Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-931
Haldusasi
Xi kaebus Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 30.08.2022 otsuse nr 13-4.1/2022/2755 ja Kaitseministeeriumi 21.03.2023 vaideotsuse nr 8 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni kohustamiseks kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustajad Kaitseressursside Ameti esindajad Kaire Kiviselg ja Sergey Saadi ning Kaitseministeerium, esindaja Kaire Kiviselg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
kohaselt on diagnoosi T93.1 puhul tegemist kerge funktsioonihäirega, seega on Xi terviseseisund vastav ka diagnoosi T93.1 alusel. Määruse nr 45 § 1 lg 11 kohaselt võib kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamisel määruse nr 45 lisas 1 sätestatud tervisenõuded jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Vaidekomisjon tegi kindlaks, et Xi terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel, seega puudub alus määruse nr 45 lisas 1 toodud tervisenõuete kohaldamata jätmiseks. Samuti puuduvad Xi terviseseisundis määruse nr 45 lisas 1 toodud alused terviseseisundi ajutiselt või alaliselt tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamiseks. Lisaks eeltoodule peab vaidekomisjon vajalikuks selgitada, et ajateenistuse ajal on arstiabi ajateenijatele kättesaadav ja ajateenistuse läbimisel ei ole individuaalsete tallatugede kandmine takistuseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidekomisjon tegi Xi terviseseisundit kajastava meditsiinilise teabe alusel kindlaks, et KRA arstliku komisjoni 30.08.2022 otsuses nr 13-4.1/2022/2755 puuduvad diagnoosid M21.4 (Q66.5), M40.1, T93.1 ei mõjuta Xi tervisenõuetele vastavust, seega puudub alus vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks eelnimetatud diagnooside puudumise tõttu.
4.1 Vaidlusaluse terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2022/2755 alusel vastab kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. E-tervisekaardi sissekannetest nähtub, et kaebaja terviseseisundit hinnanud arstliku komisjoni arst ElleMall Sadrak tegi 30.08.2022 läbivaatuse tulemusel järgmise sissekande: „– Z00 Kaebusteta ja eelneva diagnoosita isiku üldläbivaatus ja -uurimine (põhidiagnoos) Oma tervise osas sisehaiguste osas muresid ei ole. Suureks mureks on vasaku jalavalu - vasaku puusa juures läheb aeg-ajalt lihas krampi - näiteks kui tõstab raskeid banaanikaste (raamatuid täis) maast virna või kui on kõndinud 5-6km, siis hakkab vasak puus pistma - läheb puhkamisel ise mööda. Pistmise ajal saab kõike teha, aga see on ebamugav. Igapäevaelu segab vähe, kuna töö on hetkel istuv“. Arstliku komisjoni kirurg/ortopeed Mark Kuznetski tegi 30.08.2022 läbivaatuse tulemusel kaebaja e-tervisekaarti järgmise sissekande: „Z00 Kaebusteta ja eelneva diagnoosita isiku üldläbivaatus ja -uurimine (põhidiagnoos). Oli 2 a. tagasi reieluu murd ja osteosüntees. Praegu kõik korras. käis ortopeedi konsultatsioonile: reieluu paranes. Obj: opereeritud reis normi piires, implantaadid eemaldatud. Töövõime häireta. Lülisammas normaalne; Liigesed normaalsed; Üla-alajäsemed normaalsed; Muu leid puudu“. 