Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2073
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. juuli 2022. a ettekirjutuse ja 31. augusti 2022. a vaideotsuse tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2023. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
8.veebruari 2024. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-22-2073 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, Q ja C nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 21.04.2020 määrusega asjas nr 2-20-114576 Xle ettepaneku tasuda alates 13.04.2020 Qle elatist 292 eurot kuus. Makseettepaneku määruse alusel esitas Q ema C 21.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks.
2.SKA määras 22.05.2020 otsusega nr P10O-2020-23533 Qle elatisabi 21.04.2020 kuni 17.09.2020 100 eurot kuus. Xle toimetati otsus kätte 01.06.2020 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
3.SKA maksis 22.05.2020 otsuse alusel Qle 21.04.2020 kuni 17.09.2020 elatisabi kokku 481,67 eurot.
4.Tallinna Ringkonnakohus mõistis 07.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-114576 Xlt Q kasuks välja elatise 98,30 eurot kuus alates 01.04.2020 kuni Q täisealiseks saamiseni (otsuse resolutsiooni p 5.3).
5.SKA saatis 15.11.2021 Xle teate T17-2021-400 elatisnõude kohta ettepanekuga tasuda riigile üle läinud elatisnõue hiljemalt 15.05.2022.
6.SKA 18.07.2022 ettekirjutusega nr T17-2022-274 kohustati X tasuma riigile üleläinud elatisnõue 481,67 eurot hiljemalt 30 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest.
7.X esitas ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille SKA jättis 31.08.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/37147-2 rahuldamata.
8.X esitas 30.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 18.07.2022 ettekirjutuse ja 31.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega asjas nr 2-20-114576 tuvastati, et kaebaja osaleb lapse ülalpidamisel. Seega on lapse ema poolt SKA-le esitatud taotlused alusetud. Välja mõistetud elatise puhul on tegemist vanemate poolt tehtud kulutuste vahega. Riigilt elatisabi saamiseks on esitatud valeandmeid. Seetõttu on SKA haldusaktid tühised. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg 2 võimaldab saada elatisabi pahatahtliku kohtusse pöördumise korral. SKA-l puudus PHS § 57 lg-test 1 ja 3 tulenev alus elatisabi määramiseks. PHS § 57 lg 3 ei ole rakendatav olukordades, kus lapsevanemale asetatud ajutine kohustus on väiksem kui seaduses märgitud elatisabi (100 eurot). PHS § 57 lg 3 on põhiseadusevastane, võimaldades piirata isiku põhiõigusi ilma seadusliku aluseta ning asetada isikule alusetuid ning ülepaisutatud kohustusi. Kehtiva õiguse kohaselt toob lapse ülalpidamiskohustuse tahtlik mittetäitmine kaasa kriminaalvastutuse. Olukord, kus lapsevanemaid, kes täidavad ülalpidamiskohustust, peetakse automaatselt elatisvõlglasteks ning asetatakse kurjategijatega ühele pulgale, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Riigi poolt makstav elatise miinimummäärast sisuliselt kolm korda väiksem summa, mida peab kaebaja lapsele tasuma, ei ole defineeritav elatisena. Legaaldefinitsioone tuleks täpsustada. SKA ei ole ettekirjutust tehes järginud haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevat uurimiskohustust. Samuti ei saa ettekirjutuses viidatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS)
2(6)
3-22-2073 § 32 lg 1 olla ettekirjutuse tegemise aluseks. SKA ei kuulanud enne ettekirjutuse tegemist kaebaja vastuväiteid ära. SKA on elatisabi suuruse valesti arvutanud. Õige summa pidi olema 478,79 eurot ja arvestuse aluseks olev baassumma pidi olema 98,30 eurot kuus.
Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu.
Elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisenõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Elatisabi maksmise tingimused olid täidetud (vt ka PHS § 52 lg 1). Elatisabi otsuse tegemisest elatisabi võlgnikku eelnevalt ei teavitata. Küll aga on võlgnikul õigus otsuse saamisel esitada elatisnõudele vastuväide ning tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (PHS § 54 lg 2). Juhul kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab SKA PHS § 54 lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, s.o enne 150 päeva täitumist (PHS § 49 lg 3). Kui elatisabi maksti hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud või kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis mõistetaks välja või kui kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile, nõutakse makstud elatisabi tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1 p-d 1–3). Kui lapsel oli õigus nõuda ülalpidamist, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kaebajalt lapse kasuks elatis välja. Sellest järeldub, et kaebaja ei täitnud ülalpidamiskohustust piisaval määral. Kohtuotsus jõustus 27.09.2021 ning see on alusdokument elatisabi tagasinõudes (PHS § 57 lg 3). PHS § 58 lg 1 kohaselt võib SKA elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist SÜS-s sätestatud korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada oma vastuväiteid. Kaebajat teavitati nõudest 15.11.2021 ning tehti ettepanek nõue rahuldada. Kaebaja luges teavitust samal päeval. Kaebaja nõuet ei rahuldanud ja vastuväiteid ei esitanud. Kaebaja on ära kuulatud ja uurimispõhimõtet on järgitud. Elatisnõude arvestuses toodud summad olid ettekirjutuses ekslikud, kuid lõpparvestus ja kogusumma õiged. Tegelik arvestus kogusummas 481,67 eurot on selline: 21.04.2020–30.04.2020 32,77 eurot (98,30 ÷ 30 × 10) 01.05.2020–31.05.2020 98,30 eurot (välja mõistetud elatise summa ühes kuus) 01.06.2020–30.06.2020 98,30 eurot 01.07.2020–31.07.2020 98,30 eurot 01.08.2020–31.08.2020 98,30 eurot 01.09.2020–17.09.2020 55,70 eurot (98,30 ÷ 30 × 17).
3(6)
3-22-2073
10.Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata (p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2) ning asendas avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema lapse ja lapse ema nimed tähemärgiga (p 3). PHS § 47, PHS § 52 lg-s 2 sätestatud lühike tähtaeg ja PHS eelnõu (217 SE) seletuskiri osutavad, et nõutud dokumentide esitamisel määratakse lapsele elatisabi ning elatisabi määramisel ei otsustata, kellele hiljem sissenõue esitatakse. PHS § 49 lg 3 järgi sai elatisabi maksta kuni 100 eurot kuus 150 päeva jooksul. Need asjaolud annavad tunnistust, et seadusandja eesmärgiks oli lapse minimaalsete vajaduste tagamine kohtumenetluse ajal. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei saa järeldada, et C esitas kohtule või SKA-le valeandmeid. Erinevalt elatise maksmist kohustava hagi tagamise määruse tühistamisest ei ole maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks elatisabi maksmise lõpetamise alus (PHS § 54). SKA sai pärast Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsust otsustada, kas nõuda elatisabi välja selle taotlejalt (PHS § 56) või kaebajalt (PHS § 57). Elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt on lubatav. Tähendust ei oma teatav ebakõla, et PHS § 49 lg 1 sõnastus koosmõjus perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-ga 1 eeldab elatisabi määramisel miinimumelatise nõuet. PKS § 101 lg 1 mõte oli üksnes määratleda miinimumelatis, mis kataks ära lapse vajadused. Seadusandja tahe oli nõuda elatisabi tagasi selle saajalt üksnes siis, kui tsiviilkohus jätab hagi rahuldamata. Vastustaja ei ole uurimiskohustust rikkunud. Muud asjaolud peale ringkonnakohtu jõustunud otsuse ei saanud asja otsustamist mõjutada. 15.11.2021 teate esitamisega kaebajale anti talle võimalus esitada sellele vastuväiteid. Teate tekst oleks võinud siiski sisaldada selgitust, et teade esitatakse isikule selleks, et ta saaks soovi korral esitada vastuväited nõudele. 22.05.2022 otsuses on elatisabi arvestus näidatud valesti ja Q oleks pidanud elatisabi saama hoopis 489,97 eurot. See viga ei saanud mõjutada kaebaja õigusi. Elatisabi ei saa kaebajalt välja nõuda rohkem, kui elatisabi maksti. Elatisabi regulatsioon ei ole põhiseadusevastane. SKA-le elatisabi nõudeõiguse ülemineku tõttu ei saa lapse esindaja kohtuotsust täitmisele pöörata selles osas. Järelikult ei ole kaebaja rahaliste kohustuste maht ettekirjutuse tulemusel muutunud. Kaebaja väide, et PHS § 49 lg 1 võimaldab pahatahtlikel inimestel elatisabi saada, ei ole põhjendatud. Kui keegi on elatisabi saanud, aga kohus jätab tema hagi rahuldamata, siis järgneb sellele elatisabi väljanõudmine hüvitise saajalt (PHS § 56 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas 27.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 otsus ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole otsust põhjendanud. Elatisabi väljamaksmine ei toimunud õiguspäraselt. Summa, mille kaebaja peab tasuma, arvutuskäik on vigane ja SKA ettekirjutus ei vasta vorminõuetele.
