Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 21.05.2024, Tartu 3-23-892 Jevgeni Plehhanovi kaebus Tartu Vangla 06.03.2023. a käskkirja nr 6-2/177 ja 14.04.2023. a vaideotsuse nr 1-11/38-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20.07.2023. a otsus Jevgeni Plehhanovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jevgeni Plehhanov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jevgeni Plehhanovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.07.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta Jevgeni Plehhanovi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.06.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 20.01.2023. a käskkirjaga nr 6-3/13 J. Plehhanovi osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale, tähtajaga 01.02.-31.12.2023, töötasuga 0,64 eurot tunnis.
Tartu Vangla valvuri 03.02.2023. a ettekande nr 2-23-751 kohaselt 03.02.2023 kl 15.00 paiku ei allunud J. Plehhanov korraldusele minna tööle sektorit koristama.
3.Tartu Vangla tunnistas 06.03.2023. a käskkirjaga nr 6-2/177 J. Plehhanovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei vastanud J. Plehhanov ühelegi VangS § 37 lg-s 2 toodud
töökohustusest vabastamise eeldusele. J. Plehhanov oli korralduse saamise hetkel kohustatud töötama. J. Plehhanov rikkus süüliselt VangS § 37 lg-t 1. Töökohustuse rikkumine ohustab vangla julgeolekut, kuna soodustab kriminaalsete hoiakute levikut ning ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse ja töötavatesse kinnipeetavatesse. Sellest tulenevalt klassifitseeritakse töökohustuse rikkumist vanglas raskeks distsiplinaarrikkumiseks. J. Plehhanovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud töökohustuse rikkumise eest. J. Plehhanovit ei ole heidutanud uute rikkumiste toimepanemisest kartserisse paigutamine ega isikliku televiisori keeld. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on distsiplinaarkaristuseks määrata kartserisse paigutamine.
4.Tartu Vangla jättis 14.04.2023. a vaideotsusega nr 1-11/38-2 J. Plehhanovi vaide vangla 06.03.2023. a käskkirja nr 6-2/177 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
5.J. Plehhanov esitas 23.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 24.05.2023 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 06.03.2023. a käskkiri nr 6-2/177 ja 14.04.2023. a vaideotsus nr 1-11/38-2. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebaja on omandanud kuus eriala. Iga töö eest peab saama väärikat tasu. 2) Kaebaja viibib alates 2021. aastast halvemates tingimustes võrreldes teiste kinnipeetavatega, mis faktiliselt on karistus või diskrimineerimine. Kaebaja on üle kahe aasta viibinud sektorites, kus vaba aega on ainult neli tundi, samas, kui teistes sektorites on rohkem. Lisaks on kaebajalt ära võetud võimalus külastada spordisektsioone ja huviringe ning talle keelatakse uue eriala omandamist.
6.Tartu Vangla palus 26.05.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 20.07.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 20 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Ei nähtu, et kaebajale antud tööle asumise korraldus oleks vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus oleks ilmselge, mis oleks õigustanud selle täitmata jätmist. Kaebaja oli kohustatud 03.02.2023 alluma korraldusele asuda tööle. Nimetatu rikkumine andis vanglale aluse kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks. 2) Vangla nõuetekohaselt analüüsis karistamise vajadust ning karistuse määramisel õigesti arvestas distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, selle korduvust ning isiku suhtumist rikkumisse. Ka võttis kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Vaatamata sellele, et majandustööd tähendavad lihtsamaid koristustöid mõned tunnid nädalas ning kaebajale võib see tunduda eesmärgipäratu ja mittetulutoov, on tegemist tegevusega, mis vastab VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse täideviimise eesmärgile. Toime pandud korduv distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ja 5-päevase kartserikaristusega karistamine sellise teo eest omab üldpreventiivset eesmärki. 3) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tehtava töö eest määratud tasu suurust, kaebaja poolt omandatud erialasid ja Tartu Vangla muid tingimusi (kaebaja tingimuste võrdlus teise sektsiooni kinnipeetavatega, spordisektsiooni ja huviringides osalemine, uute erialade omandamine), sest kaebaja ei ole nendega seoses kohtule ühtegi nõuet esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.J. Plehhanov esitas 13.08.2023 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.07.2023. a otsuse peale. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) Tööd tuleb väärikalt tasustada. Kaebaja ei ole ori, töötamaks sentide eest ning ta on kvalifitseeritud spetsialist mitmel alal. Kaebajat karistati tegevusetuse ja moraalsete põhimõtete eest. 2) Kaebaja elamisluba lõppes. Eestis ei saa töötada kehtiva elamisloata. Ka ei saada vangla avavanglasse elamisloata süüdimõistetuid.
