3-23-2655 Osaühingu Eesti Killustik kaebus Nõo Vallavolikogu 19. Haldusasi oktoobri 2023. a otsuse nr 74 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Nõo valla kohustamiseks kaaluda uuesti Unipiha liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmist Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Osaühing Eesti Killustik, lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Siret Siilbek Vastustaja – Nõo vald, volitatud esindajad Raivo Kiisk ja Sven Tarto Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn Jallai Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Eesti Killustik kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. mail 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Osaühing Eesti Killustik (edaspidi kaebaja) esitas 31. juulil 2023 Keskkonnaametile taotluse Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha külas asuva Unipiha liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise keskkonnaloa (kaevandamisluba) saamiseks (registreeritud Keskkonnaameti infosüsteemis KOTKAS numbriga M-125459).
1.1.Keskkonnaamet edastas 5. septembri 2023. a kirjaga nr DM-125459-6 kaevandamisloa taotluse Nõo vallale (vastustaja) arvamuse andmiseks.
1.2.Nõo Vallavolikogu otsustas 19. oktoobri 2023. a otsusega nr 74 mitte nõustuda Unipiha liivakarjääri kaevandamisloa andmisega, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: 1) liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi muutumine, sh veekogu teke; 2) taotlusega hõlmatud ala (Elva metskond 54 kinnistu) asub metsamaa kõlvikul ja rohevõrgustiku koridoris ning Nõo valla üldplaneeringu kohaselt on kavandatud katastriüksusel olemasolev juhtotstarbe säilimine. Üldplaneeringu p 2.10 järgi ei tohi rohevõrgu tagamise tingimusena muuta maakasutust, sh ei tohi karjääri rajamiseks metsa raadata. Kaevandamise käigus on oluliselt häiritud rohevõrgustiku toimimine ning seda mõjutab ka metsamaale veekogu kavandamine; 3) lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldised ca 50 m kaugusel lõunas ja edelas vastavalt Liismäe ja Riivese kinnistutel. Majapidamisi võivad mõjutada karjääris töötavad müra tekitavad kaevandamis- ja transpordimasinad; 4) kaevandamisest on mõjutatud ka lähimate majapidamiste salvkaevude veetase ja -varustatus. Taotluse kohaselt ei tohiks mõjutus olla salvkaevudele oluline, kuid samas toimub kaevandamine taotluse kohaselt osaliselt pealpool ja osaliselt allpool põhjaveetaset, kusjuures põhjaveetaset ei alandata. Kaevandatud maa korrastamise tulemusel mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 7,58 ha ja metsamaa pindala 6,26 ha. Kaevandamise eel tuleb lähiala kaevud kaardistada ning olemasolev seis fikseerida; 5) Nõo valla uue (algatatud) üldplaneeringu koostamisel saab arvestada Unipiha karjääri maavara varuga ja vajadusel ette näha võimalused maavara kaevandamiseks, ning huvitatud osapooled saavad teha kaevandamisega seoses ettepanekuid. Nõo valla üldplaneering valmib eelduslikult enne piirkonna olemasolevate karjääride ammendumist. Keskkonnaamet edastas 1. novembri 2023. a kirjaga nr DM-125459-12 otsuse nr 74 kaebajale.
2.Osaühing Eesti Killustik esitas 22. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada otsus nr 74 õigusvastaseks ning kohustada vastustajat kaevandamisloa taotlust uuesti läbi vaatama ja uuesti kaaluma kaevandamisloale nõusoleku andmist.
2.1.Kohus võttis kaebuse 27. novembri 2023. a määrusega menetlusse ning kaasas sama määrusega arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaameti.
2.2.Keskkonnaamet esitas 22. detsembril 2023 kohtule arvamuse kaebuse kohta ning Nõo vald vastuse kaebusele 27. detsembril 2023.
3.Kohus määras 28. detsembri 2023. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, tõendite, taotluste (sh menetluskulude taotlused ja kuludokumendid) ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
2(13)
3-23-2655
Kaebaja esitas 1. märtsil 2024 täiendava kirjaliku seisukoha ja menetluskulude väljamõistmise taotluse koos kuludokumentidega. Vastustaja esitas vastuväite kaebaja esitatule 14. märtsil 2024 ja kaasatud haldusorgan 15. märtsil 20124.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
4.1.Kuna vaidlustava otsuse tõttu ei ole kaebajal võimalik kaevandamisluba saada, Unipiha liivakarjääris liiva kaevandada ega selle müügist tulu teenida, riivab see kaebaja põhiõigust ettevõtlusvabadusele.
4.2.Otsuse tegemisel on rikutud õigust olla ära kuulatud, ärakuulamise teostamata jätmise tõttu on vastustaja teinud ka sisuliselt ebaõige otsuse. Vaidlustatud toimingu puhul (sarnaselt haldusakti andmisega) tuleb teostada õiguspärast kaalumist ja kohaldada uurimispõhimõtet. Vaidlustatud otsus on sisuliselt põhjendamata.
4.3.Väidetav vastuolu üldplaneeringuga nõusoleku andmisest keeldumise alusena ei ole õiguspärane. Sisuliselt keeldub vastustaja nõusoleku andmisest põhjusel, et kavandamiseks vajalik metsa raadamine mäeeraldisel läheks vastuollu üldplaneeringus sätestatud keeluga. Samas möönab vastustaja, et taotluse kohaselt korrastatakse kaevandatud maa veekoguks ja metsamaaks, ehk maatulundusmaa sihtotstarve säilitatakse. Maapõueseduse (MaaPS) § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Vastustaja viidatud Nõo Vallavolikogu 15. detsembri 2022. a otsusega nr 51 on algatatud Nõo valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olev üldplaneering sisuliselt aegunud. Vastustaja on viidanud võimalusele näha uues üldplaneeringus ette Unipiha liivakarjääri maavara kaevandamise võimalus. Nõusoleku andmise otsustamisel seda kaalutud ei ole. Üldplaneeringu kehtestamisel ei saadudki arvestada Unipiha liivakarjääri ega alles 14. juuli 2023 registrisse kantud liivamaardlaga. Formaalne vastuolu kehtiva, kuid sisuliselt aegunud üldplaneeringuga ei saa olla kaebaja põhiõiguste riivamise aluseks. Vastustaja ei ole kaevandamist Unipiha liivakarjääris sisuliselt välistanud. Ka kehtivat üldplaneeringut on võimalik muuta ja see olnuks praegusel juhul asjakohane.
