3-22-1811/53 - Planeerimine ja ehitus - Muu planeerimine ja ehitus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-22-1811 ja koordineeritud metalltoru (p 3.2); Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 3 määrati looduses paigaldatud ja koordineeritud piirikivi (ristikivi) (p 3.3); 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 4 määrati looduses paigaldatud ja koordineeritud metalltoru (p 3.4). Korraldusega muudeti Poti katastriüksuse andmeid ja kanti maakatastrisse Poti katastriüksus pindalaga 38,07 ha (p 3.5), samuti muudeti Metsatu katastriüksuse andmeid ja kanti maakatastrisse Metsatu katastriüksus pindalaga 8,05 ha (p 3.6). 1) Piiride kindlaksmääramise põhjus on see, et menetlusosalistel on erinev arusaam piiri asukohast piiriprotokolli nr LY2011256105 skeemil märgitud piiripunktide nr 1–4 vahel (vt maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1). Kuna Möldre kinnisasja omanik ei nõustunud piiride kindlakstegemise tulemusega, otsustab piiri asukoha katastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). Maamõõtjal tuleb piiri asukoha kindlakstegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ja piirimärkidest. Kui nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Katastripidaja hinnangul saab otsustada piiri asukoha MaaKS § 15 lg 1 esimese lause alusel. Katastripidajal on maakatastriseaduse (MaaKatS) § 16 lg-st 8 tulenevalt katastriüksuse moodustamisel õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. 2) Maakorralduse läbiviija võttis piiride kindlakstegemisel aluseks 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste maakatastris registreerimise dokumendid (katastriüksuste plaanid, piiriprotokollid, välimõõdistuse abrissid, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise dokumendid jmt). Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel koostatud asendiplaanide kohaselt on siinses menetluses kindlaks tehtavate piiripunktide vahel määratud piir kulgema mööda endist talupiiri. Maakorralduse läbiviija peab piiri kindlakstegemisel arvestama kõigi MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega kogumis ega saa piirduda ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud joonepikkustega, kui maastikult leitud piiritähised on kooskõlas nii maaüksuste esmamoodustamise asendiplaanidega, loodusliku olukorra kui ka väljakujunenud maakasutusega. Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati piirimärkidega looduses, mis seejärel näidati maaomanikele maastikul kätte. 3) Mõõdistustööde ja varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmete analüüsi tulemusel selgus, et Poti ja Metsatu katastriüksuse piiri lõunapoolseimat ühist piiripunkti tähistavad looduses kaks olemasolevat piirimärki: piirikivi piiripunktis nr 1 ja sellest 8,4 m kaugusel metalltoru piiripunktis nr 2. Tegelik piir Poti ja Metsatu kinnisasja vahel peab olema alusandmete järgi ühine. Möldre kinnisasja omanik soovib, et piir kulgeks Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12–13 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini ja piirimärk piiripunktis nr 4 asuks Möldre katastriüksuse abrissil näidatud asukohas – truubi otsast 160 m kaugusel. Poti ja Metsatu kinnisasjade omanike arvates tuleb piiri määramisel võtta aluseks maastikul olemasolevad piirimärgid. Lisaks leiab Metsatu kinnisasja omanik, et ühine piir peab kulgema piiripunktide nr 2–4 vahel mööda maastikul tuvastatavat looduslikku perve. Möldre kinnisasja omaniku ettepanekut järgides tekiks Möldre katastriüksusel piiripunktide nr 1 (piirikivi) ja nr 2 (metalltoru) asukohtade järgi määratud piiriga nimetatud piiripunktides ca 28 m kattumine ning piiripunkti nr 4 määratud asukohas tekiks ca 25 m kattumine. Piirimärk piiripunktis nr 4 ei olnud maastikult leitav. Metsatu ja Möldre katastriüksuste piiriprotokollide kohaselt peab

3-22-1811 piiritähis asuma tee teljest 20 m kaugusel, kuid 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb kinnisasja piir tee teljest 14 m kaugusel. 4) Möldre katastriüksus registreeriti maakatastris 04.06.1997. Selle mõõdistas 1997. a märtsis maamõõtja RL, kasutades aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korraldus nr 82 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“. Omandisse antava maa piiride skeemi (Möldre asendiplaan) koostas RL ning selle kooskõlastasid õigustatud subjekt PM, piirinaaber ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Möldre asendiplaani järgi on siinse korraldusega kindlaks tehtavate piiripunktide vahelisel piirilõigul endise talu piir ja omandisse antava maa piir ühine. Mõõdistusandmete alusel koostati Möldre katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000. Möldre asendiplaanil, abrissil ja katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 9–12 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) vahel näidatud piirinaabrina varem moodustatud Veske (katastritunnus 63602:001:0421) katastriüksust. Möldre katastriüksuse plaani graafilisel osal on kujutatud piiripunktis nr 12 piirikivi, kuid piiriandmete tabelis on nimetatud piirimärgi vormiks märgitud metalltoru. Möldre katastriüksuse 20.03.1997 piiriprotokolli kohaselt on piiritähiseks piiripunktis nr 12 ristikivi ja piiripunktis nr 13 metalltoru ning piir kulgeb piiripunktide vahel sirgjooneliselt. Piiripunktist nr 13 kulgeb piir piiripunkti nr 9 mööda maantee eraldusriba, 8 m ulatuses tee teljest 20 m kaugusel ja sealt edasi kuni 14 m kaugusel. Möldre piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektidele kätte näidatud, nad on piiriprotokolli allkirjastanud. 