STN Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 ja 03.10.2023 vaideotsuse nr 61/5436-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 määratud sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – STN Grupp OÜ, seaduslik esindaja Tauno Peedu
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.06.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 9-11) Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy (Soome reg.kood FI27034366) suhtes läbiviidavas maksumenetluses STN Grupp OÜ-d (kaebaja) esitama MTA-le teavet ja dokumente YkkösTyövoima Oy ja STN Grupp OÜ vahel perioodil 01.04.2022-31.08.2022 toimunud tehingute kohta. Korralduses on selgitatud, et Soome maksuhaldur pöördus 30.06.2023 päringuga nr 14-1/19018 rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole täiendava teabe saamiseks ning Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel. Korralduses nõutud dokumentide esitamise ning maksuhalduri küsimustele vastamise tähtajaks oli korralduses märgitud 21.07.2023. Korralduses selgitati, et kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Korraldusega hoiatati, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning sunniraha võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni. Korralduse andmise õiguslikeks alusteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 30 lg 2, § 46, § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg 3 p 2 ja p 4.
Kaebaja MTA 07.07.2023 korraldust nr 14-1/19018-1 selles märgitud tähtajaks ei täitnud.
3.MTA 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 (dtl 8) kohustati kaebajat tasuma MTA 07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 täielikult täitmata jätmise tõttu sunniraha kokku summas 640 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduses selgitati, et MTA 07.07.2023 korraldusega kohustati kaebajat andma informatsiooni ning esitama dokumente Soome ettevõtetega YkkösTyövoima Oy perioodil 01.04.2022 – 31.08.2022 toimunud tehingute kohta. MTA 07.07.2023 korraldus saadeti kaebajale e-maksuameti kaudu 07.07.2023, millega kaebaja tutvus samal päeval. Korraldusele vastamist on meelde tuletatud 02.08.2023, 16.08.2023 ja 08.09.2023 kaebaja e-posti aadressidel ning ühendust proovitud saada ka telefonitsi. 19.09.2023 korralduse tegemise ajaks ei ole kaebaja korraldust täitma asunud. MTA 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 määrati MTA 07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 täitmise uueks tähtajaks 22.09.2023. Kaebajat hoiatati, et sunniraha tasumine ei vabasta 07.07.2023 korralduse nr 141/19018-1 täitmisest ning et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse 25.09.2023 sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 500 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel 500 eurot.
4.Kaebaja esitas 25.09.2023 vaide (dtl 12-13), milles palus MTA 19.09.2023 korralduse nr 141/19018-2 kehtetuks tunnistamist. Vaides leidis kaebaja, et teabe esitamiseks määratud 3 päevane tähtaeg, hiljemalt 22.09.2023, on ebamõistlikult lühike tähtaeg ning maksuhalduril tulnuks kaebajale määrata mõistlik vastamise tähtaeg 30 päeva. Samuti leidis kaebaja, et seadus ei võimalda trahvi (sunniraha) kohustuste lõikes eraldiseisvalt määrata, sest see tähendaks esitatud 17 küsimuse lõikes 5440 eurost sunniraha. MTA 07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 puhul on tegu ühe tervikliku nõudega teabe esitamiseks MKS § 67 lg 1 mõttes, seetõttu saab korralduse täitmata jätmise eest määrata vaid ühe trahvi, st 320 eurot.
5.MTA jättis 03.10.2023 vaideotsusega nr 6-1/5436-2 (dtl 14-17) kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata. MTA põhjendas otsust sellega, et kuna MTA 07.07.2023 korraldus nr 14-1/19018-1 kehtib ning vaidlus puudub ka selles, et vaide esitaja on jätnud korralduse tähtaegselt (21.07.2023) täitmata, siis on täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused. Vaide esitajal oli juba enne sunniraha rakendamist piisavalt aega, et MTA 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 pandud kohustused täita, mistõttu ei saa pidada õigusvastaseks, et kohustuste täitmise uueks tähtajaks määrati üksnes kolm päeva. Vaide esitaja ei ole taotlenud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Korraldusega tasumiseks määratud sunniraha ei ületa MKS § 67 lg-s 3 sätestatud määra, mida on võimalik rakendada esimesel korral, s.o 640 eurot. 19.09.2023 korraldus nr 14- 1/19018-2 on õiguspärane, mistõttu puuduvad igasugused alused vaide rahuldamiseks.
