lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1562/37

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1562/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 105 lg 1VanglateenistusHKMS § 187 lg 1, 2, 3, 6, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineKeeleS § 12 lg 1, 3HMS § 20 lg 1Haldusmenetluse keelHMS § 21 lg 2TõlkKeeleS § 10 lg 1MSVS § 5 lg 11, 9HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1562/28Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-24-889/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.20243-20-2014/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.11.20213-20-1319/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.08.20203-20-1336/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.07.20203-20-65/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.06.20203-18-1076/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1562

Haldusasi

XX kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 5. juuli 2018. a ja 13. juuli 2018. a pöördumistele sisuliselt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2019. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Martin Ziehr

Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2019. a otsuse peale haldusasjas nr 3-18-1562 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Justiitsministeeriumile 05.07.2018 ja 13.07.2018 venekeelsed pöördumised. Justiitsministeerium selgitas 06.07.2018 kirjas nr 11-8/4701-2 ja 25.07.2018 kirjas nr 118/4701-4, et põhiseaduse (PS) § 6 järgi on Eesti riigikeeleks eesti keel, keeleseaduse (KeeleS) § 10 kohaselt on asjaajamiskeeleks eesti keel ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Justiitsministeerium loobus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 5 alusel pöördumisele vastamisest ning palus MSVS § 5 lg 11 ja KeeleS § 12 alusel esitada pöördumiste tõlked eesti keelde.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-24-3022/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-24-3022/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9
HMS § 4 lg 2Kaalutlusõigus
KeeleS § 9
KrMS § 10Kriminaalmenetluse keel
KrMS § 173 lg 3Kriminaalmenetluse kulud
PS § 51 lg 2
PS § 52
PS § 6
VangS § 156 lg 1Kinnipidamine arestimajas
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 06.08.2018 kaebuse (täiendatud 01.10.2018 ja 19.11.2018) Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 05.07.2018 ja 13.07.2018 pöördumistele sisuliselt. Kaebaja on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

3-18-1562 (XXXXXXXXXXXX), pensionär, I grupi invaliid, 100% töövõimetu, põeb kroonilist hüpertooniatõbe, erivajaduste ja piiratud võimalustega ning tema suhtes on kuulutatud välja pankrot. Kaebaja esitas 05.07.2018 ja 13.07.2018 taotlused Justiitsministeeriumile kriminaalasja nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXXX) raames tõendite tagamise eesmärgil, mis kinnitavad vahi all viibimise ajal (1 aasta 1 kuu ja 2 päeva) õiguskaitseorganite poolt tema suhtes toime pandud piinamist, julma ja väärikust alandavat kohtlemist ja karistuse kohaldamist. Kaebajat hoiti pikaajaliselt väikeses umbses akendeta ja värske õhu juurdepääsuta keldrikambris, milles viibis lisaks mitu suitsetajat; kaebaja suhtes kohaldati sunniviisilist hüpertooniatõve ravi selleks kõlbmatute meetodite ja vahenditega; kaebaja jäeti talveajal ebaseaduslikult ilma talveriietest ja -jalatsitest; kaebaja jäeti ebaseaduslikult ilma dieettoidust ja invaliidsuspensionist, millest osta vangla kauplusest toiduaineid; kaebajat hoiti talvel toasussidega ja ilma talveriieteta 8-kraadise pakasega avatud õhu käes katkematult 6 tunni vältel. Kaebaja palus kriminaalasjas temale riigi kulul määratud advokaadil korduvalt vastavad taotlused esitada, kuid advokaat keeldus sellest põhjendusega, et taoliste probleemide lahendamine ei kuulu tema ametikohustuste hulka ja kaebaja peab need ise esitama. Kaebaja on pöördunud ka kohtu, prokuratuuri, politsei ja vangla poole, kuid tema taotlused on jäetud tähelepanuta. Seetõttu pöörduski kaebaja taotlustega Justiitsministeeriumi poole, kes need aga põhjendamatult tagastas ja nõudis taotluste esitamist eesti keeles. Riik on kohustatud tagama kaebajale kui kriminaalasjas süüdistatavale tõlgi abi riigi kulul (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg-d 2–3; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 3 p „e“), kuid Justiitsministeerium on neid norme eiranud. Kaebaja eesmärk on saada teavet, kelle haldusalas (vangla või politsei) on eeluurimisvangistuse kambrid, kus kaebaja suhtes pandi toime mitmeid rikkumisi.

