Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakorralduse läbiviija JJ esitas 25.11.2020 Maa-ameti katastri registriosakonnale taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Möldre, Poti ning Metsatu katastriüksustel maakorraldustööde teostamiseks. Katastripidaja väljastas 26.11.2020 osalise katastrimõõdistamise tingimused nr LY2011256105 Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piiride asukoha kindlakstegemiseks maastikul, lisades mõõdistamistingimustesse mh märkuse „Mõõdistada vähemalt piiride kindlakstegemiseks vajalikus mahus“.

3-22-1811 maakatastris registreeritud andmete kohaselt selles asukohas piiritähist fikseeritud. Vaatamata sellele on piirikivi puhul tegemist maastikul olemasoleva endist talupiiri näitava tähisega ning arvestades asjaolu, et piirnevate katastriüksuste puhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, tähistab maastikult leitud piirikivi selgemalt Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühist piiri. Piiri kindlakstegemise tulemustega nõustusid F, Y ja Transpordiamet, kes allkirjastasid piiride kindlakstegemise protokolli, andes sellega nõusoleku piiride kindlakstegemise tulemustele. X ei nõustunud piiride kindlakstegemise tulemustega ega allkirjastanud piiride kindlakstegemise protokolli.

3-22-1811 on tegemist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, tuleb endist talupiiri tähistav punkt lugeda piiritähiseks. Möldre kinnisasja omanik on nõus Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste kattuva osa pooleks jagamisega.

3-22-1811 piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel. Katastripidaja hinnangul on piiri kindlakstegemise käigus arvestatud MaaKS § 15 lg-s 3 tooduga ja saab otsustada piiri asukoha. Sh on katastripidajal MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt õigus otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. 3) Katastripidaja hinnangul võttis maakorralduse läbiviija piiride kindlakstegemisel aluseks maakatastris registreeritud 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste maakatastris registreerimiseks aluseks olevad dokumendid (katastriüksuste plaanid, piiriprotokollid, välimõõdistuse abrissid, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise dokumendid jmt). Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel koostatud asendiplaanide kohaselt on käesoleva otsusega kindlaks tehtavate piiripunktide vahel määratud piir kulgema mööda endist talupiiri. Maakorralduse läbiviija peab piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ning sealjuures arvestama maastikult leitud piirimärke. Seega ei saa maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemisel arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud joonepikkustega, kui maastikult leitud piiritähised on kooskõlas nii maaüksuste esmamoodustamise asendiplaanidega, loodusliku situatsiooni kui ka väljakujunenud maakasutusega. Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati piirimärkidega looduses, mis maaomanikele seejärel maastikul kätte näidati. 4) Kaalutlusõigus piiri asukoha määramiseks mujale kui loodusest leitud piirimärgid on piiratud. Metsatu ja Poti kinnisasjade omanikud ei nõustunud Möldre kinnisasja omaniku ettepanekuga jagada kattuv maa pooleks, mistõttu tuleb maakorralduse läbiviijal MaaKS § 15 lg 3 kohaselt piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. AÕS § 129 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kinnisasja piiri kindlakstegemisel võtta aluseks valduse ulatus, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil. Käesolevaga kindlaks tehtavate piiripunktide katastrimõõdistamisel selgus, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksused mõõdistanud maamõõtjad on küll eksinud, kuid MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal on võimalik kinnisasjade vaheline piir kindlaks teha, mistõttu puudub vajadus piiri kindlakstegemiseks AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 alusel. Maakorralduse läbiviija maastikult leitud piiritähised näitavad, et kindlaks tehtaval piirilõigul on piiripunktide nr 1 ja 4 vahel selgesti eristatav looduslik järsak, mis omakorda näitab kinnisasjade vahelise piiri väljakujunenud tegelikku maakasutust. Arvestades maastikult leitud piiritähiseid, ei ole Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid seega looduses kattumises, vaid kattumine ilmneb üksnes osadest maamõõtja esitatud katastriüksuste moodustamise alusdokumentidest. 5) Mõõdistustööde ja varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmete analüüsi tulemusel selgus, et Poti ja Metsatu katastriüksuse piiri lõunapoolseimat ühist piiripunkti tähistavad looduses kaks maastikul olemasolevat piirimärki – piirikivi piiripunktis nr 1 ning sellest ligikaudu 8,4 m kaugusel metalltoru piiripunktis nr 2. Tegelik piir Poti ja Metsatu kinnisasja vahel peab olema alusandmete järgi ühine. Piiriprotokolli nr LY2011256105 kantud

5(28)

3-22-1811 informatsiooni kohaselt soovib Möldre kinnisasja omanik, et piir kulgeks Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12-13 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini. Lisaks on Möldre kinnisasja omanik arvamusel, et piirimärk piiripunktis nr 4 peab asuma Möldre katastriüksuse abrissil näidatud asukohas – truubi otsast 160 m kaugusel. Poti ja Metsatu kinnisasjade omanike arvamuse kohaselt tuleb piiri määramisel võtta aluseks maastikul olemasolevad piirimärgid. Lisaks on Metsatu kinnisasja omanik arvamusel, et ühine piir peab kulgema piiripunktide nr 2 ja 4 vahel mööda maastikul tuvastatavat looduslikku perve. Möldre kinnisasja omaniku seisukohta arvestades tekiks Möldre katastriüksusel käesolevaga kindlaks tehtavate piiripunktide nr 1 (piirikivi) ja 2 (metalltoru) asukohtade järgi määratud piiriga nimetatud piiripunktides ca 28 m kattumine ning käesolevaga kindlaks tehtava piiripunkti nr 4 määratud asukohas tekiks ca 25 m kattumine. Piirimärk piiripunktis nr 4 ei olnud maastikult leitav. Metsatu ja Möldre katastriüksuste piiriprotokollide kohaselt peab piiritähis asuma tee teljest 20 m kaugusel, kuid 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb kinnisasja piir tee teljest 14 m kaugusel. 6) Piirkonnas registreeriti 04.06.1997 maakatastris esimesena Möldre katastriüksus. Katastriüksuse mõõdistas aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades 1997. a märtsis RE Eesti Maauuringud Valga Maamõõdubüroo. Katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korraldus nr 82 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“. Omandisse antava maa piiride skeemi (asendiplaan) koostas maamõõtja RL (dokumendil puudub koostamise kuupäev) ning selle kooskõlastasid õigustatud subjekti G volitatud esindaja K, piirinaaber H ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Asendiplaani kohaselt on otsusega kindlaks tehtavate piiripunktide vahelisel piirilõigul endise talu piir ja omandisse antava maa piir ühine. Mõõdistusandmete alusel koostati katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10

3-22-1811 Möldre katastriüksus, sealjuures ühtib omandisse antava maa piir endise talu piiriga kui ka senise maakasutuse piiriga. Mõõdistusandmete alusel koostati katastriüksuse plaan (dtl 36) mõõtkavas 1:10 000. Selle kohaselt on piiripunktide nr 13-14 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelisel 140 m pikkusel piirilõigul piirinaabriks märgitud Möldre katastriüksus. Vastavalt 06.06.1997 koostatud piiriprotokollile on piir maastikul tähistatud piiripunktides nr 13 ja 14 metalltorudega. Piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt kulgeb piir piiripunktist nr 12 (tähis: metalltoru) mööda maantee eraldusriba, tee teljest 12 m kauguselt 403 meetri pikkuselt, sealt mööda maantee eraldusriba tee teljest 20 m kauguselt 265 meetri pikkuselt kuni piiripunktini nr 13. Piiripunktist nr 13 kulgeb piir sirgjooneliselt piiripunkti nr

