Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-784
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 27.10.2021 otsuse nr 13-4.1/2021/3098, 27.10.2021 otsuse nr 119.1/2021/3839 ja Kaitseministeeriumi 22.02.2022 vaideotsuse nr 8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja advokaat Hannes Olli Vastustajad – Kaitseressursside Amet Kaitseministeerium, esindajad EJ ja SS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
02.05.2024 kohtuistungil
ja
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-22-784 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-784 lihasmassi kadu ning see puudutab kõikide organite lihaseid. See toob omakorda kaasa jõuetuse. Tavatoit kahheksiat põdeva inimese energiavaru ei kata. Haigusele on iseloomulik, et haigel on kehakaalu väga raske hoida. Määrus nr 45 ja selle lisa 1 kohustavad kutsealuse tervisliku seisundi hindamisel võtma arvesse isiku tervisehäire püsivat või tihti korduvat iseloomu. Kaebaja puhul ei ole seda tehtud, kuigi tema terviseseisund ei ole kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesannete täitmiseks vastavaks osutunud alates tema ajateenistusikka jõudmisest. Selle asemel on KRA iga-aastase arstliku komisjoni läbiviimisel iga kord uut hindamistsüklit alustanud ja sellele eelneva perioodi tervisenäite ignoreerinud. KRA arstliku komisjoni otsustest nähtub ühtpidi praktiline ja loogiline, kuid teisalt kutsealuse terviseseisundi hindamise eesmärke eirav ja tulemusi moonutav töömetoodika. Nimelt läheneb KRA arstlik komisjon kutsealuse tervisliku seisundi vastavuse hindamisele selliselt, et kui hindamise läbiviimisel ilmneb esimene kriteerium, mille tõttu kutsealune ei ole tervisenõuetele vastav, siis kirjutatakse vastav otsus terviseseisundi edasise hindamiseta välja. Sellisel juhul tekibki olukord, kus arstliku hindamiskomisjoni otsustest nähtuvalt oleks kutsealusel nagu ühel aastal olnud üks krooniline haigus, teisel teine. Ehk mitut koos esinevat põhjust ei fikseerita ning otsus kajastab haiguslikku seisundit, mille kontrollimisest juhuslikult arstliku läbivaatuse käigus alustati. Kui selle metoodika tulemusel tehtud arstliku komisjoni otsuste sisu järgi kutsealuse tervislikku seisundit hinnata, siis jääbki mulje, et kutsealuse tervisehäiretel ei ole püsivat või korduvat iseloomu, ehk saadakse moonutatud ja ebaõige tulemus. Määruse nr 45 lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei vasta kutsealune tervisenõuetele, kui tal esinevad R64 koodiga tähistatud sümptomid ja tunnused – kahheksia ehk kurtumus püsivalt vähemalt 3 aastat, s.o kehamassi indeks KMI väiksem kui 18 kg/m2. Ainuüksi vaideotsuses viidatud andmetest nähtub, et vähemalt kolmel aastal on kaebaja terviseseisundit füsioloogilise taandarengu tõttu peetud kaitseväeteenistuseks mittevastavaks.
Kaitseressursside Amet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja põhiprobleem on alakaal. Kaebaja perearstide poolt TIS-i tehtud sissekannetest selgub, et alates 2018. a-st on kaebaja KMI olnud järgmine: 31.08.2018 ‒ KMI 17; 14.12.2018 ‒ KMI 17,5; 01.11.2021 ‒ KMI 17,76. Kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaarti tehtud arstliku komisjoni läbivaatuse sissekannete alusel oli kaebajal 23.10.2019 KMI 16,6, 26.10.2020 KMI 17,5 ja 27.10.2021 KMI 19. Seega on kaebaja KMI püsinud vahemikus 16,6–17,76. Kui KMI on 16‒16,99, siis tegemist on keskmise alakaaluga ja kui KMI on 17‒18,49, siis tegemist on kerge alakaaluga. Kaebajal esineb kerge alakaal. Kaebajale ja vaidekomisjonile on jäänud arusaamatuks, mille alusel arstlik komisjon tuvastas 27.10.2021 kaebajal KMI 19 kg/m2. Arvatavasti oli tegemist vigase põrandakaaluga ning asjaoluga, et kaebajat kaaluti riietega. Seepärast palub vastustaja jätta KMI 19 kg/m2 tähelepanuta ja pidada õigeks vaidekomisjoni poolt 22.02.2022 teostatud läbivaatuse tulemusel saadud KMI 17,2. Kaebajal esinev diagnoos R64 ei kuulu mitte haiguste, vaid seisundite/sümptomite hulka. Seega puudub kaebajal kroonilise või ägeda haiguse diagnoos, mis võiks olla selle seisundi põhjuseks. Kuna rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (RHK) puudub haigus nimega „Alakaal“ või „Puudulik kehakaal“ (nagu on olemas näiteks rasvumuse puhul – E66), käsitletakse R64 n-ö üldistava diagnoosina erinevate terviseprobleemide puhul (nt anoreksia noortele naistele, kelle söömishäire viib kehakaalu kriitilise languseni, millega kaasnevad psüühikahäired, seedekulgla, südame, naha jm organite ja süsteemide kahjustus pideva toitainete puuduse tõttu). Samuti siis, kui tegemist on füsioloogilistest iseärasustest tingitud madalama kehakaaluga, millega ei kaasne olulisi organismi funktsioonide häireid.
