Ees Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 12. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2656
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ame 23.10.2023 otsuse nr 134/2023/6449 tühistamise ning kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindajad: Ele-Liis Jõgi, Sergey Saadi
RESOLUTSIOON
1.Jä6a X kaebus rahuldamata.
2.Jä6a menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13. mail 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kä0etoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi ka „vastustaja“ või „KRA“) tegi 23.10.2023 otsuse nr 134/2023/6449 (edaspidi ka „vaidlustatud otsus“), millega tuvastas, et kaebaja terviseseisund vastab
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on kajastatud ka diagnoos M25.5 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid. Liigesevalu).
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 22.11.2023 kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ning kohustada vastustajat terviseseisundi uueks hindamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel on põhjendamatult arvesse võtmata jäetud see, et kaebajal on diagnoositud ka nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaa aga (M51.1) ning pindmine õla- ja õlavarrevigastus, õla- ja õlavarrekontusioon (S40.0). Kaebaja väitel kannatab ta pidevate ja tugevate valude käes ning vajab püsivalt valuvastaseid ravimeid ja füsioteraapiat. Kaebaja hinnangul ei vasta tema terviseseisund nõuetele, kuna tal on mitme tervisehäire koosmõjust ngitud organi või organsüsteemi püsivad funktsionaalsed häired, mistõ6u vajab ta pidevat ravi ega saa väljaõpet läbida, kuna suurendatud füüsiline koormus põhjustab ohu elule.
3.1.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jä6a, selgitades esmalt, et kaebaja terviseseisundit hindas kolm ars , sealhulgas kirurg, kes tuvastas, et kaebaja lülisammas on normaalne, liigesed normaalsed, üla- ja alajäsemete osas õlaliigese liikuvus on vaba ning muud leiud luu- ja lihaskonna osas puuduvad. Kaebaja väidetava seljavaluga seoses märgib vastustaja, et tervise infosüsteemi andmetel on kaebaja 2022. ja 2023. aastal seljavaluga seoses ars de poole pöördunud viiel korral, mil raviks on määratud valuvaigisteid ja antud ravikehakultuuri soovitusi, kusjuures neuroloogi ega taastusraviars juurde ei ole kaebajat suunatud, samu ei tuvastanud patoloogiat 23.05.2023 teostatud alaselja piirkonna röntgenuuring. Õlavaluga seoses märgib vastustaja, et kaebaja pöördus ars poole vahetult pärast 22.06.2023 toimunud traumat ning 30.06.2023 suunas ortopeed kaebaja füsioteraapiasse ning leidis, et kaebaja täiendavat ortopeedi kontrolli ei vaja.
3.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei ole arvesse võtnud kaebaja diagnoose M51.1 ja S40.0, kuna need diagnoosid olid ars le kaebaja terviseandmetest nähtavad, ent terviseseisundit hindav arst märgib lõplikus otsuses üksnes need diagnoosid, mis tema arvamuse kohaselt omavad tähtsust antud hindamise konteks s. Seljaprobleemidega seoses (diagnoos M51.1) selgitab vastustaja, et 23.10.2023 toimunud läbivaatusel kaebajat läbi vaadanud ars d seljaga seotud probleeme ei tuvastanud ning retsep keskuse andmetel on kaebajale seljavalu tõ6u määratud valuvaigisteid kahel korral, mis tähendab, et tegemist ei ole ravile mi6ealluva valuga. Vastustaja leiab, et kuna kaebajal on seljavalu ägenemisi esinenud ca 2-3 korda aastas, ei ole tegemist seisundiga, mis oluliselt ja püsivalt raskendaks kaebaja igapäevaelu ja töötamist. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal tuvastatud rasket selja struktuuride patoloogiat tugeva püsiva liikuvuspiiranguga ning kaebaja töövõime ei ole seljaprobleemide tõ6u püsivalt häiritud, arvestades, et kaebaja on töövõimetuslehel olnud üksikutel kordadel ning lühiajaliselt. Diagnoosi S40.0 osas selgitab vastustaja, et tegemist on ägeda trauma diagnoosiga, mida traumajärgsete terviseprobleemide korral ei pea enam tervisedokumen des kasutama ning selle trauma tagajärjeks olev liigese funktsiooni kahjustust ja valu kajastab diagnoos M25.5. Samas selgitab vastustaja, et diagnoosi S40.0 korral ei vasta isiku terviseseisund nõuetele, kui tegemist on keskmise või raske funktsioonihäirega, mida kaebajal diagnoositud ei ole. Viimaks märgib vastustaja, et ka diagnoosi M25.5 korral ei vasta kutsealune tervisenõuetele juhul, kui esinevad liigeste muud haigusseisundid, millega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille paranemist pole e6e näha, ent selliseid seisundeid ars d kaebaja puhul ei tuvastanud.
