Taavi Hainsoo kaebus Tartu Vangla vastu täieliku lahtiriietumisega läbiotsimiste keelamiseks põhjendatud kahtluse puudumise korral
Menetlusosalised
Kaebaja Taavi Hainsoo Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Taavi Hainsoo kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Vangla kinnipeetav Taavi Hainsoo esitas 10. juulil 2023 Tartu Vanglale taotluse, milles palus lõpetada lahtiriietumisega läbiotsimised seni, kuni seadusandja on kehtestanud sellisteks läbiotsimisteks seaduse ja üksikasjaliku reeglistiku, mis on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Ta märkis, et Tartu Vangla on teda korduvalt läbi otsinud viisil, mida vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja justiitsministri
3-23-1964
5.septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) ette ei näe. Rutiinsed läbiotsimised alandavad väärikust ja on vastuolus EIK praktikaga. Ka Eesti kohtud on kinnitanud, et sellisteks läbiotsimisteks puudub seaduslik alus. Seega on olnud vangla toimingud teadvalt õigusvastased.
2.Tartu Vangla teatas 21. juuli 2023. a vastuses nr 2-3/1216-2, et käsitab 10. juuli 2023. a taotlust märgukirjana. Vastuse kohaselt ei ole mingit alust lahtiriietumisega läbiotsimiste peatamiseks.
3.Taavi Hainsoo esitas 14. augustil 2023 Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla jättis
31.augusti 2023. a vaideotsusega nr 1-11/173-2 rahuldamata.
4.Taavi Hainsoo esitas 5. septembril 2023 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Samuti nõudis ta, et kohus kohustaks Tartu Vanglat täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisi igakordselt kirjalikult dokumenteerima ning lõpetama lahtiriietumisega läbiotsimised põhjendatud kahtluse puudumise korral seni, kuni seadusandja kehtestab täpsema reeglistiku.
5.Kohus tagastas 28. septembri 2023. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o kaebuse Tartu Vangla vastu läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks dokumenteerida täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisi. Kohus võttis sama määrusega menetlusse keelamiskaebuse, s.o kaebuse keelata Tartu Vanglal kaebajat põhjendatud kahtluse puudumise korral täieliku lahtiriietumisega läbi otsida.
6.Tartu Vangla esitas 26. oktoobril 2023 vastuse kaebusele ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 12. veebruaril 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Tartu Vanglal enda täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine.
8.Vastustaja esitas 14. veebruaril 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse ja kohaldamise tagajärgede kohta.
9.Kohus jättis 14. veebruari 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kuna kaebaja jättis taotluses esinevad puudused tähtaegselt kõrvaldamata, jättis kohus
13.märtsi 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus otsustas sama määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja taotluste esitamiseks ning vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised taotlusi ega seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja väited seoses kohtu menetluses oleva nõudega on kokkuvõtlikult järgmised.
10.1.Kaebajal toimus 7.–8. juunil 2023 kokkusaamine elukaaslasega, kelle suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sanktsiooni. Kaebaja elukaaslane otsiti enne kokkusaamist läbi teenistuskoeraga ja kahel korral kehaskänneriga ning tema isiklikud asjad valgustati läbi röntgeniga. Seejärel allutati kaebaja elukaaslane lahtiriietumisega läbiotsimisele. Pärast kokkusaamist otsiti kaebaja läbi täieliku lahtiriietumisega ning teostati tema keha läbivaatus, sealhulgas intiimpiirkonna vaatlus ja rektaalvaatlus. Kaebaja läbiotsimine oli täiesti põhjendamatu, sest elukaaslast oli juba eelnevalt korduvalt samal viisil läbi otsitud ning 2(8)
3-23-1964 igasugused kahtlused puudusid. Vangla ei põhjendanud enne läbiotsimist sedavõrd intensiivse meetme rakendamise vajadust.