3-22-1811 kinnitasid seeläbi piirimärkide asukohtadega tutvumist ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemist. Poti katastriüksuse 23.04.2004 koostatud seletuskirja järgi on Metsatu ja Möldre kinnisasjadega ühised piirimärgid maastikul säilinud. 9) Piiriprotokolli nr LY2011256105 kantud informatsiooni kohaselt on maakorralduse läbiviija menetlusosalistele selgitanud, et Möldre ja Metsatu katastriüksused on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil. Aerofotogeodeetiline meetod on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Selle meetodi puhul mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei mõõdetud. Lindiga mõõtmise puhul on reeglina maastikul mõõdetud joonepikkus pikem, kui tegelik. See tuleneb asjaolust, et lindiga saab looduses (reljeefist tulenevalt) mõõta ainult kaldkaugusi, kuid plaanidel ja kaartidel (sh katastrikaart) kasutatakse horisontaalkaugusi. Lisaks tegi ebatäpseks joonepikkuse mõõtmise asjaolu, et joonepikkust ei saanud mõõta otse mööda sirgjoont ühest punktist teise. Sirgjoont sai määrata ainult silma järgi ning tihti olid maastikul objektid, mis segasid otsenähtavust. Pikemate joonepikkuste puhul ei olnud üks otspunkt teisest nähtav. Tavaliselt kasutati 50 m pikkust mõõdulinti, mis ei ulatunud sellest pikema joonepikkuse puhul ühe mõõtmisega ühest punktist teise ning see lisas ebatäpsust veelgi. Samuti on selgunud, et mõnedel juhtudel maamõõtja looduses joonepikkust üldse ei mõõtnud, vaid võttis selle aluskaardilt. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilist osa mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Eespool kirjeldatud põhjuste tõttu on aerofotogeodeetiliste mõõdistuste puhul mõõdistusandmed ebatäpsed ning sellest tulenevalt ka plaanidel ja abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksuste piir määrati piirimärkidega looduses, mis seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte näidati, mitte plaanidega. Plaan koostati katastriüksuse andmete kandmiseks maakatastrisse ning see oli aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul ebatäpne. Seetõttu omavad piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud esialgsed piirimärgid, mitte katastriüksuste plaanidel ja abrissidel kujutatud joonepikkused. 10) Maastikul olevate piirimärkide kohaselt ei ole Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid kattumises, vaid kattumine on maamõõtja poolt ebatäpselt koostatud osadel katastriüksuste dokumentidel kujutatud piiride vahel. Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste puhul on tegemist maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega. Kõigi kolme moodustatava katastriüksuse omandisse antava maa piiride skeemi kohaselt tuli piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4 vahelises piirilõigus maa tagastada mööda endist talupiiri. Piirimärgid nr 1 (tähis: ristikivi) ja 2 (tähis: metalltoru) ning käesoleva katastrimõõdistuse käigus leitud vana ristikivi piiripunktis nr 3 näitavad, et maamõõtja RL arvestas piiri määramisel piirilõigus 1-2-3-4 vana talupiiri. Maamõõtja mõõdistas Möldre katastriüksuse märtsis 1997. a ning Metsatu katastriüksuse juunis 1997. a. Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja 13 vaheline piir kujutatud sirgena, kuid ei ole näidatud piiril asuvat piiripunkti nr 2, mis tähistab Poti ja Metsatu vahelist piiri. Möldre katastriüksuse abrissil (dtl 34) on piiripunkti nr 2 tõenäoline asukoht näidatud, kuna piiripunktist nr 13 on piiripunkti nr 12 suunas antud kaks joonepikkust – esimene joonepikkus 76 m näitab kaugust kõlviku piirini ning sealt edasi teine joonepikkus 68 m, kokku 144 m. Metsatu katastriüksuse sama piirilõik piiripunktide nr 13-14 vahel on maakatastris registreeritud andmete kohaselt 140 m. Joonepikkuste ligilähedane sobivus ei ole juhuslik ning tähistab tõenäoliselt Möldre katastriüksuse abrissil Möldre, Metsatu 8(28)

3-22-1811 ja Poti katastriüksuse ühise piirimärgi asukohta. Seetõttu võib järeldada, et piiripunkti nr 2 paigaldas metalltoru maamõõtja juba Möldre katastriüksuse mõõdistamise käigus. Metalltoru asub piiripunktis nr 1 paiknevast vanast ristikivist ligikaudu 8,4 m ida pool, asudes praktiliselt piiripunktidest nr 1 ja 3 leitud ristikivide vahelisel sirgjoonel. Seega arvestas maamõõtja maastikul Möldre katastriüksust mõõdistades vana talupiiriga. Kuna nähtavus piiripunktide nr 12 ja 13 vahel puudus (reljeefne metsaga kaetud ala, joonepikkus üle 600 m) ning katastriüksuse sisenurki ei mõõdetud, ei tuvastanud maamõõtja, et piirimärk nr 2 ei asunud täpselt piiripunktide nr 12-13 vahelisel sirgel ning märkis Möldre katastriüksuse plaanile piiri piiripunktide nr 12-13 vahel sirgjooneliselt. Seetõttu puudus maamõõtjal vajadus piiripunkti nr 2 Möldre katastriüksuse plaanile kanda. Möldre katastriüksuse abrissil on kujutatud, et käesolevaga kindlaks tehtav piiripunkt nr 4 asub Möldre katastriüksuse piiripunktist nr 1 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) 21 m põhja pool, kuid Möldre katastriüksuse plaani graafilise osa järgi on nende kahe piiripunkti vahe 5 m (1 mm plaanil vastab 10 m looduses). Abrissile kantud joonepikkus 160 m Möldre idapoolse katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:0511) kraavi otsast piiripunktini nr 4 (Möldre katastriüksuse plaanil piiripunkt nr 12) on vastuoluline, kuna ei ole üheselt arusaadav, kuidas on maamõõtja selle joonepikkuse saanud, abrissile kandnud ning kas on seda looduses üldse mõõdistanud. Maakorralduse läbiviija on piiride kindlakstegemisel hinnanud, et nimetatud joonepikkuse mõõdistamisel oleks maamõõtja tuvastanud, et truup asub ka läänepool 46 Tatra-Otepää-Sangaste teed, mistõttu saanuks joonepikkuse mõõdistada piirimärgiga samal pool teed asuva truubi otsast. Lisaks oleks maamõõtja mõõdistustööde läbiviimise käigus näinud, et truubi otsast 160 m on Möldre ja Metsatu katastriüksuse ühisest maakasutuspiirist ca 20 m põhja poole. Seetõttu on maakorralduse läbiviija piiride kindlakstegemisel hinnanud Möldre katastriüksuse piiripunkti nr 13 mõõdistusandmeid ebausaldusväärseks ning on jätnud nimetatud piiripunkti maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete alusel taastamata. 11) Piiripunktide nr 1 ja 4 vahel on selgesti eristatav looduslik järsak ja maakasutust näitav vana okastraataed, mis määravad maakasutuse piiri. Endine talupiir (mille määravad ristikivid piiripunktides nr 1 ja 3) kulgeb samuti mööda järsakut. Kuna järsaku ülemisele osale puudub Möldre maaüksuselt juurdepääs, ei saa Möldre katastriüksuse omanik seda otstarbekalt kasutada. Metsatu katastriüksuse omaniku soovitud piiri asukohale vastav looduslik perv sobib Metsatu piiriprotokollis kirjeldatud piiripunktide nr 12 ja 13 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelise kaugusega 668 m mööda tee serva, mis kinnitab samuti, et maamõõtja RL pidas Metsatu mõõdistamisel Poti ja Metsatu katastriüksuste ühiseks piiriks looduslikku järsakut. Piiride kindlakstegemiseks mõõdistas maakorralduse läbiviija lisaks Möldre katastriüksuse piirimärke piiripunktides nr 1 ja 2 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) ning tuvastas, et Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 1 ja 2 vaheline joonepikkus on katastriüksuse plaani alusel 140 m, kuid maastikul on nimetatud piiripunktide vaheline joonepikkus 154,09 m, seega joonepikkuse erinevus on 14,09 m. Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja 13 vaheline joonepikkus 642 m. Võttes aluseks Möldre katastriüksuse mõõdistusandmetele vastava joonepikkuse piiripunktide nr 12-13 vahelisel piirijoonel, siis maakorralduse läbiviija hinnangul tuleb piiripunkti nr 13 asukoht piiripunktist nr 12 määratud joonepikkusega 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest ca 11 m kaugusele, kuid Möldre katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt on piiripunktis nr 13 piiri asukoht tee teljest 20 m kaugusel. Metsatu katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 14 ja 15 vaheline joonepikkus 592 m, kuid maastikul on nende piiripunktide vaheline joonepikkus 581,04 m,

9(28)

3-22-1811 seega joonepikkuse erinevus on 10,96 m. Sellest võib järeldada, et maamõõtja RL ei ole Möldre katastriüksuse plaanile piiripunktide nr 12 ja 13 vahelist (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) piirilõiku õigesti märkinud ning see on vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri, Metsatu katastriüksuse alusandmete ja Möldre katastriüksuse asendiplaaniga. 12) Maastikul on kindlaks tehtavas piirilõigus säilinud kaks vana ristikivi – piiripunktides nr 1 ja 3 (numeratsioon vastavalt piiriprotokolli nr LY2011256105 piiri kindlakstegemist segitavale skeemile). Maastikul leitud ristikive saab piiride kindlakstegemisel arvestada, kuna Möldre ja Metsatu katastriüksuste maamõõtja on nende katastriüksuste ühiseks piiriks käesolevaga kindlaks tehtavas piirilõigus arvestanud vana talupiiri. Seda näitavad Möldre katastriüksuse asendiplaan, maastikult leitud metalltoru ja selle tõenäoline kujutamine Möldre katastriüksuse abrissil, Metsatu katastriüksuse alusdokumendid ning maastiku reljeefist tulenev väljakujunenud maakasutus. Maastikult leitud ristikivi piiripunktis nr 3 ei olnud maakorralduse osalistele varasemalt teada, piiripunkti tähis leiti maastikult detsembris 2020 toimunud kontrollmõõdistamise käigus. Seoses asjaoluga, et piirikivi puhul on tegemist endist talupiiri näitava tähisega, tuleb maakorralduse läbiviijal endist talupiiri tähistav punkt lugeda piirimärgiks. Metsatu katastriüksuse alusandmete kohaselt on Metsatu, Möldre ja Poti katastriüksuste ühises piiripunktis piirimärgi vormiks metalltoru, kuid Poti katastriüksuse alusandmete kohaselt on sama piiripunkti piiritähise vormiks piirikivi. Piiride kindlakstegemise toimingul leppisid Poti ja Metsatu kinnisasjade omanikud kokku, et nende ühiseks piirimärgiks jääb maastikult leitud metalltoru piiripunktis nr 2. Kõrvutades Möldre ja Metsatu katastriüksuste esmamoodustamise aluseks olevaid asendiplaane, nähtub, et vaidlusalusel piirilõigul on mõlemate katastriüksuste omandisse antava maa piir ühine endise talupiiriga. Küll aga ei ole nimetatud piirilõigul kooskõlas ajaliselt hiljem moodustatud Metsatu maaüksuse piirijoone asukoht varasema Möldre katastriüksuse alusandmete ega ka Metsatu katastriüksuse abrissi, plaani ja piiriprotokolliga. Olenemata sellest, et Möldre ja Metsatu katastriüksuste asendiplaanidel on kujutatud ühise piirijoone asukoht erinevalt, on käesolevaga kindlaks tehtavate piiripunktide nr 1 ja 4 vahel maastikul selgesti eristatav looduslik järsak, mis määrab kinnisasjade vahelise maakasutuse piiri. Endine talupiir, mille määravad maastikult leitud piirikivid (ristikivid) piiripunktides nr 1 ja 3, kulgeb samuti mööda järsakut. Piiripunkti nr 2 juures on säilinud puu sees vana okastraataia jäänused, mis samuti näitavad varasemat maakasutust. 13) Möldre ja Metsatu katastriüksuste piiriprotokollide kohaselt asub kinnisasjade piir piiripunktis nr 4 tee teljest 20 m kaugusel. 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse plaanil on tee laiuseks piiripunkti nr 4 juures määratud 28 m (so 14 m tee teljest). Transpordiameti 30.11.2020 seisukoha kohaselt võib ühine piirimärk piiripunktis nr 4 asuda tee teljest 14 m kaugusel. Transpordiameti ettepanekuga nõustus Metsatu kinnisasja omanik. Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt ei saanud maakorralduse läbiviija 30.04.2021 edastatud ekirjale Möldre kinnisasja omanikult arvamust piiripunkti nr 4 asukoha osas. Maakorralduse läbiviija määras piiride kindlakstegemise tulemusel piiripunkti nr 4 asukoha vastavalt 46 TatraOtepääSangaste tee plaanile tee teljest 14 m kaugusele, arvestades seejuures nii Transpordiameti kui ka Metsatu kinnisasja omaniku nõusolekuid. Metalltoru piiripunkti nr 4 paigaldati piiripunktide nr 2 ja 3 pikendusele 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest 14 m kaugusele. Maakorralduse läbiviija hinnangul ei kahjusta piiripunkti nr 4 määramine 14 m kaugusele tee teljest Möldre

10(28)

3-22-1811 kinnisasja omaniku huve. Käesolevaga kindlaks tehtava piiripunkti nr 4 asukoha määramisel on maakorralduse läbiviija valinud meetodi, mis kõige vähem mõjutaks nii Möldre kui ka Metsatu kinnisasjade pindala. 14) Piiride kindlaks tegemise menetlus on toiming, mis ei tekita kinnisasja omanikule kahju, kuna piiride kindlaks tegemine tagab õigusselguse, mille tulemusel on kinnisasja ulatuse andmed pärast piiride kindlaks tegemist maakatastris täpsed. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ mh kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab maakatastri pidaja ja need ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses ning neil ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS §-de 56 ja 561 tähenduses. Kui kinnisasja tegelik pindala osutub katastris ning sellest tulenevalt ka kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab seega õiguslikku tähendust tegelik pindala. Kinnisasja omandiõiguse esemeks on maatükk looduses, mitte pindalaühikud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.12.2012 kohtuotsuses nr 3-2-1-143-12 selgitanud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. 15) Ka pärast riiklikku registrisse esitatud ebatäpsete andmete kinnitamist ja registreerimist ei muutu need andmed õigeteks andmeteks. Kõrvuti olevatel maaüksustel on alati ühine piir, mistõttu tuleb vastuoluliste andmete korral välja selgitada, kus on eksitud, ja hinnata piiri määramisel nii maaüksuste moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni. Võttes aluseks Möldre, Metsatu, Poti katastriüksuste esmamoodustamise ning Poti katastriüksuse jagamise läbiviimise mõõdistamise ajal kehtinud ja katastrimõõdistamist reguleerinud õigusaktid, vastutab esitatud mõõdistusandmete õigsuse eest MaaKatS § 16 lg 2 alusel mõõdistusandmed registreerimiseks esitanud maamõõtja. Katastripidajal on pädevus hinnata, kas maakorralduse läbiviija esitatud andmed on õiged ja kas maakorralduse läbiviija on piiride kindlakstegemise toimingus kõiki asjaolusid kogumina arvesse võtnud, kuid piiratud on kaalutlusõigus piiri asukoha määramiseks mujale kui loodusest leitud/paigaldatud piirimärgid.

11(28)

3-22-1811 vastuolulised andmed, tuleb välja selgitada, kus on eksitud, ja hinnata piiri määramisel nii maaüksuste moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni. 2) Katastriüksuse plaani kohaselt on Metsatu katastriüksuse piiripunktide nr 13-14 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelisel 140 m pikkusel piirilõigul piirinaabriks Möldre katastriüksus. 06.06.1997 koostatud piiriprotokolli kohaselt on piir maastikul tähistatud piiripunktides nr 13 ja 14 metalltorudega ja kulgeb nimetatud piirmärkide vahel sirgjooneliselt. Metsatu ja Möldre katastriüksuse ühisele piirilõigule paigaldati küll uus piirimärk tähisega nr 14 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile), kuid selle käigus ei muudetud Möldre katastriüksuse piiri, piirimärk paigaldati Möldre katastriüksusega piirneva katastriüksuse moodustamise käigus. Piiriprotokollis nr LY2011256105 on kirjeldatud, miks on tõenäoliselt Möldre katastriüksuse piirilõik piiripunktide 12 ja 13 vahel märgitud ühe sirgena – kuna piiripunktide 12 ja 13 vahel puudus nähtavus ja sisenurki ei mõõdetud, ei saanud maamõõtja ilmselt seetõttu toona aru, et piirimärk nr 2 (numeratsioon vastavalt piiriprotokolli nr LY2011256105 plaanile) ei jäänud täpselt piiripunktide 12 ja 13 vahelisele sirgele, seega märkis ta Möldre katastriüksuse piiri selles piirilõigus sirgjooneliselt ning seetõttu puudus tal ka vajadus piiripunktide 12 ja 13 vahelisele lõigule veel üks piiripunkt lisada. 3) Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või muus asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide alusel. Samuti analüüsitakse varasemaid mõõdistamisandmeid ja omanike seisukohti. Piiripunkti tähistamiseks võib piirimärkidena kasutada ainult õigusaktidele vastavaid objekte. Piirimärk ei saa olla vaides näitena toodud traataed või igasugune ristikivi, küll aga võib piirimärgiks olla nt traataia kandepost, kui see vastab õigusaktides toodud miinimumnõuetele. Samuti võib traataed omada tähtsust piirilõigu paiknemise määramisel. Piiri määramisel arvestatakse nii katastriüksuse moodustamise aluseks olnud alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni, sh erinevaid looduses paiknevaid objekte. Maakorralduse läbiviija ei saa kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemisel arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud joonepikkustega, kui maastikult leitud piiritähised on kooskõlas nii maaüksuste esmamoodustamise asendiplaanidega, loodusliku situatsiooni kui ka väljakujunenud maakasutusega. Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati piirimärkidega looduses, mis maaomanikele seejärel maastikul kätte näidati. 4) Maa-amet selgitas korralduses nr 1133, miks on arvestatud piiri määramisel just nende piirimärkidega ja kuidas on nende paiknemine maastikul tuvastatud. Seega ei saa pidada nende piirimärkide määramist meelevaldseks. Piiriprotokolli nr LY2011256105 kantud asjaosaliste märkuste ja taotluste kohaselt on vaide esitaja soovinud piiri määramist Möldre katastriüksuse mõõdistamisandmete põhjal. Samuti on vaide esitaja andnud oma nõusoleku Poti, Metsatu ja Möldre katastriüksuste mõõdistamisandmetele tugineva kattuva ala poolitamiseks. Käesoleval hetkel viiakse läbi veel Möldre katastriüksusega piirneva Veske katastriüksuse jagamise maakorraldustoimingut, mille käigus tehakse kindlaks Veske, Möldre ja Poti katastriüksusega ühine piirpunkt nr 12 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile). Maa-amet selgitas korralduses nr 1133, et lähtutakse põhimõttest, kus piiride kindlakstegemist ühes piiripunktis või kattuval piirilõigul ei tehta piiri iga erineva katastrimõõdistamiste käigus uuesti kindlaks. Sellest tulenevalt ei pidanud Maa-

12(28)

3-22-1811 amet õigustatuks ega vajalikuks piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingu algatamist Möldre katastriüksuse piiripunktis nr 12. Piiripunkt nr 12 tehakse kindlaks Veske katastriüksuse jagamise käigus, misjärel saab öelda, milline on Möldre katastriüksuse piiri asukoht piiripunktide 12 ja 13 vahelises piirilõigus. Ka vaide esitaja on 08.10.2021 kirjas nõustunud piirneva Veske katastriüksuse jagamise piiriprotokollis nr LY2009184752/1 ühises piiripunktis nr 12 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) asuva piirimärgi asukohaga. 5) Seaduses ei ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Katastrikaart on informatiivne andmekogu ja sellel ei ole õiguslikku tähendust. Ka kinnistusraamatu kanne ei ole piiride osas määrav. KRS § 13 kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ mh kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab maakatastri pidaja ja need ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses ning neil ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS § 56 ja § 561 tähenduses. Sisuliselt tähendab see, et kui kinnisasja tegelik pindala osutub katastris ning sellest tulenevalt ka kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik pindala. 6) MaaKS §-s 15 sätestatud piiride kindlakstegemise toimingu näol on tegemist lihtsa maakorraldustoiminguga, millega tehakse kindlaks kinnisasjade vahelise piiri tegelik asukoht, kui kinnisasjade omanikud ei saavuta omavahel piiri osas kokkulepet. Selles maakorraldustoimingus on seaduses välistatud AÕS-st tuleneva omandiõiguse üle andmise regulatsiooni kohaldamine. Piiride kindlaks tegemise puhul ei ole omandi ulatus enne toimingu tegemist teada, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas ja missuguses ulatuses ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu maad üle antakse. Lihtsaks maakorraldustoiminguks oleva piiride kindlaks tegemise toimingu regulatsioon ei näe ette, et toimingu tegemisel tuleks lähtuda kinnisasja väärtusest ja et kinnisasjade omanikel oleks pindala muutusest tulenev hüvitise nõudeõigus. Toimingu käigus ei toimu omandiosa võõrandamist, vaid omandi ruumilise ulatuse täpsustamine haldusmenetluse käigus. Katastriüksuse pindala täpsustumine piiride kindlakstegemise tulemusel ei tekita omanikele nõudeõigusi. Tegemist ei ole kinnisasja osa üle andmisega ega võõrandamisega, kuna algselt ei ole kinnisasja tegelik piir ega pindala teada. Seega ei saa olla õiguspärast ootust, et katastriüksuse piirid ja pindala jäävad alati samaks. Samuti ei saa selle tagajärjel tekkida õigustatud ootust kahju hüvitamiseks või kompensatsiooni nõudmiseks. 7) Piiri asukoha määramiseks vajaliku haldusmenetluse viis läbi ja piiri asukoha otsustas sõltumatu ja erapooletu menetluse käigus Maa-ameti katastri registriosakond, tuginedes Veske, Metsatu, Möldre, Poti ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuste mõõdistamise andmetele ja dokumentidele ning Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poolt koostatud piiride kindlakstegemise kontrollmõõdistamise aktile, mille tulemusel määrati piirilõigu asukoht. Maa-amet on teinud kõik endast oleneva, et kindlaks teha piiri tegelik kulgemine looduses. Korralduse nr 1133 andmisel on võetud aluseks katastriüksuste moodustamise alusdokumentatsioonid, maamõõtja esitatud katastrimõõdistamise dokumendid ja -andmed, Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolliosakonna poolt

13(28)

3-22-1811 välikontrolli ja kameraalse kontrolli tulemusel saadud andmed. Neid dokumente ja andmeid hinnati kogumis. Möldre, Veske ja Poti katastriüksuste ühise piiripunkti nr 12 asukoha kindlakstegemine toimub Veske katastriüksuse jagamise mõõdistamise käigus, mille tulemusel Maa-amet otsustab piiripunkti 12 asukoha. 8) Seega ei esinenud asjaolusid, mille tõttu Maa-amet ei oleks saanud võtta vastu otsust Möldre, Poti, Metsatu ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramisest. Korralduse nr 1133 kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. Maa-amet hindas veelkord korralduse õiguspärasust ja otstarbekust ning leidis, et korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-1811 12 ja 13 asukohta on võimalik looduses taastada. Vastustaja ei ole piiride kindlakstegemise menetluse raames nende piirimärkidega arvestanud. Vaidlustatud otsuses Möldre ja Metsatu piiril leitud piirikivid ei ole piirimärkideks, neid ei ole kirjeldatud mitte üheski varem koostatud piiriprotokollis. Vastustaja väide, et Möldre katastriüksuse asendiplaanile kantud piiride järgi toimus kõnealuses piirilõigus maa tagastamine õigusvastaselt võõrandatud maa piiri järgi, seega võis pindala erinevus tuleneda muudest asjaoludest ja/või kohtadest, ei tugine Möldre 1997. a koostatud piiriprotokollile ega koostatud maaüksuse plaanile. 1997. a koostatud Möldre katastriüksuse piiriprotokolli järgselt ei kulge vaieldavas piirilõigus piir mööda endist talu piiri, paigaldatud on raudtoru uue piirimärgina punktis nr 13. Vaieldav piirilõik oli üks pikk sirge piirimärgist nr 12 (ristikivi) kuni piirimärgina 13 (raudtoru). Piirimärk 12 oli Veske, Möldre ja hiljem plaani ja kaardimaterjali alusel moodustatud Poti kinnistu ühiseks piirimärgiks. 5) Ebaõige on vastustaja seisukoht, et maastikul olevate piirimärkide kohaselt ei ole Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid kattumises, vaid kattumine on maamõõtja poolt ebatäpselt koostatud osadel katastriüksuste dokumentidel kujutatud piiride vahel. 1997. a koostatud Möldre ja Metsatu katastriüksuste piiriprotokolli piirimärgid (raudtorud, mitte piirikivid) ning 2004. a koostatud Poti piiriprotokolli piirimärgid on olnud kattuvuses. Kaebaja ei ole nõus, et piiride kattumisel lahendatakse küsimus ainult Möldre kinnistu maa arvelt. AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Möldre katastriüksuse piir on määratud 1997. a paigaldatud piirimärkidega. AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Kaebaja on nõus kattuva osa jagamisega pooleks. 6) Metsatu ja Poti katastriüksuste mõõdistamisel ei ole arvestatud varem moodustatud ja maakatastris registreeritud Möldre katastriüksuste piiridega ega piirimärkidega. Möldre kinnistu mõõdistati enne Metsatu ja Poti kinnistute moodustamist, seega Möldre katastriüksuse piiriandmed ei ole vastuolulised. Metsatu ja Poti kinnistute moodustamisel oleks pidanud lähtuma Möldre kinnistu mõõdistamisel paigaldatud piirimärkidest, mitte vastupidi. Metsatu katastriüksuse 06.06.1997 piiriprotokolli (dtl 78) ja katastriplaani järgi paigaldati Möldre katastriüksuse piirile piirimärgid nr 14 ja 15 ning tänaseks on selgunud, et need paigaldati Möldre katastriüksuse sisse. Metsatu katastriüksuse mõõdistamisel paigaldati Möldre piirisirgele piirimärkide 12 ja 13 vahele uus piirimärk 12A. Kuna Möldre kinnistu oli juba moodustatud ja katastriüksus moodustatud, pidi Metsatu kinnistu piir ühtima varem maakatastris registreeritud Möldre katastriüksuse piiriga. Selles piirilõigus oli muudetud maa tagastamisel endise Möldre talu piiri ning Metsatu ja Möldre kinnistute vaheline piir ei saanud seetõttu ühtida endise talu piiriga. Seega on vastustaja ebaõigesti hinnanud tõendeid ning asunud valele järeldusele, et Metsatu ja Möldre piir ühtib endise talu piiriga. 7) Poti katastriüksuse esmase, 11.09.1999 koostatud piiriprotokolli järgselt (dtl 79-80) kulgeb piir punktide 8-9 vahel sirgjooneliselt, ühtides Möldre maaüksuse piiriga, piirimärkideks punktides 8-9 on ristikivi. Poti katastriüksuse teise, 16.09.2004 koostatud piiriprotokolli kohaselt paigaldati mõõdistamisel Möldre kinnistu piirile uus piirimärk ning protokolli koostamisele ei kutsutud Möldre kinnistu omanikku. Pühajärve Vallavalitsuse 06.10.1999 korralduse nr 273 alusel tagastati Poti kinnistu õigusvastaselt võõrandatud maast 36,7 ha ning õigusvastaselt võõrandatud Poti maaüksuse kogu pindala oli 41,68 ha, millest õigustatud subjektile kompenseeriti 4,98 ha. Katastripidaja ei kontrollinud, et uute piirimärkide paigaldamise tulemusel suurenes 2004. a läbiviidud mõõdistamise tulemusel tagastatud Poti 15(28)

3-22-1811 maaüksuse pindala 3,57 ha võrra, millega arvati juba kompenseeritud maa uuesti tagastatava maa hulka. Poti katastriüksuse piiriprotokollide koostamisel pidi arvestama juba varem moodustatud katastriüksuste piiridega. 8) Õigusvastane on seisukoht, et kuna Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste puhul on tegemist maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, tuli kõigi kolme moodustatava katastriüksuse omandisse antava maa piiride skeemi kohaselt piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4 vahelises piirilõigus maa tagastada mööda endist talupiiri. Tulenevalt maareformi seadusest on kohaliku omavalitsuse pädevuses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimingute teostamine. Nimetatud maaüksuste puhul ei ole maa tagastamise puhul järgitud täpselt endisi talu piire. Tagastatav maa erines tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti. Võttes aluseks Pühajärve Vallavalitsuse Möldre, Metsatu ja Poti õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldusi, maaüksuste piiriprotokolle, abrisse ja maamõõtja kirjavahetust, ei saa järeldada, et maamõõtja on määranud maaüksuste piiriks endise talu piiri. Paljasõnaline ja ebaõige on väide, et piirimärgid nr 1 (tähis: ristikivi) ja 2 (tähis: metalltoru) ning tehtud katastrimõõdistuse käigus leitud vana ristikivi piiripunktis nr 3 näitavad, et maamõõtja RL arvestas piiri määramisel piirilõigus 1-2-3-4 vana talupiiri. 1997. a Möldre katastriüksuse piiriprotokolli järgselt ei kulge vaieldavas piirilõigus piir mööda endist talu piiri, paigaldatud on raudtoru uue piirimärgina punktis nr 13. Vaieldav piirilõik oli üks pikk sirge piirimärgist nr 12 (ristikivi) kuni piirimärgina 13 (raudtoru). Piirimärk 12 oli Veske, Möldre ja hiljem plaani ja kaardimaterjali alusel moodustatud Poti kinnistu ühiseks piirimärgiks. 9) Vastustaja on alusetult piiride kindlakstegemisel hinnanud Möldre katastriüksuse piiripunkti nr 13 mõõdistusandmeid ebausaldusväärseks ning jätnud selle maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete alusel taastamata. Kuna maa tagastamisel muudeti Möldre ja Metsatu vahelist endist talu piiri, ei oma tähtsust looduslik järsak, vana okastraataed ja leitud ristikivid. Möldre maaüksuselt on juurdepääs vaidluse all olevale maale ning omanik saab seda otstarbekalt maatulundusmaana kasutada. Möldre kinnistu mõõdistamisel kogutud andmetest nähtub, et maamõõtja ei pidanud kinnistu piiriks looduslikku järsakut ning vastustaja on põhjendamatult mitte arvestanud Möldre katastrimõõdistamise alusandmetega ja loodusesse paigaldatud piirimärkidega. Seetõttu on vastustaja asunud valele järeldusele, et maamõõtja ei ole Möldre katastriüksuse plaanile piiripunktide nr 12 ja 13 vahelist (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) piirilõiku õigesti märkinud ning see on vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri, Metsatu katastriüksuse alusandmete ja Möldre katastriüksuse asendiplaaniga. 10) Möldre, Veske ja Poti katastriüksuste 05.05.2022 ühise piirimärgi kättenäitamisel ja piiriprotokolli nr LY2009184752/2 (dtl 88-90) kohaselt on piirimärgid piiripunktides nr 1, 2 ja 3 Veske, Poti ja Möldre omanikele teadaolevad piirimärgid juba maareformi algusest ning nad on olnud nende piirimärkide asukohtadega nõus. Maastikul leitud endised piirikivid punktides A, B ja C ei ole Veske, Poti ja Möldre ühised piirimärgid (skeem on esitatud piiriprotokollis). Poti kinnistu omanik ei nõustunud olemasoleva piiriga piiripunktides 1-2-3. Nimetatud piirilõigus ei ole vastustaja piiri kindlaks teinud vaatamata sellele, et kaebaja on taotlenud piiri kindlakstegemist kogu piirilõigu ulatuses. Piiripunktist nr 3 ja vastustaja poolt Metsatu ja Möldre poolt välja kaevatud endised ristikivid ei moodusta ühte pikka sirget. Vastustaja ei ole lahendanud Möldre kinnistu omaniku taotlust täies ulatuses ning on jõudnud seetõttu ebaõigele 16(28)

3-22-1811 järeldusele. Antud piirivaidluses ei ole ametnikud piisava hoolikusega kontrollinud katastrimõõdistamise alusdokumente ning piirinaabrite kaasamist, mis on omakorda toonud kaasa vead katastriüksuste piirides. 11) Ei saa nõustuda seisukohaga, et enne 01.07.2018 jõustunud MaaKatS muudatusi oli katastriüksuse registreerimine maakatastris formaliseeritud toiming. 1997. a kehtinud MaaKatS § 8 lg 2 p 2 alusel oli katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumendid ja plaanid on vormistatud vigadega või ebakorrektselt. MaaKatS § 5 kohaselt katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Seega pidi katastripidaja 1997. a Metsatu ja Poti katastriüksuste registreerimisel nägema, et piirinaabrile ei ole näidatud katastriüksuse piire ning et piirilõigule on paigaldatud uued piirimärgid. 12) Kuna vaideotsuses on tuginetud piiride kindlakstegemise otsuses tehtud järeldustele, on see õigusvastane ning tuleb tühistada. 13) Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korraldus nr 82 ei ole tühine. See korraldus, millega otsustati tagastada Gle 50,4 ha maad, on õiguspärane ja ellu viidud. 14) Vastustaja leiab valesti, et vaidlust pole selles, et Metsatu ja Poti katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande aluseks olevatele algdokumentidele. Nimetatud osas vaidlus käibki. Kaebaja on korduvalt juhtinud vastustaja tähelepanu olulistele katastriseaduse rikkumistele. Piirinaaber G ei kutsutud korduvalt, kuni 2019. a-ni piirinaabritele maa tagastamisel piiriprotokolli koostamise ja piiride kätte näitamise juurde. 2019. a vastava kutse esmakordsel saamisel palus kaebaja tähtaega edasi lükata, kuid maamõõtja TR keeldus sellest ja teatas, et Möldre kinnistu omanikul tuleb olla vaikimisi nõus piiride kulgemisega. Ka Poti maaüksuse maakatastrisse kandmisel ei kontrollinud katastripidaja seaduses sätestatud nõuete täitmist ning piirinaabritele piiride kättenäitamise läbiviimist, ehkki oleks pidanud siis avastama vead katastriüksuse registreerimisel. 15) Maamõõtja TR edastas Xile kutse Veske ja Möldre katastriüksuste ühise piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemisele ja kättenäitamisele. Piiride kättenäitamine pidi toimuma 05.03.2021 kell 16.00. Selgituses märgiti, et Maa-ameti katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond on maakorralduse läbiviijatena teinud piiri kindlaks Poti, Möldre ja Metsatu katastriüksuste 1919-1940 kestnud maareformi käigus paigaldatud ristikivid (joonisel dtl 501 märgitud sinise joone ja tähtedega A, B ja C). Maamõõtja TR märgib kutses, et piirimärgid piiripunktides nr 1, 2 ja 3 on Veske, Poti ja Möldre omanikele teadaolevad piirimärgid juba maareformi algusest ning nad on olnud nende piirimärkide asukohtadega nõus. Piirikivid punktides A, B ja C ei ole Veske, Poti ja Möldre ühised piirimärgid. Selle dokumendiga on veelkord kinnitatud, et Möldre kinnistu tagastamisel ei lähtutud vaieldavas piirilõigus 1940. a kinnistu piiridest.

3-22-1811 Metsatu katastriüksuste piiride asukoha kindlakstegemiseks maastikul, lisades mh märkuse „Mõõdistada vähemalt piiride kindlakstegemiseks vajalikus mahus“. Tööde tulemusel mõõdistati maastikult leitud ja maastikule paigaldatud katastriüksuste piiritähiste asukohad. Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et menetlusosalistel on erinev teadmine kinnisasjade vahelise piiri asukohast piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4 vahel (numeratsioon vastavalt piiriprotokolli nr LY2011256105 piiri kindlakstegemist selgitavale skeemile). 2) Piiripunkt nr 1 (tähis: piirikivi) on ühine Poti katastriüksuse piiripunktiga nr 25 (tähis: piirikivi) ja paikneb Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12-13 vahelisel piirijoonel. Piiripunkt nr 2 (tähis: metalltoru) on ühine Metsatu katastriüksuse piiripunktiga nr 14 (tähis: metalltoru) ja paikneb Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12-13 vahelisel piirijoonel. Piiripunkt nr 4 (tähis: metalltoru) on ühine Möldre katastriüksuse piiripunktiga nr 13 (tähis: metalltoru), Metsatu katastriüksuse piiripunktiga nr 13 (tähis: metalltoru) ja 46 TatraOtepääSangaste tee katastriüksuse looduses tähistamata piiripunktiga. Piiride kindlakstegemise tulemusel määrati Poti ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 1 maastikult leitud piirikivi (ristikivi), Poti, Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 2 maastikult leitud metalltoru, Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 3 maastikule paigaldatud piirikivi (ristikivi) ning Metsatu, Möldre ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 4 maastikule paigaldatud metalltoru. Metalltoru piiripunktis nr 4 paigaldati piiripunktide nr 2 ja 3 pikendusele tee teljest 14 m kaugusele. Piir kulgeb kindlaks tehtavate piiripunktide nr 1, 2, 3 ja 4 vahel sirgjooneliselt. Maakorralduse läbiviija on piiripunktis nr 3 asuva piirimärgi paigalduse infona kasutanud märkust „paigaldatud“ seetõttu, et varem maakatastris registreeritud andmete kohaselt ei ole antud asukohas piiritähist fikseeritud. Vaatamata sellele on piirikivi puhul tegemist maastikul olemasoleva, endist õigusvastaselt võõrandatud talumaa piiripunkti näitava tähisega ning arvestades asjaolu, et piirnevate katastriüksuste puhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, tähistab maastikult leitud piirikivi selgemalt Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühist piiripunkti. 3) Piiriprotokolli kantud asjaosaliste märkustest ja taotlustest selgub, et maakorraldustoimingu läbiviimise käigus on Möldre kinnisasja omanik soovinud piiri määramist Möldre katastriüksuse mõõdistamisandmete põhjal, kuid nõustus ka Metsatu ja Möldre mõõdistamisandmetele tugineva kattuva ala pooleks jagama. 01.10.2020 kirjaga taotles Möldre kinnisasja omanik Maa-ametilt piiride kindlakstegemist Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12 ja 13 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) vahel. Arvestades, et maamõõtja TR viib läbi Möldre katastriüksusega piirneva Veske katastriüksuse jagamise maakorraldustoimingut, ei pidanud Maa-amet käesoleva piiride kindlakstegemise käigus põhjendatuks ega vajalikuks dubleeriva piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingu algatamist Möldre katastriüksuse piiripunktis nr 12. Piiri kindlakstegemise tulemustega nõustusid F, Y ja Transpordiamet esindaja AM, kes allkirjastasid piiride kindlakstegemise protokolli, andes sellega nõusoleku piiride kindlakstegemise tulemustele. X piiride kindlakstegemise tulemustega ei nõustunud ning piiride kindlakstegemise protokolli ei allkirjastanud. 4) Maa-amet jääb kõikide korralduses nr 1133 ja vaideotsuses sisalduvate selgituste ja põhjenduste juurde. Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel koostatud asendiplaanide kohaselt on kindlaks tehtavate piiripunktide vahel 18(28)

3-22-1811 määratud piir kulgema mööda endist talupiiri. Maakorralduse läbiviija peab piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS § 15 lg 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ning arvestama maastikult leitud piirimärke. Maakorralduse läbiviija ei saa kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemisel arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud joonepikkustega, kui maastikult leitud piiritähised on kooskõlas nii maaüksuste esmamoodustamise asendiplaanidega, loodusliku situatsiooni kui ka väljakujunenud maakasutusega. 5) Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati piirimärkidega looduses, mis maaomanikele seejärel maastikul kätte näidati. Kaalutlusõigus piiri asukoha määramiseks mujale kui loodusest leitud piirimärgid on piiratud. Kõrvutades Möldre ja Metsatu katastriüksuste esmamoodustamise aluseks olevaid asendiplaane, nähtub, et vaidlusalusel piirilõigul on mõlemate katastriüksuste omandisse antava maa piir ühine endise talupiiriga. Küll aga ei ole nimetatud piirilõigul kooskõlas ajaliselt hiljem moodustatud Metsatu maaüksuse piirijoone asukoht varasema Möldre katastriüksuse alusandmete ega ka Metsatu katastriüksuse abrissi, plaani ja piiriprotokolliga. Olenemata sellest, et Möldre ja Metsatu katastriüksuste asendiplaanidel on kujutatud ühise piirijoone asukoht erinevalt, on kindlaks tehtavate piiripunktide nr 1 ja 4 vahel maastikul selgesti eristatav looduslik järsak, mis määrab kinnisasjade vahelise maakasutuse piiri. Endine talupiir, mille määravad maastikult leitud piirikivid (ristikivid) piiripunktides nr 1 ja 3, kulgeb samuti mööda järsakut. Piiripunkti nr 2 juures on säilinud puu sees vana okastraataia jäänused, mis näitavad varasemat maakasutust. Mõõdistustöödel leitud ristikivi piiripunktis nr 3 ei olnud maaomanikele varasemalt teada. Seoses asjaoluga, et piirikivi puhul on tegemist endist talupiiri näitava tähisega, tuleb maakorralduse läbiviijal endist talupiiri tähistav punkt lugeda piirimärgiks. 6) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel lähtuti eelkõige õigusvastaselt võõrandatud maa piiridest ja alles seejärel pindalast. Praktikas toimus nii, et kui endised piirid (st kõik endised piirikivid) leiti üles, võis pindala erineda ka rohkem ±8%. Kui aga piirid taastati, st kõiki endiseid piirikive üles ei leitud, võis pindala erineda ±8%, aga mitte rohkem kui 5 ha. Möldre katastriüksuse asendiplaanile kantud piiride järgi toimus kõnealuses piirilõigus maa tagastamine õigusvastaselt võõrandatud maa piiri järgi, seega võis pindala erinevus tuleneda muudest asjaoludest ja/või kohtadest. 7) Möldre kinnisasja omanik edastas katastripidajale haldusmenetluse raames 31.03.1997 kuupäevaga kaardi (faks), mis tema hinnangul näitab Möldre katastriüksuse õigustatud subjekti G ja maamõõtja omavahelist suhtlust. Maaomanik on seisukohal, et dokumendil on näidatud nii endised kui ka välja mõõdetava maaüksuse piirid, mille kohaselt paigaldas maamõõtja piiripunktidesse nr 12 ja 13 teadlikult uued piirimärgid. Esitatud lisamaterjali ei saa arvestada MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud dokumendiks, kuna piiride kindlakstegemisel tuleb maakorralduse läbiviijal arvestada puudutatud katastriüksuste esmamoodustamise toimiku koosseisu lisatud dokumentidega. Seega piiride kindlakstegemisel peab maakorralduse läbiviija juhinduma puudutatud katastriüksuste maakatastris registreeritud dokumentidest. Faks ei oma asjas sisulist tähtsust. 8) Piiride kindlaks tegemise raames on võimalik määrata piir kokkuleppel, kuid Metsatu ja Poti kinnisasjade omanikud ei nõustunud Möldre kinnisasja omaniku ettepanekuga jagada kattuv maa pooleks. Seega tuli maakorralduse läbiviijal MaaKS § 15 lg 3 kohaselt piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või 19(28)

3-22-1811 asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. Piiripunktide kindlaks tegemisel katastrimõõdistamisel selgus, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksused mõõdistanud maamõõtjad on küll eksinud, kuid MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal on võimalik kinnisasjade vaheline piir kindlaks teha, mistõttu puudub vajadus piiri kindlakstegemiseks AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 alusel. Maakorralduse läbiviija maastikult leitud piiritähised näitavad, et kindlaks tehtaval piirilõigul on piiripunktide nr 1 ja 4 vahel selgesti eristatav looduslik järsak, mis omakorda näitab kinnisasjade vahelise piiri väljakujunenud tegelikku maakasutust. Arvestades maastikult leitud piiritähiseid, ei ole Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid looduses kattumises, vaid kattumine ilmneb üksnes osadest maamõõtja esitatud katastriüksuste moodustamise alusdokumentidest. 9) Piiri asukoha määramiseks vajaliku haldusmenetluse viis läbi ja piiri asukoha otsustas sõltumatu ja erapooletu menetluse käigus Maa-ameti katastri registriosakond, tuginedes Veske, Metsatu, Möldre, Poti ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuste mõõdistamise andmetele ja dokumentidele ning Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poolt koostatud piiride kindlakstegemise kontrollmõõdistamise aktile, mille tulemusel määrati piirilõigu asukoht. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et kindlaks teha piiri tegelik kulgemine looduses. Korralduse nr 1133 andmisel on aluseks võetud katastriüksuste moodustamise algdokumendid, maamõõtja esitatud katastrimõõdistamise dokumendid ja -andmed, Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolliosakonna poolt välikontrolli ja kameraalse kontrolli tulemusel saadud andmed. Vastustaja on hinnanud dokumente ja andmeid kogumis. 10) Kaebaja poolt esitatud katastrikaardil olevate piiride alusel koostatud skeem on meelevaldne, sest on jäetud arvestamata, et katastrikaardil olevad piirid ei ole täpsed, kuna neid piire ei ole tänapäevaste vahenditega mõõdistatud. Piiride kindlakstegemisel peab maakorralduse läbiviija juhinduma eelkõige puudutatud katastriüksuste maakatastris registreeritud algdokumentidest ja arvestama ka katastriüksuste esmamoodustamise toimikute koosseisu lisatud dokumentidega – lähtuda tuleb seega kõikidest dokumentidest ning maastikul olevatest piirimärkidest kogumis, arvestades dokumentides oleva info kvaliteeti ning omaaegse koostamise metoodikat. Kaebaja lähtub üksikutest infokildudest, mis on talle kasulikumad, nagu nt abrissil olev joonepikkus, mida ei olnud looduses võimalik aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades täpselt mõõta. 11) Piirilõigus, kus Maa-amet piiri asukoha kindlaks tegi, on nii Möldre kui ka Metsatu katastriüksuste asendiplaanide järgi maa tagastatud endistes piirides. Möldre katastriüksuse asendiplaanilt nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine toimus osaliselt endistes talu piirides. Lisaks tõendab piiri kulgemist vanal talupiiril piiripunktis nr 1 olev vana ristikivi ja metalltoru piiripunktis nr 2 ning katastrimõõdistamise käigus leitud vana ristikivi piiripunktis nr 3, mille asukoht on samuti vanal talupiiril. 12) Kaebaja põhjendab väidet, et Metsatu ja Poti katastriüksuste moodustamise kanded ei vasta kande aluseks olevatele algdokumentidele, sellega, et toimikutest ei nähtu, kas piirinaaber G kutsuti piirinaabritele maa tagastamisel piiriprotokolli koostamise ja piiride kätte näitamise juurde. Asjaolu, kas piiri kättenäitamisele looduses kedagi kutsuti või jäeti kutsumata, ei oma puutumust sellega, kas Metsatu ja Poti katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande aluseks olevatele algdokumentidele.

20(28)

3-22-1811 13) Metsatu, Möldre ja Poti katastriüksuse esmamoodustamise ning Poti katastriüksuse jagamise ajal kehtinud ja katastrimõõdistamist reguleerinud õigusaktide kohaselt vastutas esitatud mõõdistusandmete õigsuse eest MaaKatS § 16 lg 2 alusel mõõdistusandmed registreerimiseks esitanud maamõõtja. Alles 01.07.2018 muudeti katastri kontseptsiooni. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse, mille vastu võtmisega muudeti mh MaaKatS, eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „MaaKatS § 4 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna muutub katastri kontseptsioon. Kehtiva õiguse kohaselt kannab katastripidaja maamõõtja esitatud andmed üks-ühele katastrisse. Eelnõuga see muutub ja katastripidaja vastutab tema poolt moodustatud katastriüksuse andmete eest. Katastris on andmed erineva kvaliteediga. Ebaõigete andmete korral saab katastripidaja kasutada märke võimalust ja anda sellega edasi teavet katastriandmete kvaliteedi kohta. MaaKatS § 4 lõike 21 normi esialgne eesmärk oli, et katastripidaja vastutab kinnistusraamatule õigete andmete esitamise eest. Kinnistusraamatuga toimub andmevahetus elektrooniliselt ja seetõttu ei ole enam vaja rakendada normi algselt mõeldud eesmärgil. Norm jätab eksliku mulje, justkui katastripidaja vastutaks katastriandmete täieliku õigsuse eest“. 14) Poti katastriüksuse pindala muutus 2004. a registreeritud jagamisel – pindala määras maamõõtja vastavalt enda määratud koordinaatidele ning kui muid vastuolusid ei olnud, ei saanud ka pindala muutus olla katastrikannet takistavaks asjaoluks. 15) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et nõukogude aeg muutis vaidlusaluses piirilõigus senist maastikupilti. ENSV ajal ei paigaldatud maakasutuse tähistamiseks ristikivisid, need on pärit nõukogude-eelsest ajast. Kui ristikivid ja hiljem paigaldatud okastraataed langevad kokku, on alust arvata, et ka ENSV ajal arvestati ja aktsepteeriti looduses just endisaegseid piire. Maaparandust, mille käigus oleks endisaegsed piirid ja piirimärgid hävitatud, ei ole (kitsenduste rakenduse andmetel) selles piirkonnas tehtud. Kui selles lõigus oleks tehtud maaparandust, oleks kõik kivid, sh endised piirikivid kokku lükatud (kuhjatud) ja neid ei oleks ühelgi juhul korralikult metsa alla pandud, nii et rist oleks õigesti paigas ning kivi pooleldi maa sees nagu piirikive paigaldati.

21(28)

3-22-1811 2) Piiride kindlakstegemise menetlus ei ole seotud endise Poti kinnistu kompenseeritud lahusmaatüki piiridega, vaid L omandisse antud ehk kõnesoleva Poti kinnisasja maa piiriga. Seetõttu ei seostu menetlus selle maaüksusega, mille eest maksti L omandireformi käigus rahalist kompensatsiooni. 3) Möldre katastriüksuse tagastamisega eiras toonane Pühajärve Vallavalitsus Valga Maakonnakomisjoni 03.04.1993 otsust nr 1615 ning ületas pädevuse piire. Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korralduse nr 82 kohaselt tagastati G omandisse maa-ala suurusega 50,4 ha, s.o 3,06 ha enam kui Valga Maakonnakomisjoni otsusega ette nähti. MaaRS § 6 lg 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui sellest seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Viidatud õigusakt jõustus 1991. a, mis tähendab, et Möldre kinnistu tagastamisotsuse tegemise hetkel tuli arvestada MaaRS nõuetega. Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korraldus nr 82 on tühine pädevuspiiride ületamise tõttu. Õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu ja tagastamise ulatuse määramine kuulus maakonnakomisjonide pädevusse ning kohalik omavalitsus pidi tegema vara tagastamise otsuse maakonnakomisjoni otsuse alusel. Seega kohustus Pühajärve Vallavalitsus 24.03.1997 korralduse väljastamisel lähtuma üksnes Valga Maakonnakomisjoni 03.04.1993 otsusest nr 1615, mille p 1 kohaselt oli omandireformi objektiks Möldre nr 9 talu kinnistu nr 1579 võõrandatud maad 47,34 ha. Pühajärve Vallavalitsus on seda otsust eiranud, otsustades Möldre kinnistu tagastada maakonnakomisjoni poolt määratust suuremas osas. Kuigi Pühajärve Vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest on möödunud 23 aastat, saab kohus jätkuvalt selle õiguspärasust kontrollida (mh tsiviilõiguslikus piirivaidluses). Kui kohus tuvastab, et haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud on tuvastatud ekslikult, saab kohus oma otsusega kohustada kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kantud isikuid andma tahteavaldusi kande muutmiseks. 4) Kuigi MaaRS § 6 lg 1 nägi ette, et tagastatava maa pindala võib erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast +/- 8 protsenti, on see lubatud juhul, kui pindala erinevus tulenes planeeringust või maakorralduse nõuetest. Käesoleval juhul puudus planeeringust või maakorralduslikest nõuetest tulenev alus Möldre piiride muutmiseks. Samuti ei ole Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste omanikud leppinud kokku selles, et Möldre talu tagastatakse endistest piiridest suuremana ning seda Poti ja Metsatu katastriüksuse arvelt. Kuna Möldre katastriüksuse moodustamise käigus toimunud piiride kättenäitamise toimingu juurde Poti ja Metsatu kinnistu omanikke ei kutsutud ning nad ei ole allkirjastanud 20.04.1997 koostatud Möldre kinnistu piiriprotokolli, ei saa olla vaidlust selles, et piirinaabrid ei ole ajalooliste piiride muutmist aktsepteerinud. 5) Piirivaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega senine maakasutus. Metsatu katastriüksuse omanik on oma katastriüksust kasutanud ning hallanud alates hetkest, mil see tema omandisse sai. Kaebaja ei ole seda osa maast, mida ta väidab enda valduses olevat, tänaseni kasutanud. Seega ei saa olla küsimust, senise maakasutuse osas. Möldre omanik ei ole varasemalt antud osa vastu huvi tundnud ning viidanud, et F hariks talle kuuluvat maa osa. 6) Maamõõtja RL on teinud korduvalt eksimusi, mis seab kahtluse alla tema töö usaldusväärsuse. See nähtub ka JJ hinnangust piiride kindlakstegemise selgituses. See analüüs seab kahtluse alla, kas maamõõtja RL on Möldre katastriüksuse dokumente koostades üldse looduses käinud. Arvestades vigade hulka mõõdistustöid tehes, ei saa 22(28)

3-22-1811 kolmandad isikud piiridokumente lugeda usaldusväärseks. Piiri kindlakstegemisel peaks arvestama reaalset maakasutust, maastiku situatsiooni, säilinud või leitud piirimärke. 7) Piirivaidluse lahendamisel ei ole esmamõõdistusandmed määrava tähtsusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-12 selgitanud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. 8) Möldre katastriüksus on tänaseni LST-süsteemi mõõtmata, seega katastriüksuse pindala on ebatäpne. Kaebaja väide, et Poti katastriüksuse pindala 2004. a mõõdistuse tulemusel suurenenud 3,57 ha võrra, ei ole tõene. 2004. a mõõdistati Poti katastriüksus LST-süsteemi, mille tulemusel on katastriüksuse pindala andmed täpsemad kui 1999. a plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastatud andmetes. 9) 06.06.1997 koostati Metsatu katastriüksuse piiridokumendid, millest nähtub, et toonasele Metsatu katastriüksuse omanikule tagastati maa endiste talupiiride järgi. 1999. a tagastati Poti katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel toonasele katastriüksuse omanikule endistes talupiirides. Oleks põhjendamatu tänasel päeval piiriasukoha muutmine Möldre katastriüksuse alusandmete järgi, kui see ei ole tagastatud endiste talu piiride järgi. Arvesse tuleks võtta tänast maakasutust, säilinud piirimärke, maastiku situatsiooni ning muid olulisi aspekte, mida on võimalik näha ka looduses. Kuna praegune maakasutus on käinud vanade talu piiride järgi, ei saa olla vaidlus selle üle, kust piir jookseb. 10) Väide, et toonane Poti katastriüksuse omanik L on olnud nõus 1997. a Veske ning Möldre katastriüksute piiripunktidega, ei ole tõene, sest kummagi katastriüksuse piiriprotokollil ei ole L allkirju ning teda ei kutsutud piiride kätte näitamisele. 11) Topelt piirimärgistus avastati katastri- ja kontrolliosakonna poolt 2019. a. 2004. a telliti mõõdistustöö üksnes Poti katastriüksusele, TR ei mõõtnud siis lisaks Metsatu või Möldri katastriüksusi ega muutnud või paigaldanud piirimärke.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1811 katastriüksused kattumises Möldre katastriüksusega), viis Maa-ameti maakorralduse läbiviija JJ 06.12.2020 läbi piiride kindlaks tegemise toimingu, määrates kõnealusel lõigul piirimärgid ja mõõdistades piiritähiste asukohad. Selle kohta on koostatud piiriprotokoll nr LY2011256105. Piiriprotokollis on välja toodud, et piiri määramise aluseks on MaaKS § 15 lg 3 ning selle tulemuse kohaselt määras maakorralduse läbiviija piiri sinna, kuhu Metsatu ja Möldre katastriüksuse mõõtja RL oli selle määranud (piiriprotokolli lk 5).

24(28)

3-22-1811 kanda (vaidlustatud otsuse lk 9, 2. lõik, vaideotsuse lk 7 viimane ja lk 8 esimene lõik). Metsatu 06.06.1997 piiriprotokollis on kõnealuse osa kohta kirjas järgmine: piir kulgeb sirgjooneliselt punktist punkti 13-14-15-12 (Metsatu kinnistu katastriüksuse plaani kohaselt paikneb punkt 14 Möldre ja Metsatu kinnistute vahelisel piiril, ent seda ei ole Möldre katastriüksuse plaanil piiripunktina lõigul 12-13 märgitud; piiriprotokolli nr LY2011256105 kohaselt ühtib see punktiga 2 (metalltoru)). Samuti sisaldub Metsatu piiriprotokollis lause: piirimärkideks on metalltorud. Sellestki nähtuvalt on maamõõtja RL hiljemalt Metsatu katastriüksuse moodustamisel piiripunktis 14 arvestanud tähisena metalltoru, mis kinnitab nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses toodud järeldust, et maakorralduse läbiviija JJ määras piiride kindlakstegemise tulemusel piiri asukoha õigusvastaselt võõrandatud maa piirile, kuhu maamõõtja RL Metsatu ja Möldre katastriüksuste aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel moodustajana oli selle varasemalt, st 1997. a määranud.

3-22-1811 kompenseerimisega seonduva õiguspärasust. Vastustaja ei ole praegusel juhul asunud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist uuesti otsustama ega seadnud eesmärgiks Poti katastriüksuse pindala suurendamist, vaid on kontrollinud maakatastri andmete korrektsust. Vaideotsuses on selgitatud, et kui mistahes põhjusel on maakatastrisse sattunud vastuolulised andmed, tuleb eksimus välja selgitada ning hinnata piiri määramisel nii maaüksuste moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni. Vaidlustatud otsusega on katastripidaja MaaKS § 15 lg-st 5 tulenevat pädevust teostades teinud kindlaks kinnistute vahelise piiri asukoha, võttes piiride kindlakstegemisel aluseks maakorralduse läbiviija JJ esitatud piiride kindlakstegemise dokumendid ja katastrimõõdistamise andmed. Vastustaja on otsuse tegemisel juhindunud MaaKS § 15 lg-st 3, mille sõnastusest tuleneb, et esimese võimalusena tuleb piiri asukoht kindlaks teha kinnisasja ulatust kirjeldavate andmete alusel ning AÕS § 129 lg 2 ja 3 kohaldamise vajadus tekib siis, kui nende andmete alusel ei ole piiri kindlaks tegemine võimalik. Praegusel juhul on vastustaja õigesti leidnud, et piiri asukoha kindlakstegemine oli võimalik olemasolevate registriandmete ning piirimärkide alusel, mistõttu puudus vajadus määrata piiri asukoht AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt, sh kattuvat osa pooleks jagada. MaaKS § 15 lg-t 3 ei saa tõlgendada nii, et piiri kindlaks tegemisel tuleks AÕS § 129 lg-test 2 ja 3 lähtuda igal juhul. AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaldamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui piiri kindlaks tegemine olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik. Väited sellest, et kaebajal on praegu juurdepääs kõne all olevale ribale ja ta saaks seda otstarbekalt kasutada, ei ole seega antud juhul asjakohased.

26(28)

3-22-1811

3-22-1811 muuda isikut veel esindajaks (HKMS § 31 lg 2; vt Riigikohtu 09.12.2020 otsus nr 3-18-2099, p 32). Seega ei saa kolmandate isikute poolt advokaadibüroole makstud tasu praegusel juhul pidada HKMS alusel hüvitatavaks õigusabikuluks.

(allkirjastatud digitaalselt)

28(28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.