3.3.Vastustaja hinnangul puuduvad igasugused tõsiseltvõetavad andmed selle kohta, et perioodi ägeneva seljavalu ning kerge vasaku õlaliigese liikuvuspiirangu tõ6u oleks kutsealuse elu ohus ajateenistuse ajal ning õige ei ole ka kaebaja väide, et füsioteraapia või muu ravi ei ole ajateenistuses võimalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus tuleb rahuldamata jä6a. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 261 lg 1 punk 1 kohaselt tuvastatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisega isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastavad tervisenõuded on KVTS § 261 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrusega nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks e6enähtud tervisenõuded“ (edaspidi „VV määrus 38/2023“). KVTS § 261 lõikest 4 tuleneb, et kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Ame peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Kõnealune hinnang on seega eeskä6 ars erialateadmistele tuginev hinnang.
5.Vastustaja on esitanud kaebajat puudutava kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaardi väljatrüki (dtl. 62 jj), kust nähtub, et 23.10.2023 vaatasid terviseseisundi hindamise raames kaebaja läbi dr. O. Notberg (hindav arst), dr. A. Josing (kirurg) ja dr. T. Kadas k (psühhiaater). Kirurg on seejuures kajastanud diagnoosi M25.5 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid. Liigesevalu) ning märkinud, et „2023 aasta suvel oli autoavarii -- sõide5 tagant autole sisse. Vasaku õlaliigese kontusioon oli. Käis ITK EMO osakonnas -- RÖ -- luupatoloogiat ei ole. Käib [praegu] TAASTUSRAVI tegemas“. Samas on kirurg tuvastanud, et kaebaja lülisammas ja liigesed on normaalsed, õlaliigese liikuvus vaba ning muud leiud puuduvad. Eeltoodud diagnoosi on arvesse võtnud ka hindav arst oma lõppotsuses, kes on muuhulgas märkinud, et „Mureks nimme ja v.õlaliigese valu (liiklustrauma juunis 2023.), saanud taa[s]tusravi (laser ja FT) ja hetkel jätkab edasi (õlaliigese liikuvuse toetamiseks).“
6.Eeltoodust nähtub, et kaebajat läbi vaadanud ars d on võtnud arvesse kaebaja kaebusi, mis puudutavad nii selja- kui õlavalu. Kaebaja terviseseisundit hindavatele ars dele olid kä6esaadavad tervise infosüsteemis olevad kaebaja terviseandmed. Kõnealuste andmete pinnalt ei saa aga järeldada, et kaebaja terviseseisundit oleks vääralt hinnatud. Vastustaja võis vaidlustatud otsuse tegemisel kokkuvõ6es asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud selliseid selja- ja õlavaludega seotud terviseprobleeme, mille tõ6u oleks tulnud tuvastada, et tema terviseseisund ei vasta või aju selt ei vasta nõuetele. Vastustajal on õigus selles, et kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi hindamist käsitlevas otsuses ei pea kajastama üksikasjalikult kõiki varem ars de poolt isikule pandud diagnoose. Oluline on see, et hindamisel oleks varem pandud diagnoose mõistlikult arvesse võetud. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et kaebaja 23.10.2023 läbi vaadanud ars d on arvesse võtnud seda, et kaebaja on eelnevalt pöördunud ars de poole nii seoses seljavaludega kui ka seoses liiklusõnnetuse järel tekkinud valuga õlaliigeses.
