Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-22-784/14
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 30.06.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2719

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-784

Haldusasi

Xe kaebus Kaitseressursside Ameti 27.10.2021 otsustele nr 13-4.1/2021/3098 ja nr 119.1/2021/3839 ja Kaitseministeeriumi 22.02.2022 vaideotsusele nr 8 (08.03.2022 nr 10.5-1/21/4330)

Menetlusosalised esindajad

ja nende

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kaebaja X, esindaja advokaat Hannes Olli Vastustajad Kaitseressursside Amet, esindajad KK ja SS ning Kaitseministeerium, esindaja IK Kirjalik menetlus

1.Jätta Xe kaebus rahuldamata.

2.Jätta Xe taotlus kaitseväekohustuslaste registri andmete väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks rahuldamata.

3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted

2.X esitas KRA 27.10.2021 otsustele nr 13-4.1/2021/3098 ja nr 119.1/2021/3839 vaide. Kaitseministeeriumi (KM) arstlik vaidekomisjon jättis 22.02.2022 vaideotsusega nr 8 (08.03.2022 nr 10.5-1/21/4330) vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: 2.1 Vaidekomisjon tutvus 14.12.2021 koosolekul vaide, esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni, tervise infosüsteemis ja kaitseväekohustuslaste registris kajastatud Xe terviseseisundit kirjeldava teabe ja Xe terviseseisundiga ning tuvastas, et Xe perearst on pidanud vajalikuks endokrinoloogi konsultatsiooni. Arvestades Xe ajateenistusse asumise aega (18.07.2022), pidas vaidekomisjon vajalikuks arvestada vaideotsuse tegemisel endokrinoloogi konsultatsiooni otsusega, mistõttu pikenes vaidemenetlus kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 216 lg 3 alusel kuni endokrinoloogi otsuse laekumiseni. X edastas vaidekomisjonile 20.02.2022 e-kirja teel endokrinoloogi 11.02.2022 koostatud konsultatsiooni otsuse. Tallinna Endokrinoloogia Kliiniku endokrinoloog VF 11.02.2022 konsultatsiooni otsuse kohaselt Xel endokrinoloogilist haigust ei ole. 2.2 Vaidekomisjon tutvus 22.02.2022 koosolekul vaide, esitatud meditsiinilise dokumentatsiooni, tervise infosüsteemis ja kaitseväekohustuslaste registris kajastatud X terviseseisundit kirjeldava teabe ja täiendavalt teostatud endokrinoloogi konsultatsiooni otsusega ning tuvastas, et Xel ei esine endokrinoloogilisi haigusi. Vaidekomisjon nõustub Xega, et KRA arstlikus komisjonis 27.10.2021 toimunud terviseseisundi hindamise kohta dokumenteeritud andmetest jääb arusaamatuks, miks on KRA arstlik komisjon X terviseseisundi hindamisel jätnud arvestamata eelnevalt tuvastatud diagnoosi R64 ning mille alusel tuvastanud Xel KMI 19 kg/m2. Samas, lähtudes tervise infosüsteemi kantud Xe terviseseisundit kajastavast teabest, asus vaidekomisjon seisukohale, et Xe terviseseisund vastab diagnoosi R64 alusel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kuna X KRA arstliku komisjoni 27.10.2021 terviseseisundi hindamise otsusele nr 134.1/2021/3098 märgitud diagnoosi H52.1 ei vaidlusta, siis vaidekomisjon nimetatud diagnoosi ei käsitle. 2.3 KVTS § 29 kohaselt on KRA arstliku komisjoni ülesanne hinnata kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse (VV) 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisas 1.

