Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 05. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-346
Haldusasi
Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 20.07.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/5283 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud 309,60 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: OV-K Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindaja: SP
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebuse muutmine vastavalt kaebaja 22.03.2024 avaldusele ning lugeda, et käesolevas kohtuasjas 15.02.2024 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuete asemel taotleb kaebaja Kaitseressursside Ameti 20.07.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/5283 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud 309,60 euro suuruse kahju hüvitamist.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06. mail 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 20.07.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/5283 (dtl. 6, edaspidi ka „vaidlusalune ettekirjutus“), millega kohustas kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 03.11.2023. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise aluseks oleva ühe asjaoluna on märgitud ka see, et kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisel eelneval korral, st 29.06.2023. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldas 200 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kaebaja 03.11.2023 ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. 04.01.2024 pöördus KRA sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust (täiteasi nr 022/2024/159).
2.Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamist, selle täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha rakendamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Selliste nõuetega on kaebus menetlusse võetud (dtl. 22). 22.03.2024 menetlusdokumendis (dtl. 45) on kaebaja soovinud täpsustada oma nõuet, paludes vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 022/2024/159 kaebajalt sisse nõutud summad 309,60 eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu). Sisuliselt leiab kaebaja, et sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna vaidlusalust ettekirjutust ei toimetatud talle kätte. Samuti osutab kaebaja sellele, et varasemal korral, st 29.06.2023 ei saanud ta terviseseisundi hindamisel samuti osaleda seetõttu, et ta ei olnud kutset kätte saanud.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta ning selgitab, et vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 15 lõikes 3 sätestatud viisil 20.08.2023. Samuti selgitab vastustaja, et teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 24.11.2023 teatisega nr 11-18/2023/2420, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 24.12.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja 22.03.2024 menetlusdokumenti tuleb käsitada kaebuse muutmise avaldusena halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 tähenduses. Sisuliselt soovib kaebaja jääda üksnes sunniraha õigusvastase rakendamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude juurde ega pea seega enam vajalikuks algses kaebuses sõnastatud muude nõuete (vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamise sunniraha rakendamise keelamise ja täitemenetluse lõpetamiseks kohustamise nõuded) läbi vaatamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 49 lõikes 1 on sätestatud, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse nõuete muutmine vastavalt kaebaja 22.03.2024 avaldusele on asjaolusid arvestades mõistlik ja otstarbekas, kuna olukorras, kus kaebaja väidab, et vaidluse all olev sunniraha on temalt sisse nõutud, ei oleks algses kaebuses esitatud nõuded kaebaja õiguste kaitseks enam tõhusad. Seega tuleb kaebuse muutmine vastu võtta.
5.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.
6.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendamine iseenesest õiguspärane, kuna kaebaja oli vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata jätnud. Seega ei saa sunniraha summa (200 eurot) olla käsitatav hüvitamisele kuuluva kahjuna. Mis puudutab kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu, siis selles osas tuleb nõue rahuldamata jätta pelgalt põhjusel, et hoolimata 15.02.2024 kohtumääruses antud juhisest ei ole kaebaja esitanud tõendeid sellise kahju tekkimise kohta. Tuleb küll tõdeda, et vastustaja on antud juhul kohtutäituri poole pöördunud enne kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja lõppemist, ent olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suure summa kohtutäitur temalt täitemenetluse läbi viimisega seotud tasudena sisse nõudis, on kahju tekkimine tõendamata. Lisaks sellele peab haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel olema põhjuslik seos, mida antud juhul ei ole, kuna puudub mistahes alus arvata, et juhul kui vastustaja oleks kohtutäituri poole pöördumisega oodanud veel 4 päeva, oleks kaebaja sunniraha vabatahtlikult tasunud ning seega täitemenetlusega seotud lisakulusid vältinud.
7.Esiteks ei ole õige kaebaja väide, et talle ei ole vaidlusalust ettekirjutust nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lõikes 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lõige 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas Kaitseressursside Amet oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.
8.Vastustaja on esitanud väljatrüki oma dokumendihaldussüsteemist (dtl. 39), mis kinnitab, et ettekirjutus nr 11-12.1/2023/5283 on KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 20.07.2023 kell 16.43. Seejuures nähtub, et vähemalt mingil ajal on kaebaja selle dokumendi ka avanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõikest 8 tuleneb, et tähtaja viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodud asjaoludel tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatuks 21.08.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kätte toimetamist. Vaidlust pole selles, et kaebaja 03.11.2023 terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. Kaebaja pole esile toonud ühtki objektiivset
takistust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasuse seisukohast ei ole seejuures mingisugust tähtsust sellel, millistel põhjustel ei ilmunud kaebaja terviseseisundi hindamisele eelnevatel kordadel (st. 29.06.2023) või kas ta neil eelnevatel kordadel üldse nõuetekohaselt sinna kutsuti.