9.J. Plehhanov märkis 24.08.2023. a seisukohas, et tema eesmärk on kartseri tühistamine, kuna ta ei ole midagi toime pannud, et olla karistatud kartseriga.
10.Tartu Vangla esitas 12.09.2023 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebajat karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt. Üksnes moraalsetele põhimõtetele tuginemine või subjektiivne hinnang, et töötasu on liiga madal, ei anna alust tööst keeldumiseks. Kaebaja rikkumine leidis distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist ja määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. 2) Kaebaja väited seoses elamisloaga ja avavanglasse paigutamisega ei ole asjakohased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus asus 20.07.2023. a otsuses seisukohale, et kaebaja pani toime Tartu Vangla 06.03.2023. a käskkirjas nr 6-2/177 (dtl 53-55) nimetatud distsiplinaarsüüteo, vangla lähtus karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Vangla analüüsis karistuse määramisel nõuetekohaselt karistamise vajadust, arvestas karistuse määramisel õigesti distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, selle korduvust ning isiku suhtumist rikkumisse. Halduskohus leidis, et puudub alus vangla 06.03.2023. a käskkirja tühistamiseks. Lisaks leidis halduskohus, et kuna Tartu Vangla 14.04.2023. a vaideotsus nr 1-11/38-2 (dtl 18-19) ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, siis ei kuulu ka see tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited seoses elamisloaga ja avavanglasse paigutamisega ei seondu käesoleva vaidluse esemega, s.o vangla 06.03.2023. a käskkirja ja 14.04.2023. a vaideotsuse tühistamise nõuetega. Sellest tingituna jätab ringkonnakohus kaebaja eelmainitud väited tähelepanuta. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et halduskohus jättis otsuses (p 20) tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tehtava töö eest määratud tasu suurust ja kaebaja poolt omandatud erialasid, sest kaebaja ei ole nendega seoses kohtule ühtegi nõuet esitanud. Eelnevat arvestades jätab ka ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuses kordavalt esitatud, samasisulised väited tähelepanuta.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja keeldus 03.02.2023 tööle asumast, kuigi kehtis vangla 20.01.2023. a käskkiri nr 6-3/13 (dtl 34-36) kaebaja osalise koormusega vangla majandustööle määramise kohta. Kaebajale on vaidlusaluses 06.03.2023. a käskkirjas ette heidetud
VangS § 37 lg 1 (kohustus töötada) rikkumist. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi, ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale kohaldada VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid (VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus otsuses (p 14) põhjendatult, et kaebaja oli kohustatud 03.02.2023. a töötama, s.h alluma talle antud korraldusele asuda tööle ning nimetatud rikkumine andis vanglale aluse kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat oli ka varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest (vangla 26.05.2023. a vastuse alajaotus II, dtl 42-44; vastavad käskkirjad dtl 48-50, 68-70 ja 72-75). Riigikohtu praktika järgi saab tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused nr 3-3-2-1-15, 3-3-2-2-15, 3-15-3133, 3-18-1895). Kuna kaebaja on korduvalt keeldunud vanglas tööle asumast, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vangla rikkunud talle antud kaalutlusõigust, kui otsustas määrata vaidlusaluse käskkirjaga kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristusena 5 ööpäeva kartseris. Ringkonnakohtu hinnangul teostas vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning karistuse liik ja määr on proportsionaalsed.
16.Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses vangla 14.04.2023. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud, on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on vangla 06.03.2023. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
17.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.07.2023. a otsuse muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 21.08.2023. a määrusega kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.