4.2 Tervise Infosüsteemi (TIS) tehtud sissekannetest nähtub, et arstliku komisjoni järgselt (05.09.2022) on kaebaja pöördunud perearsti dr R. Korteli vastuvõtule. Perearsti sissekannetest nähtub, et kaebaja vasak jalg on jäänud lühemaks, kaebaja on kandnud kannakõrgendust ning kaebajal esines kaebusi koormusvalule vasakus puusas, tundehäirele vasakus põlves ja reie välisküljes. Perearst dr R. Kortel on tuvastanud kaebajal diagnoosi T93.1 Alajäseme vigastuste jääknähud, reieluumurru jääknähud ning soovitanud taastusravi/füsioteraapilist hindamist ja ravi ning vältida füüsilist koormust üle mõõduka tegevuse. TISi tehtud sissekannetest nähtub, et kaebaja pöördus 07.12.2022 taastusravile (taastusarst dr Kallaste) diagnoosi T93.1 tõttu esinevate kaebustega valule õige kõnnakumustri toetamiseks. Taastusravi kokkuvõtte kohaselt on kaebaja puusaliikuvus vaba ja valutu, harjutuste tegemisel ilmneb, et puusa ümbritsevad lihased on nõrgad. Kuna anamneesi kohaselt on pöidade ristivõlvid lamedad, on vajalik tallatugede kandmine. 4.3 Määruse nr 45 lisas 1 „Kaitseväekohustuslase tervisenõuded“ sisalduva tabeli ps 2.6 osundatud, on taastusravi kokkuvõtte kohaselt kaebaja puusaliikuvus vaba ja valutu, harjutuste tegemisel ilmneb, et puusa ümbritsevad lihased on nõrgad. Kuna anamneesi kohaselt on pöidade ristivõlvid lamedad, on vajalik tallatugede kandmine. Vastustaja avaldab, et kaebajal esineb sümptomaatiline ehk kaebustega lampjalgsus, mis vajab ortootilist ravi. Vastustaja järeldust kinnitab taastusravi kokkuvõte, mille kohaselt on kaebaja pöidade ristivõlvid lamedad, on vajalik tallatugede kandmine. Vastustaja märgib, et lampjalgadel täielikku taastumist ei esine. Küll aga on võimalik pidurdada tallavõlvide edasist lamenemist, kasutades tallatugesid. Sobilikud ortopeedilised tallad osutavad korrigeerivat mõju, vähendavad jalgade väsimist ja koormusel tekkivat valu, samuti aitavad ortopeedilised sisetallad liigeste teljelisust parandada. Seega tegemist on kerge tervisehäirega ning tallatugede kandmise vajadus ei tähenda, et kaebaja terviseseisund ei vasta tervisenõuetele. 4.4 Vastab tõele, et 30.06.2021 terviseseisundi hindamise otsusega nr 134.1/2021/1998 tunnistati kaebaja terviseseisund ajutiselt mittevastavaks kuni kaebaja terviseuuringute ja ravi tulemuste selgumiseni. 30.06.2021 on kaebajale määratud
ravipikendus diagnooside M21.4 Muud jäsemete omandatud deformsused. Lampjalg (omandatud)Pes planus (acquisitus), M40.1 Küfoos e küürselgsus ja lordoos e nõgusselgsus. Muud teisesed küfoosid ja S72.00 Reieluumurd. Reieluukaelamurd. Kinnine osas. Ravipikendus oli antud seoses lihasluukonna probleemidega, mis tekkisid autoavarii tagajärjel 29.08.2018. Vastavalt PERHi ortopeed Tederi 29.08.2018 väljavõttele oli tegemist reieluu murruga (diagnoos S72.3) ja häbemeluumurruga (diagnoos S32.5). Kokkuvõtte kohaselt oli postoperatiivne kulg tüsistusteta, operatsioonihaavad korras, valu kontrolli all ning alustatud ravikehakultuuriga. Ortopeedi Kaldas 27.11.2020 tehtud sissekandest nähtub, et 2020. aasta novembrikuus viibis kaebaja statsionaarsel ravil sisemise fiksatsioonivahendi eemaldamiseks reieluult, siis sai paralleelselt diagnoositud reieluu paranemine, vasaku jala tundlikkusega ega lihaste nõrkusega probleeme ei olnud tuvastatud/kirjeldatud. Järgmine ortopeediline konsultatsioon oli läbi viidud 25.05.2022 Badasjani poolt. Ortopeed Badasjani 25.05.2022 TISi tehtud sissekandest nähtub, et kaebajale oli diagnoositud alajäseme vigastuse jääknähud (diagnoos T93.1). Vastavalt tehtud röntgenülesvõtte kirjeldusele oli reieluu murd paranenud. Läbivaatusel esines valulikkust reie keskosas, kuid turset ja jala deformatsiooni ei tuvastatud. Seega kaebaja terviseseisundit kajastava teabe kohaselt on diagnoosi T93.1 puhul tegemist kerge funktsioonihäirega ning kaebaja terviseseisund vastab tervisenõuetele diagnoosi T93.1 alusel. 