Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 19. aprillil 2024 X. X. X. X. pöördumine, mis näib seonduvat Tallinnas asuvate Xxxxxx XXx ja XX kinnistute ja seal toimunud ehitustegevusega. Avaldus on mahukas (62 lk) ja arusaamatu, sisaldades ohtralt kordusi, nõudmisi ja etteheiteid erinevatele asutustele ja isikutele, viiteid varasematele kohtumenetlustele ja väljavõtteid erinevatest dokumentidest. Muuhulgas väljendas kaebaja soovi, et talle tagastataks õigused seaduslikuks ehitamiseks kõigil tema kruntidel ja lubataks jätkata oma perele maja ehitamist aadressil Xxxxxx XXx. Kaebaja leiab, et on saanud halduskohtu kaudu kõik vajalikud õigused, et ehitamist jätkata. Kaebajale määratakse järjepanu trahve, samal ajal kui elumaja, kus tema pere praegu elab, laguneb. Kaebaja märgib, et teda on ähvardatud majakarbi lammutamisega, mida ta oma perele ehitama hakkas. Pöördumisest leiab viiteid sellele, et kaebaja võib soovida vaidlustada Tallinna linna tegevust või nõuda talle linna tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja märgib, et linna tegevuse tagajärjel on talt varastatud ehitusmaterjali, sh aknaid, sarikaid ja soojustusmaterjali. Kaebaja väljendab arusaamatust, kuidas saab ilma kohtumenetluseta inimeselt eraomandi ära võtta.
2.Kohus jättis kaebuse 22. aprilli 2024. a määrusega käiguta. Kohus tõdes, et meedias avaldatud info järgi on Tallinna linnaplaneerimise amet teinud otsuse lammutada
asendustäitmise korras Xxxxxx XXx kinnistule ebaseaduslikult rajatava hoone 1 . Kohus kohustas kaebajat vastama lühidalt ja selgelt järgmistele küsimustele.
1.Kas ta taotleb kohtule esitatud avaldusega, et kohus tühistaks Tallinna Linnavalitsuse otsuse Xxxxxx XXx hoone asendustäitmise korras lammutada?
2.Kas ta taotleb lammutustööde peatamist kohtumenetluse ajaks (s.o kas kaebaja soovib esitada esialgse õiguskaitse taotluse)? Kui kaebaja soovib Tallinna linna otsust vaidlustada, tuleb tal tuleb lühidalt ja selgelt põhjendada, miks linna otsus tema hinnangul õigusvastane on. Kohus selgitas ka, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv: tühistamiskaebuse esitamise korral 20 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise korral samuti 20 eurot. Seega, kui kaebaja soovib esitada tühistamisnõude ja esialgse õiguskaitse taotluse, tuleb tal tasuda kokku riigilõiv 40 eurot. Kohus hoiatas, et kui kaebaja jätab puudused kõrvaldamata, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2).
3.Kohus tegi Tallinna linnale kohtunõude, milles palus esitada Xxxxxx XXx hoone lammutamise otsuse. Tallinna linn saatis kohtule järgmise info. •
•
•
•
•
•
Linn koostas 29. aprillil 2022 Xxxxxx XXx kinnistu ühisomanikele X. X. X. X. le ja X. X. X. X. le ettekirjutuse nr 2212899/00052, kuna kinnistul ehitatakse ehitist, mille kohta puudus projektdokumentatsioon ja ehitusluba. Ettekirjutusega kohustati kohe peatama Xxxxxx XXx kinnistul elamu püstitamise tööd ning anti teada, et ettekirjutuse nõude täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha. Kuna kinnistul jätkati ehitustöödega, koostas linn ühisomanikele 25. mail 2023,
26.juunil 2023, 11. juulil 2023, 18. juulil 2023, 28. juulil 2023, 4. augustil 2023 ja
29.augustil 2023 hoiatused koos sunniraha väljamõistmisega. Kokku 67 200 euro suurused sunnirahad nõuti sisse kohtutäituri kaudu. Linn on korduvalt andnud Xxxxxx XXx omanikele kirjalikke selgitusi selle kohta, millise ehitisealuse pinna ja korruselisusega elamut on võimalik üldplaneeringut ja piirkonna hoonestuslaadi arvestades püstitada. Võimalik on kavandada kahekorruseline elamu ehitisealuse pinnaga kuni 150 m2. Suurema hoone püstitamist saab kaaluda kinnistute (Xxxxxx XXx ja Xxxxxxtn XX) liitmisel detailplaneeringu menetluse käigus. Amet koostas 23. oktoobril 2023 ettekirjutuse nr 2312899/00155, milles kohustas kinnistuomanikke lammutama Xxxxxx XXx kinnistule rajatud omavolilise ehitise hiljemalt 22. detsembril 2023. Alternatiivselt tuleb hiljemalt 23. novembriks 2023 esitada planeeringule ja piirkonna hoonestuslaadile vastav ehitusprojekt, mille alusel Xxxxxx XXx elamu on püsitatud ja milles on näidatud ehitise lammutatavad osad. Tulenevalt ettekirjutuse alternatiivse nõude tähtajast (23. november 2023) pöördus amet kirjalikult omanike valitud projekteerija poole. Projekteerija vastas e-kirjas, et omanikele tutvustati kolme eskiislahendust, kuid nad ei valinud ühtegi esitatud varianti. • Viimased eskiisjoonised esitasid kinnistuomanikud 11. jaanuaril 2024. Amet selgitas, et need ei vasta nõutud ehitusprojektile. Suurema hoone rajamiseks ei ole alustatud detailplaneeringu menetlust.
1.veebruaril 2024. a andis linn kinnistuomanikele teada, et kuna nad on loobunud alternatiivse nõude täitmisest, tuli neil ehitis lammutada 22. detsembriks 2023. Avalikus linnaruumis ei või eksisteerida ilma õigusliku aluseta püstitatud hoone, millel on püsiv negatiivne mõju naaberkinnistu elanikele. Hoone ohutus ja nõuetele vastavus on ametile
teadmata. Hoiatused ja sunniraha määramine pole tulemusi andnud. Seetõttu kohaldab linn asendustäitmist ja lammutab hoone 1. aprilli ja 31. juuni 2024 vahel. • •
21.veebruaril 2024 kohtusid kaebajad linna esindajatega. Nad kuulati uuesti ära ja neile selgitati, miks püsitatud ehitis tuleb lammutada.
28.märtsil 2024 andis linn kaebajatele teada, et on alustanud asendustäitmist hoone lammutamiseks. Amet annab kaebajatele ettekirjutuse täitmiseks lisatähtaja kuni
28.aprillini 2024. Kui lammutustööd teeb amet, esitatakse kaebajatele selle eest nõue 16 104 eurot. Lammutustööd algavad 29. aprillil 2024.
5.26. aprillil 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebajate pöördumine, mis on adresseeritud reale haldusorganitele ja ametiisikutele: Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabariigi Valimiskomisjon, Riigikohtu esimees, Vabariigi President, Riigikontroll, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Andrei Korobeinik, Õiguskantsleri Kantselei ja Justiitsministeerium. Avalduse tekstist pole kaebaja tahe arusaadav. Viidatud on mitme varasema kohtuasja numbritele. Avaldus sisaldab korduvalt väljendit „kohtuasi kopensatsioon 2000–2024 aprill“. Pöördumises on ohtra muu teksti hulgas järgmised lõigud: •
• •
•
„Vastuseks Teie kirjale teatan, et alates 2018. aastast ja iga-aastaselt ja pidevalt alates 08.08.2023 ja käesolevast kuust on halduskohtusse saadetud avaldused ja esitatud avaldused kaebusega organiseeritud kollektiivse vandenõu kohta, mis puudutab katset. võltsima dokumente ja agressiivseid sanktsioone seaduses esitatud nõuete ja ja trahvide vastu.“[---] „Nõuan oma kapitali ja vara tagastamist lahenduste kaudu!“[---] „Mina nõuan teostada hüvitise välja maksmist seaduse tingimuste alusel vastavalt esitatud vastustajate nimekirjale nende kõigi GDPR-i seaduse kohaste struktuuride kontodelt.“[---] „Mina, X.i, poolt on palve sundida kolmandaid isikuid minule kompensatsiooni välja maksmist ja nõuda eluaegse rendi maksmist minule ebaseadusliku minu kapitali kasutamise eest: nad on ehitajad bandiidid samuti sundida vastustajatel välja maksma hüvitist minu ehituse ebaseadusliku peatamise eest ning lisaks lisada seadusejärgseid seaduslikke tähtaegu veel viieks aastaks pikendada minu seaduslikke õigused ehitamiseks oma maa-aladel alates 03.12.2019. Kolmandatele osapooltele oma ehitus palun minu majade lõppuni ehitada koos Mercoga ja minuga arutage rendiprotsenti minu vara asuva tallinna linnas ebaseadusliku ärakasutamise eest ja tagastada kogu minu vara juriidilisel seaduslikul kujul. Ja mina palun teid tehke kõik minu seaduslik dokumentatsioon korda mis oli ja on seaduslikult ja juriidiliselt esitatud oma perele elumaja ehitamiseks minule kuuluvatel maa-aladel arenduseks Xxxxxx XXx ja Xxxxxx XX.“
Pöördumisele on alla kirjutanud X. X. X. X. ja X. X. X. X..
6.Samal päeval registreeriti veel kaks kaebajate pöördumist, mis on adresseeritud nii praegust asja lahendavale kohtunikule kui ka eelmise pöördumise adressaatidele. Pöördumiste tekst sarnaneb eelmises punktis kirjeldatud pöördumise omale.
7.29. aprillil 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebajate pöördumine, mis on taas adresseeritud reale erinevatele haldusorganitele ja ametiisikutele. Ohtra muu teksti hulgas
3(4)
nõuavad kaebajad erinevatelt isikutelt neile erinevate rahasummade väljamaksmist kahe nädala jooksul. Kaebajad paluvad läbi vaadata projektid, mis on esitatud Xxxxxx XXx ja XX ning Xxxxxx XX kohta.
8.2. mail 2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus kolm kaebajate pöördumist, mis on samuti adresseeritud reale erinevatele haldusorganitele ja ametiisikutele. Pöördumises on muu teksti hulgas kirjas, et kaebajad soovivad kahju hüvitamist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja rea muude haldusorganite ning era- ja ametiisikute tegevuse eest 2000. aastast kuni 2024. aprillikuuni.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus loeb praeguses asjas kaebajateks nii X. X. X. X. kui ka X. X. X. X. . Kaebajad on tasunud riigilõivu 40 eurot.
10.Kaebajate avaldustest ei nähtu, et nad sooviksid vaidlustada tühistamiskaebusega mõnd nende suhtes antud haldusakti või et nad sooviksid esialgset õiguskaitset Xxxxxx XXx maja lammutamise peatamiseks. Kaebajate pöördumised ei vasta HKMS §-des 37 ja 38 esitatud nõuetele. Pole aru saada, mida kaebajad nõuavad või kelle tegevust soovivad vaidlustada. Samuti pole aru saada, mis põhjusel nad avaliku võimu, sh Tallinna linna tegevust õigusvastaseks peavad. Pöördumistest võib aimata, et kaebajad võivad soovida neile pikema aja jooksul tekitatud kahju hüvitamist. Pole aga aru saada, milline kahju neile on tekitatud ja kes on selle tekitanud.
11.Kohus leiab, et kaebajad ei ole kõrvaldanud praeguse kaebuse puuduseid. Kuna kaebajate järjepanu esitatud mahukad pöördumised pole olukorda selgemaks teinud, ei pea kohus otstarbekaks ka kaebust uuesti käiguta jätta. Seetõttu tagastab kohus praeguse kaebuse läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2).
12.Kohus selgitab siiski, et kui kaebajad soovivad esitada kahjunõude riigivastutuse seaduse alusel, oleks neil mõistlik võtta endale professionaalne esindaja (õigusharidusega inimene või advokaat), kes aitaks neil nende nõude selgelt kirja panna. Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Hüvitamiskaebuses tuleb märkida kahjusumma, mida nõutakse ja haldusorgan, kellelt seda nõutakse. Selgitada tuleb, millise tegevusega haldusorgan väidetava kahju põhjustas ja miks kaebaja seda tegevust õigusvastaseks peab. Lisada tuleb kahju tekkimist ja suurust põhjendavad tõendid. Kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro.
13.Praeguses asjas kaebajate tasutud riigilõiv 40 eurot tuleb neile tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajatelt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.