Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 15. mai 2024, Tartu 3-22-2368 Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kaebus Narva linna avaliku teenindamise lepingu alusel esitatud arvete ja tekkinud viivise tasumiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Aktsiaselts Atko Bussiliinid
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaselts Atko Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrus muutmata.
2.Tagastada Aktsiaseltsile Atko Bussiliinid määruskaebusega esitatud lisad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigikohus rahuldas 27. mai 2022. a otsusega asjas nr 3-18-198 Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid kaebuse, milles kaebaja palus kohustada Narva linna tasuma avaliku teenindamise lepingu alusel ajavahemiku juuni 2017 ‒ aprill 2018 eest esitatud arved, ning tegi Narva linnale ettekirjutuse sooduspileti ja täispileti hinnavahe hüvitamiseks vajaliku summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks.
2.Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas 4. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada Narva linna tasuma talle ajavahemiku juuni 2017 – aprill 2018 eest esitatud arvete alusel soodus- ja täisbussipileti hinnavahe 12 587,01 eurot,
novembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 246,79 eurot ning viivise põhivõlgnevuse summalt 12 587,01 eurot lepingujärgses viivise määras 0,05% iga viivitud päeva eest alates 4. novembrist 2022 kuni kohase täitmiseni. Kaebuse kohaselt ei ole Narva linn Riigikohtu 27. mai 2022. a otsusega tehtud ettekirjutust täitnud.
3.Tartu Halduskohus tagastas 9. juuni 2023. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselge kaebeõigus.
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. detsembri 2023. a määrusega Tartu Halduskohtu määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgnevad.
4.1.Halduskohus leidis õigesti, et haldusasjas nr 3-18-198 jõustunud kohtuotsusega lahendatud osas on tegemist korduva kaebusega. Sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebuse osas tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, mitte tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nagu tegi seda halduskohus.
4.2.Vaidlustatud määruses puuduvad kaebuse tagastamise põhjendused viivisenõuet puudutavas osas.
4.3.Kaebuse sisu ei ole võimalik tõlgendada kohtulahendi täitmise tagamiseks trahvi määramise taotlusena.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 8. veebruari 2024. a määrusega asja menetluse ning tagastas kaebuse viivisenõude tasumise kohustamise nõude osas, mille tekkimise aluseks on kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulud ning jättis haldusasjade liitmise taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.
5.1.Käesolevas haldusasjas esitatud kohustamisnõue Narva linnalt ajavahemiku juuni 2017 – aprill 2018 eest esitatud arvete alusel 12 587,01 euro väljamõistmiseks on korduv nõue HKMS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule trahvi määramise taotlust. Lähtuvalt eelnevast lõpetas halduskohus menetluse kohustamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.
5.2.Kohustamisnõue avaliku teenindamise lepingu p 8.12 järgi viivise tasumiseks 0,05% päevas juuni 2017 – aprill 2018 arvete tasumata jätmise eest on esitatud mittetähtaegselt. Materiaalõiguslikult on viivis küll käsitatav eriliigilise kahjuhüvitisena, kuid selle nõudmiseks ei ole alati kohane hüvitamiskaebuse esitamine. Kaebaja, keda esindas advokaat, oleks pidanud esitama viivise tasumise nõude koos kaebusega haldusasjas nr 3-18-198 või vähemalt selle haldusasja menetluse kestel. Seda kaebaja ei teinud. Advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Lähtudes eeltoodust lõpetas halduskohus haldusasja menetluse viivisenõude 11 246,79 eurot (põhivõlgnevusega seotud nõue) osas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt menetlus lõpetatakse kaebetähtaja ületamise korral, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
5.3.Halduskohus leidis, et kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib muu hulgas viivise väljamõistmist haldusasjas nr 3-18-198 väljamõistetud menetluskuludelt 1778,01 eurot. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette viivise väljamõistmist menetluskuludelt ja sellest lähtuvalt tagastas kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebaja kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
5.4.Seonduvalt menetluse lõpetamisega jättis halduskohus kaebaja taotluse asja liitmiseks haldusasjaga nr 3-17-1328 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 8. veebruari 2024. a määruse tühistamist. Määruskaebust põhjendab kaebaja järgnevalt.