2.4 Määruse nr 45 lisa 1 XVI peatükist „Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed R00-R99“ nähtub, et diagnoosi R64 alusel võib terviseseisundi tervisenõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui töövõime on rahuldav. Xe terviseseisundit kajastava meditsiinilise dokumentatsiooni alusel tuvastas vaidekomisjon, et Xe KMI on KRA arstlikes komisjonides viimase kahe aasta jooksul teostatud arstlike läbivaatuste andmetel püsinud piiripealsena ning võrreldes 2019.a andmetega suurenenud: 2021.a 17,43-17,76 kg/m2 (pikkus 176 cm, kaal 54-55 kg); 2020.a 17,5 kg/m2 ja 2019.a 16,6 kg/m2. Kuna alakaalulisus ei põhjusta Xel tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus ning vaidekomisjoni hinnangul on Xe töövõime määruse nr 45 mõistes rahuldav, asus vaidekomisjon seisukohale, et Xe terviseseisund vastab diagnoosi R64 alusel tervisenõuetele. Diagnoosi R64 alusel võib terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks kuni 1 aasta. 2.5 Määruse nr 45 lisa 1 lehekülgedel 1 ja 2 on sätestatud, millest tuleb isiku terviseseisundi hindamisel lähtuda, kui lisas 1 toodud tabelite põhjal puudub üheselt mõistetav juhis terviseseisundi hindamiseks. Määruse nr 45 lisa 1 sissejuhatavas osas on toodud, et isiku terviseseisund ei vasta ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele juhul, kui isikul esineb äge või krooniline haigus või vigastus, mistõttu tema sooritusvõime on rohkem kui kahe kuu jooksul märkimisväärselt piiratud ja ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Juhul, kui tervisehäire on ajutise iseloomuga, lükatakse terviseseisundi lõplik hindamine edasi kuni terviseseisundi eeldatava stabiliseerumise või funktsiooni taastumiseni. Määruse nr 45 lisa 1 leheküljel 2 on antud märkusena selgitus mõistele „töövõime“, mille all käsitatakse isiku vaimsest ja füüsilisest terviseseisundist tulenevat suutlikkust täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning füüsilist koormust, sh relva kandmist ja kasutamist eeldavat sooritusvõimet. Vaidekomisjoni hinnangul ei esine Xel tuvastatud diagnoos R64 määral, mis oleks terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt või alaliselt mittevastavaks tunnistamise aluseks, muuhulgas ei leidnud kinnitust asjaolu, et Xe töövõime on määruse nr 45 mõistes häiritud. 2.6 Kuna KRA arstliku komisjoni 27.10.2021 terviseseisundi hindamise otsuselt nr 13-4.1/2021 /3098 puudus Xel tuvastatud diagnoos R64, peab vaidekomisjon vajalikuks selgitada, et tegemist on tervisehäiretega, mis X terviseseisundi vastavust kaitseväekohustuslase tervisenõuetele ei muuda. Seega, tuginedes haldusmenetluse seaduse §le 58, puudub alus KRA arstliku komisjoni 27.10.2021 terviseseisundi hindamise otsuse nr 134.1/2021/3098 kehtetuks tunnistamiseks otsusele kandmata jäänud diagnoosi R64 tõttu.

4.1 Kaebaja terviseseisund ei vasta püsivalt eakohastele võimetele juba lapseeast saati. Kaebaja kannatab lapsest saadik ja jätkuvalt füsioloogilise arengu peetuse all, mida nimetatakse ka kahheksiaks kui ka kurtumuseks ning mille näol on tegemist kurnatuse ja kõhnusega, mille korral organismil puudub rasvavaru. Kahheksiat põhjustavad nälgus ja haigused. Nälguse põhjustab keha poolt toitainete omistamata jäämine. Lisaks organismi rasvavaru püüdmisele on probleemiks ka lihasmassi kadu ning see puudutab kõikide organite lihaseid. See toob omakorda kaasa jõuetuse. Tavatoit kahheksiat põdevat inimese energiavaru ei kata. Haigusele on iseloomulik, et haigel on kehakaalu väga raske hoida. 4.2 KVTS § 31 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest: vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. VV 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ § 1 lg 1 kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse lisas 1 sätestatud kaitse-väeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuetest. Määruse lisa 1 kohaselt ei vasta isik tervisenõuetele kui isikul on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Tervisehäire on püsiva iseloomuga, tihti korduv või pidevat ravi vajav, mistõttu isiku igapäevaelu on oluliselt häiritud või mis võib kaitseväeteenistuses põhjustada olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes. Isiku töövõime on püsivalt vähenenud, mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. 4.3 Vaatamata sellele, et nii määrus kui selle lisa 1 kohustavad kutsealuse tervisliku seisundi hindamisel võtma arvesse isiku tervisehäire püsivat ja/või tihti korduvat iseloomu, siis kaebaja puhul ei ole seda tehtud, kuigi tema terviseseisund ei ole kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesande täitmiseks vastavaks osutunud alates tema ajateenistusikka jõudmisest. Selle asemel on KRA iga-aastase arstliku komisjoni läbiviimisel iga kord uut hindamistsüklit alustanud ja sellele eelneva perioodi tervise näite ignoreerinud. KRA arstliku komisjoni otsustest nähtub ühtpidi praktiline ja loogiline, kuid teisalt kutsealuse terviseseisundi hindamise eesmärke eirav ja tulemusi moonutav töömetoodika. Nimelt läheneb KRA arstlik komisjon kutsealuse tervisliku seisundi vastavuse hindamisele selliselt, et kui hindamise läbiviimisel ilmneb esimene kriteerium, mille tõttu kutsealune ei ole tervisenõuetele vastav, siis kirjutatakse vastav otsus tervise seisundi edasise hindamiseta välja. Sellisel juhul tekibki olukord, kus arstliku hindamiskomisjoni otsustest nähtuvalt oleks kutsealusel nagu ühel aastal olnud üks krooniline haigus teisel teine. Ehk mitut koos esinevat põhjust ära ei fikseerita ning otsus kajastab haiguslikku seisundit, mille kontrollimisest juhuslikult arstliku läbivaatuse käigus alustati. Ja kui siis selle metoodika tulemusel tehtud arstliku komisjoni otsuste sisu järgi kutsealuse tervislikku seisundit hinnata, siis jääbki mulje, et kutsealuse tervisehäiretel ei ole püsivat või korduvat iseloomu, ehk saadakse moonutatud ja ebaõige tulemus. Tervisenõuete määruse lisas 1 toodud tabeli kohaselt kutsealune ei vasta tervisenõuetele kui tal esineb R64 koodiga tähistatud sümptomid ja tunnused – kahheksia ehk kurtumus püsivalt vähemalt 3 aastat, s.o kehamassi indeks KMI väiksem kui 18 kg/m2. Ainuüksi vaideotsuses nr 8 viidatud andmetest nähtub, et vähemalt 3-l aastal on kaebaja terviseseisundit füsioloogilise taandarengu tõttu peetud kaitseväeteenistuseks mittevastavaks.

5.Vastustaja KRA palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebaja põhiprobleemiks on alakaal. Tulenevalt kaebaja perearstide poolt Tervise Infosüsteemi (TIS) tehtud sissekannetest selgub, et alates 2018.a-st on kaebaja kehamassiindeks ehk KMI olnud järgmine: 31.08.2018 LT perearst: KMI 17; 14.12.2018 LT perearst: KMI 17,5; 01.11.2021 MÖ perearst: KMI 17,76. Kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaarti tehtud arstliku komisjoni läbivaatuse sissekannete alusel on kaebaja KMI olnud viimastel aastatel: 23.10.2019 KMI 16,6; 26.10.2020 KMI 17,5; 27.10.2021 KMI 19. Tulenevalt eeltoodud andmetest (punktid 2.4 ja 2.5) selgub, et kaebaja KMI on püsinud vahemikus 16,6–17,76. Kui KMI on 16 kuni 16,99, siis tegemist on keskmise alakaaluga ja kui KMI on 17 kuni 18,49, siis tegemist on kerge alakaaluga. Sellest tulenevalt kaebajal esineb kerge alakaal. Kaebajale ja vaidekomisjonile on jäänud arusaamatuks, mille alusel arstlik komisjon tuvastas 27.10.2021 kaebajal KMI 19 kg/m2. Arusaamatuste vältimiseks peab vastustaja vajalikuks selgitada, et arvatavasti tegemist oli vigase põrandakaaluga ning asjaoluga, et kaebajat kaaluti riietega. Seepärast palub vastustaja jätta KMI 19 kg/m2 tähelepanuta ning pidada õigeks vaidekomisjoni poolt 22.02.2022 teostatud läbivaatuse tulemusel saadud KMI 17,2. 5.2 Kaebajal esinev diagnoos R64 ei kuulu mitte haiguste, vaid seisundite/sümptomite hulka. Seepärast kaebajal puudub kroonilise või ägeda haiguse diagnoos, mis võiks olla selle seisundi põhjuseks. Kuna Rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (RHK) puudub haigus nimega „Alakaal“ või „Puudulik kehakaal“ (nagu on olemas näiteks rasvumuse puhul – E66), siis käsitletakse R64 nö üldistava diagnoosina erinevate terviseprobleemide puhul (näiteks anoreksiaga noortele naistele, kelle söömishäire viib kehakaalu kriitilise languseni, millega kaasnevad psüühikahäired, seedekulgla, südame, naha jm organite ja süsteemide kahjustus pideva toitainete puuduse tõttu). Samuti siis, kui tegemist on füsioloogilistest iseärasustest tingitud madalama kehakaaluga, millega ei kaasne olulisi organismi funktsioonide häireid. Numbrilised KMI märgistused 18–25, mille vahemikus loetakse inimest alakaaluliseks, normaalkaaluliseks või ülekaaluliseks, peegeldavad üldist normi ning seda on lihtne kasutada ka meditsiinilistel läbivaatustel. Oluline on märkida, et KMI ei pruugi peegeldada inimese kehalist vormi või võimekust. Näiteks ühes uuringus uuriti maratonidel osalenud jooksjate tervist, mille tulemusel selgus, et nende KMI oli vahemikus 15,78–23,05 (vt https://www.researchgate.net/publication/258313399_Marathon_progress_demography_morp hology_and_environment#pf6, lk 5). Seega inimestel, kelle KMI on üle 25, ei pruugi olla ülekaalu juhul, kui tegemist on hästi arenenud lihaskonnaga (näiteks jõutõstmisega tegelevad sportlased). Sellest tulenevalt ei ole õige käsitleda numbrit (mis on alla 18) ainukeseks kehalise võimekuse mõõtjaks, eriti arstliku komisjoni terviseseisundi hindamise kontekstis. 5.3 Kaebajal esinev alakaalulisus on küll püsiva tervisehäire iseloomuga, kuid TISi andmed ei kinnita väiteid, et kaebaja igapäevaelu oleks oluliselt häiritud ja et kaebajal esinev alakaalulisus pärsib oluliselt igapäevaelus hakkama saamist, st esineks töövõime häire määruse nr 45 lisa 1 tähenduses – nt vajadus kasutada abivahendeid või piirata kehalist koormust vmt.