4.4.Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas ja mil määral metsa raadamine või kaevandamine üldplaneeringuga kaitstavat rohevõrgustiku koridori kahjustab. Igasugune mõjutus ei saa olla kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseks. Vaidlustatavast otsustusest aga ei nähtu, milles seisneb mõju olulisus või milline konkreetne mõju rohevõrgustikule üldse esineks. Ei ole arvestatud ka asjaoluga, et kaebaja on lubanud kaevandamisala mh metsamaana taastada, ega kaalutud mistahes võimalikke leevendusmeetmeid.
4.5.Vastustaja on nõusoleku andmise otsustamisel lähtunud ebaõigetest faktilistest asjaoludest ning jätnud teostamata uurimiskohustuse. Otsuses märgitud kinnistute, mida kaevandamisel tekkiv müra võib mõjutada, kaugus on faktiliselt vale. Kaebaja möönab, et on ise taotluse teinud vea, kuid vastustaja pole andmeid üle kontrollinud. Vea oleks saanud kõrvaldada ka ärakuulamiskohustust täites. Vastustaja ei ole läheduse asuvate kinnistute puhul arvestanud ka kaebaja poolt esitatud leevendusmeemetega.
4.6.Vastustaja ei ole võimalikke keskkonnahäiringuid (sh lähikinnistutele avalduvat mõju) hinnanud ning tugineb suures osas võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus
3(13)
3-23-2655
keskkonnamõjude hinnangut/eelhinnangut läbi viidud ei ole. Vastustajal oli otsustamiseks olemas vähemalt esialgne info, mida kinnitab ka Keskkonnaamet.
4.7.Taotletavas Unipiha liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, mistõttu pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonna salvkaevude ja veekogude veetasemele ja - varustusele. Vastustaja viitab vajadusele olemasoleva olukorda hinnata ja kaevud kaardistada. Seega pole võimalik kindlalt ka väita, justkui oleksid majapidamiste salvkaevud kaevandamisest mõjutatud, ning sellele oma otsustust rajada.
4.8.Vastustaja ei ole üldse kaalunud kaebaja huve, kuigi tegemist on kaebaja ettevõtlusvabadust riivava meetmega. Ei ole selge, mis ulatuses rohevõrgustik kahjustada saaks ning kas või milline mõju oleks keskkonnale, sh rohevõrgustiku toimimisele. Kaalutud ei ole ka võimalust tagada leevendusmeetmetega rohevõrgustiku toimimist ja lähedal asuvate kinnistute võimalikku mõjutatust. Kaalutud ei ole kogukonna huve ega avalikku huvi laiemalt.
4.9.Rajatav karjäär hõivaks kogu katastriüksuse pindalast vaid poole ja ülejäänud osas jääks selle kasutusotstarve muutmata. Katastriüksuse pooles ulatuses ei esineks metsamaa kõlvikul ja rohevõrgustiku koridoris tehtavate kaevandamistöödega seotud võimalikke mõjutusi keskkonnale. Tervelt kinnistult ei olegi vaja metsa raadata ning tervel planeeritava karjääri alal ei asugi metsa.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Kaevandusloa väljastab Keskkonnaamet, kohalikul omavalitsusel on kohustus anda sellele oma arvamus. Vastustaja kujundab arvamuse lähtudes õigusaktidest, vastavusest Nõo valla üldplaneeringule ja olulistest kohalikest huvidest. Üldplaneering on kehtiv kuni uue sama planeeringuala või sama teemat hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni (planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 1).
5.2.Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule on tegemist katastriüksusega millel on kavandatud olemasoleva juhtotstarbe säilimine. Avalik huvi väljendub nii üldplaneeringus endas üldiselt kui ka planeeringus sätestatud tingimustes, mis tagavad näiteks metsa säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtuti ka avalikust huvist.
5.3.Üldplaneeringus on Unipiha liivakarjääri maa-alale (katastriüksus Elva metskond 54, omanik Eesti Vabariik) ette nähtud olemasoleva juhtotstarbe ja rohelise võrgustiku maakasutuse (maatulundusmaa, metsamaa kõlvik) säilitamine. Üldplaneeringu punkti 2.10. järgse rohevõrgustiku säilimise tagamise tingimusena ei tohi muuta maakasutust, sh ei tohi metsa raadata. Rohevõrgustiku toimimist mõjutab ka metsamaale veekogu kavandamine.
5.4.Kaevandamine (ja sellele eeltöö teostamine) mõjutavad ka lähimaid majapidamisi, mille lähimad elamud asuvad karjääri teenindusmaale lähemal kui 100 m. Majapidamisi mõjutavad karjääris müra tekitavad kaevandamis- ja transpordimasinad, kaevandamisest on mõjutatud ka lähimate majapidamiste salvkaevude veetase ja varustatus. Vastustaja tugines arvamuse andmisel ühe asjaoluna sellele, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi.
5.5.Kaebaja viidatud MaaPS § 55 säte puudutab loa andja võimalust loa andmisest keelduda, mitte aga kohalikul omavalitsusel kooskõlastada taotlust.
4(13)
3-23-2655
5.6.Keskkonnaamet on edastanud vastustajale arvamuse andmiseks kaevandusloa taotluse ilma keskkonnamõju hindamise eelhinnanguta. Vastustaja tugines arvamuse andmisel vastustaja pädevuse piires olevatele andmetele.