7.Mis puudutab seljavalu, siis olukorras, kus tervise infosüsteemist nähtuvalt oli kaebaja 23.10.2023 toimunud terviseseisundi hindamisele eelneva umbes 2 aasta jooksul pöördunud ars de poole seljavalu puudutavate kaebustega 2022. aasta jaanuaris, seejärel 2022. aasta novembris, siis 2023. aasta veebruaris ja mais ning viimaks 2023. aasta juulis, kusjuures raviks määra valuvaigis d
ja/või füsioteraapia, võisid kaebaja terviseseisundit hinnanud ars d kokkuvõ6es asuda seisukohale, et kaebajal ei esine selliseid varem pandud diagnoosile M51.1 vastavaid terviseprobleeme, millest ngituna ei vasta tema terviseseisund nõuetele. VV määruse nr 38/2023 lisa 1 kohaselt ei vasta diagnooside M50-M53 (sh. diagnoosi M51.1) korral isiku terviseseisund nõuetele, kui tegemist on lülisamba tugeva liikuvuse piiratusega, kui MRT-l on tuvastatud diski prolaps koos spinaalkanali ahenemisega, kui töövõime oluliselt häiritud või kui tegemist on anküloseeriva spondüloartriidiga. Kaebaja varasemate terviseandmete ja 23.10.2023 toimunud läbivaatuse tulemusena võis asuda seisukohale, et kaebajal eelkirjeldatud probleeme ei ole. Vastustaja on õiges osutanud sellele, et olukorras, kus kaebaja oli eelnevalt seljavaluga ars poole pöördunud umbes kahe aasta jooksul viiel korral ning kus ta oli töövõimetuslehel olnud vaid lühiajaliselt, ei olnud põhjust asuda seisukohale, et kaebajal on püsivad, ravile allumatud ja töövõimet oluliselt häirivad seljavalud. Seda, et kaebajal seljavalud aeg-ajalt esinevad ning alluvad ravile valuvaigis või füsioteraapiaga, võisid kaebaja terviseseisundit hinnanud ars d järeldada ka sellest, et pärast eelnimetatud ravi määramist ei olnud kaebaja pikema aja jooksul uues seljavaluga ühegi ars poole pöördunud, samu ei olnud ükski arst, kelle poole kaebaja varem seljavaluga pöördus, pidanud vajalikuks MRT-uuringu läbiviimist ega suunanud kaebajat näiteks neuroloogi vastuvõtule. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud andmed ei viita sellele, et kaebajal oleks selliseid seljaga seotud terviseprobleeme, mille tõ6u tulnuks tema terviseseisund nõuetele mi6evastavaks või vähemalt aju selt nõuetele mi6evastavaks lugeda.
8.Mis puudutab õlavalusid, siis asjaolu, et vaidlustatud otsuses ei ole kajastatud diagnoosi S40.0, ei tähenda et kaebaja terviseseisundi hindamisel oleks liiklusõnnetuse tagajärjel saadud trauma ja sellest ngitud kaebused arvesse võtmata jäetud. E-tervisekaardile (dtl 62) tehtud sissekannete kohaselt on 2023. aasta juunis saadud liiklustraumat kaebaja terviseseisundi hindamisel arvesse võtnud nii kirurg dr. Josing kui ka hindav arst dr. Notberg. Seejuures on vastustaja kohtumenetluses õiges selgitanud, et vastavalt VV määruse nr 38/2023 lisale 1 ei vasta diagnoosi S40 (pindmine õla- ja õlavarrevigastus) korral isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vaid siis, kui tegemist on keskmise või raske püsiva funktsioonihäirega. Kaebaja terviseseisundit hinnanud ars d võisid oma erialateadmistele tuginedes asuda seisukohale, et selliseid püsivaid funktsioonihäireid kaebajal ei esinenud. Kaebaja väited ja tema varasemad terviseandmed ei luba järeldada, et kaebaja terviseseisundit hinnanud arst oleks eksinud.