6.1 Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded on sätestatud VV 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisas 1. Vaide läbivaatamisel on kohaldatud määrust nr 45 ja selle lisas 1 märgitut, millest saab järeldada, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning kaebaja füüsiline suutlikkus, sh relva kandmist ja käsitsemist eeldav sooritusvõime on piisav, et täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Vastustaja selgitab, et kaebajal tuvastatud diagnoos R64 ei ole haigus, vaid erinevatest teguritest (enamasti kroonilistest haigustest, kuid ka füsioloogilistest iseärasustest) tingitud terviseseisund (sündroom). 6.2 Kaebaja toob kaebuses välja, et tema terviseseisundi hindamisel ei ole arvesse võetud tervisehäire püsivat ja/või tihti korduvat iseloomu. Vastustaja juhib tähelepanu, et kui kaebajal oleks tegemist püsiva iseloomuga, tihti korduva(te) või pidevat ravi vajava(te) tõsis(t)e tervisehäire(te)ga või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsete häiretega, oleks vastav teave nähtav tervise infosüsteemist. Kaebaja kaebused terviseseisundi osas on paljasõnalised ega tugine objektiivsetele leidudele ega eriarstide konsultatsioonide otsustele. Vastustaja märgib, et terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja terviseuuringute vastuste alusel antud ekspertide (eriarstide) hinnangud. Käesoleval juhul on ekspertideks olnud KRA arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni liikmeks olevad arstid ning kaebajale terviseuuringuid teostanud ja kaebajat konsulteerinud arstid, kelle (tervise infosüsteemi kantud konsultatsioonide) otsustest ei nähtu asjaolusid, mille alusel tunnistada kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohustulase tervisenõuetele mittevastavaks. 6.3 Vaidekomisjon tuvastas 22.02.2022 teostatud arstlikul läbivaatusel kaebajal väiksema kehakaalu ja KMI kui oli märgitud KRA 27.10.2021 otsusele nr 134.1/2021/3098 ning kinnitas vaideotsuses, et kaebajal esineb diagnoos R64. Samas, olles kontrollinud kaebaja terviseseisundit kajastavaid dokumentaalseid tõendeid (nii kaebaja esitatud kui ka tervise infosüsteemi kantud konsultatsioonide otsuseid ning teostatud terviseuuringute vastuseid) ja kuulanud ära kaebaja seletused, tuvastas vaidekomisjon, et diagnoos R64 ei põhjusta kaebajal tõsiseid tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus (mh võimaldab kaebajal töötada hotelli vastuvõtus öövahetustes, seega teha intensiivset tööd) ning ei ole takistuseks teenistusülesannete täitmisel ega sõjaväelise väljaõppe läbimisel.

8.Kaebaja väidab, et tema tervislik seisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele diagnoosi R64 (kahheksia ehk kurtumus) tõttu. VV 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisa 1 XVI peatükist „Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed R00-R99“ nähtub, et diagnoosi R64 alusel võib terviseseisundi tervisenõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui töövõime on rahuldav. Arstlik vaidekomisjon on kaebaja terviseseisundit kajastava meditsiinilise dokumentatsiooni alusel tuvastanud, et kaebaja kehamassiindeks (KMI) on KRA arstlikes komisjonides viimase kahe aasta jooksul teostatud arstlike läbivaatuste andmetel püsinud piiripealsena ning võrreldes 2019 andmetega suurenenud: 2021 - 17,43-17,76 kg/m2 (pikkus 176 cm, kaal 54-55 kg); 2020 - 17,5 kg/m2 ja 2019 - 16,6 kg/m2. Kuna alakaalulisus ei põhjusta kaebajal TIS kantud kaebaja terviseseisundit kajastava meditsiinilise teabe alusel tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus ning vaidekomisjoni hinnangul on kaebaja vaimne ja füüsiline suutlikkus täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning füüsilist koormust, sh relva kandmist ja kasutamist eeldav sooritusvõime enam kui rahuldav, asusid vastustajad põhjendatult seisukohale, et kaebaja terviseseisund vastab diagnoosi R64 alusel tervisenõuetele. Arstliku vaidekomisjoni selgituse kohaselt võib diagnoosi R64 alusel isiku terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele vastavaks olenemata tema KMI-st lähtudes vaid isiku töövõimest määruse nr 45 mõistes. VV 21.03.2013 määruse nr 45 lisa 1 kohaselt on töövõime isiku vaimsest ja füüsilisest terviseseisundist tulenev suutlikkus täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning füüsilist koormust, sh relva kandmist ja kasutamist eeldavat sooritusvõimet (vt määruse lisa 1 lk 2).