3(8)
3-22-784 Numbrilised KMI märgistused 18‒25 peegeldavad üldist normi, see ei pruugi peegeldada inimese kehalist vormi või võimekust. Näiteks uuriti maratonidel osalenud jooksjate tervist, mille tulemusel selgus, et nende KMI oli vahemikus 15,78–23,05. Inimestel, kelle KMI on üle 25, ei pruugi olla ülekaalu juhul, kui tegemist on hästi arenenud lihaskonnaga (näiteks jõutõstmisega tegelevad sportlased). Sellest tulenevalt ei ole õige käsitleda numbrit (mis on alla 18) ainukeseks kehalise võimekuse mõõtjaks, eriti arstliku komisjoni terviseseisundi hindamise kontekstis. Kaebajal esinev alakaalulisus on küll püsiva tervisehäire iseloomuga, kuid TIS-i andmed ei kinnita väiteid, et kaebaja igapäevaelu oleks oluliselt häiritud ja kaebajal esinev alakaalulisus pärsib oluliselt igapäevaelus hakkamasaamist, st esineks töövõime häire määruse nr 45 lisa 1 tähenduses – nt vajadus kasutada abivahendeid või piirata kehalist koormust vmt.
Kaitseministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vaide läbivaatamisel on kohaldatud määrust nr 45 ja selle lisas 1 märgitut, millest saab järeldada, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning kaebaja füüsiline suutlikkus, sh relva kandmist ja käsitsemist eeldav sooritusvõime, on piisav, et täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Kaebajal tuvastatud diagnoos R64 ei ole haigus, vaid erinevatest teguritest (enamasti kroonilistest haigustest, kuid ka füsioloogilistest iseärasustest) tingitud terviseseisund (sündroom). Kui kaebajal oleks tegemist püsiva iseloomuga, tihti korduva või pidevat ravi vajava tõsise tervisehäirega või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalse häirega, oleks vastav teave nähtav TIS-st. Kaebaja kaebused terviseseisundi osas on paljasõnalised ega tugine objektiivsetele leidudele ega eriarstide konsultatsioonide otsustele. Terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja terviseuuringute vastuste alusel antud ekspertide (eriarstide) hinnangud. Praegusel juhul on ekspertideks olnud KRA arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni liikmeks olevad arstid ning kaebajale terviseuuringuid teostanud ja kaebajat konsulteerinud arstid, kelle (TIS-i kantud konsultatsioonide) otsustest ei nähtu asjaolusid, mille alusel tunnistada kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Vaidekomisjon tuvastas 22.02.2022 teostatud arstlikul läbivaatusel kaebajal väiksema kehakaalu ja KMI, kui oli märgitud KRA 27.10.2021 otsuses nr 13-4.1/2021/3098 ning kinnitas vaideotsuses, et kaebajal esineb diagnoos R64. Samas, olles kontrollinud kaebaja terviseseisundit kajastavaid dokumentaalseid tõendeid (nii kaebaja esitatud kui ka TIS-i kantud konsultatsioonide otsuseid ning teostatud terviseuuringute vastuseid) ja kuulanud ära kaebaja seletused, tuvastas vaidekomisjon, et diagnoos R64 ei põhjusta kaebajal tõsiseid tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus (mh võimaldab kaebajal töötada hotelli vastuvõtus öövahetustes, seega teha intensiivset tööd) ega ole takistuseks teenistusülesannete täitmisel ega sõjaväelise väljaõppe läbimisel.
4(8)
3-22-784 terviseseisundi hindamise otsuse tühistamisnõudega. põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).