5.7.Vastustaja ei nõustu etteheidetega vaidlustatud otsuse põhjendamis- ja kaalumisvigade kohta. Kohtupraktika kohaselt ei peagi kohalik omavalitsus arvamuse andmisel asuma täpselt hindama kaevandamise mõjusid olukorras kus Keskkonnaamet ei ole kaevandamise mõju olulisusele hinnangut andnud. Praeguses menetluses on kohalik omavalitsus sooritanud menetlustoimingu, lõpliku haldusakti andjaks on Keskkonnaamet. Vaidlustatud otsuse menetlemisel ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus peab läbi viima täiemahulise ärakuulamise.
5.8.Kaebaja lubadus kaevandamise järgsele metsamaana taastamisele, ei ole piisav rohevõrgustiku koridori säilimiseks loodava karjääri alal. Kohtupraktika järgi on oluline alal asuvate eri tüüpi ökosüsteemide säilitamine. Vastustaja poolt arvamuse andmise menetlemisel ei nähtunud kaebaja kokkulepet konkreetse metsariba säilimise osas.
5.9.Uue üldplaneeringu koostamisel on võimalik (omaniku nõusolekul) arvestada Unipiha liivakarjääri maavara varuga ja vajadusel näha ette võimalused maavara kaevandamiseks. Lisaks antakse soovitused, millega peaks kaevandamistegevuse planeerimisel arvestama. Üldplaneeringu menetluse käigus saavad huvitatud osapooled teha ettepanekuid seoses kaevandamisega
6.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
6.1.Nõo valla üldplaneering on kehtiv kuni uue sama planeeringuala või sama teemat hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni. Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja muu hulgas lähtunud ka avalikust huvist.
6.2.MaaPS §-s 55 ei ole küll keeldumise alusena nimetatud vastuolu üldplaneeringuga. Kuid kohtupraktikas on leitud, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole seotud MaaPS §-s 55 sätestatud keeldumise alustega, kuna see paragrahv puudutab loa andja võimalust loa andmisest keelduda, mitte KOV-i kooskõlastust ning KOV-il on võimalik tugineda argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga. Kohtupraktikas on ka leitud, et kui karjäär kattub kasvõi osaliselt miljöö- ja/või rohealadega st kaevandamine tooks eeldatavasti kaasa roheala hävimise vastavas osas, piisab sellest keelduva arvamuse põhjendamiseks koosmõjus elamute lähedusega piiratud info tingimustes st olukorras, kus Keskkonnaamet ei ole koos taotlusega esitanud KOV-ile keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnangut.
6.3.Vastustaja on kokkuvõtlikult tuginenud piiratud info olukorras asjaolule, et karjäär paikneb metsamaa kõlvikul rohevõrgustiku koridoris ning elamute läheduses (ca 50 m kaugusel). Vastustaja on ka välja toonud, et üldplaneeringu punkti 2.10 järgi ei tohi rohevõrgustiku säilimise tagamiseks muuta maakasutust, sh ei tohi metsa raadata, ning rohevõrgustiku toimimist mõjutab ka metsamaale kaevandamise järgsel korrastamisel kavandatav veekogu.
6.4.Tulenevalt kohtupraktikast on KOV-i seisukoht Keskkonnaametile siduv – Keskkonnaamet ei saa ümber hinnata KOV-i seisukohti ega hinnata nende õiguspärasust, sh ümber hinnata vastustaja seisukohta, et vaidlusalusel kohal kaevandamine on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Asjakohane ei ole kaebaja argument, et kuna taotluse kohaselt korrastatakse kaevandatud maa veekoguks ja metsamaaks, säilitatakse sisuliselt maatulundusmaa sihtotstarve. Liiva kaevandamiseks peab mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 5(13)
3-23-2655
katastriüksuse sihtotstarbeks olema määratud mäetööstusmaa (maakatastriseadus § 181 lg 10), mistõttu ei saa vähemalt kaevandamisloa kehtivuse ajal (taotluse kohaselt 15 a) rääkida maatulundusmaa sihtotstarbe säilitamisest.
6.5.Asjakohatu on seisukoht, et vastustaja peaks täiendavalt põhjendama, kuidas ja mil määral metsa raadamine rohevõrgustiku koridori kahjustab, kui üldplaneering keelab üheselt rohevõrgustiku alal metsade raadamise. Kohtupraktika järgi ei peagi KOV arvamuse andmisel asuma täpselt hindama kaevandamise mõjusid olukorras, kus Keskkonnaamet ei ole kaevandamise mõju olulisusele hinnangut andnud, ning seadusandja ei olegi eeldanud, et KOV peaks arvamuse esitamisel koguma detailseid andmeid, milliseid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ja millisel määral kaevandamistegevusega eelduslikult ületataks.
6.6.Kaebaja lubadusest kaevandamise järgselt ala metsamaana taastada, ei piisa rohevõrgustiku koridori säilimiseks karjääri alal. Kui planeeringuga on ala määratud rohevõrgustikku, ei ole küsimus lihtsalt ala looduslikuna säilimises või tulevikus taas metsana taastamises, vaid alal asuvate eritüüpi ökosüsteemide säilitamises.
6.7.Kuna Unipiha liivakarjääri kaevandamisloa taotlus on esitatud 31. juulil 2023, ei kohaldu sellele 1. augustil 2023 jõustunud MaaPS § 50 lg 10 ja § 55 lg 2 p 13 ning Keskkonnaametil ei ole õigust nõuda karjääri teenindusmaast lähemal kui 100 m asuvate kinnistuste omanike nõusolekut. Samas võib vastustaja tugineda elamute lähedusele, kui need on mäeeraldisele lähemal kui 100 m.
6.8.Kaebaja ei saa tugineda karjääri teenindusmaast väljapoole jääva metsaala säilimisele, kui võimalikule leevendavale meetmele, kui kaebajal ei ole kokkulepet konkreetse metsariba säilitamise osas.
6.9.Keskkonnaamet on nõus kaebajaga, et potentsiaalset mürahäiringut on võimalik hinnata või fikseerida ja vajadusel ette näha leevendusmeetmed kinnistutele ulatuva mõju vähendamiseks. Vastustajal oli taotlusmaterjalina esialgne info arvamuse koostamiseks. Tegelike leevendusmeetmete vajadust kaalub Keskkonnaamet edasises kaevandamisloa menetluses lähtudes menetluse jooksul kindlaks tehtud mõjudest. Menetluse algusetapis ei saagi ümber lükata kõiki kahtlusi võimalikest keskkonnamõjudest. MaaPS § 49 lg-s 6 toodud arvamuse esitamine ei piira keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lg 22 kohaselt KOV-i õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
6.10.Keskkonnaamet nõustub kaebajaga, et otsus nr 74 on vastuoluline veetaseme ja -varustuse osas. Mõju arvutuslik ulatus on võimalik menetluse jooksul täiendavalt välja selgitada ja praktiline hinnang anda kaevandamise käigus. Tavapärane on nt kaevude kaardistamine ja olemasoleva olukorra fikseerimine ning seda tehakse mõnel juhul isegi kaevandaja huvides, et oleks olemas algandmed, mida on võimalik võrrelda kaevandamisaegsete andmetega.
6.11.KOV-i arvamuse õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada seda, kas KOV-il oli arvamuse kujundamisel võimalus arvestada KMH või KMH eelhinnanguga tegevuse mõju ulatuse ja olulisuse kohta, kuid Keskkonnaametil ei ole kohustust anda KMH eelhinnang enne KOVilt arvamuse küsimist. KOV-idelt ei eeldata arvamuse põhjendamisel keskkonnakaitseliste eriteadmiste kasutamist, vaid oodatakse põhimõttelist arvamust. KOV-ilt ei saa nõuda põhjalikku analüüsi leevendusmeetmete asjakohasuse ja piisavuse kohta ning olukorras, kus KOV-il on arvamuse esitamiseks lühike aeg, läbi pole viidud keskkonnaalaseid uuringuid.
6(13)
3-23-2655
6.12.KMH, sh ka KMH eelhinnangu, eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH läbiviimise kohustuse eesmärk ei ole arendaja huvide kaitse.
6.13.Vastustaja on tuginenud arvamuse andmisel nii asjakohastele (elamute lähedus, ala paiknemine rohevõrgustiku koridoris) kui ka teatud ulatuses leevendavatele (müra, tolm) argumentidele. Vastustaja andis arvamuse piiratud informatsiooni olukorras. Vastustaja tegi menetlustoimingu ning lõpliku haldusakti annab Keskkonnaamet. Seetõttu ei saa eeldada, et vaid kahekuulises arvamuse andmises menetluses peab KOV viima läbi täiemahulise ärakuulamise. Huvide kaalumise puhul on oluline, et vaidlusalune karjäär asub riigimaal ning kohtupraktikas on rõhutatud, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada riigile kuuluvat maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides. Vastustaja võib arvamuse andmisel piiratud informatsiooni olukorras tugineda elamute lähedusele ja karjääri paiknemisele rohevõrgustikus.
6.14.Karjääri rajamisega hävineb karjääri alal olev ökosüsteem, mis on rohevõrgustiku osa. Siinjuures ei oma tähtsust, kui suur osa on tegelikult karjääri alast metsaga kaetud ja milliste elupaiganõudlusega liikide jaoks sobib lageraie või mitte sest, mets ei ole ainuke rohevõrgustikus asuv ökosüsteemi tüüp.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on esitanud kaebuse vaidlustatud otsustuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks tema taotlus uuesti läbi vaadata ja kaaluda kaevandamisloa nõusolekut andma.
8.Vaidlus puudub selles, et Unipiha liivakarjäär asub Tartu maakonnas Nõo vallas Unipiha külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Elva metskond 54 (tunnus 52801:011:0384). Taotletava Unipiha liivakarjääri mäeeraldise pindala on 11,55 ha ning koos teenindusmaaga 13,84 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Unipiha liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 j 2, vastavalt 286 000 m3 ja 384 000 m3. Maa-ameti korraldusega nr 1-17/23/1562 kanti Unipiha liivamaardla 14. juulil 2023. a maavarade registrisse (dtl 15-16). Kaebaja taotles kaevandamisluba 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 47 000 m3. Taotlusest (dtl 18-24) ilmneb, et kaevandatava maavara kasutamise sihtotstarbeks on tsiviilja teedeehitus, ning et kaevandatud maa on kavas korrastada keskkonnaloa kehtivuse jooksul, kaevandatud maa kasutusotstarbeks jääb maatulundusmaa (tehisveekogu ja metsamaa).
9.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsus riivab tema kui ettevõtja õigusi, st tegeleda ettevõtlusega kaebaja valitud tegevusalal. Samas ei ole kaevandamisloa taotlejal õigustatud ootust luba igal juhul saada (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17563, p 11.2), kuna ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada riigi omandis oleval maal asuvat maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. mai 2013. a otsus asjas nr 5-20-2, p 29 ja seal viidatud praktika). Kohus nõustub, et kaebajal on aga subjektiivne õigus kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga kooskõlas olevale õiglasele ja õiguspärasele haldusmenetlusele.
10.Kaevandamiseks peab üldjuhul olema kaevandamisluba, välja arvatud juhtudel kui maapõueseadus sätestab teisiti (MaaPS § 42 lg 1). 7(13)
3-23-2655
Keskkonnaloa andmise pädevus on Keskkonnaametil (MaaPS § 48), kes loa andjana saadab kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates (MaaPS § 49 lg 6). Kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) lai kaalumisruum ning kujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus sekkuda juhul, kui KOV on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-1247/27, p 10 ja seal osundatud praktika).
11.Kaebaja väitel on vastustaja rikkunud otsuse tegemisel kaebaja õigust olla ära kuulatud, samuti uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust ja kaalumisreegleid. Kaebaja hinnangul on ärakuulamiskohustuse rikkumine kaasa toonud ka sisuliselt ebaõige otsuse.
12.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esemeks olev keelduv otsus (dtl 34-35) on oma õigusliku olemuse poolest menetlustoiming. Kuigi tegemist ei ole haldusaktile omase regulatiivse otsustusega, on siingi tegemist kirjalikus vormis kaalutlusõigusel põhineva seisukohavõtuga, mille motiveerimise vajadust on kohtupraktikas rõhutatud. Samas ei saa sellele menetlustoimingule otseselt laiendada HMS §-s 56 haldusakti motiveerimisele sätestatud nõudeid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p 10) . Samas kehtivad kaalutlusõiguse teostamisel kirjalikult vormistatud menetlustoimingu põhjendustele kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga sarnaselt üldisemad põhimõtted (HMS § 4 lg 2), mh peavad olema arvesse võetud asjakohased kaalutlused ning kõrvale jäetud asjakohatud. Kohus möönab, et vastustaja põhjendused vaidlustatud otsuses pole nende ulatuslikku sisu arvestades kuigi ulatuslikud. Samas tuleb arvestada, et tegemist on menetlustoimingu (mitte lõpliku haldusaktiga) ning vastustaja on pidanud seisukoha võtma piiratud teabe olukorras, sh ilma KMH või KMH eelhinnangut omamata ning piiratud ajaraamis (kahe kuu jooksul).Vaidlustatud otsusest nähtub vastustaja ühemõtteline keeldumine kooskõlastuse andmisest. Kohtu hinnangul on vastustaja oma keelduvat vastust piisavalt põhjendanud, otsustamisel analüüsitud erinevaid aspekte välja tuues (vt käesoleva otsuse p 1.2). Seetõttu pole alust pidada vastustaja otsust ainuüksi põhjendamisnõuete mittejärgimise argumendil vormiliselt õigusvastaseks. Põhjendustes sisalduvate õiguslike aluste asjakohasust ning kaalutluste sisulist õiguspärasust ja piisavust hindab kohus allpool.
13.Kaevandamisloa andmisest keeldumise alused sätestab MaaPS § 55. Kohtupraktikas on rõhutatud, et KOV ei ole kaevandamisloale nõusoleku andmist kaaludes jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud alustega, millest tuleb lähtuda Keskkonnaametil loa andmist või sellest keeldumist otsustades (viidatud otsus asjas nr 3-20-124, p 10). Kujunenud kohtupraktika järgi tuleb KOV-l otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on kohtupraktikas peetud nõusolekust keeldumisel näiteks seda, kui kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, aga ka kui kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (viidatud otsus asjas nr 3-20-1247, p 10 ja seal osundatud praktika).
14.Kaebaja ei nõustu esmalt vaidlustatud otsuse põhjendusega, et kaevandamisloa andmiseks ei saa nõusolekut anda vastuolu tõttu üldplaneeringuga1. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ära märkinud, et taotlusega hõlmatud ala (Elva metskond 54 kinnistu) asub metsamaa kõlvikul ja
rohevõrgustiku koridoris ning Nõo valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kavandatud katastriüksusel olemasoleva sihtotstarbe säilimine. Otsuses viidatud üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.10 sätestatud rohevõrgustiku säilimist tagavatest kasutus- ja ehitustingimustest tuleneb, et olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh ei tohi metsi raadata (va elektriliinide kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks). Kaebaja ei sea kahtluse alla, et kõnealune kinnistu asub metsamaa kõlvikul ja rohevõrgustiku koridoris. Kaebajal on õigus selles, et MaaPS §-s 55 ei ole kaevandamisloa andmisest keeldumise aluste hulgas ette nähtud vastuolu üldplaneeringuga. Samas tuleneb ülal viidatud kohtupraktikast, et KOV ei pea lähtuma nõusoleku andmist otsustades loa andmise keeldumise alustest, vaid põhimõttelisest võimalusest kaevandamist lubada. Seejuures ei ole lubamatu ka tugineda vastuolule kehtiva (üld)planeeringuga ega üldplaneeringus sätestatud eesmärkidega (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-20-1247 p 10, Riigikohtu 14. veebruari 2024. a otsus asjas nr 3-21101, p 26). Vastustaja on leidnud, et kaevandamise käigus oleks oluliselt häiritud rohevõrgustiku toimimine ning seda mõjutab ka metsamaale veekogu kavandamine. Vastustaja peab asjakohaseks tugineda metsa raadamise keelule vaatamata sellele, et loataotluse kohaselt on kaebaja eesmärgiks maatulundusmaa otstarbe säilimine, kuna kaevandamise järel on kavas maa-ala korrastada. Maavara (sh liiva) kaevandamiseks peab mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa katastriüksuse sihtotstarbeks olema määratud mäetööstusmaa (maakatastriseaduse § 181 lg 10), mistõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaevandamisloa kehtivuse ajal ei ole võimalik samaaegselt maatulundusmaa sihtotstarbe säilitamine. Kinnisasja sihtotstarvet ei muuda ega mõjuta kaevandamisloa olemasolu. Seda kinnitavad ka maakatastriseaduse § 18 lg‐d 2 ja 6, mille järgi saab katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimuda ainult KOV üksuse detail- või üldplaneeringu või viimase puudumisel eraldi KOV volikogu otsuse alusel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 20). Maatulundusmaa on MaaKS § 181 lg 9 kohaselt põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
15.Asjaolu, et Nõo vald on menetlemas uut üldplaneeringut2, ei anna alust eirata senise planeeringu regulatsiooni ega kahelda kehtiva planeeringu kohaldatavuses. Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrus nr 15, millega praegune üldplaneering kehtestati, on vallavolikogu vaidlustatud otsuse ning ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtiv haldusakt ning asjaolu, et vastustaja möönab üldplaneeringu kaasajastamise vajadust, ei lõpeta üldplaneeringu kehtivust (vt haldusakti kehtivuse eeldused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-s 2). Üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav üldplaneering vastavalt planeerimisseaduses ettenähtud nõuetele (PlanS § 93 lg 1). Kui ka vastustaja on tulevase üldplaneeringu menetluses möönnud Unipiha liivakarjääri maavara kaevandamise võimalust edaspidi, ei saa sellele arvamusele veel tugineda. Nagu ka vastustaja on vaidlustatud otsuses asjakohaselt märkinud (dtl 35, kolmas lõik), annaks uue üldplaneeringu menetluses huvitatud isikute kaasamine võimaluse muu hulgas ka maaalade juhtotstarbe ja kaevandamisvõimaluste osas arvamust avaldada. Põhimõtteliselt on kaebajal õigus, et võimalik on ka üldplaneeringu muutmine ning seda ka maa-ala juhtotstarbe osas. Küll aga ei saa üldplaneeringu muutmine selle olemust, üldistatuse taset ja eesmärke (PlanS § 74 lg 1, § 75) silmas pidades toimuda kergekäeliselt üksiklahenduste huvides.
Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 75 lg 2).
16.Kaebaja märgib, et arvestades Unipiha liivakarjääri liivamaardla registrisse kandmise aega (14. juuli 2023) ei saadudki seni kehtivas üldplaneeringus sellise kaevandamisvõimalusega arvestada. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu aga ainumäärav, sest vastustaja ei ole otsustamisel tuginenud ainult formaalselt vastuolule üldplaneeringuga. Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toodud kaalutlustes pööranud tähelepanu nii vajadusele vältida häirivat toimet rohevõrgustiku toimimisele, mis hõlmab ka kaevandamisega seoses veekogu kavandamist, kui ka teisalt rõhutanud liivakarjäärist lähtuvat mõju (müra, tolm) läheduses asuvatele majapidamistele ning kaevandamise mõju nende salvkaevude veetasemele ja -varustatusele.
17.Kaebaja heidab vastustajale ette võimalike keskkonnahäiringute, sh läheduses asuvatele kinnistutele avalduva mõju hindamata jätmist. Hoolimata haldusorgani tegevusele omasest uurimiskohustusest tuleb praegusel juhul arvestada, et KOV-l ei olnud otsustamisel kasutada KMH ega KMH eelhinnangut ning sellises dokumendis sisalduvaid andmeid ega eriteadmisi. Keskkonnaametil ei ole kehtivast õigusest tulenevat kohustust selline hinnang enne KOV-lt arvamuse küsimist esitada. Seega ei muuda vastustaja otsustust õigusvastaseks asjaolu, et KMH-d ega KMH eelhinnangut pole eelnevalt läbi viidud. KOV-l puudub ka kohustus anda valdkonnaspetsiifiline arvamus sama detailsuse astmega nagu seda tuleb teha Keskkonnaametil kaevandamisloa andmise otsustamiseks pädeva haldusorganina. Seda on kinnitanud ka varasem kohtupraktika (vt viidatud otsus asjas nr 3-21101, p 30 ja seal osundatud praktika). Vastustaja on põhjendatult lähtunud otsustamise ajal talle teadaolevast informatsioonist ning sai sellele oma kaalutlused rajada ning tal puudub kohutus endal täiendavaid keskkonnauuringuid teha. Viidatud otsusest tuleneb ka, et tulenevalt ettevaatuspõhimõttest võib kohalik omavalitsus kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus asjaolud võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud eeldust ümber ning kus Keskkonnaaamet ei olnud otsustanud KMH tegemist. Sellisel juhul on Keskkonnaametil võimalik korraldada KMH pärast kaevandamisloa kooskõlastamata jätmist. Kohus peab usutavaks ja tõenäoliseks, et kavandatava kaevandamistegevusega kaasneks selle tegevuse olemusest tulenev mõju läheduses asuvatele majapidamistele (sh raskemasinate tegevusest tingitud müra) ja nende veevarustusele. Samuti rohekoridori kooslustele. Arvesse tuleb võtta ka, et vastustajal tuleb tegutseda ajaliselt piiratud olukorras ning vastavalt MaaPS § 49 lg-le 6 otsustada kas anda nõusolek või sellest keelduda vaid kahekuulise tähtaja jooksul. Sedavõrd lühikese aja jooksul ei ole KOV-l võimalik koguda ega analüüsida kuigivõrd üksikasjalikult erinevaid mõjutusi ega neid leevendavaid abinõusid. Arvestades vastustaja võimalusi ja tema kasutuses olnud teavet ei ole vastustaja teinud kohtu hinnangul kaalumisvigu, mis tingiks tema otsustuse õigusvastasuse.
18.Vastustaja on ühena nõusoleku andmisest keeldumise põhjendustest märkinud, et kaevandamise käigus on oluliselt häiritud rohevõrgustiku toimimine ning seda mõjutab ka metsamaale kaevandamise tulemusena veekogu tekkimine. Vastustaja viitab seejuures ka üldplaneeringus sätestatud metsa raadamise keelule. Kaebaja väitel ei ole vastustaja rohevõrgustikule avalduvat mõju hinnates arvesse võtnud võimalike leevendusmeetmete kasutamist ning vaidlustatavast otsustusest ei nähtu, milles seisneb mõju olulisus või milline konkreetne mõju rohevõrgustikule üldse esineb. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja pole võimalikke keskkonnahäiringuid hinnanud ning tugineb suures osas võimalikele keskkonnamõjudele. Nagu eelnevalt märgitud, pidigi vastustaja KMH või KMH eelhinnangu 10(13)
3-23-2655
puudumisel langetama otsustuse talle teadaoleva info põhjal ja võis puuduliku teabe olukorras lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.
19.Kaebaja väitel on seoses tuginemisega metsa raadamise keelule oluline arvestada, et rajatav karjäär hõlmaks vaid poolt katastriüksuse pindalast ning tervel planeeritava karjääri alal ei asugi metsa, mistõttu pole metsa raadamine vajalik kogu maaüksusel. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani lähenemisega, et keskkonnahäiringu hindamisel ei saa lähtuda üksnes metsa olemasolust ja ulatusest ning mõjust metsale, vaid katastriüksuse ökosüsteemide toimimisest ulatuslikumalt. Seega ei anna ka metsa osaline kasvamine ja osalise raadamise vajadus alust piiratud teabe olukorras välistada olulist mõju ökosüsteemidele ja rohevõrgustiku toimimisele, et nõustuda kaevandamisloa andmisega. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et kui karjäär kattub kasvõi osaliselt miljöö- ja/või rohealadega ning kaevandamine tooks eeldatavasti kaasa roheala hävimise vastavas osas, piisab piiratud info tingimustes sellest keelduva arvamuse põhjendamiseks koosmõjus elamute lähedusega (viidatud otsus asjas nr 3-20-1247, p 30).
20.Vastustaja on otsustamisel välja toonud kaevandamistegevuse võimaliku mõju (müra, tolm) lähikinnistute majapidamistele. Kaebaja väitel on vastustaja vaidlustatud otsuse lähtunud ebaõigetest andmetest, välja tuues kaevandamisest mõjutatud kinnistute kaugusena 50 m. Kaebaja möönab, et on ise eksinud andmeid taotlusesse märkides, kuid peab vastustaja eksimuseks, et viimane pole õigeid vahemaid uurimispõhimõtet järgides välja selgitanud. Kaebaja selgitab kinnistute asukoha kohta järgmist. Liismäe kinnistu elamu jääb Unipiha liivakarjäärist ~ 90 m kaugusele teisele poole teed ning taotletava piiri ja tee (maja) vahele jääb omakorda 25 m laiune metsariba karjääri pindalast 100 m raadiusesse elamust jääb 125 m2 ehk ca 0,1% ning et sellesse alasse jääb karjääri nurk ja nõlvatervik, kus tööde ajaline kestvus on eeldatavalt 1-2 päeva. Liisimäe kinnistu elamust jääb kaebaja selgitustes kohaselt ligikaudu 90% karjääri pindalast jääb kaugemale kui 200 m (vt ka Maa-ameti katastrikaardi väljavõte dtl 30). Riivese kinnistu elamu kohta märgib kaebaja, et see asub Unipiha liivakarjäärist ~76 m kaugusel. Seejuures jääb elamust 100 m raadisusesse vaid 1,2% karjääri pindalast, kuhu on ette nähtud rajada müratõkke vall (Maa-ameti katastrikaardi väljavõte, dtl 31). Kohtumenetluses on tõepoolest ilmnenud ebatäpsus lähikonnas asuvate elamute kauguse osas kavandatavast kaevandamisalast. Iseenesest võib nõustuda kaebajaga ka selles, et hoolimata kaebaja eksimusest loataotlust täites pidanuks vastustaja veenduma otsustamisel aluseks olnud asjaolude õigsuses. Samas on aga asjakohane kaasatud haldusorgani sesiukoht, et mõju (müra) võimalikkust tuleb tunnustada ka 100 m raadiuses asuvate hoonete puhul. Vaidlust ei ole, et lähimad elamud asuvad karjääri teenindusmaale lähemal kui 100m. MaaPS § 50 lg-st 10 (alates 1. augustist 2023 kehtivas redaktsioonis) tuleneb, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada selle kinnistu omaniku nõusolek ning MaaPS § 55 lg 2 p 13 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud eelnimetatud isiku nõusolekul. MaaPS § 1357 lg 1 kohaselt ei kohaldata MaaPS § 50 lg-t 10 ja § 55 lg 2 p 13 enne 1. augusti 2023 antud kaevandamislubadele ning menetluses olevatele kaevandamisloa andmise või muutmise taotlustele. Küll aga on võimalike mõjutuste hindamisel kohtu hinnangul asjakohane arvestada eeltoodud normides oluliseks peetud vahemaad (lähemal kui 100 m) ka sarnases kontekstis kaevandamiseks nõusoleku andmise otsustamisel. Kohus leiab, et vastustaja poolt tegelikkusest mõnevõrra väiksema kauguse (mis tugineb kaebaja enda täidetud taotluse andmetel) märkimine ei muuda vastustaja otsustust lõppkokkuvõttes 11(13)
3-23-2655
õigusvastaseks. Arvestades elamute kaugust ja paiknemist kavandatava kaevandamisala suhtes ei ole alust arvata, et vastustaja hindaks kaevandamisloa andmise võimalikkust ka täpsustatud andmete alusel teisiti. Eelpool viidatud normidest tulenevalt on ka 100 m pikkust vahemaad peetud selliseks, millest lähemal kaevandamiseks on kaevandamisloa andmine lubatav vaid omaniku nõusolekul. Kuigi MaaPS § 50 lg 10 ei ole kohaldatav enne 1. augusti 2023 esitatud loataotluse (sh praeguse vaidluse ajendanud taotlus) menetlemisel, väljendab see norm hetkel kehtiva õiguse arusaama elamu ja mäeeraldise või selle teenindusmaa vahelisest mõistlikust kaugusest, mille puhul tuleb eeldada mõju elamu-või maaomaniku õigustele ja huvidele. Elamute läheduse ja neile kaevandamisest lähtuva mõju arvestamine on vaieldamatult üks asjakohastest kaalutlustest KOV-i nõusoleku andmise otsustamisel
21.Kohus leiab sarnaselt kaasatud haldusorganiga, et vastustaja seisukoht seoses mõjuga veevarustusele ja kaevudele on kahetine – ühelt poolt tunnustatakse küll mõju olemasolu, kuid teisalt mööndakse vajadust olukorra fikseerimiseks ja kaardistamiseks. Samas ei pea kohus vastustaja vastavaid põhjendusi kaalutlusvigaseks. Olukorras, kus vastustajal tuli otsustada ilma eelnevalt KMH või KMH eelhinnangut saamata, ei saa eeldada, et vastustaja oleks langetanud veevarustuse mõju osas täpsema otsustuse. Kasvõi juba olukorra fikseerimise ja kaardistamise vajaduse teadvustamine viitab kahtlusele negatiivse mõju olemasolus. Kaasatud haldusorgani selgituste kohaselt on kaevude kaardistamine ja olemasoleva olukorra fikseerimine ka praktikas tavapärane (vt kaasatud haldusorgani vastus kaebusele, p 3.3.6; dtl 66). Kaasatud haldusorgan on sarnaselt vastustajaga möönnud kaevandamise mõju nii pinna- kui ka põhjaveerežiimile, kuid ei ole pidanud mõju eeldatavalt oluliseks. Siiski möönab kaasatud haldusorgan lokaalset ja lühiajalist mõju, selgitades, et kavandatava kaevandamise käigus ei alandata veetaset (karjäärist ei pumbata vett välja) ning varu kaevatakse välja järk-järguliselt. Samas on kaasatud haldusorgan rõhutanud, et mõju arvutuslik ulatus on võimalik menetluse jooksul täiendavalt välja selgitada.