9.Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb KVTS § 226 lõikes 2 sätestatud piirmäära sisse.
10.KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 24.11.2023 teatisega nr 11-18/2023/2420 (dtl. 40) ning andnud mõistliku 10-päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja on esitanud väljatrüki oma dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 24.11.2023 kell
12.39.Kuna 25. ja 26. detsember langesid riigipühale, tuleb eelnimetatud teatis lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 kohaselt kätte toimetatuks 27.12.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda kuni 08.01.2024. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole juba 04.01.2024 ehk enne vabatahtliku täitmise tähtaja lõppemist. See ei olnud õiguspärane, ent see ei muuda sunniraha rakendamist iseenesest õigusvastaseks. Sellest, et vastustaja kohtutäituri poole pöördumisega kiirustas, ei langenud sunniraha tasumise kohustus ära, kuna sunniraha rakendamise teatis oli kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seega sunniraha summat (200 eurot) ei saa ühelgi juhul käsitada kahjuna, mille hüvitamist oleks kaebajal õigus nõuda.
11.Järgnevalt on küsimus selles, kas kaebajale tekitatud kahjuna saab käsitada temalt sisse nõutud kohtutäituri tasusid, arvestades, et vastustaja pöördus kohtutäituri poole enneaegselt. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt kahel põhjusel. Esiteks ei ole kaebaja kahju tekkimist tõendanud. Kahju tekkimise ja selle suuruse peab tõendama kaeabaja. Seejuures on käesolevas kohtuasjas 15.02.2024 tehtud kohtumääruse (dtl. 22) põhjenduste viimases lõigus märgitud, et „juhul kui kaebaja käesoleva kohtumenetluse ajal vaidlusalused summad tasub (või kui kohtutäitur need sisse nõuab), peab kaebaja esitama tõendid, mis kinnitavad summade tasumist või sisse nõudmist. Näiteks võib selliseks tõendiks olla pangakonto väljavõte, kviitung vms dokument, mis kinnitab summa tasumist“. Seega on kohtumääruses sõnaselgelt juhitud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada oma väiteid kinnitavad tõendid, ent kaebaja on 22.03.2024 menetlusdokumendis piirdunud paljasõnalise väitega, et kohtutäitur on sisse nõudnud 109,60 eurot kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu. Olukorras, kus kaebajale on üheselt mõistetavalt selgitatud, milliseid asjaolusid ta peab tõendama ning isegi näidatud ära, milliste tõenditega ta seda teha võiks, ei nõua uurimispõhimõte kohtult omal algatusel selliste tõendite koguma asumist. Seda eelkõige sellises olukorras, nagu käesolev, kus asjaomased tõendid saavad olla olemas eelkõige kaebajal. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal ei ole võimalik neid tõendeid esitada ega taotlenud kohtult nende välja nõudmist. Neil asjaoludel tuleb lugeda, et kaebaja ei ole tõendanud neid kaebuse aluseks olevaid väiteid, mille tõendamise kohustus tal lasub vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 59 lõikele
12.Lisaks eelnevale puudub väidetava kahju (kohtutäituri tasule ja menetluse alustamise tasule vastav summa) tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel põhjuslik seos. Vastustaja tegevus oli õigusvastane vaid sel määral, et ta pöördus kohtutäituri poole 4 päeva enne kaebajale 24.11.2023 teatises sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja lõppemist. Väidetava kahju
ja sellise õigusvastase tegevuse vahelisest põhjuslikust seosest saaks rääkida juhul kui oleks vähemalt mõistlik põhjus arvata, et kui vastustaja oleks pöördunud kohtutäituri poole 4 päeva hiljem, oleks kaebaja sunniraha vabatahtlikult tasunud ja seega kohtutäituri tasude tasumise kohustust vältinud. Kaebusest nähtuvatel asjaoludel aga sellist järeldust teha ei saa – kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja üldse kontrollinud talle KVTS § 15 lg 1 ja 3 alusel kätte toimetatud dokumente ning seega pole mistahes põhjust arvata, et ta oleks sunniraha vabatahtlikult tasunud. Kaebaja ei ole seejuures isegi väitnud, et ta oleks sunniraha kasvõi kohtutäiturile vabatahtlikult tasunud.
13.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad mõlema poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.