6.Kaebaja esitas 31.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 ja 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 määratud sunniraha rakendamise keelamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et 19.09.2023 korraldus 14-1/19018-2 (edaspidi MTA 19.09.2023 korraldus) ja 03.10.2023 vaideotsus nr 6-1/5436-2 (edaspidi 03.10.2023 vaideotsus) on õigusvastased, olles vastuolus kehtiva õigusega ning ebaproportsionaalsed. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
7.1.MTA 19.09.2023 korraldus on õigusvastane ja vastuolus kehtiva õigusega. MTA 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 (edaspidi MTA 07.07.2023 korraldus) kohustati kaebajat esitama dokumendid Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy suhtes läbiviidavas maksumenetluses hiljemalt 21.07.2023. Kaebaja hinnangul on vastustaja ebaõigesti kohaldanud maksukorralduse seaduse (MKS) sätteid. 07.07.2023 korralduses toodud nõuded on seotud Soome maksuhalduri pöördumisega vastustaja poole rahvusvahelise ametiabi korras. Tegemist ei ole Eestis 2(9)
3-23-2440 läbiviidava maksumenetlusega MKS mõttes, vaid teabevahetusega, mida reguleerivad Euroopa Liidu normid. Seega vastustajal puudus õigus sunniraha määramisel lähtuda MKS regulatsioonist.
7.2.Isegi, kui Soomes läbiviidava maksumenetluse puhul saaks kohaldada MKS sätteid, siis vastustaja ei ole tõendanud ning MTA 07.07.2023 korraldus ei sisalda teavet, millise maksuasjaga seoses kaebajalt teavet nõutakse; et Soome maksuhaldur on algatanud maksumenetlust Ykkös Työvoima OY suhtes, või et enne rahvusvahelise ametiabi taotluse esitamist on Soome maksuhaldur pöördunud YkkösTyövoima OY poole (MKS § 61 lg 2) ning et Ykkös Työvoima OY on teabe väljastamisest keeldunud. Vastustaja ei ole edastanud kaebajale Soome maksuhalduri päringut ega kinnitust selle kohta, et siseriiklikud võimalused informatsiooni kogumisel on ammendunud. Kaebaja hinnangul ei ole antud juhul täidetud eeldused kaebajale teabe edastamise nõude esitamiseks ega ka eeldused sunniraha rakendamiseks.
7.3.Vaidlustatud haldusaktides on tehtud olulisi vigu kaalutlusõiguse teostamisel. MTA 19.09.2023 korralduses ega ka 03.10.2033 vaideotsuses ei võetud arvesse, et MTA 07.07.2023 korralduse täitmine on aeganõudev ning et väidetav Soomes läbiviidav maksumenetlus ei ole algatatud kaebaja suhtes. Kaebajat kaasati menetlusse kolmanda isikuna ning kaebajal on õigus keelduda kohustuste täitmisest kuni kõik teabe nõudmiseks olevad eeldused ei ole täidetud. MTA 19.09.2023 korralduse täitmiseks määratud 3-päevane tähtaeg on ebamõistlikult lühike ning see rikub õiguspärase ootuse põhimõtet kaebaja suhtes, kes peab vastustaja nõude täitmiseks mahukaid dokumente läbi töötama. Määratud tähtaeg ei olnud piisav ning seadus ei sätesta, et sellise lühikese tähtajaga on subjektilt õigus teavet nõuda. Mõistlikuks vastamise tähtajaks tulnuks vastustajal määrata 30 päeva alates korralduse kättesaamisest.