5) Metsatu katastriüksus registreeriti maakatastris 25.11.1997. Ka selle mõõdistas 1997. a juunis RL, kasutades aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldus nr 344 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“. Omandisse antava maa piiride skeemi (Metsatu asendiplaan) koostas RL ning selle kooskõlastasid õigustatud subjekt ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Asendiplaanil on lõunapiiril piirinaabriks märgitud Möldre katastriüksus, sealjuures ühtib omandisse antava maa piir endise talu piiri ja senise maakasutuse piiriga. Mõõdistusandmete alusel koostati Metsatu katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000, mille kohaselt on piiripunktide nr 13–14 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelisel 140 m pikkusel piirilõigul piirinaabriks märgitud Möldre katastriüksus. Metsatu katastriüksuse 06.06.1997 piiriprotokollis on piir maastikul tähistatud piiripunktides nr 13 ja nr 14 metalltorudega. Piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt kulgeb piir piiripunktist nr 12 (tähis: metalltoru) mööda maantee eraldusriba, tee teljest 12 m kauguselt 403 meetrit, sealt mööda maantee eraldusriba tee teljest 20 m kauguselt 265 meetrit kuni piiripunktini nr 13. Piiripunktist nr 13 kulgeb piir sirgjooneliselt piiripunkti nr 14. Metsatu piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektidele kätte näidatud, nad on piiriprotokolli allkirjastanud. 6) Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1292) eellase Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1290) moodustas Pühajärve valla maakorraldaja VV plaani-ja kaardimaterjali alusel ning see registreeriti maakatastris 28.01.2000. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 06.10.1999 korraldus nr 273 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“. Poti maaüksuse (katastritunnus 63602:001:1290) asukoha plaani (Poti asendiplaan) koostas VV ja selle kooskõlastas õigustatud subjekt. Poti asendiplaani kohaselt on moodustatava maaüksuse piir ühine õigusvastaselt võõrandatud maa piiri, senise maakasutuse ja varem maakatastris registreeritud katastriüksuste piiridega. Poti katastriüksuse plaan on koostatud mõõtkavas 1:10 000 ning sellel on näidatud varem moodustatud Möldre katastriüksusega ühised piiripunktid nr 8 ja nr 9 (numeratsioon vastavalt Poti (katastritunnus 63602:001:1290) katastriüksuse plaanile) ning Metsatu katastriüksusega ühised piiripunktid nr 7 ja nr 8. Poti katastriüksuse (katastritunnus 4(15)

3-22-1811 63602:001:1290) 11.09.1999 piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektile kätte näidatud ja ta on piiriprotokolli allkirjastanud. Poti piiriprotokolli kohaselt ei ole maastikule paigaldatud uusi piirimärke. Piiripunkt nr 7 on tähistatud raudtoruga ning piiripunktides nr 8 ja nr 9 on maastikul ristikivid. Piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt kulgeb piir piiripunktide nr 7 ja nr 8 vahel sirgjooneliselt, ühtides Metsatu katastriüksuse piiriga, ning piiripunktide nr 8 ja nr 9 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt, ühtides Möldre katastriüksuse piiriga. 7) Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1290) jagamise tulemusel moodustunud Poti katastriüksus (katastritunnus 63602:001:1292) registreeriti maakatastris 24.11.2004. Selle mõõdistas 2004. a-l L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis maamõõtja TR. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on kinnisasja omaniku 02.08.2004 avaldus ja Otepää Vallavalitsuse 11.08.2004 korraldus nr 2-4-474 „Poti katastriüksuse jagamine“. Mõõdistustööde tulemusel on koostatud katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:5000. Katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 24–25 (numeratsioon vastavalt Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1292) plaanile) vahelisel piirilõigul piirinaabriks näidatud Metsatu katastriüksus ning piiripunktide nr 25–26 vahelisel piirilõigul Möldre katastriüksus. Vastavalt 16.08.2004 piiriprotokolli piirimärkide ja piiri kirjeldusele on piiripunkt nr 24 maastikul tähistatud metalltoruga ning piiripunktides nr 25 ja nr 26 on maastikul piirikivid. Piir kulgeb nende piiripunktide vahel sirgjooneliselt. Piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektile ja piirinaabritele (Uue-Kaarna ja Veske katastriüksuste omanikud) kätte näidatud, nad on piiriprotokolli allkirjastanud. Poti katastriüksuse 23.04.2004 seletuskirja järgi on Metsatu ja Möldre kinnisasjadega ühised piirimärgid maastikul säilinud. 