Jevgeni Plehhanovi kaebus Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/177 ja 14. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 1‐11/38-2 tühistamiseks Kaebaja – Jevgeni Plehhanov Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jevgeni Plehhanovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. augustil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla määras 20. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/13 kinnipeetava Jevgeni Plehhanovi osalise koormusega vangla majandustööle, abitöölise ametikohale tähtajaga
3-23-892 1. veebruar – 31. detsember 2023. Käskkirja kohaselt rakendatakse kinnipeetav vangla majandustööle vastavalt vangistusteenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele (dtl-d 34-36).
2.Tartu Vangla tunnistas 6. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 6-2/177 J. Plehhanovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise (dtl-d 12-15). Käskkirja kohaselt seisnes J. Plehhanovi rikkumine selles, et kinnipeetav ei allunud 3. veebruaril 2023 korraldusele asuda tööle osakonda koristama.
3.J. Plehhanov esitas 14. märtsil 2023 vaide Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/177 kehtetuks tunnistamiseks (dtl-d 16-17), mille Tartu Vangla jättis 14. aprilli 2023. a vaideotsusega nr 1-11/38-2 rahuldamata (dtl-d 18-19). Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Töökohustuse rikkumine ohustab vangla julgeolekut, kuna soodustab kriminaalsete hoiakute levikut ja ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse ning töötavatesse kinnipeetavatesse. Sellest tulenevalt klassifitseeritakse töökohustuse rikkumist vanglas raskeks distsipliinirikkumiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise eesmärk on vanglas üldise julgeoleku tagamine ning kinnipeetava allutamine vanglas kehtestatud korrale. Tööst keeldumisega võib kinnipeetav näidata teistele kinnipeetavale halba eeskuju ning sellega ohustada nii vangla julgeolekut kui ka vähendada kinnipeetavate resotsialiseerimise tõhusust. Kinnipeetava J. Plehhanovi karistamata jätmine tööst keeldumise eest võib kaugemas perspektiivis anda negatiivsest mõju ka kaaskinnipeetavate käitumisele. 2) Karistuse määramisel arvestab menetleja rikkumise raskusega ja tema varasemat käitumist vangistuse viimase aasta osas. Kinnipeetaval oli rikkumise toimepanemise hetkel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid määratud töökohustuse rikkumise eest. 3) J. Plehhanov ei vastanud käskkirja koostamise hetkel ühelegi VangS § 37 lg-s 2 toodud töökohustuse vabastamise eeldusele. Seega oli kinnipeetav korralduse saamise hetkel kohustatud töötama ning tööle mitte asumisega pani ta toime VangS § 37 lg 1 rikkumise tunnustele vastava teo.
4.J. Plehhanov esitas 24. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/177 ja 14. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 1‐11/38-2 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-2).
5.Tartu Halduskohus vabastas 26. aprilli 2023. a määrusega J. Plehhanovi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis J. Plehhanovi kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 23-24).
6.Kaebaja esitas 25. mail 2023 täiendavad selgitused (dtl-d 28).
7.Tartu Vangla esitas 26. mail 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 42-44).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/177 ja 14. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 1‐11/38 2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja on omandanud kuus eriala ning iga töö eest peab saama väärikat tasu. Kaebaja ei korista sentide eest.
3-23-892 2) Kaebaja viibib alates 2021. aastast halvemates tingimustes võrreldes teiste kinnipeetavatega, mis faktiliselt ongi juba karistus või diskrimineerimine. Kaebaja on viibinud sektorites, kus vaba aega on ainult neli tundi, samas, kui teistes sektorites on rohkem. Lisaks on kaebajalt ära võetud võimalus külastada spordisektsioone ja huviringe ning kaebajal keelatakse omandada uue eriala omandamist.
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla palub kohtul 14. aprilli 2023. a vaideotsuses toodud seisukohti käsitleda ka vastuväidetena kaebaja kaebusele. Vastuses kaebusele märkis vastustaja täiendavalt järgmist. 1) Kaebaja vaba aja hulga võrdlus teiste eluosakondadega, spordisaali külastamine ning huviringides osalemisele ei ole käesolevas asja lahendamise seisukohalt asjaolud, mis puudutavad kaebuse eset. 2) J. Plehhanov ei ole vangla dokumendihaldussüsteemi andmete kohaselt enne käimasoleva õppeaasta algust esitanud pöördumisi, milles ta oleks avaldanud soovi kutseõppesse õppima asumiseks. Seega ei ole Tartu Vangla takistanud J. Plehhanovil uue eriala omandamist. 3) Kaebaja töötasuks määrati 0,64 eurot tunnis, mis on suurem seadusega kehtestatud kinnipeetava töötasu miinimummäärast. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärk on ennekõike tööharjumuste säilitamine ja uute oskuste omandamine. Üksnes töötasuga mittenõustumine ei anna kinnipeetavale veel alust töö tegemisest keelduda. 4) Olukorras, kus kaebajale ei olnud võimalik pakkuda erialast tööd, oli Tartu Vanglal kohustus rakendada kinnipeetav võimaluse korral majandustöödele. Üksnes asjaolud, et kaebajale ei meeldi töö olemus või ta ei ole rahul saadava töötasuga, ei ole aluseks tööst keeldumiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkorras 5-ööpäevane kartserikaristus VangS § 37 lg 1 rikkumise eest seoses töö tegemisest keeldumisega, ning vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie eelnimetatud käskkirja peale rahuldamata. Kohtule arusaadavalt heidab kaebaja vastustajale ette seda, et kaebajale anti korraldus teha tööd, mis ei vasta tema erialale ning samuti ei saa mainitud töö eest piisavalt tasu. Ka on kaebajal etteheited Tartu Vangla tegevusele osas, mis puudutavad tema viibimist konkreetses sektoris, ning vastustaja poolt kaebajale seatud väidetavate piirangute osas.
11.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
3-23-892
12.Kohus on seisukohal, et J. Plehhanovi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Sealjuures nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
13.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Antud juhul karistati kaebajat VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töötamise kohustuse rikkumise eest.
14.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on määratud alates 1. veebruar – 31. detsember 2023 Tartu Vangla 20. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/13 osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ning käskkiri, millega kaebaja tööle määrati, on kehtiv ning seega kaebajale täitmiseks kohustuslik. Samuti ei ole vaidluse all kaebajale 3. veebruaril 2023 tööle asumise korralduse andmine, kaebaja keeldumine korralduse täitmisest ning VangS § 37 lg-s 2 sätestatud aluste puudumine, mis oleksid välistanud kaebaja töötamise kohustuse. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtule ei nähtu, et kaebajale antud korraldus oleks vastanud HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus oleks ilmselge ning mis oleks õigustanud selle täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) ja 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17)), leiab kohus, et kaebaja oli kohustatud 3. veebruaril 2023 töötama, sealhulgas alluma talle antud korraldusele asuda tööle ning nimetatu rikkumine andis vanglale aluse kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks.
15.Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
16.Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ning karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, selle korduvust ning isiku suhtumist rikkumisse. Ka on kohtu hinnangul võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.
17.Tartu Vangla põhjendas 5-päevase kartserikaristuse määramist sellega, et tööst keeldumine on vanglas käsitletav raske rikkumisena ning kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid määratud töökohustuse rikkumise eest. Lisaks rõhutas vangla, et tööst keeldumisega võib kinnipeetav näidata teistele kinnipeetavale halba eeskuju ning sellega ohustada nii vangla julgeolekut kui ka vähendada kinnipeetavate resotsialiseerimise tõhusust. Selleks, et heidutada nii rikkumise toime pannud kinnipeetavat kui ka teisi kinnipeetavaid edaspidi samalaadselt mitte käituma, on kinnipeetava karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ning vanglas distsiplinaarkorra ja julgeoleku tagamise eesmärgil vajalik.
18.Kohus leiab, et tööhõives osalemine kinnistab tööharjumust ning võimaldab koguda raha vabanemisfondi ja nõuete fondi. Lisaks aitab see kaasa kinnipeetava suunamisele käituda
3-23-892 õiguskuulekalt. Vaatamata sellele, et majandustööd tähendavad lihtsamaid koristustöid mõned tunnid nädalas ning kaebajale võib see tunduda eesmärgipäratu ja mittetulutoov, on tegemist siiski tegevusega, mis vastab VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse täideviimise eesmärgile.
19.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi saab tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused asjades nr 3-3-2-1-15 (p 25) ja 3-3-2-2-15 (p 26), otsus nr 3-15-3133/29 (p 17)). Kohtu hinnangul on sellega tegu ka praegusel juhul. Toime pandud korduv distsiplinaarsüütegu omab ilmselgelt negatiivset mõju vangla distsipliinile ning 5-päevase kartserikaristusega karistamine sellise teo eest omab üldpreventiivset eesmärki.
20.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tehtava töö eest määratud tasu suurust, kaebaja poolt omandatud erialasid ning Tartu Vangla muid tingimusi (kaebaja tingimuste võrdlus teise sektsiooni kinnipeetavatega, spordisektsiooni ja huviringides osalemine, uute erialade omandamine), sest kaebaja pole nendega seoses kohtule ühtegi nõuet esitanud. Kaebaja esitas kohtule ainult Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-2/177 ja
14.aprilli 2023. a vaideotsuse nr 1‐11/38-2 tühistamise nõude. Selle nõude lahendamise raames pole asjakohane käsitleda Tartu Vangla 20. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-3/13, millega kaebaja määrati majandustööle töötasuga 0,64 eurot tunnis, õiguspärasust ega Tartu Vangla tingimusi kaebaja kinnipidamisel.
21.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 6. märtsi 2023. a käskkiri nr 6-2/177 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd 14. aprilli 2023. a vaideotsus nr 1‐11/38-2 ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, siis ei kuulu ka see tühistamisele.
22.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 26. aprilli 2023. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.