7.4.MTA 07.07.2023 korralduses esitati kaebajale 17 küsimust ning kaebajale määratud dokumentide esitamise kohustus ei olnud eraldiseisev kohustus, vaid otseses sõltuvuses vastustest kaebajale esitatud küsimustele. MTA 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise eest sai vastustaja määrata vaid ühe trahvi, st 320 eurot. MKS ei võimalda ühte teabe andmise kohustust nn osadeks jagada ja igat selles toodud kohustust eraldi sanktsioneerida. Juhul, kui MTA 07.07.2023 korralduses määratud kohustused osadeks jagada, oleksid need eraldi sanktsioneeritavad, st 17 küsimust x 320 eurot ehk 5440 eurot. MTA 07.07.2023 korralduses sisalduv hoiatus sunniraha rakendamise kohta ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks vastustaja kaalutlusõiguse. Vastustaja ei arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega ning rakendas sunniraha maksimaalses määras. Enne sunniraha määramist ei ole vastustaja kontrollinud sunniraha rakendamise eeldusi, ei tuvastanud MTA 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise ega muid sunniraha rakendamist mõjutavaid asjaolusid, tuues kaasa ebaõige otsuse. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult järgmist.
8.1.MTA 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 kohustati kaebajat kolmanda isikuna andma teavet ja esitama dokumendid Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning korralduse täitmise tähtajaks oli 21.07.2023. Kaebaja korraldust ei täitnud, mistõttu MTA 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 kohustati kaebajat tasuma 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise tõttu sunniraha summas 640 eurot ning 07.07.2023 korralduse täitmise uueks tähtajaks määrati 22.09.2023.
8.2.Rahvusvahelise ametiabi taotluse esitamise ajendiks on üldjuhul asjaolu, et välisriigi maksuhaldur viib läbi maksumenetlust, kus maksukohustuslane asub selles samas välisriigis, kuid ta on tehinguid teinud Eesti partneritega või tema pangakontod asuvad Eesti krediidiasutustes. Antud juhul osutab MTA rahvusvahelist ametiabi Soome maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning teabe nõudmisel Eesti maksumaksjalt lähtutakse Eesti seadustest. Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle 3(9)
3-23-2440 seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MTA 07.07.2023 korraldus vastab rahvusvahelise ametiabi taotluse sisule, on põhjendatud ja õiguspärane ning tegemist ei ole sihipäratu päringuga. Korralduse täitmine ei ole kaebuse esitajale koormav ning ei riku kaebuse esitaja õigusi.
8.3.Käesoleval juhul on maksuhaldur 07.07.2023 korralduses kaebajat informeerinud, et andmeid küsitakse Soome äriühingu Ykkos Työvoima OY ja STN Grupp OÜ vaheliste tehingute kohta perioodil 01.04.2022-31.08.2022. Samuti on korralduses kirjas, et Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist Soomes informatsioon kogumisel. Maksuhaldur võib välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata välisriigi pädeva asutuse andmed, välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu ja selle maksukohuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse. Ametiabi osutamiseks vajaliku teabe ja dokumentide kogumisest tuleb teavitada Eesti maksukohustuslast, keda teave või dokumendid puudutavad. Seadusest tulenevalt on maksuhaldur kaebajale edastanud piisavalt vajalikku infot korralduse täitmiseks. Kaebaja väide, et tal pole võimalik aru saada, millise maksuasjaga seoses temalt teavet nõutakse, on otsitud.
8.4.Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et dokumentide esitamise kohustus oli otseses sõltuvuses kaebaja vastustest talle 07.07.2023 korralduses esitatud küsimustele. Kui kaebaja vastaks 07.07.2023 korralduse küsimusele nr 1 (kas STN Grupp OÜ on perioodil 01.04.2022-31.08.2022 müünud kaupu Soome äriühingule Ykkös Työvoima OY) eitavalt, on tal kohustus oma vastust tõendada asjassepuutuvate dokumentidega. Samuti tuleneb korralduses viidatud korralduse täitmata jätmise tagajärgedest üheselt, et maksuhaldur soovib kaebajalt vastuseid küsimustele ja vastuste õigsust tõendavaid dokumente ning kummagi osa täitmata jätmise eest rakendatakse eraldi sunniraha. Kaebajal oli võimalus korraldus täita mõlemas osas ja sunniraha määramist vältida. Kuna MTA 07.07.2023 korralduse kehtivuses kahtlust ei ole ning vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on jätnud korralduse tähtaegselt (21.07.2023) täitmata, siis on käesoleval juhul täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused.
8.5.Kaebaja arutlus, et maksuhaldur pidanuks 19.09.2023 korraldusega määrama uueks kohustuste täitmise tähtajaks 30 päeva, on põhjendamatu. HMS § 5 lg 1 järgi menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kaebajal oli juba enne sunniraha rakendamist piisavalt aega, et MTA 07.07.2023 korraldusega pandud kohustused täita, siis ei saa pidada õigusvastaseks, et kohustuste täitmise uueks tähtajaks määrati kaebajale üksnes kolm päeva.
8.6.Sunniraha ei määrata trahvina karistuseks, vaid tegemist on korralduse täitmist tagavate meetmetega. Maksuhalduril on õigus küsida ühe korraldusega teavet, s.o vastuseid küsimustele, ja vastuseid tõendavaid dokumente. Maksuhaldur ei ole sunniraha suuruse määramisel ületanud MKS § 67 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi suuruse määra, milleks on esimesel korral 640 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja palub tühistada MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 (MTA 19.09.2023 korraldus), millega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot. Lisaks nõuab kaebaja MTA 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2 tühistamist ning MTA 19.09.2023 korralduse alusel sunniraha rakendamise keelamist.
11.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et MTA 19.09.2023 sunniraha tasumise korralduse tegemise aluseks oli MTA 07.07.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente Soome ettevõttega YkkösTyövoima Oy 4(9)
3-23-2440 perioodil 01.04.2022 — 31.08.2022 toimunud tehingute kohta ning MTA 07.07.2023 korraldus tuli kaebajal täita hiljemalt 21.07.2023.
12.MTA 07.07.2023 korralduses selgitatakse, et Soome maksuhaldur pöördus 30.06.2023 MTA poole täiendava teabe saamiseks kaebaja ja Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy vahel toimunud tehingute kohta perioodil 01.04.2022 – 31.08.2022 ning päring on seotud Soome maksuhalduri kontrollidega Soome ettevõttes YkkösTyövoima Oy. Vastustaja on korralduses selgitanud, et Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kaebaja leiab, et MTA 07.07.2023 korraldusega kaebajale pandud kohustused on seotud Soome maksuhalduri pöördumisega MTA poole rahvusvahelise ametiabi korras, mistõttu ei saanud vastustaja lähtuda sunniraha määramisel maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatust.
13.MKS § 511 lg 1 järgi osutab maksuhaldur rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping. MKS § 511 lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning § 511 lg-st 4 tulenevalt määratletakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleval juhul osutab MTA rahvusvahelist ametiabi Soome maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning teabe nõudmisel Eesti maksumaksjalt lähtutakse Eesti seadustest. Seega tuli vastustajal nii 07.07.2023 teabe andmise korralduse kui ka 19.09.2023 sunniraha rakendamise korralduse andmisel kohaldada MKS sätteid ning kaebaja väited MKS ebaõigest kohaldamisest on põhjendamatud. Vastustajal oli seadusest tulenev õigus kaebajalt kui kolmandalt isikult nõuda maksumenetluses, sh ametiabi andmise korras, tähtsust omavaid asjaolusid (MKS § 61 lg 1) ja dokumentide esitamist (MKS § 62 lg 1). Kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel ei ole nõutav detailse ülevaate andmine konkreetsest maksumenetlusest, vaid selgitada tuleb nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183). Sealjuures MKS § 511 lg 8 alusel võib maksuhaldur välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata mh välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu (p 2).
