Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karel Miisna Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X XX
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks: X (ik xxxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxx) summas 97 916,67 eurot; X (ik xxxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile aadressil xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 97 916,67 eurot.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge X (ik xxxxxxxxxxxx) ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx (kinnistu nr xxxxxxx) X ühisomandi osale. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu põhjendused
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise
menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub. Ainult erandlike asjaolude esinemise korral saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Seetõttu ei eelda kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2023 määrus nr 3-22-2165, p 10).
8.MTA alustas 04.04.2024 korraldusega nr 12.2-3/063850-1 X OÜ suhtes kontrollimenetlust, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu määramine maksuperioodi mai kuni detsember 2023 (k.a) summas vähemalt 97 916,67 eurot (MTA lisa nr 2). MTA tuvastas, et perioodil 10.01.2022 kuni 01.04.2024 oli X OÜ registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kinnistusraamatu andmetel müüs X OÜ X Osaühingule (registrikood XXXXXX, alates 03.06.2016 juhatuse liige X) juulis 2023 kinnisasja aadressil xxxxxxxxx ning detsembris 2023 kinnisasja aadressil xxxxxxxx. Notariaallepingute (MTA lisad 5 ja 6) p 3.1 kohaselt oli tehingute maksumus vastavalt 300 800 eurot ja 286 700 eurot ning hinnad ei sisalda ja neile ei lisandu käibemaksu. Notariaallepingute p 5.1 kohaselt müüs X Osaühing X OÜ-lt soetatud kinnistud kohe edasi eraisikutele hinnaga koos käibemaksuga vastavalt 320 000 eurot ja 305 000 eurot. Ehitisregistri andmetel asus müügihetkel xxxxxxx kinnistul uusehitisena üksikelamu (kasutusluba väljastatud 05.07.2023) ja aiamaja ning kaks püstitamisel rajatist. Kinnistul xxxxxxx asus müügihetkel püstitamisel üksikelamu ja kolm püstitamisel rajatist ning lammutatud aiamaja, kuur-kasvuhoone ja kuur. Müüdud kinnisasjad on võõrandatud enne esmast kasutuselevõttu ning mis käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 alusel kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. X OÜ ei lisanud müügihindadele ja deklareerinud käibemaksu 20%.
9.MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust. Kuivõrd MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50383, p 8). Seega ei ole välistatud maksuotsuse- ja vastutusotsuse koostamine.
10.Äriregistri andmetel olid X OÜ juhatuse liikmeteks perioodil 19.01.2022-17.04.2024 X, perioodil 19.01.2022-17.04.2024 X ja perioodil 13.03.2023-17.04.2024 X (MTA lisa 1).
11.Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega X OÜ endiste juhatuse liikmete X, X ja X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 97 916,67 eurot.
12.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X OÜ endised juhatuse liikmed rikkusid tahtlikult MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutavad X OÜ maksukohustuse täitmise eest. X OÜ juhatuse liikmed jätsid tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
13.Kohus nõustub maksuhalduriga, et X, X ja X sissetulekud ei ole piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
14.Taotluses on ära näidatud, et X OÜ maksuvõlga ei õnnestu sisse nõuda. Kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel puudub X OÜ-l registervara. 31.12.2023 seisuga oli X OÜ arvelduskontode nr xxxxxxxxxxxxxx (konto suleti 04.04.2024) ja xxxxxxxxxxxxx lõppsaldod vastavalt 0,87 eurot ja 629,55 eurot (MTA lisa 11). 02.04.2024 esitas X X OÜ nimel äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise avalduse alates 01.04.2024 ning 04.04.2024 lõpetas töötamise registris tema ja X OÜ vahel 01.11.2022 sõlmitud VÕS lepingu, mille tagajärjel kehtivaid töötamise kanded puuduvad (MTA lisa 12). 15.04.2024 sai X OÜ ainuosanikuks X OÜ (registrikood XXXXXXX), kelle juhatuse liige X on tuntud ettevõtete likvideerija (MTA lisa 13). 17.04.2024 sai uueks juhatuse liikmeks ettevõtete likvideerija X (MTA lisa 14). Eeltoodust saab järeldada, X OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.
15.Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutavad X, X ja X taotluses märgitud andmete kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isikud olid X OÜ juhatuse liikmed perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud (ÄS § 391 lg 4 ja MKS § 35).
16.Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X, X ja X suhtes, kui X, X ja X esitavad tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X, X ja X soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 104 546,67 eurot.
17.Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Arvestades X, X ja X tulevast võimalikku maksukohustust u 97 916,67 eurot ning puudutatud isikute omandisse kuuluvate kinnisasjade väärtust on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks taotluses nimetatud X ja X kuuluvatele kinnistutele ning keelumärke seadmist X X ühisomandi osale. Täitmist tagavad toimingud on isikute vara suhtes põhjendatud ning ei takista nende igapäevast kasutamist.
19.Võttes arvesse taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud ning kohtupraktikast tulenevatele nõuetele ja tuleb rahuldada.
20.Toimetada määrus Maksu- ja Tolliametile kätte. Maksu- ja Tolliametil tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Peale Maksu- ja Tolliameti teavitust edastab kohus määruse X, X ja X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.