3.Justiitsministeerium vaidles 02.01.2019 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja esitatud võõrkeelsed pöördumised tagastati õiguspäraselt, sest õigusaktidest tulenevalt tuleb riigiasutusele pöördumised esitada eesti keeles. PS § 6 ja § 52 lg 1 kohaselt on riigikeeleks ja riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel, mille kasutust tagavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (vt ka Riigikohtu 05.02.1998 otsus nr 3-41-1-98). Vastamisest loobumisel ja tõlgete nõudmisel lähtuti MSVS § 5 lg 9 p-s 5 ja lg-s 11 ning KeeleS §-s 12 sätestatust. Kaebajale on üheselt selgitatud, milliste tingimuste täitmisel vastab Justiitsministeerium tema pöördumistele sisuliselt. PS §-st 12 ja EIÕK art-st 14 tulenev diskrimineerimise keeld ei pane riigiasutusele kohustust suhelda kaebajaga vene keeles ning Justiitsministeeriumil ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust võõrkeelsetele pöördumistele sisuliselt vastata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2011 määrus nr 3-11-175; 05.11.2012 määrus nr 3-11-2538; Tartu Halduskohtu 13.02.2012 määrus nr 3-12-197).
4.Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2019 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Kaebuse eesmärk on kohustada Justiitsministeeriumi sisuliselt vastama kaebaja venekeelsetele pöördumistele, milles isik soovis teavet, kas Tallinnas Magasini tn 35 asuvad vahistatute kambrid on Justiitsministeeriumi või Siseministeeriumi alluvuses, et nõuda tõendi väljastamist selle kohta, et teda hoiti 17.11.2016 kell 8.00–14.00 toasussidega 8-kraadise pakasega avatud õhu käes. Vaidlus on selles, kas vastustaja tagastas venekeelsed pöördumised õiguspäraselt või pidanuks ta neile sisuliselt vastama ja tõlkima vastuse ka vene keelde (nagu kaebaja taotles). Halduskohus leidis, et Justiitsministeerium ei pidanud kaebaja 05.07.2018 ja 13.07.2018 venekeelsetele pöördumistele PS §-st 6, KeeleS § 10 lg-st 1 ja §-st 12, HMS § 20 lg-st 1 ning MSVS § 5 lg 9 p-st 5 ja lg-st 11 tulenevalt sisuliselt vastama ning kaebajal paluti õiguspäraselt esitada pöördumised eesti keeles. Vastustaja on asjakohaselt viidanud ka Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2012 määrusele nr 3-11-2538. Kuigi kaebaja on väitnud, et pöördumised olid esitatud kriminaalmenetluse raames, ei nähtu esitatud pöördumistest, et neil oleks mingi sisuline seos kaebaja suhtes toimunud kriminaalmenetlusega või need olnuks vajalikud kriminaalmenetluses 2(5)

3-18-1562 millegi tõendamiseks. Kaebaja viibis vahi all küll kriminaalmenetluse raames, kuid kaebused vangla konkreetsete toimingute peale ei ole kriminaalmenetluse osaks. Kuna tegemist oli tavapärase haldusmenetlusega, siis ei tulnud kaebajale pöördumistega seoses tagada ka tõlkeabi.