10.2.6. juulil 2023 kokkusaamisele minnes teostati taas kaebaja läbiotsimine koos täieliku lahtiriietumise ja keha läbivaatusega. Asjaolu, et kaebaja tuli kontrollitud keskkonnast, kinnitab, et vanglal puuduvad igasugused põhjendatud kahtlused ja kaalutlused.
10.3.Sedavõrd intensiivseteks läbiotsimisteks puudusid kaebaja puhul põhjendatud kahtlused ning läbiotsimised olid põhjendamatud. Kaebajat on karistatud liiklussüüteo eest. Tal ei ole narkootiliste ainetega kokkupuuteid olnud. Samuti ei ole temalt ega tema kambrist kunagi keelatud esemeid leitud. Vangla ei fikseeri läbiotsimisi, mistõttu pole võimalik tagantjärele kontrollida ka toimingute põhjendatust. Väärikust alandavate meetmete kasutamine sõltub ametnike suvast ning nende rakendamise üle puudub järelevalve ja kontroll.
10.4.Eesti õigusnormid ei sätesta, millisel viisil tohib kinnipeetavat läbi otsida. Seaduses puudub kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimiseks õiguslik alus. Olukord, kus ametnikul on oma arvamuse järgi õigus anda kinnipeetavale igal ajahetkel ja igal pool korraldus ennast läbiotsimiseks lahti riietada, ei ole õigusriigis vastuvõetav.
10.5.EIK praktika kohaselt ei õigusta pelgalt üldsõnaline viide vangla julgeoleku tagamise vajadusele lahtiriietumisega läbiotsimist. Ka üksnes formuleering „kahtlus“ on ebapiisav, sest selline üldine tõlgendus loob võimaluse kontrollimatuks väärkohtlemiseks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt peaks esinema „põhjendatud kahtlus“, mis eeldab faktide või informatsiooni olemasolu, et isik on midagi keelatut ära peitnud. Inimese lahtiriietumisega läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul.
10.6.CPT taunis lahtiriietumisega läbiotsimiste rutiinset ja põhjendamatut rakendamist juba 2019. a suunistes. Ka õiguskantsler on korduvalt juhtinud Tartu Vangla juhtide tähelepanu vangla tegevuse ebaseaduslikkusele. Õiguskantsleri hinnangul peab lahtiriietumisega läbiotsimine põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse kinnipeetava käitumine. Ta on toonitanud, et kokkusaamisele eelnev igakordne täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole lubatav. Tartu Vangla on nii neist suunistest kui ka kaebuses esile toodud EIK praktikast teadlik, kuid keeldub neid järgimast. Tartu Vangla on jätkanud õigusvastaste läbiotsimistega veelgi suuremas mahus: viimati allutati 22. ja 23. juulil 2023 kõik Tartu Vangla kinnipeetavad lahtiriietumisega ja rektaalsele läbivaatusele. EIK praktika järgi on rutiinsed ja paljude isikute suhtes samaaegselt teostatavad lahtiriietumisega läbiotsimised keelatud. Tartu Vangla rakendab lahtiriietumisega läbiotsimisi igapäevaselt, rutiinselt ja massiliselt.
11.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
11.1.Kaebuses esitatud väited igapäevaste, rutiinsete, massiliste ja valimatute läbiotsimiste kohta on liialdatud. Kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole igapäevane. Pisteliselt otsitakse lahtiriietumisega läbi näiteks käitisest töölt naasvaid, väljaspool eluosakonda töötavaid või praktikalt naasvaid kinnipeetavaid. Kaebaja ei tugine sellele, et teda oleks töölt naasmisel igakordselt lahtiriietumisega läbi otsitud. Vanglal ei ole ka teada, et seda oleks kaebaja suhtes tehtud. Kõne alla ei tule ka vanglavälise saatmisega seotud läbiotsimised, sest kaebaja ei ole vanglaväliselt liikunud.