14.Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja väited seoses MTA 07.07.2023 korralduse andmise asjaoludega või õiguspärasuse küsimusega, ei ole käesoleva kaebuse lahendamisel ka asjakohased. Kohus ei hinda käesoleva asja sisulisel lahendamisel MTA 07.07.2023 korralduse õiguspärasust ega seda, kas korralduses kaebaja osundatud teabe puudumine (millise maksuasjaga seoses kaebajalt teavet nõutakse; Soome maksuhalduri poolt maksumenetluse algatamine YkkösTyövoima OY suhtes; Soome maksuhalduri pöördumine YkkösTyövoima OY poole ja YkkösTyövoima OY poolt teabe väljastamisest keeldumine) ja kaebajale Soome maksuhalduri päringu edastamata jätmine oli õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja arvates on MTA 07.07.2023 korraldus õigusvastane, ei saa muuta järeldust sunniraha rakendamise lubatavuse kohta. Kohtupraktikas on leitud, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata kaebaja vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (vt nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16; 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10). Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja sunniraha rakendamise korraldus (MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2) oli õiguspärane.
15.Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldusteks kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 5(9)
3-23-2440 adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on ATSS § 8 lg 3 kohaselt järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras.
16.MKS sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise erinorme ATSS-i suhtes. MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. MTA 19.09.2023 korraldus, millega kaebajale sunniraha tasumise kohustus määrati, on haldusakt, kuivõrd haldusakti andmise kohustus tuleneb MKS-st (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsus nr 3-21-2638, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Kohus selgitab, et kontrollib haldustäite vaidluses seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16; Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10). Seega kontrollib kohus käesoleva kaebuse läbivaatamisel MTA 19.09.2023 sunniraha rakendamise korralduse õiguspärasust ja sunniraha rakendamise eelduste täidetust.
18.Kohtule nähtuvalt ei vaidle menetlusosalise selle üle, et kaebaja MTA 07.07.2023 korraldust ei vaidlustanud. Seega ei saa olla praegusel juhul vaidlust asjaolus, et MTA 07.07.2023 teabe nõudmise ja dokumentide esitamise korralduse puhul on tegemist kehtiva ettekirjutusega, mis on kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebuse asjaolude kohaselt saadeti MTA 07.07.2023 korraldus kaebajale e-maksuameti kaudu ning kaebaja tutvus korraldusega selle saatmise päeval. Kaebaja ega ka vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja taotles tähtaja pikendamist või et vastustaja oleks kohustuse täitmise tähtaja pikendanud. Seega tuli kaebajal ettekirjutus täita hiljemalt 21.07.2023. Vaidlus puudub selles, et kaebaja jättis MTA 07.07.2023 korralduse täies ulatuses täitmata. Tulenevalt eeltoodust on täidetud sunniraha rakendamise esmased eeldused, milleks on kehtiva ettekirjutuse olemasolu ja ettekirjutusega määratud kohustuse ettenähtud tähtajaks täitmata jätmine.
