Kaitseressursside Ameti taotlus peatada X mootorsõiduki juhtimise õigus kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist ‒ X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus.
2.Anda luba Xa mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning Transpordiametile.
5.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Kaitseressursside Amet (taotleja või KRA) tegi esmakordselt 04.02.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/211, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 06.04.2022. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 100 eurot. Sunniraha ei rakendatud, sest isiku puudumine loeti haigestumise tõttu vabandatavaks.
2.KRA tegi 29.04.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/807, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele
29.06.2022. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud sunniraha rakendamise hoiatus summas 100 eurot. Sunniraha on täies ulatuses tasutud kohtutäituri kaudu.
3.KRA tegi 19.07.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/1424, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 30.11.2022. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud sunniraha rakendamise hoiatus summas 200 eurot. Sunniraha ei rakendatud, sest puudutatud isiku mitteilmumine loeti vabandatavaks väidetava autoõnnetuse toimumise tõttu.
4.KRA tegi 02.01.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2023/35, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 22.02.2023. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Sunniraha ei rakendatud, sest isiku puudumine loeti vabandatavaks väidetava matustel viibimise tõttu.
5.KRA tegi 02.03.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2023/1578, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 14.06.2023. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Sunniraha on täies ulatuses tasutud kohtutäituri vahendusel.
6.KRA tegi 13.07.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2023/5125, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 27.09.2023. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Sunniraha ei rakendatud, sest puudutatud isik haigestus.
7.KRA tegi 05.10.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus terviseseisundi hindamisele ilmumiseks“ nr 11-12.1/2023/7377, millega kohustati puudutatud isikut ilmuma 24.01.2024 kell 11:05 KRA terviseseisundi hindamisele aadressil Valga haigla, kab B-205, Peetri 2, Valga. Ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatuks loetud 05.11.2023 Eesti teabevärava teenuses. Nimetatud ettekirjutust puudutatud isik vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud ning teda ei mõjutanud ettekirjutuses sisaldunud 640 euro suurune sunniraha hoiatus. Taotluse esitamise hetkeks on KRA esitanud puudutatud isikule sunniraha rakendamise teatise, mille alusel hetkeseisuga ei ole sunniraha veel tasutud. 24.01.2024 ei ilmunud puudutatud isik terviseseisundi hindamisele, vabandades seda matustel viibimisega. KRA lükkas ettekirjutuse täitmise edasi kuupäevale 26.02.2024, mil puudutatud isik taaskord hindamisele ei ilmunud, põhjendades seda seekord haigestumisega. KRA lükkas taaskord ettekirjutuse täitmist edasi, seekord kuupäevale 07.03.2024, eeldusel, et puudutatud isik oli selleks hetkeks tervenenud (töövõimetuslehe andmete kohaselt). 07.03.2024 X terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta, mistõttu rakendati mitteilmumisest tulenevalt ka sunniraha, mida puudutatud isik tänaseni vaidlustanud ei ole
8.KRA on puudutatud isikule koostanud 11.10.2023 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“ (edaspidi hoiatus) nr 5-10/2023/235. Hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatuks loetud 11.11.2023 Eesti teabevärava teenuses.
9.KRA tegi 12.03.2024 viimase ettekirjutus- hoiatuse, millega kohustas Xat ilmuma terviseseisundi hindamisele 15.05.2024 kell 10.35, asukohta Valga haigla, kab B-205, Peetri 2, Valga. Nimetatud tähtaeg saabub kuu aja pärast.
10.KRA esitas Tallinna Halduskohtusse 08.04.2024 taotluse loa saamiseks peatada X juhtimisõigus kuni KRA arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. 2(6)
11.Kohus tegi Xle 08.04.2024 kohtunõude, milles andis puudutatud isikule võimaluse KRA taotluse osas arvamust avaldada. Puudutatud isik kohtunõudele ei vastanud.