9.VV määruse nr 38/2023 lisa 1 esimesel leheküljel on seejuures märgitud, et üldjuhul tuleb terviseseisund tunnistada tervisenõuetele vastavaks kui isiku üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, ta on terve või paranemas; kui isikul võib esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire, kuid puuduvad haigustunnused, mis põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes; kui isik võib vajada ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist ning kui isiku töövõime on heal või rahuldaval tasemel ning võib esineda ka teatud sooritusvõime piirang, kuid ta on võimeline teenistusülesandeid täitma. Kaebaja varasemad terviseandmed koos 23.10.2023 läbivaatusel tuvastatuga ei viita sellele, et kaebaja terviseseisund ükskõik kas selja- või õlavaludega seotud osas eelkirjeldatule ei vasta. Põhjendamatu on ja terviseandmetele ei tugine kaebaja väide, et valu ravile ei allu. Eelkõige on vastustaja sellega seoses põhjendatult esile toonud selle, et nt valuvaigisteid on kaebajale välja kirjutatud üksikutel kordadel lühiajaliselt. Seega on ebausutav kaebaja väide pidevatest ja ravile mi6e alluvatest valudest. Ka juba eelviidatud asjaolu, et kaebaja on töövõimetuslehel viibinud üksikutel
kordadel ja lühiajaliselt, viitab sellele, et tema puhul ei esine töövõimet oluliselt piiravaid terviseprobleeme.
10.Viimaks, mis puudutab vaidlustatud otsuses märgitud diagnoosi M25.5, siis see ei tähenda seda, et kaebaja terviseseisund tulnuks tunnistada nõuetele mi6evastavaks. VV määruse nr 38/2023 lisast 1 tuleneb, et diagnoosi M25 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) korral vastab isiku terviseseisund nõuetele, kui sellisest haigusseisundist on ngitud kerge funktsioonihäire. Seevastu ei vasta isiku terviseseisund nõuetele, kui sellega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille paranemist pole e6e näha. Vastustaja ars d võisid oma erialateadmistele tuginedes asuda seisukohale, et kaebajal ei esine liigese funktsiooni keskmist ega rasket piiratust, mille paranemist pole e6e näha. Kaebaja väited ei lükka seda hinnangut ümber.
11.Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud sellega, et tervisenõuetele mi6evastavaks loetakse terviseseisund juhul, kui terviseseisundist ngitud tegutsemispiirangud ei võimalda isikul kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse) sisuks olevate tegevustega tegeleda kas põhjusel, et nende tegevustega tegelemine võib tema elu või tervise põhjendamatult suurde ohtu seada või põhjusel, et nende tegevustega tegelemine ei ole funktsionaalsete piirangute või terviseseisundist ngitud erilise ravivajaduse tõ6u kas üldse võimalik või ei ole võimalik nii, et konkreetne isik suudaks neid tegevusi teha koos teiste, tervete isikutega. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele tervisehädadele. Vastustaja on õiges viidanud ka sellele, et ajateenistuse jooksul on tagatud ajateenijatele vajalik ars abi ning vajadusel suunamine ravile. Juhul kui ajateenistuse käigus ilmneb, et kutsealuse terviseseisund siiski ajateenistuse läbimist ei võimalda, vabastatakse ta ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist. Antud juhul ei nähtu kaebaja terviseandmetest, et ajateenistusse asumisel võiks kaebaja elu või tervis ohtu sa6uda rohkem kui mistahes tervel noorel mehel. Samu ei nähtu esitatud andmetest, et kaebaja vajaks pidevalt sellist ravi, mis välistaks ajateenistuse läbimise. Füsioteraapiaga seoses on vastustaja seejuures põhjendatult leidnud, et see võib seisneda ka iseseisvate harjutuste regulaarses tegemises, mida ajateenistuse läbimisega seotud tegevused ei takista. Samas, juhul kui kaebaja vajab muud ravi, suunab ta sellisele ravile väeosa arst.
12.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus teh . Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.