnevat arvestades ei näe kohus Viru Vangla tegevuses seonduvalt kaebajale keeleõppes osalemise võimaldamise ning selle eest tasu arvutamise ja väljamaksmisega õigusvastasust.
16.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.