4.5 Kuigi KRA arstlik komisjon ei ole otsuses diagnoosi M21.4 kajastanud, tuvastas vaide-komisjon, et kaebajal ei esine antud diagnoos sellisel määral, et tema terviseseisund ei vastaks kaitseväekohustuslase tervisenõuetele. Vaidekomisjoni hinnangu kohaselt on näidustatud tallatugede kandmine, mis on võimalik ka ajateenistuses. Täiendavalt toovad vastustajad välja, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgortopeedi Ragnar Lõivukese artiklis meditsiinilises ajakirjast “Eesti arst” 2015; 94(2) “Lampjalgsus ja selle ravi võimalused” on kirjutatud järgmist: “Dr Lynn T. Staheli koos oma kolleegidega on kirja pannud, et lampjalgsus on normaalne väikelapseeas, tavaline lapseeas ja üks pöia normaalseid vorme täiskasvanuil (1). Samuti on mitmed uuringud näidanud, et elastsed lampjalad on füüsiliselt tugevad ja täisväärtuslikud ega põhjusta ei lapse- ega täiskasvanueas mingeid vaevusi”. Vastavalt artiklile võib lampjalgsus olla: 1) Asümptomaatiline (kaebusteta); 2) Sümptomaatiline (kaebustega): “Seisund võib vajada ortootilist ravi, lähtudes vaevuste lokalisatsioonist ja põhjusest”; 3) Jäiklampjalg (pes planovalgus rigidus): “See diagnoositakse sageli alles 10–12 aasta vanuses ning tavaline põhjus on tarsaalkoalitsioon. Selle seisundi ravi on kirurgiline”. “Samuti on mitmed uuringud näidanud, et elastsed lampjalad on füüsiliselt tugevad ja täisväärtuslikud...Sümptomaatilise lampjala korral teismeliseeas on soovitatavad harjutused sääre- ja jalalihaste tugevdamiseks, samuti ortooside, näiteks tallatugede kasutamine. Kirurgiline ravi on sümptomaatilise lampjala korral viimane võimalus”. “Täiskasvanu võib kanna asendi korrigeerimiseks kasutada ka ortoose – pöiasupinaatoreid...Lisaks harjutustele, mis tugevdavad sääre ja pöia lihaseid, on leitud, et sümptomaatilise lamppöia korral on abi ka jalatsitest”. Lisaks on kirurg-ortopeedi Lõivukese artiklis välja toodud: “Harris ja Beath on näidanud uuringus, mille käigus uuriti 3600 noorsõdurit, et talla pikivõlvi puudumine ei mõjutanud mingit moodi kutsealuste füüsilist võimekust, välja arvatud juhtudel, mil esines kannakõõluse ja m. triceps surae lühenemine”. Tervise infosüsteemi andmetest ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud kannakõõluse või m. triceps surae lühenemist. 4.6 Kuigi KRA arstlik komisjon ei ole otsuses diagnoosi M40.1 kajastanud, tuvastas vaidekomisjon, et vaidele lisatud ja tervise infosüsteemis kaebaja terviseseisundit
kajastava teabe kohaselt kaebaja terviseseisundi kaitseväekohustuslase terviseseisundile mittevastavaks tunnistamiseks aluseid ei ole. Küfoos on üks rühihäirete tüüpidest, selja rinnaosa kumerus, küfoos võib kujuneda erinevate põhjuste toimel: lõtv kehahoid, liigesepõletik, lülisamba arenguäire, luude hõrenemine või seljatrauma. Väljendunud küfoos võib põhjustada, näiteks, seljavalu. Puuduvad andmed, et kaebajal oleks tegemist progresseeruva, raskekujulise, ravi või abivahendite kasutamist vajava probleemiga.
suunamine ravile (vt KVTS § 55). Seetõttu ei ole põhjust väita, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes teisel isikul.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.