12.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-22-2073
13.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
14.Praeguses asjas ei ole vaidluse all elatisabi määramise otsus (SKA 22.05.2020 otsus). Vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane juhul, kui elatisabi maksmine tulnuks lõpetada ja elatisabi määramise otsus kehtetuks tunnistada (PHS § 54 lg-d 1 ja 2) või elatisabi tulnuks nõuda tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1). Muudel juhtudel nõutakse välja makstud elatisabi sisse võlgnikult võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). Perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirjas1 (lk 43–44) on § 57 lg 1 kohta märgitud järgmist: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist väiksem nõue. See tuleb kõne [alla] juhtudel, mil vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb aga ilma vanemat elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi elatisabi saanud isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel.“ Seega eeldab nõude üleminek seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 otsusega asjas nr 2-20-114576 elatise väljamõistmine kinnitab, et kaebajal oli elatise maksmise kohustus. Kaebajalt välja mõistetud elatisabi summa ei ületa kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ega Qle makstud elatisabi suurust.
15.Kuna elatisabi määramise otsus toimetati kaebajale Ametlike Teadaannete kaudu kätte, tuli kaebajal tõendada, et ta täitis kohtumenetluse ajal lapsele elatise maksmise kohustust. PHS § 54 lg 2 järgi tuli kaebajal tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või see on täidetud või esitada elatisnõudele muu tõendatud vastuväide. Selliste tõendite esitamata jätmisel ei saanud vastustaja elatisabi maksmisest PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2 põhjal keelduda. Selliste tõendite esitamise võimalus oli kaebajal olemas. Kaebaja ei esitanud vastustajale tõendeid elatise maksmise kohta enne elatisabi maksmise otsuse kehtivuse lõppemist 17.09.2020. Seda, et kaebaja ülalpidamiskohustust ei täitnud, kinnitab ringkonnakohtu 07.05.2021 otsusega vaidlusaluse perioodi eest elatise väljamõistmine.
16.PHS § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus elatisabi sissenõudmiseks kaebaja asemel selle saajalt oleks võimalik, kui kaebaja oleks tõendanud SKA-le ülalpidamiskohustuse täitmist juba elatisabi maksmise ajal. See, nagu selgitatud, ei ole tõendatud.
17.Viga ettekirjutuses toodud arvutuskäigus ei saanud mõjutada asja otsustamist ja HMS § 58 järgi ei saa üksnes seetõttu ettekirjutust tühistada. Halduskohus selgitas õigesti, et Qle oleks tulnud elatisabi maksta rohkem. Kaebajalt ei ole nõutud elatisabi tagasimaksmist suuremas summas, kui riik elatisabi maksis, ning elatisabi ei ole makstud seadusega ette nähtust enam.
18.Asjaolu, et tsiviilasjas on kaebajalt elatis välja mõistetud ja sama summa tuleb kaebajal tasuda riigile, ei ole õigusvastane. Kaebajal on võimalik esitada sundtäitmise keelamise hagi maakohtule, kui sama nõuet hakatakse täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks
3-22-2073 vaatamata SKA ettekirjutusele. PHS § 57 lg 1 näeb ette elatisabi ulatuses nõude ülemineku riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Seega tuleb elatis välja mõista võlgnikult, arvestamata elatisabi maksmist, kuid elatise sissenõudmisel võib elatise saaja nõuda elatise maksmist vaid selles ulatuses, milles nõue ei ole elatisabi maksmise tõttu üle läinud riigile. Seetõttu ei ole alust pidada asjassepuutuvaid sätteid ka põhiseadusevastaseks.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kaebaja kanda. SKA ei ole ringkonnakohtus kulude kandmist väitnud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 tõttu välja ei mõisteta.
20.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kaebaja, tema lapse ja tolle ema nimi asendada avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.