6.1.Tegemist ei ole korduva kaebusega, kuna kaebuse nõue on suunatud rahalise kohustuse täitmiseks konkreetses rahasummas. Riigikohus ei ole teinud otsust Narva linnalt kaebaja kasuks konkreetse rahasumma välja mõistmiseks.
6.2.Rahatrahvi määramise nõude esitamine ei tooks kaasa kaebusega taotletavat eesmärki, kuna rahatrahvi määramise eeldused on täitmata.
6.3.Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada Narva linnaga lahendus tekkinud olukorrale, kuid Narva linn soovib pahatahtlikult vältida hüvitise tasumist.
6.4.Põhinõude menetlusse võtmisel peab kohus menetlema ka kõrvalnõuet ehk viivisenõuet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu 8. veebruari 2024. a määrusega, millega halduskohus lõpetas haldusasja menetluse.
9.Ringkonnakohus asus 7. detsembri 2023. a määruses seisukohale, et haldusasjas nr 3-18198 jõustunud kohtuotsusega lahendatud osas on tegemist korduva kaebusega, mis on menetluslikult lubamatu. Ringkonnakohus leidis, et Narva linnalt ajavahemiku juuni 2017 – aprill 2018 eest esitatud arvete alusel 12 587,01 euro väljamõistmist puudutavas osas ei saa olla vaidlust selle üle, et Aktsiaseltsil Atko Bussiliinid on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta haldusasjas nr 3-18-198 tehtud kohtuotsus on jõustunud. Ringkonnakohus jääb enda varasemalt esitatud seisukoha juurde ja ei pea vajalikuks seda pikemalt korrata. Halduskohus lähtus vaidlustatud määruses ringkonnakohtu juhistest ning lõpetas õigesti asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tuleb lõpetada haldusasja asja menetlus, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.
10.Riigikohus on selgitanud, et kui põhinõuet ei ole kaebetähtaja rikkumise tõttu võimalik enam kohtulikult maksma panna, ei ole viivisenõue põhinõude mittetähtaegsuse tõttu samuti tähtaegne. Kuigi materiaalõiguslikult on viivis käsitletav eriliigilise kahjuhüvitisena, on avaliku teenindamise lepingu korral kohaseks kaebuse liigiks kohustamiskaebus (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. juuni 2021. a otsus nr 3-19-143, p 24). Asjast nähtuvalt ei nõua kaebaja viivist kahju tekitamise sätete alusel, vaid tugineb viivist nõudes lepingus kokku lepitule. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohtupraktikale juhindudes õigesti jõudnud järelduseni, et kaebaja oleks pidanud esitama viivisenõude haldusasjas nr 3-18-198 või selle menetluse kestel ning praeguses asjas ei ole viivisenõude osas möödalastud kaebetähtaja ennistamise võimalust. Seega on halduskohus lõpetanud õigesti menetluse põhivõlgnevusest tuleneva viivisenõude osas kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2.
11.Ringkonnakohus märkis 7. detsembri 2023. a määruses, et halduskohtul on võimalik kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahv määrata kohtu enda initsiatiivil. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole halduskohus enda initsiatiivil rahatrahvi määramist kaalunud, kuna on kaebajale selgitanud trahvi määramise taotluse esitamise võimalust. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et rahatrahvi määramise taotlust esitamisega ei saavuta kaebaja kaebusega taotletud eesmärki. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul on kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise menetluses võimalik välja selgitada kõik jõustunud kohtuotsuse täitmist puudutavad olulised asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid arvestades eeldada, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks algatatava menetluse ja võimaliku rahatrahvi määramise menetlus välistaks kokkuvõttes kaebaja soovitud eesmärgi saavutamise.
12.Tulenevalt eelnevast jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8.veebruari 2024. a määrus muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid (ettepanek kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks; korduv ettepanek võlgnevuse tasumiseks ja selgitustaotlus), kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 19.11.2025 määrusega.