5.XX palub 29.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei ole taganud kaebaja õiguste kaitset ja on teinud sisuliselt ebaõige otsuse. Halduskohus ei ole kaebuse lahendamisel võtnud arvesse asjaolusid, et kaebaja on kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdistatav, kes ei valda eesti keelt, on erivajadustega ja 100% töövõimetu ning tema suhtes on kuulutatud välja pankrot. Apellant püüab kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tõendada, et eeluurimise käigus on temale saanud politseiametnike poolt osaks piinamine ning julm ja inimväärikust alandav kohtlemine, mille eesmärgiks on olnud sundida teda tunnistama ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Apellandile oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määratud riigi poolt advokaat, kes aga keeldus põhjendamatult täitmast apellandi korraldust nõuda välja kirjalikud tõendid, mis omavad asja lahendamisel olulist tähtsust. Justiitsministeerium pidi pöördumisi menetlema kooskõlas nende eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS §-d 3, 4), kuid keeldus haldusmenetluse algatamisest ja tagastas pöördumised läbivaatamatult. Vastustaja on põhjendamatult jätnud pöördumistele sisuliselt vastamata ka pärast seda, kui halduskohus on need tõlkinud eesti keelde. Erinevalt halduskohtu väidetust ei ole apellant nõudnud, et vastustaja vaataks tema venekeelsed taotlused sisuliselt läbi ja vastaks neile vene keeles, vaid apellant taotles vastustajalt riigi kulul tõlketeenuse võimaldamist, et tõlkida tema venekeelsed taotlused eesti keelde ja vastustaja eestikeelne vastus vene keelde. Samuti ei ole apellant kunagi nimetanud Justiitsministeeriumi vastutavaks tema suhtes vahi all viibimise ajal toime pandud ebaseaduslike toimingute eest, vaid soovis üksnes teada, kas Tallinnas Magasini tn 35 asuv vangla, milles ta vahistatuna viibis, on Justiitsministeeriumi või Siseministeeriumi alluvuses. Nimetatud teavet oli apellandile tarvis selleks, et nõuda välja tõendid, mis on vajalikud kriminaalasja nr X-XX-XXXX objektiivseks, täielikuks ja igakülgseks läbivaatamiseks. Halduskohus on alusetult järeldanud, et apellandi pöördumised ei olnud seotud kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX. Apellandil tekkis ebainimliku kohtlemise tagajärjel (sh erinevate ravimite manustamine, dieettoitust ilmajätmine; viletsad kambritingimused) allergiline reaktsioon ja vererõhk hakkas pidevalt tõusma, millega tekkisid kaasnevad haigused. Oma elu ja tervise kaitseks oli apellant sunnitud tunnistama oma süüd ja allkirjastama prokuratuuri poolt koostatud ebaseadusliku kokkuleppe. Halduskohtu väide, et tavalises haldusmenetluses ei oleks apellandile pidanud võimaldama abi taotluste tõlkimiseks, on vastuolus HMS § 21 lg-ga 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest kaebaja etteheited halduskohtule on üksnes õiguslikku laadi ja 3(5)

3-18-1562 apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 33-1-5-13, p 8).

8.PS § 52 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel ning võõrkeelte kasutamise riigiasutuses sätestab seadus. KeeleS § 10 lg 1 järgi toimub riigiasutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 kohaselt juhul, kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Võõrkeelsele dokumendile vastatakse üldjuhul eesti keeles või dokumendi saaja soovil tõlgitakse see võõrkeelde dokumendi saaja kulul (KeeleS § 12 lg 3). HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keeleks eesti keel ja HMS § 21 lg 2 näeb sarnaselt KeeleS § 12 lg-le 3 ette, et tõlgi kaasamise kulud katab üldjuhul tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. MSVS § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib adressaat vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja adressaadil puudub KeeleS § 12 järgi kohustus sellele vastata. MSVS § 5 lg 11 näeb ette, et MSVS § 5 lg 9 p 5 alusel vastamisest loobumisel nõuab adressaat märgukirja või selgitustaotluse esitajalt koheselt tõlget eesti keelde vastavalt KeeleS §-le 12.
9.KeeleS § 12 lg 1 ja HMS § 21 lg 2 annavad võõrkeelse taotluse või muu pöördumise adressaadile kaalutlusõiguse küsimuses, kas nõuda taotlejalt võõrkeelse dokumendi tõlget eesti keelde või mitte. MSVS § 5 lg 9 p 5 ei kohusta riigiasutust samuti võõrkeelsele märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuma, vaid annab selleks üksnes võimaluse. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ehkki Justiitsministeeriumi 06.07.2018 ja 25.07.2018 vastustes ei ole eraldi selgitatud, miks ei pidanud vastustaja põhjendatuks võõrkeelseid pöördumisi sisuliselt menetleda või ise nende tõlkimist korraldada, ei ole siiski alust järeldada, et apellandilt pöördumiste tõlgete nõudmine olnuks meelevaldne. XX 05.07.2018 ja 13.07.2018 pöördumised sisaldasid küll viiteid tema suhtes menetletavale kriminaalasjale nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXXX), kuid sellest ei tulenenud Justiitsministeeriumile kohustust omal algatusel korraldada esitatud selgitustaotluse tõlkimine eesti keelde riigi kulul. KrMS § 10 lg-te 2, 21, 5 ja 6 kohaselt tagatakse eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale tõlgi abi, kuid see õigus ei ole absoluutne (mh ei näe KrMS § 173 lg 3 ja § 177 p 3 ette nende kulude riigi kanda jätmist) ega laiene sugugi mitte kõikvõimalikele taotlustele või pöördumistele erinevate riigiasutuste poole, isegi kui need võivad omada kaudset seost menetletava kriminaalasjaga. Asjaolu, et isik taotleb riigiasutuselt teavet, mille alusel nõuda välja dokument, mida ta soovib esitada kriminaalmenetluses tõendina, ei muuda vastava taotluse esitamist veel kriminaalmenetluse toiminguks. Seejuures ei viibinud apellant alates 29.11.2016 enam vahi all ja Harju Maakohtu 07.03.2017 määrusega nr X-XX-XXXX oli talle kriminaalmenetluses määratud riigi õigusabi korras advokaadist kaitsja ning kriminaalasja menetlus ei ole senini lõppenud (mh ei kinnita kohtute infosüsteemi andmed, et apellant oleks sõlminud prokuratuuriga kokkuleppe, vaid kriminaalasja menetletakse üldmenetluses).
10.XX ei ole 05.07.2018 ja 13.07.2018 pöördumistes tuginenud asjaoludele, mille põhjal pidanuks Justiitsministeeriumil tekkima kahtlus, et apellandilt tõlgete nõudmine võiks olla temale ülemääraselt koormav. Apellant on alles kohtumenetluses asunud rõhutama oma halba tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda. Ringkonnakohus ei kahtle iseenesest selles, et XX terviseseisundi ja toimetulekuraskuste tõttu võib professionaalse tõlke korraldamine olla tema jaoks raskendatud. Harju Maakohtu 18.12.2014 määrusega nr 2-14-58568 on apellandi suhtes kuulutatud välja pankrot ning Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega nr 1-15-9615 ja 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552 on tema vara arestitud. Harju Maakohtu 06.12.2018 määrusega nr X-XX-XXXX on XX suhtes määratud täiendav kohtuarstlik ekspertiis, et 4(5)