11.2.Kaebajal on olnud pikaajalisi kokkusaamisi elukaaslasega. Seetõttu on usutav, et lahtiriietumisega läbiotsimisi võidi teha nii enne kui ka pärast kokkusaamist. Kaebaja viitas ühele läbiotsimisele pärast kokkusaamist ning teisele läbiotsimisele enne kokkusaamist. 3(8)
3-23-1964 Mõlemal juhul olid läbiotsimised seotud julgeolekukaalutlustega ning eesmärgiga välistada keelatud esemete või ainete liikumist (sealhulgas erinevate eluhoonete ja osakondade vahel, kasutades selleks pikaajaliste kokkususaamiste tuba). Vangla jaoks on oluline kontrollida ka neid kinnipeetavaid, kelle puhul esmapilgul konkreetset kahtlust ei ilmne, sest keelatud ainete ja esemetega toimetamine ei pruugi olla seotud kinnipeetava enda huvidega, vaid võib toimuda kaaskinnipeetava palvel või survel või teenuse osutamisena.
11.3.Lahtiriietumisega läbiotsimiste õiguslikuks aluseks on VangS § 68 lg 1. Selle meetme legitiimseks eesmärgiks on avastada keelatud esemeid ja aineid. Lahtiriietumisega läbiotsimine aitab tagada nii vangla julgeolekut kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei ole tegemist kinnipeetava alandamise või karistamisega.
11.4.EIK praktika järgi tuleb täielikud läbiotsimised läbi viia reegleid järgides ning need peavad olema õigustatud. Eesti kohtupraktikas ei ole peetud sarnaselt toimuvaid lahtiriietumisega läbiotsimisi õigusvastaseks, mistõttu ei ole alust pidada õigusvastasteks ka kaebaja suhtes keelatud esemete leidmise ja nende eluosakonda sattumise vältimise eesmärgil tehtud läbiotsimisi. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla ulatuslikku kaalutlusruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel. Kohtud on möönnud, et vanglal ei ole võimalik ette näha, kas ja millal üritab kinnipeetav keelatud esemeid esmakordselt kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks tuleb ka esmakordsed katsed välistada. Kuna kinnipeetavad võivad toimetada keelatud esemeid eluosakonda ka kellegi teise palvel või survel, ei ole vanglal võimalik tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegeleda. Vangla jaoks on oluline ära hoida ka esmakordset katset. Selle eesmärgi saavutamiseks ei saa piirduda lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamisega üksnes põhjendatud kahtluse korral. Juhuvalimi alusel kinnipeetavate kontrollimine kannab ka preventiivset eesmärki ja heidutab kinnipeetavaid sellisest tegevusest hoiduma. Seetõttu on juhuvalimi alusel läbiotsimised vajalikud ja põhjendatud.
11.5.Vangla praktikas teostab lahtiriietumisega läbiotsimisi kinnipeetavaga samast soost ametnik ning kinnipeetavale on tagatud privaatsus. Lahtiriietumisega läbiotsimise ajal tuleb kinnipeetaval kõik riideesemed ära võtta. Siiski ei pruugi mõni valvur aluspükste ja sokkide eemaldamist nõuda. Üldjuhul kinnipeetavad läbiotsimise ajal kükke tegema ei pea. Maksimaalselt tuleb kinnipeetaval kohapeal ring teha, et ametnikul oleks võimalik näha kinnipeetava tervet kehapinda. Ka kükitamist või kummardamist ei saa pidada väärikust alandavaks kohtlemiseks või muul põhjusel õigusvastaseks. Sellise nõudmise eesmärk on veenduda, et kinnipeetav ei ole tuharate vahele või anaalpiirkonda keelatud esemeid peitnud. Tartu Vangla ametnikud ei teosta kehaõõnsuste kontrolli ega kasuta mingeid abivahendeid pärasoole kontrollimiseks. Ametnikud piirduvad lahtiriietumisega läbiotsimise käigus visuaalse vaatlusega ning kinnipeetavat kätega ei puututa. See, et ametnikud võivad vaadata intiimpiirkonda ja paluda suguelundeid liigutada, ei ole käsitatav kehaõõnsuste (või rektaalse) läbivaatusena. Kaebaja kehaõõnsusi ei ole läbi otsitud. Seepärast pole asjassepuutuv ka sellekohane kohtupraktika.
11.6.Kohtul ei ole võimalik kohustada vanglat kaebaja suhtes lahtiriietumisega läbiotsimiste tegemist lõpetama, sest seadus ei sätesta sellist imperatiivset keeldu.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus lahendab keelamiskaebust. Nagu kohus 26. septembri 2023. a määruses selgitas, ei ole läbiotsimine vältav toiming. Seepärast pole tegemist toimingu lõpetamise nõudega 4(8)
3-23-1964 (RVastS § 4 tähenduses) ehk siis kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses). Kaebaja kinnitas ka 12. oktoobri 2023. a avalduses, et tema tahe on keelata lahtiriietumisega läbiotsimine põhjendatud kahtluseta (s.o preventiivsel või karistuslikul eesmärgil, rutiinselt, massiliselt jne).
13.Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue RVastS § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (RVastS § 5 lg 1 ja HKMS § 45 lg 1; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist.
14.Kuigi vastustaja ei ole keelamiskaebuse menetlusse võtmisele vastu vaielnud, peab kohus vajalikuks selgitada, miks on kohtu hinnangul keelamiskaebus praeguses asjas lubatav. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Võimalus oma õigusi hiljem tõhusalt kaitsta puuduks juhul, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-286/43, p 11). Kohtu hinnangul ei saa kaebaja vältida enda täieliku lahtiriietumisega läbiotsimist tõhusalt läbiotsimistoimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal oleks võimalik esitada pärast läbiotsimist tuvastamiskaebus (läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamiseks) või hüvitamiskaebus, kuid kumbki neist kaebustest ei aitaks kaebajal õigusvastast läbiotsimist ära hoida. Võttes arvesse, et lahtiriietumisega läbiotsimisega riivab riik väga intensiivselt isiku füüsilist puutumatust ja intiimsfääri, ei saa pelgalt selliseid õiguskaitsevahendeid, mis võimaldavad hiljem üksnes õiguserikkumist tuvastada või seda tagantjärele heastada, pidada isiku õiguste kaitseks tõhusaks. Läbiotsimise situatsioonis pole kinnipeetaval eelduslikult ka võimalust taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest tegemist pole jätkuva toiminguga. Kahju hüvitamise nõude abil oleks võimalik õigusvastaseid tagajärgi heastada, kuid olukorras, kus isikut ähvardab inimväärikuse intensiivse alandamise oht, ei pruugi tagantjärele määratud rahaline hüvitis sellise õiguserikkumisega tekitatud kannatusi korvata. Samuti ei pruugi vaatamata isiku õiguste intensiivsele rikkumisele olla kõik mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on praeguses asjas, kus kaebaja väidab, et Tartu Vangla rakendab lahtiriietumisega läbiotsimisi igapäevaselt, rutiinselt ja massiliselt, keelamiskaebuse lubatavus ilmne. Seda järeldust toetab ka EIK praktika, mille kohaselt peavad isiku käsutuses olema tõhusad ja just ennetavad õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad kohtul väidetavalt õigusvastase halduspraktika lõpetada (vt EIK 6. juuli 2023. a otsus kohtuasjas B.M. jt v. Prantsusmaa, kaebus nr 84187/17 jt; vt ka EIK 30. jaanuari 2020. a otsus J.M.B. jt v. Prantsusmaa, kaebus nr 9671/15 jt). Võttes arvesse, et kaebaja kannab kohtule teadaolevalt seniajani Tartu Vanglas karistust ning vastustaja on selgitanud, et lahtiriietumisega läbiotsimisi viiakse läbi juhuvalimi alusel, saab pidada tõenäoliseks, et vastustaja teostab kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisi ka edaspidi. 5(8)
3-23-1964
15.Kohus selgitab esmalt, et keelamiskaebust lahendades ei anna kohus hinnangut kaebuses osutatud 8. juunil 2023 ning 6. ja 22.–23. juulil 2023 kaebaja suhtes läbi viidud läbiotsimiste õiguspärasuse kohta. Vaidluse ese hõlmab küsimust, kas vastustaja võib edaspidi kaebajat lahtiriietumisega läbi otsida.
16.Kaebaja taotleb, et kohus keelaks vastustajal kaebajat põhjendatud kahtluse puudumise korral lahtiriietumisega läbi otsida. Kuna keelamisnõude puhul ei ole haldusorgan toimingut (veel) sooritanud, saab kohus anda haldustegevuse õiguspärasusele üksnes eelhinnangu. Ka selles osas on kohtu volitused piiratud, sest tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest tuleb kohtul hoiduda haldusorgani asemel haldusülesannete täitmisega seotud otsuste tegemisest. Nii näiteks ei saa kohus keelamiskaebust lahendades võtta seisukohta, kas kinnipeetavast lähtuv oht õigustab tema läbiotsimist, sest ohu prognoosimine on vangla pädevuses – kohus teostab selles küsimuses järelkontrolli, kui kinnipeetav vaidlustab konkreetse läbiotsimise. Kohus võib keelamisnõude lubatavuse korral sekkuda täitevvõimu pädevuses olevate küsimuste lahendamisse siiski niivõrd, kuivõrd see on isiku õiguste tõhusaks kaitseks vajalik. Praeguses asjas kontrollib kohus, kas lahtiriietumisega läbiotsimiseks on õiguslik alus ning kas esineb asjaolusid, millest tulenevalt on ilmne, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oleks õigusvastane. Kohus ei saa aga keelamiskaebuse lahendamisel õiguslikult siduvalt tuvastada, kas toiming, mida pole veel sooritatud, rikub isiku õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-286/43, p 12).
17.Kohus kontrollib esmalt, kas lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamiseks on vanglal õiguslik alus. Õigusliku aluse puudumisel tuleks kaebaja suhtes läbiotsimiste teostamine lubamatu. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg-s 1 ei ole täpsustatud, millisel viisil on kinnipeetava läbiotsimine lubatud. Läbiotsimise mõju intensiivsuse põhjal on kohtupraktikas eristatud kolme läbiotsimise viisi. Kõige vähem intensiivne on kinnipeetava läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Intensiivsem meede on kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha ilma kinnipeetavat puudutamata. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-549/98, p 15). Riigikohus on asunud seisukohale, et VangS § 68 lg 1 ei võimalda kinnipeetava kehaõõnsuste kontrolli. Kohus leidis, et sedavõrd intensiivselt põhiõigusi riivava meetme lubamiseks peab olema seaduses sõnaselge norm (samas, p-d 18–20). Kuigi viidatud kohtuasjas ei olnud vaidluse all kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimise lubatavus, nähtub Riigikohtu nimetatud lahendist piisava selgusega, et Riigikohus pidas keelatuks üksnes kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist. Nimelt märkis Riigikohus, et lahtiriietumisega läbiotsimise puhul on kinnipeetava eraelu ja füüsilise enesemääramise riive intensiivsus mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Samuti osutas kolleegium, et lahtiriietumisega läbiotsimise kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 oli Riigikohus hinnanud haldusasjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, milles leiti, et alasti läbiotsimine on VangS § 68 lg-ga 1 kooskõlas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-549/98, p 19). 6(8)
3-23-1964 Kohtu hinnangul puuduvad kaalukad argumendid, mis tingiksid VangS § 68 lg 1 teistsuguse tõlgenduse. Kuna ka määrus nr 44, Tartu Vangla kodukord ega muu õigusakt ei sätesta kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimise keeldu, ei ole kaebaja väide kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimise õigusliku aluse puudumise kohta põhjendatud.