8) Möldre ja Metsatu katastriüksused on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil. See on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem, sest piirilõikude joonepikkused mõõdeti mõõdulindiga ning piiripunktide koordinaate ja sisenurki ei mõõdetud. Lindiga mõõtmise puhul on reeglina maastikul mõõdetud joonepikkus tegelikust pikem, sest lindiga saab looduses mõõta ainult kaldkaugusi, kuid plaanidel ja kaartidel kasutatakse horisontaalkaugusi. Joonepikkust ei saanud mõõta otse mööda sirgjoont ühest punktist teise. Sirgjoont sai määrata ainult silma järgi ning tihti olid maastikul objektid, mis segasid otsenähtavust. Pikemate joonepikkuste puhul ei olnud üks otspunkt teisest nähtav. Tavaliselt kasutati 50 m pikkust mõõdulinti, mis ei ulatunud sellest pikema joonepikkuse puhul ühe mõõtmisega ühest punktist teise. Mõnel juhul ei mõõtnud maamõõtja joonepikkust looduses, vaid võttis selle aluskaardilt. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ja piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Neil põhjustel on aerofotogeodeetiliste mõõdistuste puhul mõõdistusandmed ning sellest tulenevalt ka plaanidel ja abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksuste piir määrati looduses olevate piirimärkidega, mitte plaanidega. Plaan koostati katastriüksuse andmete maakatastrisse kandmiseks ning see oli aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul ebatäpne. Seetõttu omavad piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud esialgsed piirimärgid, mitte katastriüksuste plaanidel ja abrissidel kujutatud joonepikkused. 9) Maastikul olevate piirimärkide kohaselt Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid ei kattu. Kattuvad mõnel dokumendil kujutatud piirid, kuid dokumendid on koostatud ebatäpse mõõtmise tulemusel. Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste puhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega. Moodustatavate katastriüksuste piiride skeemide kohaselt tuli kõigi kolme puhul piiripunktide nr 1–4 vahelises piirilõigus maa tagastada mööda endist talupiiri. Piirimärgid nr 1 (tähis: ristikivi) ja nr 2 (tähis: metalltoru) ning siinse katastrimõõdistuse käigus leitud vana ristikivi piiripunktis nr 3 näitavad, et maamõõtja RL arvestas piiri määramisel piirilõigus 1-2-3-4 vana talupiiri. Maamõõtja mõõdistas Möldre 5(15)

3-22-1811 katastriüksuse 1997. a märtsis ja Metsatu 1997. a juunis. Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja nr 13 vaheline piir kujutatud sirgena, kuid ei ole näidatud piiril asuvat piiripunkti nr 2, mis tähistab Poti ja Metsatu vahelist piiri. Möldre abrissil on piiripunkti nr 2 tõenäoline asukoht näidatud, kuna piiripunktist nr 13 on piiripunkti nr 12 suunas antud kaks joonepikkust – esimene joonepikkus 76 m näitab kaugust kõlviku piirini ja sealt edasi on teine joonepikkus 68 m, s.o kokku 144 m. Metsatu katastriüksuse sama piirilõik piiripunktide nr 13– 14 vahel on maakatastris registreeritud andmete kohaselt 140 m. Joonepikkuste ligilähedane sobivus ei ole juhuslik ja tähistab tõenäoliselt Möldre abrissil Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuse ühise piirimärgi asukohta. Seetõttu võib järeldada, et maamõõtja paigaldas metalltoru piiripunkti nr 2 juba Möldre katastriüksuse mõõdistamise käigus. Metalltoru asub piiripunktis nr 1 paiknevast vanast ristikivist 8,4 m ida pool, asudes praktiliselt piiripunktidest nr 1 ja nr 3 leitud ristikivide vahelisel sirgjoonel. Seega arvestas maamõõtja maastikul Möldre katastriüksust mõõdistades vana talupiiriga. Kuna nähtavus piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahel puudus (see on reljeefne metsaga kaetud ala, joonepikkus üle 600 m) ning katastriüksuse sisenurki ei mõõdetud, ei tuvastanud maamõõtja, et piirimärk nr 2 ei asunud täpselt piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahelisel sirgel ning märkis Möldre katastriüksuse plaanile piiri sirgjooneliselt. Seetõttu puudus maamõõtjal vajadus kanda piiripunkti nr 2 Möldre katastriüksuse plaanile. Möldre abrissil on kujutatud, et kindlakstehtav piiripunkt nr 4 asub Möldre katastriüksuse piiripunktist nr 1 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) 21 m põhja pool, kuid Möldre katastriüksuse plaani graafilise osa järgi on nende kahe piiripunkti vahe 5 m. Abrissile kantud joonepikkus 160 m Möldre idapoolse naabri (katastritunnus 63602:001:0511) kraavi otsast piiripunktini nr 4 (Möldre katastriüksuse plaanil piiripunkt nr 12) on vastuoluline, kuna ei ole üheselt arusaadav, kuidas on maamõõtja selle joonepikkuse saanud ja abrissile kandnud, sh kas ta on seda looduses üldse mõõdistanud. Maakorralduse läbiviija on piiride kindlakstegemisel hinnanud, et nimetatud joonepikkuse mõõdistamisel oleks maamõõtja tuvastanud, et truup asub ka lääne pool 46 Tatra-OtepääSangaste teed, mistõttu saanuks joonepikkuse mõõdistada piirimärgiga samal pool teed asuva truubi otsast. Lisaks oleks maamõõtja mõõdistustööde läbiviimise käigus näinud, et truubi otsast 160 m on Möldre ja Metsatu katastriüksuse ühisest maakasutuspiirist ca 20 m põhja poole. Seetõttu on maakorralduse läbiviija piiride kindlakstegemisel hinnanud Möldre katastriüksuse piiripunkti nr 13 mõõdistusandmeid ebausaldusväärseks ning on jätnud nimetatud piiripunkti maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete alusel taastamata. 10) Piiripunktide nr 1 ja nr 4 vahel on selgesti eristatav looduslik järsak ja maakasutust näitav vana okastraataed, mis määravad maakasutuse piiri. Endine talupiir, mille määravad ristikivid piiripunktides nr 1 ja nr 3, kulgeb samuti mööda järsakut. Kuna järsaku ülemisele osale puudub Möldre maaüksuselt juurdepääs, ei saa Möldre katastriüksuse omanik seda otstarbekalt kasutada. Metsatu katastriüksuse omaniku soovitud piiri asukohale vastav looduslik perv sobib Metsatu piiriprotokollis kirjeldatud piiripunktide nr 12 ja nr 13 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelise kaugusega 668 m mööda tee serva, mis kinnitab samuti, et RL pidas Metsatu katastriüksuse mõõdistamisel Poti ja Metsatu katastriüksuste ühiseks piiriks looduslikku järsakut. Piiride kindlakstegemiseks mõõdistas maakorralduse läbiviija ka Möldre katastriüksuse piirimärke piiripunktides nr 1 ja nr 2 ning tuvastas, et nende vaheline joonepikkus on katastriüksuse plaani alusel 140 m, kuid maastikul 154,09 m (erinevus on 14,09 m). Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja nr 13 vaheline joonepikkus 642 m. Võttes aluseks Möldre katastriüksuse mõõdistusandmetele vastava joonepikkuse piiripunktide nr 12–13 vahelisel piirijoonel, tuleb piiripunkti nr 13 asukoht piiripunktist nr 12 määratud joonepikkusega 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest ca 11 m kaugusele, kuid Möldre katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt on piiripunktis nr 13 piiri asukoht tee teljest 20 m kaugusel. Metsatu katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 14 ja nr 15 vaheline joonepikkus 592 m, kuid maastikul on nende piiripunktide vaheline joonepikkus 581,04 m (erinevus on 6(15)

3-22-1811 10,96 m). Sellest võib järeldada, et RL ei ole Möldre katastriüksuse plaanile piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahelist (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) piirilõiku õigesti märkinud ning see on vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri, Metsatu katastriüksuse alusandmete ja Möldre katastriüksuse asendiplaaniga. 11) Maastikul on kindlaks tehtavas piirilõigus säilinud kaks vana ristikivi – piiripunktides nr 1 ja nr 3. Maastikul leitud ristikive saab arvestada piiri kindlakstegemisel, sest Möldre ja Metsatu katastriüksuste maamõõtja on nende katastriüksuste ühiseks piiriks arvestanud vana talupiiri. Seda näitavad Möldre asendiplaan, maastikult leitud metalltoru ja selle tõenäoline kujutamine Möldre abrissil, Metsatu katastriüksuse alusdokumendid ning maastiku reljeefist tulenev väljakujunenud maakasutus. Piiripunktis nr 3 paiknev ristikivi ei olnud menetlusosalistele varem teada, see leiti maastikult 2020. a detsembris toimunud kontrollmõõdistamise käigus. Kuna see piirikivi on endist talupiiri näitav tähis, tuleb maakorralduse läbiviijal endist talupiiri tähistav punkt lugeda piirimärgiks. Metsatu katastriüksuse alusandmete kohaselt on Metsatu, Möldre ja Poti katastriüksuste ühises piiripunktis piirimärgi vormiks metalltoru, kuid Poti katastriüksuse alusandmete kohaselt on sama piiripunkti piiritähise vormiks piirikivi. Piiride kindlakstegemise toimingul leppisid Poti ja Metsatu kinnisasjade omanikud kokku, et nende ühiseks piirimärgiks jääb maastikult leitud metalltoru piiripunktis nr 2. 12) Möldre ja Metsatu piiriprotokollide kohaselt asub kinnisasjade piir piiripunktis nr 4 tee teljest 20 m kaugusel. 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse plaanil on tee laiuseks piiripunkti nr 4 juures määratud 28 m (s.o 14 m tee teljest). Transpordiameti 30.11.2020 seisukoha kohaselt võib ühine piirimärk piiripunktis nr 4 asuda tee teljest 14 m kaugusel. Transpordiameti ettepanekuga nõustus Metsatu kinnisasja omanik, kuid Möldre kinnisasja omanik ei avaldanud arvamust piiripunkti nr 4 asukoha kohta. Maakorralduse läbiviija määras piiripunkti nr 4 asukoha tee teljest 14 m kaugusele, arvestades Transpordiameti ja Metsatu kinnisasja omaniku nõusolekuid. Metalltoru piiripunkti nr 4 paigaldati piiripunktide nr 2 ja nr 3 pikendusele 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest 14 m kaugusele. Piiripunkti nr 4 määramine 14 m kaugusele tee teljest ei kahjusta Möldre kinnisasja omaniku huve. 13) Käimas on Möldre katastriüksusega piirneva Veske katastriüksuse jagamise maakorraldustoimingud, mille käigus tehakse kindlaks mh Veske, Möldre ja Poti katastriüksusega ühine piirpunkt nr 12 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile). Seega ei teinud Maa-amet siinses asjas maakorraldustoiminguid Möldre katastriüksuse piiripunktis nr 12.

3-22-1811 3) Kaebaja on välja toonud, et piiriprotokolli nr LY2011256105 selgitaval skeemil toodud piiripunkte arvestades tekiks Möldre katastriüksusel piiripunktide nr 1 (piirikivi) ja nr 2 (metalltoru) asukohtade järgi määratud piiriga nimetatud piiripunktides ca 28 m kattumine ning piiripunkti nr 4 määratud asukohas ca 25 m kattumine. Vaidlustatud korraldustes on asjakohaselt põhjendatud, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste piirid ei ole kattumises maastikul olevate piirimärkide kohaselt, vaid kattumine esineb dokumentidel kujutatud piiride vahel. Kõigi kolme katastriüksuse puhul oli piiriprotokollis nr LY2011256105 toodud skeemi piiripunktide nr 1–4 vahelises piirilõigus maa tagastatud mööda endist talupiiri ning seda sõltumata sellest, et mõnes muus piirilõigus võib-olla ei tagastatud maad endistes piirides. Kuigi Möldre katastriüksuse plaanile (piirilõigule punktides nr 12–13) ei ole kantud piiripunkti nr 2, on vastustaja põhjendanud, et RL paigaldas piiripunkti nr 2 metalltoru siiski juba katastriüksuste mõõdistamise käigus ning selle piiripunkti tõenäoline asukoht nähtub ka Möldre abrissilt, arvestades sellele märgitud kaugusi. Kuna maamõõtja ei tuvastanud, et piirimärk nr 2 ei asunud täpselt piiripunktide nr 12–13 vahelisel sirgjoonel, puudus tal vajadus kanda piiripunkti nr 2 Möldre katastriüksuse plaanile. Metsatu piiriprotokollis on kõnealuse osa kohta kirjas, et piir kulgeb sirgjooneliselt punktist punkti 13-14-15-12 (Metsatu katastriüksuse plaani kohaselt paikneb piiripunkt nr 14 Möldre ja Metsatu kinnistute vahelisel piiril, ent seda ei ole Möldre katastriüksuse plaanil piiripunktina lõigul 12–13 märgitud; piiriprotokolli nr LY2011256105 kohaselt ühtib see piiripunktiga nr 2 (metalltoru)). Samuti sisaldub Metsatu piiriprotokollis lause „piirimärkideks on metalltorud“. Ka sellest nähtuvalt on RL hiljemalt Metsatu katastriüksuse moodustamisel arvestanud piiripunktis nr 14 tähisena metalltoru, mis kinnitab järeldust, et maakorralduse läbiviija määras piiri asukoha õigusvastaselt võõrandatud maa piirile, kuhu RL oli selle 1997. a-l määranud. 4) Ehkki Metsatu katastriüksuse plaani järgne piirimärk nr 14 paigutati 1997. a katastriüksuse moodustamise käigus Möldre ja Metsatu katastriüksuse ühisele piirilõigule, ei muudetud selle käigus Möldre katastriüksuse piiri. Puudub mistahes alus järeldada, et 1997. a-l paigaldati piirimärk nr 14 Möldre katastriüksuse sisse. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus, et RL on Möldre ja Metsatu katastriüksuste ühiseks piiriks kõnealuses osas arvestanud vana talupiiri. Vastupidist ei tõenda kaebaja esitatud skeem, mida saab pidada kaebaja koostatud illustreerivaks materjaliks ning mis ei arvesta, et katastrikaardil olevad andmed on ebatäpsed; 31.03.1997 kuupäevaga faks, mis on töödokumendiks olev ettepanek, millest ei nähtu piiri tegelik määramine; samuti metsamajandamiskava, mis ei ole piiri asukoha kindlaksmääramise alusdokument. Asjaolul, kas Möldre katastriüksuse omanik oli kutsutud Metsatu ja Poti katastriüksuste piiride kättenäitamisele looduses, ei ole puutumust sellega, kas Metsatu ja Poti katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande aluseks olevatele algdokumentidele. 5) Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole piiripunktide nr 12–13 vahele tõmmatud pikk sirglõik Möldre katastriüksuse plaanile tõenäoliselt õigesti märgitud ja kuidas see on vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri ja Metsatu katastriüksuse alusandmetega. Samuti on selgitatud piiripunkti nr 4 paigaldamist piiripunktide nr 2 ja nr 3 (leitud ristikivi) pikendusele, 14 m kaugusele 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest, st seda, miks ei taastatud/paigaldatud piiripunkti nr 4 kaebaja taotletud asukohta ehk truubist 160 m kaugusele, nagu on märgistatud Möldre abrissil. Vastustaja on põhjendanud, et Möldre abrissil olevat joonepikkust ei olnud looduses võimalik aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades täpselt mõõta. Seega ei ole alust väitel, justkui oleks vastustaja piiride kindlakstegemisel alusetult hinnanud Möldre katastriüksuse piiripunkti nr 13 mõõdistusandmeid ebausaldusväärseks ning valesti jätnud selle maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete alusel taastamata. 6) Siinses haldusasjas ei hinda kohus kõnealuste maaüksuste tagastamise menetluse käigus antud haldusaktide õiguspärasust. Vastustaja ei ole uuesti otsustanud õigusvastaselt 9(15)

3-22-1811 võõrandatud maa tagastamist, vaid on kontrollinud maakatastri andmete õigsust. Kui mistahes põhjusel on maakatastrisse sattunud vastuolulised andmed, tuleb eksimus välja selgitada ning hinnata piiri määramisel nii maaüksuste moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni. Vaidlustatud korraldustega on katastripidaja MaaKS § 15 lg-st 5 tulenevat pädevust teostades teinud kindlaks kinnistute vahelise piiri asukoha, võttes aluseks maakorralduse läbiviija esitatud piiride kindlakstegemise dokumendid ja katastrimõõdistamise andmed. Vastustaja on otsuse tegemisel juhindunud MaaKS § 15 lg-st 3, millest tuleneb, et esimese võimalusena tuleb piiri asukoht kindlaks teha kinnisasja ulatust kirjeldavate andmete alusel ning AÕS § 129 lg 2 ja 3 kohaldamise vajadus tekib alles siis, kui nende andmete alusel ei ole piiri kindlaks tegemine võimalik. Praegusel juhul on vastustaja õigesti leidnud, et piiri asukoha kindlakstegemine oli võimalik olemasolevate registriandmete ja piirimärkide alusel, mistõttu puudus vajadus määrata piiri asukoht AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt, sh jagada kattuvat osa pooleks. 7) Vastustaja ei jätnud arvestamata 1997. a-l loodusesse paigaldatud piirimärkidega. Vastustaja pidi tegema kindlaks eelnevalt asjaomaste katastriüksuste moodustamisel kindlaks määratud piiri asukoha. Möldre ja Metsatu kinnistud moodustati 1997. a-l katastrimõõdistamise teel. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides õigesti selgitanud, et kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemisel ei saanud praegusel juhul arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud joonepikkustega, vaid arvesse tuli võtta ka maastikult leitud piiritähiseid, mis olid kooskõlas loodusliku situatsiooni ja varasema maakasutusega. Asjakohane oli arvestada nii maastikult leitud ristikive, sh varem maaomanikele teadmata ristikivi piiripunktis nr 3, kui ka maastikul eristuvat looduslikku järsakut ning piiripunkti nr 2 juures puu sees säilinud vana okastraataia jäänuseid, mis kinnitas varasemat tegelikku maakasutust ja oli seega abiks piirilõigu paiknemise määramisel. Maastikult leitud piiritähised näitavad, et kõnealusel piirilõigul on piiripunktide nr 1 ja nr 4 vahel selgesti eristatav looduslik järsak, mis omakorda kinnitab kinnisasjade vahelise piiri väljakujunenud tegelikku maakasutust. Puudub alus arvata, et nõukogude aeg oleks vaidlusaluses piirilõigus senist maastikupilti muutnud, vastasel korral ei oleks vanad ristikivid olnud maastikul lihtsalt leitavad, vaid need oleks tõenäoliselt kokku kuhjatud. Pigem on alust arvata, et kui nõukogude aja eelsed ja maa sees õigesti paiknevad ristikivid ning hiljem paigaldatud okastraataed langevad kokku, arvestati ka ENSV ajal looduses endisaegseid piire. Seoses piiripunktis nr 3 leitud ristikiviga on vastustaja põhjendanud, et selle paigalduse infona on märkust „paigaldatud“ kasutatud seetõttu, et varem maakatastris registreeritud andmete kohaselt ei ole antud asukohas piiritähist fikseeritud, ent see on siiski maastikul olemasolev ja endist õigusvastaselt võõrandatud talumaa piiripunkti näitav tähis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1811 talu piirides. Metsatu ja Poti kinnistud moodustati pärast Möldre kinnistu moodustamist ning nende piiride kindlakstegemisel tuli lähtuda Möldre kinnistu piiridest ja paigaldatud piirimärkidest. Möldre kinnistu omanikku ei kutsutud Metsatu ja Poti kinnistu moodustamise ajal piiride looduses kättenäitamise juurde, kuigi seadus selleks kohustas. 3) Kuna Möldre ja Metsatu kinnistud moodustati katastrimõõdistamise teel, on oluline piiriprotokollides kirjeldatud piiritähiste tuvastamine maastikul. Vastupidine seisukoht muudaks piiriprotokollide koostamise mõttetuks. Tänu täpsematele mõõtmisvahenditele võib katastriüksuse pindala aja jooksul muutuda, kuid see peab mahtuma piiriprotokollis kokkulepitud piiritähistega tähistatud maaüksuse sisse. Pindala muutmisega ei saa täppismõõdistamisel väljuda piiriprotokollis fikseeritud piiritähistest. Aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud pindala täppismõõdistamisel tuleb arvestada loodusesse paigaldatud piiritähistega, mis on fikseeritud piiriprotokollides. Ebaselgus piiritähistes on tekkinud katastripidaja tegevuse tõttu, sest katastriüksuste registreerimisel ei ole kontrollitud, kas kõik piirinaabrid olid kutsutud piiriprotokolli juurde. Uute välja kaevatud ristikivide korral ei moodustu Möldre piiritähiste nr 12 ja nr 13 vahel pikka sirget. Seetõttu on oluline vaadata kogu piirilõiku kui tervikut, mitte jagada seda erinevate menetluste vahel. Uute piirimärkide paigaldamisel ei ole arvestatud Möldre katastriüksuse kujuga piirilõigul 12–13. 4) Kohus ei ole piisava põhjalikkusega tutvunud Möldre ja Metsatu 1997. a piiriprotokollidega ning maa tagastamise toimikus olevate materjalidega ning on seetõttu teinud ebaõige järelduse, et MaaKS § 15 lg 3 alusel määras maakorralduse läbiviija piiri sinna, kuhu Metsatu ja Möldre katastriüksuse mõõtja RL oli selle määranud maade mõõdistamisel. RL ei ole 1997. a-l Möldre katastriüksuse mõõdistamisel määranud piiri sinna, kuhu vastustaja piiri kindlaks tegi. Kohus on leidnud, et tervel piirilõigul piiritähiste nr 12–13 vahel on vastustaja leidnud kattuvusi, kuid pole välja selgitanud, milles need kattuvused seisnesid ning kelle tegevuse tulemusel need on tekkinud. Väär on seisukoht, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste piirid ei kattu maastikul olevate piirimärkide kohaselt, vaid kattumine esineb dokumentidel kujutatud piiride vahel. Maastikul piiride kattuvuse pärast taotleski kaebaja piiride kindlakstegemist. 5) Möldre kinnistu omanik ei olnud teadlik 1997. a-l Metsatu katastriüksuse moodustamisel Möldre kinnistu piirile paigaldatud metalltorust, sest teda ei kutsutud piiride kätte näitamise juurde. Kohus on tuginenud üksnes vastustaja oletusele, et metalltoru paigaldati Metsatu kinnistu piirile. Sellisel juhul oleks uus piiritähis kajastatud ka Möldre piiriprotokollis ning piiritähis oleks kätte näidatud maaomanikule. Seda ei tehtud, sest Möldre kinnistu tagastamisel ei paigaldatud piiritähiste nr 12 ja nr 13 vahele teisi piirimärke. 6) Otepää-Tartu maantee on sirge ja sellel ei asu visuaalselt takistavaid elemente, mis takistaksid mõõta sirgelt 160 m truubist. Truup asub mõlemal pool teed ja on siiani selgelt tuvastatav. Maantee äärsed piiripunktid ei asu kohakuti, vaid on nihkes nii, et piiritähis nr 13 on sammuga Tartu suunas. Piiritähisega nr 12 seotud Veske katastriüksuse mõõdistustöid tehti pärast Maa-ametile piiritähiste nr 12 ja nr 13 kindlakstegemise taotluse esitamist, mistõttu on asjakohatu viidata, et piiripunkti nr 12 asukoht tehakse kindlaks Veske katastrimõõdistamise käigus. Hetkel on Veske katastrimõõdistustööd peatunud, sest Poti katastriüksuse omanik ei ole nõus piiripunktis nr 12 olemasoleva metalltoru asukohaga. Metalltoru asukohaga on nõus olnud Möldre ja Veske katastriüksuste omanikud. Punktide nr 12 ja nr 13 vaheline piir hõlmab nelja erinevat katastriüksust ja see tuleb kindlaks teha ühekorraga. 7) Kaebaja esitab uue tõendina maamõõtja RLe 19.03.2024 selgituse, mis kinnitab kaebaja väidete õigsust.