3-18-1562 täpsemalt tuvastada isiku terviseseisund (eelkõige hüpertooniatõve kontrolli all hoidmise võimalused) ja tema võimelisus osaleda kriminaalmenetluses. Kuivõrd apellant ei toonud 05.07.2018 ja 13.07.2018 pöördumistes välja, et vastustaja nõutud tõlgete esitamine oleks tema jaoks oluliselt raskendatud, siis ei saanud Justiitsministeerium eeltoodud asjaoludega ka arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks ka apellandi halb terviseseisund ega raske majanduslik olukord õigustada tema taotluste eesti keelde tõlkimist ega ka taotlustele antavate vastuste vene keelde tõlkimist riigi kulul. Eelkõige tuleb arvestada, et vastustaja ei ole nõudnud apellandilt kutselise tõlgi poolt koostatud tõlke esitamist ning tegemist ei olnud ka mahukate ega sisu poolest keerukate pöördumistega. Apellant saanuks pöördumiste eesti keelde tõlkimiseks kasutada mõne eesti keelt valdava tuttava abi või tõlkida pöördumised iseseisvalt, kasutades selleks näiteks vene-eesti sõnaraamatut (nt http://portaal.eki.ee/dict/ves/) või teatud tehnilisi abivahendeid (nt Google Translate). Olenemata sellest, et halduskohus on apellandi 05.07.2018 ja 13.07.2018 pöördumised juba eesti keelde tõlkinud, ei ole alust heita vastustajale ette, et Justiitsministeerium ei ole asunud XX pöördumisi omal algatusel sisuliselt läbi vaatama. Apellandil on soovi korral võimalik endal esitada halduskohtu poolt korraldatud tõlke alusel Justiitsministeeriumile uus pöördumine.

11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et PS § 51 lg 2 ja KeeleS § 9 kohaselt on omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse poole ning saada vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Justiitsministeeriumi asukohaks on Tallinna linn, kus vene rahvusest püsielanike osakaal jääb oluliselt alla poole kõigist püsielanikest, mistõttu ei saa apellant nõuda vastustajalt temaga vene keeles suhtlemist ka eeltoodud sätete alusel.
12.Kuigi praeguse vaidluse esemeks on Justiitsministeeriumi poolt võõrkeelsetele taotlustele vastamisest loobumine, peab ringkonnakohus otstarbekaks selgitada apellandile järgmist. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 2 kohaselt kantakse eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Arestimaja on Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus olev kinnipidamiskoht (VangS § 156 lg 1). Politsei- ja Piirivalveamet on Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lg 2 p 4 kohaselt Siseministeeriumi valitsemisalas. Vanglad on Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1 ja VangS § 105 lg 1 kohaselt Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Magasini tn 35 oli kuni 30.11.2018 Tallinna Vangla asukohaks.
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 04.03.2019 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu tuleb lugeda, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).
14.YY on 03.04.2019 tasunud XX apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 15 eurot. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, mis on olemuselt sarnane kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuses esitatud väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja