ScandicTex Pro OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 riigilõivu tagastamisest keeldumist puudutava otsustuse nr 1.1022/491-2 ja 17.02.2023 vaideotsuse nr 1.10-22/491-4 tühistamisening vastava riigilõivu tagastamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – ScandicTex Pro OÜ, esindaja Heino Hõbeoja; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 otsustus nr 1.10-22/491-2 ning sellega seonduv 17.02.2023 vaideotsus nr 1.10-22/491-4;
2.Kohustada vastustajat riigilõivu tagastamise küsimust uuesti läbi vaatama;
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks vastava menetluskuluna välja riigilõiv summas 20 eurot;
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ScandicTexPro OÜ esitas 22.11.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 18-ne töötaja lühiajalise töötamise registreerimise taotlused. Igalt avalduselt oli riigilõiv 48 eurot, kokku (18x48) = 864 eurot.
2.ScandicTexPro OÜ esitas 21.01.2023 avalduse, et loobub taotluste registreerimistest ning palus toimingu tegemise taotlus läbi vaatamata jätta ja teha kohane otsus.
3.PPA lõpetas menetlused, kuid keeldus 03.02.2023 otsusega riigilõivu tagastamisest. ScandicTex Pro OÜ esitas otsuse peale vaide.
4.PPA jättis 17.02.2023 vaideotsusega nr 1.10-22/491-4 ScandicTex Pro OÜ vaide rahuldamata.
5.ScandicTex Pro OÜ esitas 19.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 riigilõivu tagastamisest keeldumise otsuse nr 1.10-22/491-2 ja 17.02.2023 vaideotsuse nr 1.10-22/491-4 tühistamise ning vastava riigilõivu tagastamise kohustamise nõudes.
6.Tallinna Halduskohus võttis 21.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
7.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 24.04.2023.
8.Tallinna Halduskohus määras 01.03.2024 haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja hinnangul tuleb tasutud riigilõiv tagastada, kuna PPA on teinud otsuse jätta taotlus läbi vaatamata. Siinkohal on ebaoluline, kas PPA on alustanud taotluse menetlust või kelle algatusel on jäetud taotlus läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine on taotluse läbi vaatamata jätmine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
11.PPA lõpetas menetlused, kuid keeldus 03.02.2023 otsusega riigilõivu tagastamisest riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 punkt 4 järgi, kuna RL § 15 lg 1 punkt 4 ei kohaldu antud juhtumi puhul. PPA jättis riigilõivu tagastamata kuna tööandja tegi avalduse taotluste tagasivõtmise kohta küll enne taotluse läbivaatamist, kuid mitte kohe peale taotluste esitamist, vaid kaks kuud hiljem, kui PPA oli juba taotlusi menetledes enamus toiminguid teinud. Praktikas tagastab PPA riigilõivu juhul kui tööandja võtab taotluse tagasi enne kui jõutakse toiminguid tegema hakata, antud vaidluse puhul olid aga taotlused menetluses ning suurem osa tehtud. Seega on riigilõivu tagastamata jätmine on õiguspärane. Kaebajale on selgitatud ka varasemalt, et tasutud riigilõivu ei tagastata, kui menetlustoimingud on juba lõppjärgus.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 riigilõivu tagastamisest keeldumist puudutavat otsustust nr 1.10-22/491-2 ja ka sellekohast 17.02.2023 vaideotsust nr 1.10-22/491-4 ning taotletud nende tühistamist, samuti vastava riigilõivu tagastamise kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2023 määrusega menetlusse võetud. Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub vastustaja 03.02.2023 otsustuse nr 1.10-22/491-2 õiguspärasuse küsimuses, sest sellega keelduti riigilõivu tagastamisest. Riigilõivu tagastamisele suunatud kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud otsus nr 1.10-22/491-2 osutub õigusvastaseks. Otsustuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa. Taoline printsiip kehtib ka vaideotsuse suhtes, mille võib tühistada pigem õigusselguse huvides ning eeldusel, et nõndanimetatud põhivaidlus laheneb kaebaja kasuks.
13.Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 otsustusega nr 1.10-22/491-2 keelduti kaebajale 18 isiku lühiajalise töötamise registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivude tagastamisest, kuigi kaebaja võttis taotlused teataval hetkel tagasi. Nähtuvalt haldusasja materjalist jättis Politsei- ja Piirivalveamet isikute lühiajalise töötamise taotlused läbi vaatamata 23.01.2023. Riigilõivu tagastamisest keelduti käesolevas asjas vaidlustatud 03.02.2023 otsustusega. Kaebaja on seisukohal, et riigilõivu, mida oli tasutud 18 isiku eest kokku summas 864 eurot, oleks pidanud taolises situatsioonis riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel siiski tagastama.
14.Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023 otsustuse, millega keelduti riigilõivu tagastamisest, on lähtutud haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p-st 2 märkides seejuures, et riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 ei kohaldu, sest töötamise registreerimise taotluste sisulise läbivaatamisega oli alustatud ning algatatud ka registreerimisest keeldumine. Kaebaja omakorda tugineb RLS § 15 lg 1 p-le 5.
15.Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p 2 lõpeb toimingu menetlus põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 punktide 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist ja kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata.
16.Riigilõivu tagastamist reguleerib riigilõivuseadus. Nähtuvalt haldusasja materjalist olid antud juhul riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud riigilõivu tagastamise tingimused täidetud. Riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise taotluse enne taotluse läbivaatamist tagasi ja kui see seejärel jäetaksegi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamise küsimus ei sõltu sellest kui palju või vähe on jõutud teha teatavaid järelepärimisi või muid toiminguid. Eelnimetatud olukorda reguleerib riigilõivuseaduse § 15 lg 2, mille kohaselt võib tagastatavast summast taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu maha arvata ja kui menetluskulu suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, siis arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Põhimõtteliselt sama printsiip kehtib näiteks ka halduskohtumenetluses (HKMS § 104 lõiked 5 ja 6 ning RLS § 15 lg 3).
17.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsustus ning õigusselguse huvides ka vastav vaideotsus. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsustus osutus õigusvastaseks, on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue. Samas võib kohus lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lg 3 kohustamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Antud juhul on põhjendatud kohustada vastustajat seda uuesti otsustama, sest vastustajale peab jääma võimalus küsimust veelkord kaaluda, arvestades seejuures näiteks RLS § 15 lg-s 2 sätestatut.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Riigilõivu suurus taoliste nõuete puhul on 20 eurot. Vähemalt selles ulatuses on riigilõivu ka tasutud. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 euro suurune summa. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kaebaja tasunud tegelikult riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega kuulub käesoleva lahendi jõustumisel kaebajale tagastamisele üleliigselt tasutud 30 euro suurune riigilõiv.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärkidega. Kaebaja on seda ka taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.