22.Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks ka põhjusel, et vastustaja ei ole kaalumisel arvestanud võimalike leevendusmeetmetega ega ka kaebaja lubadusega kaevandamisala ning muu hulgas metsamaana taastada. Kohus nõustub kaebaja ja kaasatud haldusorganiga selles, et vastustajal oli olemas elementaarne teave, et hinnata mõjutusi läheduses asuvatele kinnistutele (müra, tolm). Kaebaja oli ka keskkonnaloa taotluse p-s 7 (dtl 22-23) ära märkinud eeldatava mürataseme ning tahkete osakeste võimaliku heitkoguse. Kohtupraktika on KOV-i kohustuse ulatust leevendusmeetmete hindamisel eristanud aga sõltuvalt sellest, ka KOV-l oli kasutada KMH või KMH eelhinnangu andmed või mitte (vt viidatud otsus asjas nr 3-20-1247,p 25). Praegusel juhul vastustajal sellist teavet kasutada ei olnud. Kohtupraktika on leevendusmeetmete asjakohasuse ja piisavuse hindamist pidanud Keskkonnaameti ülesandeks ega ole ilma KMH või KMH eelhinnangus sisalduva ekspertteadmiseta pidanud põhjendatuks nõuda KOV-lt leevendusmeetmete üksikasjalikku analüüsi (nt Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2023. a otsus haldusasjas nr 3-21-438, p 12.1). Seega ei saa kohtu hinnangul ka praeguses asjas teha järeldust, et kaebaja põhjendused ja neil tuginev otsustus oleks piiratud teabe ja ajalist olukorda arvestades kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastased.
23.Kaebaja väitel on vastustaja jätnud kaalumisel arvesse võtmata avaliku huvi, millena kaebaja näeb huvi teedeehituse ja -paranduse vastu, mis teenib ka kohaliku kogukonna huve. On tõsi, et vastustaja ei ole sellist huvide kaalumist vaidlustatud otsuses sõnaselgelt väljendanud, kuid ilmselgelt saab avalikuks ning kohaliku kogukonna huviks pidada lisaks teede korrashoiule ka rohevõrgustiku toimimist ja häiringute vältimist või nende taseme kontrolli all hoidmist. Sellistele asjaoludele on vastustaja kõrvuti taotleja eesmärkide ning ka lähikinnistute omanike huvidega osundanud. Kohus möönab, et vastustaja ei ole sellist huvide kaalumist ja võrdlemist üksikasjalikult sõnastanud, kuid ei nõustu kaebajaga, et huvide 12(13)
3-23-2655
kaalumine oleks läbi viimata. Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole mitte kohaliku, vaid riigielu küsimus. Maavarade säästlikku kasutamist kavandades tuleb lähtuda üleriigilisest perspektiivist ja huvist. Üksikul omavalitsusel ei ole ülevaadet maavarade levikust ning nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest ning kohalik omavalitsus ei saa langetada lõplikku otsust selle kohta, kas piirkonna vajadus näiteks tee-ehituse materjali järele on tagatud või mitte (viidatud otsus asjas nr 3-21-101, p 31 ja seal osundatud praktika).
24.Kaebaja on arvamusel, et väidetavalt õigusvastasele lõpptulemusele on viinud ka kaebaja ära kuulamata jätmine haldusmenetluses. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt ärakuulamiskohustuse olulisuse osas. Samas ei sätesta ka HMS § 40 õigust olla ära kuulatud ega haldusorgani vastavat kohustust absoluutse õiguse ja kohustusena. Ärakuulamine on HMS § 40 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ette nähtud kohustuslikuna vaid haldusakti ja toimingu, kuid mitte menetlustoimingu puhul (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-438, p 9.4). HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vaidlust pole, et praeguse vaidluse tinginud haldusmenetlus on alanud kaebaja taotluse alusel. Kaebaja heidab küll vastustajale ette ka uurimispõhimõtte rikkumist ja täpsustuste küsimata jätmist, kuid samas tuleb silmas pidada, et haldusorgan lähtub ka HMS § 5 lg-s 1 sätestatud vormivabaduse põhimõttest ning ülal viidatud kohtupraktika ei ole nõudnud MaaPS § 49 lg 6 alusel tehtava menetlustoimingu puhul põhjalikku uurimist ega analüüsi nõudvaid tegevusi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et selles sättes ette nähtud menetlustoiming ei eeldagi samas mahus ärakuulamist nagu lõpliku haldusakti puhul, mille kaevandamisloa puhul annab Keskkonnaamet (viidatud otsus asjas nr 321-438, p 9.4). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka ärakuulamisviga, mis võiks tingida vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse.
25.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus – avaliku võimu tegevuse õigusvastasus – puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebus jääb seega täielikult rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
26.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Nende võimalikud menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti nende enda kanda.