19.Kaebaja leiab, et MTA 19.09.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat lisaks sunniraha tasumisele ka MTA 07.07.2023 korraldust täitma hiljemalt 22.09.2023 ehk 3 päeva jooksul korralduse andmisest arvates, muudab sunniraha rakendamise õigusvastaseks ja ebaproportsionaalselt koormavaks. Kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks teabe ja dokumentide esitamiseks määrama mõistliku tähtaja, milleks on kaebaja hinnangul 30 päeva. Vastustaja on kaebajale vaideotsuses selgitanud, et kuigi MTA 19.09.2023 korraldusega on määratud uueks kohustuse täitmise tähtajaks tõepoolest üksnes 3 päeva, siis kuna kaebaja on MTA 07.07.2023 korralduse kätte saanud 07.07.2023, on kaebajal enne sunniraha rakendamist olnud aega kohustusi täita enam kui kaks kuud. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et maksuhaldur on kaebajale kohustuste täitmist korduvalt meelde tuletanud e-kirjadega (02.08.2023, 16.08.2023 ja 08.09.2023) ja proovinud kaebajaga ühendust saada ka telefoni teel, kuid tulutult. Ehkki vastustaja ei ole nimetatud meeldetuletusi kohtule esitanud, ei ole kohtul alust nende väidete õigsuses kahelda. Kuna kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja haldusmenetluses esitanud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlust, on kohtu hinnangul õige vastustaja vaideotsuses tehtud järeldus, et kaebaja on talle kehtiva ettekirjutusega määratud kohustuste täitmist eiranud. HMS § 5 lg 1 järgi menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vastustaja on vaidemenetluses esitanud kaalutlused, miks kaebajale anti täiendavaks tähtajaks vaid 3 päeva. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebajal oli juba enne sunnivahendi rakendamist piisavalt aega talle pandud kohustuste täitmiseks, siis ei ole 6(9)
3-23-2440 vastustaja poolt määratud tähtaeg ka ebamõistlikult lühike aeg ega kaebaja jaoks ka ebamõistlikult koormav. Kaebaja pidi aru saama, et ta on kohustatud MTA 07.07.2023 korralduses määratud ettekirjutuse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks täitma, kuid otsustas ettekirjutust mitte täita. Kaebajal oli võimalus ettekirjutuse täitmisega sunniraha rakendamist vältida.
20.MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid, kusjuures hoiatus vormistatakse kirjalikult (MKS § 136 lg 2).MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132.
21.MTA 07.07.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat andma teavet ja esitama vastustaja poolt nõutud dokumente, sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning sunniraha võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni. Ka MTA 19.09.2023 korraldus sisaldab hoiatust, et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse 25.09.2023 sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 500 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 500 eurot. Käesoleval juhul ei esinenud ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud.
22.Kaebaja leiab, et MTA 07.07.2023 korraldusega on kaebajale esitatud üks terviklik nõue teabe andmiseks MKS § 67 lg 1 mõttes, kuna MTA 07.07.2023 korraldus sisaldas 17 küsimust, millele tekiks kohustus esitada tähendust omavad dokumendid üksnes siis, kui kaebaja vastaks jaatavalt esimesele küsimusele. Kaebaja hinnangul võis vastustaja seetõttu määrata vaid ühe (trahvi) sunniraha. Kaebaja leiab, et kui korralduses määratud kohustused saaks osadeks jagada, oleksid kaebajale 17 esitatud küsimust teabe nõudmise kohustusena eraldi sanktsioneeritavad. Kohus sellise järeldusega ei nõustu.
23.MKS § 67 lg-s on viidatud MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmata jätmisele. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Teabe andmine küsimustele vastamise teel ja tähtsust omavate dokumentide esitamine on olemuslikult erinevad tegevused, millest esimene seisneb eelkõige soovitud asjaolude väljaselgitamises küsimuste esitamise ja vastamise kaudu ning viimane asjaolude tõendamises ja kontrollimises. See tähendab, et vastustaja on õigesti 07.07.2023 korralduses eristanud kahte tegevust – teabe andmine ja dokumentide esitamine. Kuna kohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba eespool, et vaidlus puudub selles, et kaebaja jättis talle kehtiva ettekirjutatud kohustused tähtajaks terviklikult täitmata, st kaebaja ei andnud teavet vastustaja soovitud küsimustele ega esitanud tähtsust omavaid dokumente, siis sai vastustaja oma 19.09.2023 korraldusega sunniraha rakendada.
24.Kohtu hinnangul pidi olema kaebajale üheselt ja selgelt arusaadav, millise kohustuse täitmiseks vastustaja sunniraha rakendas. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja vastanuks eitavalt MTA 07.07.2023 küsimusele, kas kaebaja on perioodil 01.04.2022-31.08.2022 müünud kaupu Soome äriühingule YkkösTyövoima OY, on tal kohustus oma vastust tõendada asjassepuutuvate dokumentidega. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et MTA 07.07.2023 korralduses tuleneb selle täitmata jätmise tagajärgedest üheselt, et maksuhaldur soovib kaebajalt vastuseid küsimustele ja vastuste õigsust tõendavaid dokumente ning kummagi osa täitmata jätmise eest 7(9)
3-23-2440 rakendatakse eraldi sunniraha. Kohus leiab, et kaebajal oli sunniraha määramise vältimiseks võimalus MTA 07.07.2023 korraldus täita mõlemas osas.
25.Kohtul puudub alus pidada maksuhalduri poolt valitud sunnivahendi liiki ja selle kohaldamise viisi ebaproportsionaalseks. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lg 2 kohaselt kirjalikult. MTA 19.09.2023 korraldusega kohustati kaebajat tasuma sunniraha summas 640 eurot MTA 07.07.2023 täielikult täitmata jätmise tõttu. See tähendab, et sunniraha 640 eurot hõlmas esimesel korral suulise teabe andmata jätmise kohustuse rikkumise eest 320 eurot ja dokumentide esitamata jätmise kohustuse rikkumise eest 320 eurot. MTA 19.09.2023 korralduses hoiatati sunniraha rakendamisest 07.07.2023 korralduse teisel korral teabe andmata jätmisel summas 500 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel summas 500 eurot, st kokku 1000 eurot. Seega ei olnud vastustaja rakendatud sunniraha esimesel korral summas 640 eurot ja hoiatus sunniraha rakendamisest teisel korral summas1000 eurot vastuolus MKS § 67 lg-s 3 sätestatud piirmääradega.
26.Kaebaja on kaebuses korduvalt viidanud sunnirahale kui trahvile. Kohus selgitab kaebajale, et sunniraha rakendamine ei ole võrdsustud trahvi määramisega. Sunnivahendi eesmärk on suunata isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ning kohustuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel ja sissenõudmisel (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 17). Seega saab sunniraha rakendada üksnes hetkeni, millal kohustus täideti, kuivõrd pärast ettekirjutuse täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). Karistusena oleks sunniraha rakendamine tõlgendatav aga olukorras, kus sunniraha rakendatakse pärast ettekirjutuse täitmist, sest sellisel juhul ei ole isikut enam võimalik sunnirahaga ettekirjutuse täitmisele suunata. Arvestades, et vastustaja kohaldas sunniraha ajal, mil kaebaja ei olnud MTA 07.07.2023 korraldusega talle pandud kohustusi täitnud, on käesoleval juhul tegemist üksnes mõjutusvahendiga MTA 07.07.2023 korralduses teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustuste täitmiseks kallutamisele, mitte karistusliku meetmega.
27.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sunniraha rakendamiseks olid täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused ja sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud puudusid. MTA 07.07.2023 korraldus nr 14-1/19018-1 oli kehtiv ja sellega nõutud teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustusi kaebaja talle määratud tähtajaks ei täitnud. MTA 07.07.2023 korraldus ja MTA 19.09.2023 korraldus sisaldasid nõuetekohast (ATSS § 7; MKS § 67 lg 3) sunniraha rakendamise hoiatust seoses suulise kohustuste tähtpäevaks täitmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA 19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 tühistamiseks puudub alus.
28.Kuivõrd kohus leidis, et MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust ka MTA 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2 tühistamiseks ning MTA 19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid 8(9)
3-23-2440 dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.