X. X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 08.12.2023 otsuse nr 12310080021-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X (Senegali Vabariigi kodanik, xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 4. aprillil 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Riigi kanda jäävad kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning tõlkekulud, mille tasumise kohustusest kaebaja menetlusabi korras vabastati.
3.Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.
5.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.05.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul
apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (edaspidi ka taotleja) on Senegali Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 08.10.2023 Läti Vabariigist, kuhu ta sisenes ebaseaduslikult Valgevene Vabariigi territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna Lennujaamas kinni. Taotleja soovis lahkuda Eestist Soome Vabariigi kaudu Prantsuse Vabariiki. Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa kodaniku isikutunnistuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tõi ta põhjusena välja, et tal oli soov sõita Soome kaudu onu juurde Prantsusmaale, et leida seal tööd.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 08.12.2023 otsuse nr 12310080021-1 (edaspidi PPA 08.12.2023 otsus), millega luges X. X 08.10.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Samuti tehti viidatud 08.12.2023 otsusega X. Xle seadusliku viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi 5-aastaks. PPA 08.12.2013 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: − taotleja ei vasta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele; − taotleja ei vaja täiendavat kaitset. Ta ei toonud välja ühtegi asjaolu, mille tõttu võiks ta Senegalis sattuda tõsisesse ohtu; − päritoluriigi informatsioonist nähtub, et relvastatud kokkupõrked võivad toimuda Casamance piirkonnas, kuid tegemist ei ole sellise intensiivsusega konfliktiga, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Senegali territooriumil elava isiku elu; − puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Senegali naasmisel surmanuhtlus, alusetu kriminaalkaristus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine; − põgenemisohu tõttu tuleb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punkti 1 alusel teha taotlejale koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks lahkumistähtaega määramata. Taotlejaga seotud asjaolusid arvestades (ebaseaduslik saabumine, võltsitud dokumentide kasutamine, soov jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde, ametivõimude eest varjamine) on alust kahelda, et ta asuks vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ega liiguks teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse. − aluseid sissesõidukeelu kehtestamata jätmiseks või selle vähendamiseks ei esine.
3.X. X (edaspidi kaebaja) esindaja riigi õigusabi korras esitas 08.01.2024 Tallinna halduskohtule e-kirja pealkirjaga „X kaebus“, kuid kaebust ennast e-kirjale lisatud ei olnud. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas 09.01.2024 kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule kaebaja menetlusabi taotluse ning kaebuse. Digitaalses kohtutoimikus on kaebuse esitamise ajaks märkinud süsteem 10.01.2024.
4.Tallinna Halduskohtu 24.01.2024 määrusega luges kohus, et kaebus esitati küll kaebetähtaja rikkumisega, ent ennistas kaebetähtaja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2 (7)
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et ta ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Ehkki kaebaja ei ole rahvusvahelise menetluse käigus nimetanud otseselt selliseid asjaolusid, mille tõttu ta võiks sattuda tõsisesse ohtu oma päritoluriigis, siis näitab päritoluriigi informatsioon ja tegelik olukord, et tavaisikutel on Senegalis ohtlik. Et relvastatud kokkupõrked toimuvad valdavalt Casamance piirkonnas, ei tähenda, et need konfliktid ei võiks laieneda Senegali teistesse piirkondadesse. Senegalis toimuvad konfliktid on tõsise iseloomuga ning isikute elu ja tervist ohustavad.
5.2.Taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei ole terviseprobleeme. Samuti ei saa selleks olla asjaolu, et koduriiki naastes ei oota teda ees aluseta kriminaalkaristus või surmanuhtluse kohaldamine. Kaebajat võib naasmisel oodata inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine, näiteks meeleavaldustel osalemisel või kasvõi juhuslikult sinna sattumisel kinnipidamine.
5.3.Senegalis on risk tõsisesse ohtu sattuda reaalne. Vastavalt päritoluriigi informatsioonile võivad isikud Senegalis sattuda vägivalla ohvriks, neid võidakse piinata ning neid ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohelda riigisiseste relvakonfliktide tõttu.
5.4.Kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust eesmärgiga süsteemi kuritarvitada. Asjaolu, et kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult Lätist ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, on seletatav sellega, et ta ei teadnud kuidas see protseduur täpselt käib. Samuti ei esitanud kaebaja taotlust koheselt, kuna ei olnud kindel, kus oleks seda turvaline teha ja millal. Pärast asja endale selgeks tegemist esitas ta taotluse.
5.5.Vastustaja ei hinnanud õigesti kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Samuti ei ole vastustaja piisavalt põhjendanud, milles kaebaja põgenemisoht seisneb. Põgenemise ohu esinemise kriteeriumid on küll kirjeldatud VSS §-s 6 8, kuid hinnata tuleb konkreetsest isikut ja olukorda (Riigikohtu otsus 3-3-1-93-16 punkt 13 ning Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitused (EL) 2017/2338). Lahkumisettekirjutuse tegemisel ei oma tähendust, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks. Erinevalt vastustaja hinnangust, siis oleks kaebaja väljasaatmine Senegali vastuolus VSS § 17 1 põhimõtetega. Kaebajat võib Senegalis oodata potentsiaalselt tagakius, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla ning vastustaja ei ole arvestanud kaebaja päritoluriiki tagasipöördumise käsitamisel tagajärgi, mis võivad kaebajale kaasneda. Kaebajale oleks elukeskkond Eestis turvaline ning tema väljasaatmine ei ole põhjendatud.
5.6.Sissesõidukeelu määramise aluseks ei saa olla kaebaja tervislik seisund ega ka see, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, vara ega sugulasi. 5-aastane sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule.
6.Vastustaja seisukoht
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, 13. mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud)
3 (7)
6.1.Kaebaja lahkus koduriigist elujärje parandamise eesmärgil, mitte aga relvastatud kokkupõrgete tõttu. Majandusraskused ei kuulu üldjuhul mõiste „tagakiusamine“ alla. Oht isiku koduriigis peab olema tõenäoline, mitte oletuslik või hüpoteetiline ning rahvusvahelise kaitse eesmärgiks ei ole kaitsta üksikisikuid iga väiksema ohu eest päritoluriigis. Täiendavale kaitsele kvalifitseerumisel peab oht olema tõsine, kuid antud juhul ohu tõsidust kinnitatud ei ole. PPA hindas olukorda Senegalis ja leidis, et olukord on Casamance piirkonnas tõsine, kuid tegemist ei ole relvakonfliktiga kvalifikatsioonidirektiivi1 tähenduses. Kaebajal ei ole vaja pöörduda tagasi mõnda konfliktipiirkonda. Ta saaks valida omale elamiseks mõne rahulikuma piirkonna.
6.2.Kaebaja ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja, kes oleks käitunud heas usus ehk ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabumisel. Taotlus esitati pärast kaebaja tabamist ja edasise liikumise tõkestamist. Tõsimeelse sooviga taotleda EL liikmesriikides rahvusvahelist kaitset oleks isikul olnud võimalik esitada taotlus juba Lätis, kuhu ta sisenes samuti ebaseaduslikult. Viivitus taotluse esitamisega näitab, et taotlus on esitatud muul eesmärgil.
6.3.Lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kehtestamine olid põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole rikkunud avalikku korda, ei saa olla aluseks kaebajale sissesõidukeelu mittekohaldamiseks. Igalt Eesti Vabariigi territooriumil viibivalt isikult eeldatakse Eestis kehtivate õigusnormide järgimist ja austamist ning tegu ei ole seesuguse erilise tingimusega, mille puhul oleks õigustatud sissesõidukeelu kohaldamata jätmine.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1). Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse andmise aluseks olev tõsine oht hõlmab olukordi, kus täiendava kaitse taotlejat ähvardab konkreetset liiki kahju kannatamise oht, mis eeldab selget individualiseerituse astet (Euroopa Kohtu 17.02.2009 kohtuotsus Elgafaji, C-465/07, EU:C:2009:94, punktid 32 ja 38, 10.06.2021 kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (mõiste „suur ja individuaalne oht“), C-901/19, EU:C:2021:472, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika). VRKS § 4 lg 3 kohaselt on tõsise ohuks surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, elu ohtu sattumine või vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
8.Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid otsusele osas, et PPA jättis tuvastamata tema staatuse pagulasena. Kaebaja vaidlustab otsust osas, milles PPA leidis, et ta ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset, sh täiendavat kaitset, ning kohus ei pea vajalikuks PPA otsuse põhjendusi kohtuotsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). PPA viis läbi individuaalse hindamise, analüüsis olukorda Senegalis ning leidis põhjendatult, et Senegali naastes ei seisaks kaebaja silmitsi tõsise ohuga. 4 (7)
9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
9.1.Õige on PPA väide, et kaebaja saabus Euroopasse üksnes sooviga parandada oma majanduslikku järge, mitte põhjusel, et Senegalis oleks olnud tema elu ohus.2 Väidetavad probleemid algasid kaebajal Valgevenes ja Euroopas olles. Seega ei lahkunud kaebaja Senegalist põhjusel, et ta elu oleks olnud seal tõsises ohus. Üksnes tööpuudus ja soov enda elujärge parandada (sh võlgadest vabaneda) ajendasid teda Senegalist lahkuma.
9.2.Kaebaja väited, et tema elu võiks olla ohus pelgalt Senegali naastes ei ole kooskõlas päritoluriigi infoga ning kaebaja isiklike asjaoludega. Täiendava kaitse vajaduse hindamisel on oluline hinnata, kus väidetavalt kaitset vajav isik töötas ja elas ning milline on selle piirkonna turvalisuse tase. Kaebaja kirjeldas PPA-le eluolu Senegalis ning selle kohaselt elas ta koos vanematega ning püüdis igati ent ebaõnnestunult oma elujärge parandada 3. Ühestki vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks tundnud end ebaturvaliselt või muul viisi ohustatuna. Täiendava kaitse eesmärgiks on võimaldada kaitset neile isikutele, kes pagulaseks ei kvalifitseeru, ent kelle kodumaale naasmine seaks ta elu tõsisesse ohtu. Vaesus ja tööpuudus ei ole tõsine oht, mille kaitseks täiendava kaitse instituut loodi.
9.3.Ehkki kaebaja kordab kaebuses PPA otsuses märgitut, mille kohaselt on Casamance piirkond ebaturvaline, siis ei elanud kaebaja Casamance piirkonnas. Kaebaja elas Dakaris 4. Vaadates Senegali kaarti ning Dakari ja Casamance asukohta, siis ei ole tegemist naaberpiirkondadega. PPA otsusest nähtub, et PPA on kogus piisavalt infot Senegali kohta ning asjaolu, et Senegalis on Casamance piirkond ebaturvaline, ei muuda kogu riiki ebaturvaliseks. Linnulennult jääb Dakari ja Casamance piirkonna vahele riigina Gambia. Ehkki ka Dakaris võib esineda juhuslikku vägivalda jms, siis ei ole tegemist tõsise ohuga VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
10.Senegali on üldjuhul peetud Euroopas turvaliseks päritoluriigiks5 ning kohtule ei nähtu selliseid erilisi asjaolusid, miks ei peaks see nii olema praegusel juhul. Ka kaebaja enda kirjeldused eluolust ei anna kinnitus, et Senegali oleks põhjust pidada ebaturvaliseks. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta ei elanud konfliktipiirkonnas või kohas, kus toimuks relvastatud konfliktid. Ehkki pärast esindaja korduvaid küsimusi rääkis kaebaja kohtuistungil, et Darkari tänavatel võib olla ohtlik, siis kinnitas kaebaja istungil, et sõjalist konflikti seal ei ole6. Kaebaja kirjeldatud rünnakutega tema elupiirkonnas tal endal kokkupuuted püüdvad. Lisaks kinnitas kaebaja, et politsei küll sekkub, aga see sekkumine ei ole tema hinnangul tõhus. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et teda tuleks tunnistada täiendava kaitse saajaks kooskõlas VRKS § 4 lg 3 punktidega 2 ja 3.
11.Seega nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei vajanud täiendavat kaitset ja tema tagasipöördumine Senegali ei ole takistatud. Senegali naasmist ei takista ka võlad, ehkki kohus möönab, et Senegalis elades võib üle 15000 dollari suuruse võla tagasimaksmine olla keeruline.
2 Vt digitoimiku leheküljed (dtl) 82–83, 99, 102; ka kohtuistungi helisalvestis kell 00.14.30, kell 00.20.55 – 00.24.15 3 Dtl 99 (küsimuse 7 vastus) või dtl 100 (küsimuse 13 vastus) 4 Dtl 100 (küsimus 14 vastus) ning dtl 60 (isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses) 5 https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/202212/2022_safe_country_concept_asylum_procedure_EN.pdf või https://www.government.nl/topics/asylum-policy/question-and-answer/list-safe-countries-of-origin 6 Kohtuistungi helisalvestis kell 00.09.45
5 (7)
Küll aga ei saa olla vaidlust, et sellises suuruses võla tekitamine oli kaebaja enda kontrolli all. Istungil kaebaja ütlustest ei nähtunud, et võlausaldajad otsiksid kaebajat taga. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
12.Kohus nõustub PPA otsusega ka osas, millega otsustati kaebajale teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks. Kohus nõustub PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuses märgitule, siis ei tuginenud PPA otsuses pelgalt VSS § 6 8 põgenemisohu alusele, vaid PPA analüüsis kaebajast lähtuvat põgenemisohtu individuaalselt. Kaebaja ütlused kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale ning ükski teele tekkinud takistus tema meelt ei muutunud. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ning varjas end erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemisohtu on korduvalt hinnatud ka tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal kinnipidamise menetluses6 ning need põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul.
13.Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 7 4 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74 lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimisvõi elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on see ebaproportsionaalne ei ole piisav, et möönda otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine mh selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
14.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud (sh riigilõiv ja kohtuistungi tõlkimisega seotud kulu) tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Riigi õigusabi tasu ja kulu ning samuti kaebajale menetlusabi korras antud tõlkeabi kulud jäävad riigi kanda 6 Haldusasi 3-23-2232, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist
6 (7)
(HKMS § 118 lg 3). Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
16.Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.