18.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esineb asjaolusid, millest tulenevalt on ilmne, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oleks õigusvastane. Kaebaja väitel rakendab vastustaja lahtiriietumisega läbiotsimisi igapäevaselt, rutiinselt ja massiliselt, ilma et läbiotsimiseks esineks põhjendatud kahtlust, et kinnipeetava valduses võib olla keelatud esemeid või aineid. Vastustaja ei nõustu väitega, et Tartu Vanglas on lahtiriietumisega läbiotsimised igapäevased, rutiinsed ja massilised. Teisalt väidab vastustaja, et lahtiriietumisega läbiotsimise lubatavuseks ei pea vanglal olema põhjendatud kahtlust, et kinnipeetava valduses on keelatud esemeid või aineid. Vastustaja hinnangul võib vangla teostada lahtiriietumisega läbiotsimisi juhuvalimi alusel. Kohus rõhutab esmalt, et kaebaja saab praeguses asjas kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1), mitte aga seista selle eest, et teisi kinnipeetavaid või tema elukaaslast vanglas lahtiriietumisega läbi ei otsitaks. Kaebaja ei ole väitnud, et teda ennast oleks Tartu Vanglas igapäevaselt, rutiinselt või väga sageli lahtiriietumisega läbi otsitud. Vastustaja esitatud teabe kohaselt paikneb kaebaja Tartu Vanglas alates 3. aprillist 2023 (vastus kaebusele, p 1). Kaebaja on osutanud kolmele korrale, kui teda on lahtiriietumisega läbi otsitud. Esimesel korral otsiti kaebaja läbi 8. juunil 2023 pärast pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega (mh toimus rektaalvaatlus). Teisel korral toimus läbiotsimine 6. juulil 2023 enne pikaajalist kokkusaamist. Kolmanda sündmusena on kaebaja osutanud 22. ja 23. juulil 2023 Tartu Vanglas toimunud läbiotsimisele, kui kaebaja väitel allutati kõik Tartu Vangla kinnipeetavad lahtiriietumisega ja rektaalsele läbivaatusele. Viimati nimetatud sündmus leidis aset pärast seda, kui kaebaja oli esitanud Tartu Vanglale taotluse, milles palus lahtiriietumisega läbiotsimised lõpetada (s.o 10. juulil 2023). Ajavahemikus 3. aprillist 2023 kuni
10.juulini 2023, s.o veidi enam kui kolme kuu jooksul, otsiti kaebajat lahtiriietumisega läbi kahel korral ning mõlemad läbiotsimised olid seotud pikaajalise kokkusaamisega. Kohtu hinnangul ei võimalda need asjaolud teha järeldust, et kaebajat oleks süstemaatiliselt (s.o igapäevaselt, rutiinselt või väga sageli) läbi otsitud. Samuti ei osuta kirjeldatud asjaolud sellele, et kaebajat oleks Tartu Vanglas meelevaldselt, ilma igasuguse põhjuseta läbi otsitud. Määruse nr 44 § 32 p 2 kohustab vanglat kinnipeetavat enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist läbi otsima ning 8. juuni 2023. a ja 6. juuli 2023. a läbiotsimised toimusid seoses kaebaja pikaajalise kokkusaamisega. Vastustaja on veenvalt selgitanud, et sellistel puhkudel toimuvad lahtiriietumisega läbiotsimised vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil. Vastustaja on märkinud vastusena kaebaja väidetele rektaalse läbivaatuse kohta, et pole täpselt arusaadav, mida kaebaja selle mõiste all silmas peab. Vastustaja kinnitusel ei teosta vanglaametnikud kehaõõnsuste kontrolli ega kasuta mingeid abivahendeid pärasoole kontrollimiseks (vastus kaebusele, p 18). Kaebaja ei ole vastustaja sellele väitele vastu vaielnud. Seepärast pole kohtul alust hinnanguks, et kaebajat võidakse Tartu Vanglas allutada kehaõõnsuste kontrollile.