3-22-1811 1) Piir on kindlaks määratud kooskõlas MaaKS § 15 lg-ga 3. Arvestatud on varem loodusesse paigaldatud piirimärkidega. Õige pole kaebaja seisukoht, et vastustaja ei teinud kindlaks endise piirimärgi nr 13 asukohta, mis asub truubist 160 m Tartu pool. Maastikul ei olnud see piirimärk leitav ja puuduvad tõendid, et selles asukohas oleks kunagi olnud piirimärk. Kaebaja väide tugineb vaid abrissil olevale joonepikkusele, kuid vastustaja põhjendas, miks maamõõtja eksis joonepikkuse määramisel. 2) Kaebaja ei mõista õigesti, kuidas toimus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja tagastatavast maast katastriüksuste moodustamise protsess. Kohalik omavalitsus ei määranud esmalt kindlaks tagastatava maa pindala, mille järgi moodustati katastriüksus, vaid esmalt väljastati tagastatava maa asendiplaan, mille järgi maamõõtja määras maastikul tagastatava maa piirid ja mõõdistas need. Seejärel koostati mõõdistusandmete põhjal tagastatava katastriüksuse plaan, millel määrati tagastatava maa üldpindala ja kõlvikute pindalad. Linna- või vallavalitsuse korralduses määrati tagastatava maa pindala vastavalt katastriüksuse plaanil olevale pindalale. Pindalaühiku järgi ei saa otsustada, kas maa tagastati endises piiri või mitte, see tuleb tuvastada mh asendiplaanilt. Möldre maaüksuse asendiplaanil on vaidlusaluses piirilõigus tuvastatav, et maa tagastati endistes piirides. Põhjendatud pole etteheide, et Metsatu ja Poti katastriüksuse moodustamisel rikuti katastrimõõdistamise korda (vt MaaKatS § 211). 3) Vastustaja tegi piiri kindlaks vastuoluliste andmete tõttu ja kuna teeääres piiripunktis ei olnud piirimärk säilinud, ei saa vastustajalt nõuda sellega arvestamist. Vastustaja arvestas kõiki asjaolusid kogumis ja mh taastati teeäärne piirimärk. Piiriprotokoll on vaid üks tõend kogumist. Kaebaja ei ole välja toonud, milliste piiritähistega ei ole pindala arvutamisel arvestatud. Pindala arvutatakse alles pärast piiri kindlakstegemist. 4) Piiripunkt nr 12 tehakse kindlaks Veske katastriüksuse jagamise katastrimõõdistamise käigus. Kaebaja õigusi ei riku see, et piiripunkt nr 12 määratakse kindlaks teises haldusmenetluses. 5) RL 19.03.2024 selgitus ei ole usaldusväärne tõend.

25.Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses maamõõtja RLe 19.04.2023 selgituse (dtl 766), mille kohaselt ei lähtunud ta Möldre katastriüksuse maantee äärse piirimärgi nr 13 paigaldamisel endisest Möldre talu piirist, vaid paigaldas uue piirimärgi uude asukohta, arvestades teetruupi ja olemasolevat Veske katastriüksuse piirimärki. RL märgib, et Metsatu katastriüksuse piirimärki ei paigaldanud ta Möldre kinnistu sisse, vaid juba mõõdistatud Möldre katastriüksuse piirile piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahele. RL märgib ka, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise dokumentides märgiti sageli, et maa tagastatakse endisele omanikele varasemates piirides, kuid tegelikult ei olnud see alati nii. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda RLe selgitus eespool toodud järeldusi. Esiteks tekib küsimus tema selgituse usaldusväärsusest, sest on kaheldav, et RL mäletab ligikaudu 27 aastat hiljem detailselt Möldre katastriüksuse mõõdistamise asjaolud. Isegi kui nõustuda RLe selgituses märgituga, et Möldre katastriüksuse mõõdistamise asjaolud on tal paremini meeles, sest omanik elas Soomes, on ikkagi ebausutav, et täpselt on jäänud meelde see, milliseid ristikive ta maastikul avastas ja kuhu ta täpselt paigaldas piirimärgid. Pealegi on RL andnud selgitusi ka Veske ja Metsatu maaüksuste mõõdistamise ja tagastamise kohta, kuid pole põhjendanud, mille poolest need tööd on talle aastaid hiljem nii hästi meelde jäänud. Lisaks on vastustaja 25.03.2024 seisukohas (pd 7–9) õigesti välja toonud, et RLe selgitused ei ole kooskõlas muude vastustaja tuvastatud asjaolude ja tõenditega (sh maastikult leitud piirimärgid, Metsatu katastriüksuse moodustamisel aluseks olnud dokumendid, Möldre asendiplaan, vt ka 26.05.2022 korralduse lk 10). Selgituses ei ole mingeid tõendeid täpsemalt analüüsitud. Seega on võimalik, et RL on andnud kaebajale soodsaid selgitusi põhjusel, et vaidlustatud haldusaktides on osaliselt kahtluse alla seatud RLe 1997. a-l tehtud mõõdistuste täpsus.