12.Kohtule arusaadavalt on kõik eelnimetatud ettekirjutused ja hoiatused tehtud puudutatud isikule teatavaks Eesti teabevärava teenuse kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.KRA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumist juba seitsmel korral. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik on enamikel juhtudel tasunud sunnirahasid ning ei ole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, saab teha järelduse, et sunnirahade rakendamine ei ole täitnud oma eesmärki piisavalt tõhusalt, mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud kaitseväeteenistuse seadusest (KVTS) tulenevat kohustust. Kuigi puudutatud isikule on korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suurenevates summades sunniraha, ei ole antud haldussunni meede puudutatud isikut pannud täitma ettekirjutuses sätestatud kohustust. Puudutatud isik ei ole valdavalt esitanud mõjuvat põhjendust terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta või on põhjendused olnud pidevalt sama laadi ning kujutavad endas juba käitumismustrit. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistusse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse. Seega on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust on taotleja seisukohal, et KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja ei ole täitnud siiani oma eesmärki.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi 3(6)
ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
15.KRA taotleb Xa mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et KRA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KVTS § 331 lg 1 kohaselt, kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 33 1 lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 331 lg 3). KVTS § 331 lg 5 kohaselt, kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33 1 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. KRA loataotlus vastab nõuetele. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord, kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust, KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest ning KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne. KRA esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut kutsutud KRA arstliku komisjoni ette korduvalt ‒ puudutatud isik on eiranud arstlikku komisjoni ilmumist juba seitsmel korral. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. Isiku suhtes rakendati kahel korral sunniraha, kohtule arusaadavalt on puudutatud isik kahel korral sunniraha tasunud. Sunniraha ei pannud puudutatud isikut kohustust täitma. Ettekirjutused on nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokument toimetatakse KVTS § 15 lg 1 ja lg 3 kohaselt kätte, loetakse dokument formaalselt kättetoimetatuks. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui hoiatus kaebajale läbi teabevärava teenuse kätte toimetatud. Isegi kui hinnata, kas üldjuhul ja fiktiivselt (KVTS § 15 toodud kättetoimetamise puhul on tegemist õiguslikufiktsiooniga) kättetoimetamine on piisavaks meetmeks, tuleb arvestada, et kaebaja oli tasunud kahe ettekirjutuse täitmata jätmise alusel määratud sunniraha ja seega pidi kaebaja olema teadlik, et KRA kaebajat arstlikku terviseseisundi hindamisele kutsub. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Ühtlasi peab asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed, olema 4(6)
üldteada, nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr. 3-23-69 p 11). Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda, et kõik ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. KRA taotluses on välja toodud, et 24.01.2024 ei ilmunud puudutatud isik terviseseisundi hindamisele, vabandades seda matustel viibimisega. KRA lükkas ettekirjutuse täitmise edasi kuupäevale 26.02.2024, mil puudutatud isik taaskord hindamisele ei ilmunud, põhjendades seda seekord haigestumisega. KRA lükkas taaskord ettekirjutuse täitmist edasi, seekord kuupäevale 07.03.2024, eeldusel, et puudutatud isik oli selleks hetkeks tervenenud (töövõimetuslehe andmete kohaselt). 07.03.2024 X terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta, mistõttu rakendati mitteilmumisest tulenevalt ka sunniraha, mida puudutatud isik tänaseni vaidlustanud ei ole. Aastate jooksul on puudutatud isik esitanud korduvalt terviseseisundi hindamisele mitteilmumise osas erinevaid põhjendusi (haigestumised, autoavariid jmt), mistõttu on eluliselt usutav ja põhjendatud arvata, et tegemist on teadliku ja järjepideva vabanduste otsimisega selleks, et vältida terviseseisundi hindamise läbimist. X vanus on taotluse esitamise hetke seisuga 26a ja 4k ning vanusega reservi arvamine toimub, kui täitub vanust 28 eluaastat. Pole eluliselt usutav, et aastate jooksul järjepidevalt juhtub just terviseseisundi hindamise kuupäevadel puudutatud isikuga õnnetusi või haigestumisi ning korduvalt matustel käimist.
16.Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevalt kohustust. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. KRA on viimase ettekirjutuse kohaselt kutsunud puudutatud isiku terviseseisundi hindamisele 15.05.2024 kell 10.35. Kui puudutatud isik KRA poolt tehtud ettekirjutuse täidab, teavitab KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest. Kohus möönab, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks anda KRAle luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni ja mitte kauemaks. Puudutatud isik on kutsutud terviseseisundi hindamisele juba 15.05.2024. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et KVTS § 331 lg 5 p 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede.
5(6)
17.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus KRA taotluse ja annab loa X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33 1 lg 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
18.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning KVTS § 33 1 lg 8 alusel Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine.
19.KVTS § 331 lg 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
20.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist.