Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Lukiina Vismann 23.01.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-08-67533 XXXX eestkoste pikendamine kohtu algatusel Eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamine kirjalikus menetluses Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht
XXXX;
tegelik viibimiskoht XXXX) temale riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS; e-post [email protected]) Eestkosteasutus: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Pikendada XXXX(isikukood XXXX) üle seatud eestkostet ja pikendada eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega kuni 23.01.2022.
2.Kohus otsustab XXXXüle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 23.01.2022.a.
3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
4.Eestkostja ülesanneteks on XXXXvaraliste, õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Tema esindamine kõigi tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine.
Tunnistada XXXXperekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
6.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. detsembriks. Menetluskulud Jätta riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa,
otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2/1-498/01 tunnistati XXXXteovõimetuks ja eestkostjaks määrati XXXX. Harju Maakohtu 17.11.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-67533 rahuldas kohus Kuusalu valla avalduse ja vabastas XXXX eestkostja ametist ja pikendas XXXX üle seatud eestkostet kuni 10.11.2011, s.o kolm aastat ja määras, et eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni täidab eestkosteasutus Kuusalu Vallavalitsus. Harju Maakohtu 16.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-38266 pikendati XXXX üle seatud eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega kuni 16.12.2016.
2.Harju Maakohus algatas 05.09.2016.a. kohtumäärusega täisealisele isikule XXXX määratud eestkostja ametiaja pikendamise menetluse. Kohus määras puudutatud isiku XXXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXXX vandeadvokaat Ilja Santašev.
3.Harju Maakohus 14.12.2016.a. kohtumäärusega kohaldas esialgset õiguskaitset kohtu algatusel ja määras esialgse õiguskaitse korras XXXX ajutiseks eestkostjaks Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse kaudu kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi tegemiseni.
4.Kohtule esitatud 27.12.2016.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 16-52 asus psühhiaater seisukohale, et XXXXesineb raske vaimne alaareng käitumishäiretega, mis on määratletav mõistega „nõrgamõistuslikkus“, mis piirab kestvalt oluliselt tema võimet enamuse oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Psühhiaater leidis, et XXXX, kes vajab eestkostet terve oma elu, vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust. Psühhiaatri sõnul ei ole XXXX võimeline aru saama kohtuistungil toimuvast ning ka tema ära kuulamine ja kontakt temaga oleks suhteliselt formaalne.
5.Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santaševi 06.10.2016 esitatud arvamuse kohaselt on tõsised alused eeldada, et XXXX ei ole võimeline oma terviseseisundi tõttu toime tulema eluga ja jätkuvalt vajab eestkostet. Seega eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud, kuna eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi vastaval määral.
6.Puudutatud isiku XXXX kuulas erinõude alusel ära Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunik Ruth Sild XXXX30.09.2016.a. Ärakuulamise vahetu mulje põhjal leidis kohus, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
7.Puudutatud isiku eestkosteasutus Kuusalu Vallavalitsus leiab oma 28.09.2016 esitatud arvamuses, et XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud ja XXXX vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks. Eestkosteasutus lisab, et XXXX tervislik seisund ei ole muutunud ning ta ei suuda ise oma elu korraldamisega iseseisvalt toime tulla, millest tulenevalt peab eestkoste tähtaega pikendama. Kuusalu Vallavalitsus palub ka XXXX eestkostjaks määrata tema tegeliku viibimiskohajärgne omavalitsus, kuna Kuusalu Vallavalitsus ei ole suuteline täitma eestkostja ülesandeid XXXX suhtes. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud:
1) Harju Maakohtu 16.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-38266 pikendati XXXX üle seatud eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega kuni 16.12.2016;
2) XXXX
3) Riigi õigusabi korras määratud esindaja 06.10.2016 seisukohast nähtub, et eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud, kuna eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi vastaval määral; 4) Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu leiab oma 28.09.2016 esitatud arvamuses, et eestkoste jätkamine XXXX suhtes on endiselt vajalik. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 05.09.2016.a määrusega menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine eestkostetava XXXX üle on eestkostetava huvide kaitseks jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus leiab, et eestkostja määramise alused ei ole täielikult või osaliselt ära langenud.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 529 lg 1 kohaselt kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. TsMS § 529 lg 2 kohaselt kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.
11.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus tuvastas, et XXXXesineb XXXX, mis piirab kestvalt oluliselt tema võimet enamuse oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, mistõttu on XXXX TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik.
12.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Harju Maakohtu 16.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-38266 pikendati XXXX üle seatud eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega kuni 16.12.2016.
13.TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. TsÜS § 14 kohaselt on isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. TsÜS § 15 lg 3 kohaselt eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui piiratud teovõimega täisealine isik on pandud pikemaks ajaks psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse ning talle on määratud eestkostja, on tema elukohaks eestkostja elukoht. XXXX eestkostjaks on määratud Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu. Samuti nähtub rahvastikuregistrist, et XXXX kehtivaks elukohaks on Kuusalu vald. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 48 lg 2 p 3 sätestab, et elukoha aadressil on õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Eestkostja ülesannete täitmine omavalitsuse poolt kohtu määramisel PKS § 205 lg 3 alusel sh omavalitsuse nõusolekuta, on avalike ülesannete
täitmine. Silmas tuleb pidada, et seadusest tulenev eestkoste teostamise kohustus on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne ja RRS § 48 lg 2 p 3 on erisäte TsÜS §-de 14 ja 15 suhtes. Seega tuleb omavalitsuse kui eestkosteasutuse poolt eestkostja ülesannete täitmisel lähtuda eestkostetava rahvastikuregistri järgsest elukohast. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud seega pikendada Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse kaudu volitusi XXXX eestkostjana.
14.TsMS § 522 lg 1 kohaselt peab eestkoste määramisel kohus määrama ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis viidi XXXX suhtes läbi 19.12.2016 käesoleva tsiviilasja raames. XXXX. Ekspertiisist selgus, et XXXX, kes vajab eestkostet terve oma elu, vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust.
15.Vastavalt TsMS § 528 lg-le 2 pidas kohus vajalikuks määrata XXXX esindaja riigi kulul. Riigi õigusabi korras määrati puudutatud isiku esindajaks vandeadvokaat Ilja Santašev. Esindaja hinnangul on tõsised alused eeldada, et XXXX ei ole võimeline oma terviseseisundi tõttu toime tulema eluga ja jätkuvalt vajab eestkostet. Seega eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud.
16.TsMS § 524 lg 1 kohaselt peab kohus isiklikult ära kuulama isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Erinõude alusel võib TsMS § 524 lg 3 kohaselt anda teisele kohtule, juhul kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata. Erinõude alusel kuulas XXXX üle Pärnu Maakohus 30.09.2016.a. Ärakuulamise vahetu mulje põhjal leidis kohus, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
17.TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd kohus kontrollib iga viie aasta järel eestkoste jätkumise vajalikkust, siis tuleb eestkoste jätkumine pikendada viieks aastaks, so kuni 23.01.2022.a.
18.PKS § 206 lg 2 alusel otsustab kohus muu hulgas eestkoste piiramise omal algatusel. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Lähtuvalt eksperdiarvamusest, Kuusalu Vallavalitsuse arvamusest ning riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusest asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks on XXXX varaliste, õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Tema esindamine kõigi tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine.
19.Kohus leiab eeltoodu alusel, et XXXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega pikendada kuni 23.01.2022.
20.PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
21.Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta
esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.