Kohus
nõustub
vaideotsuse
Määruse nr 45 lisa 1 XVI peatükist „Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed R00‒R99“ nähtub, et diagnoosi R64 alusel võib terviseseisundi tervisenõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui töövõime on rahuldav. Arstlik vaidekomisjon on kaebaja terviseseisundit kajastava meditsiinilise dokumentatsiooni alusel tuvastanud, et kaebaja KMI on KRA arstlikes komisjonides viimase kahe aasta jooksul teostatud arstlike läbivaatuste andmetel püsinud piiripealsena ning võrreldes 2019. a andmetega suurenenud. Kuna alakaalulisus ei põhjusta kaebajal TIS-i kantud terviseseisundit kajastava meditsiinilise teabe alusel tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus ning vaidekomisjoni hinnangul on kaebaja vaimne ja füüsiline suutlikkus täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning taluda füüsilist koormust, sh relva kandmist ja kasutamist eeldav sooritusvõime enam kui rahuldav, asusid vastustajad põhjendatult seisukohale, et kaebaja terviseseisund vastab diagnoosi R64 alusel tervisenõuetele. Arstliku vaidekomisjoni selgituse kohaselt võib diagnoosi R64 alusel isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele vastavaks olenemata tema KMI-st ja lähtudes vaid isiku töövõimest määruse nr 45 mõistes (vt määruse nr 45 lisa 1, lk 2). Vaideotsusest nähtuvalt on arstlik vaidekomisjon tuvastanud, et TIS-i andmetel (kus sisaldusid ka kaebaja poolt koos vaidega esitatud andmed) ei esine kaebajal diagnoosi R64 põhjustavaid kroonilisi ega endokrinoloogilisi haigusi. Kui kaebajal oleks diagnoosi R64 puhul tegemist keha poolt toitainete omistamata jätmise või kroonilistest haigustest või endokrinoloogilistest terviseprobleemidest põhjustatud või mõne muu tervisehäirega, kajastuks vastav teave TIS-i kantud kaebaja terviseseisundit kirjeldavas teabes, sh Tallinna Endokrinoloogia Kliiniku endokrinoloogi VF 11.02.2022 konsultatsiooni otsuses (dtl 72‒75). Arvestades, et kaebaja osas eeltoodud teave puudub, ei saa kaebaja puhul olla tegemist püsiva iseloomuga, tihti korduva või pidevat ravi vajava tõsise tervisehäirega või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsete häiretega, nagu kaebaja ekslikult arvab. Terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja terviseuuringute vastuste alusel antud ekspertide (eriarstide) hinnangud. Praegusel juhul on ekspertideks olnud arstliku komisjoni ja arstliku vaidekomisjoni liikmeteks olevad arstid ning kaebajale terviseuuringuid teostanud ja kaebajat konsulteerinud arstid, kelle TIS-i kantud konsultatsioonide otsustest ei nähtu asjaolusid, mille alusel tunnistada kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Kaebajale vajalik keha- ja lihasmassi suurendamine ning tervislik ja tasakaalustatud toitumine on ajateenistuses Kaitseministeeriumi kinnitusel tagatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-784 põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega, ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid täita. Tingimus, et R-koodi võib kasutada vaid üks kord, tähendab seda, et kui terviseseisund tingiks R-koodi korduva kasutamise, ei ole tegemist kaitseväeteenistusekõlbuliku isikuga, vaid kroonilise haigega nagu kaebaja. Kaebaja ei põe haigust omal soovil ja parandaks oma sooritusvõimeid ning lihasmassi juba ainuüksi sotsiaalsetel kaalutlustel, kui see oleks võimalik. Kaebaja on halduskohtule esitanud tõendid selle kohta, et kaebaja põeb seda haigust juba lapsest saadik. Halduskohus on jätnud tõendid hindamata. Vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada, kuna ignoreeritud on kaebaja halva terviseseisundi püsivat iseloomu. KRA arstlik komisjon kasutab tervisliku seisundi hindamisel metoodikat, mille tulemusel tehtud arstliku komisjoni otsuste sisu järgi kutsealuse tervisliku seisundi hindamisel jääbki mulje, et kutsealuse tervisehäiretel ei ole püsivat või korduvat iseloomu, ehk saadakse moonutatud ja ebaõige tulemus. Määruse nr 45 lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei vasta kutsealune tervisenõuetele, kui tal esinevad R64 koodiga tähistatud sümptomid ja tunnused – kahheksia ehk kurtumus ‒ püsivalt vähemalt 3 aastat.
3-22-784 olulistest elundisüsteemide funktsioonide häiretest. Isik vastab tervisenõuetele, kui tema töövõime on rahuldav. Kui KMI on alla 18 ja töövõime on rahuldav, vastab isik tervisenõuetele. Ainuüksi asjaolu, et KMI on alla 18 kg/m2, ei ole aluseks terviseseisundi mittevastavaks tunnistamiseks. Seejuures on kaebaja KMI võrreldes 2019. a-ga olnud tõusutrendis. Apellatsioonkaebuses viidatud tõendid ei ole aktuaalsed, sest käsitlevad kaebajal lapseeas olnud seisundit. See puudutab arengut, mis on lapse organismi ning muutumise tavapärane protsess. Lapsed võivad teatud seisunditest välja kasvada. Kaebaja arengut on tagasiulatuvalt hinnatud normikohaseks.
7(8)
3-22-784
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.