19.Kaebaja ei ole vastustajale ette heitnud lahtiriietumisega läbiotsimise teostamise korraldust (eelkõige kinnipeetava privaatsuse ja väärikuse tagamist läbiotsimise käigus). Kohtule ei ole ka 7(8)
3-23-1964 vastustaja esitatud läbiotsimiste kirjelduse põhjal äratuntav, et kaebajat ähvardaksid läbiotsimised viisil, mis alandaksid tema väärikust. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et EIK praktika kohaselt peaks lahtiriietumisega läbiotsimisel kinnipeetavale kummardamise käskluse andmine olema rangelt hädavajalik, pidades silmas erilisi asjaolusid ja kui esinevad konkreetsed kaalukad põhjused kahtluseks, et kinnipeetava valduses võib olla keelatud ese või aine (EIK 12. juuni 2007. a otsus kohtuasjas Frérot v. Prantsusmaa, kaebus nr 70204/01, p 41).
20.Kohus nõustub kaebajaga selles, et kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimist ei saa õigustada pelgalt vanglas julgeoleku tagamise vajadusega. Nagu õiguskantsler on 7. juuni 2023. a kirjas nr 7-4/230551/2303077 Tartu Vangla direktorile selgitanud, peab inimese alasti läbiotsimise otsus põhiõiguste riive intensiivsuse tõttu olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (kaebuse lisa 5; dtl 22). Õiguskantsler viitas EIK 11. mai 2023. a otsusele kohtuasjas Bojar v. Poola (kaebus nr 11148/18). Nimetatud otsuse kohaselt vajab lahtiriietumisega läbiotsimine kui väga invasiivne meede usaldusväärset põhjendust (otsuse p 16). Seepärast on muret tekitav praeguses asjas väljendatud vastustaja seisukoht, et vangla julgeoleku tagamise eesmärk õigustab ka selliseid lahtiriietumisega läbiotsimisi, mille puhul ei esine põhjendatud kahtlust, et kinnipeetava valduses võib olla keelatud aineid või esemeid (vastus kaebusele, p-d 10 ja 16). Kohus võtab siiski arvesse, et õigusaktid ei kohusta vastustajat kinnipeetavat lahtiriietumisega läbi otsima. Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine teatud juhtudel küll kohustuslik, kuid nimetatud säte jätab vanglale läbiotsimise viisi osas kaalumisruumi. Ka Tartu Vangla kodukorra p 4.6 näeb ette, et vanglasisesel liikumisel osakondade vahel teostatakse lahtiriietumisega läbiotsimine üksnes vajaduse korral. Kinnipeetava nõudmisel tuleb vanglal põhjendada lahtiriietumisega läbiotsimise vajalikkust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 108). Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, peab põhjendustest muu hulgas nähtuma, miks on avalik huvi konkreetse isiku põhiõiguste riivest kaalukam (HMS § 4). Mida intensiivsemalt on isiku õigusi riivatud ning mida ulatuslikum on haldusorgani kaalutlusruum, seda üksikasjalikum peab olema ka toimingu põhjendus, sest vastasel juhul ei ole kohtul võimalik haldustegevuse õiguspärasust kontrollida (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 15).
21.Kuna kaebaja suhtes ei ole teostatud lahtiriietumisega läbiotsimisi süstemaatiliselt ja ilma arusaadava põhjuseta, ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta konkreetset läbiotsimist vaidlustades. Samuti puudub kohtuasja materjalide põhjal abstraktsel tasandil alus hinnanguks, et kaebajat ähvardab Tartu Vanglas täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine õiguslikult lubamatul viisil või korras. Seepärast ei ole keelamiskaebuse rahuldamiseks alust ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
23.Kuna kaebaja taotles kaebuses, et kohus avalikustaks otsuse tema täisnimega, ei asenda kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.