Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1825
Haldusasi
Fausto Capital AS kaebus tuvastada Rapla Vallavalitsuse
26.aprilli 2021. a korralduse nr 213 p 1.7 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2112271/13268 osaline õigusvastasus ning 8. juuli 2021. a korralduse nr 378 õigusvastasus, samuti 24. augusti 2021. a korralduse nr 440 ja selle alusel antud projekteerimistingimuste nr 2111802/06933 õigusvastasus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Fausto Capital AS, esindaja v.adv Helena Noot Vastustaja – Rapla vald, esindaja TL Kolmas isik – Risti 1 PRKT OÜ, esindajad v.adv Allar Jõks, v.adv Paul Künnap ja adv Sandra Mikli
Menetluse alus ringkonnakohtus
Fausto Capital AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Fausto Capital AS 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa (dtl 639–649) ja Rapla valla 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 667) haldusasja nr 321-1825 materjalide juurde.
Jätta Rapla valla 13. märtsi 2024. a menetlusdokumendi lisa 2 (dtl 668–669) haldusasja nr 3-21-1825 materjalide juurde võtmata.
Rahuldada Fausto Capital AS apellatsioonkaebus osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1825 resolutsiooni punkti 2 ning mõista Fausto Capital AS-lt (registrikood 11939341) Risti 1 PRKT OÜ (registrikood 12046088) kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) eurot. Muus osas jätta Risti 1 PRKT OÜ menetluskulud esimese astme kohtus tema enda kanda. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Mõista Fausto Capital AS-lt Risti 1 PRKT OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 3000 (kolm tuhat) eurot.
Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. aprillil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Vallavalitsus väljastas 26.04.2021 korralduse nr 213 p-ga 1.7 Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusloa nr 2112271/13268 kaubanduskeskuse ehitamiseks Rapla vallas Uuskülas Risti tn 1 kinnistule (registriosa nr 3197437; katastritunnus 66904:001:0194; pindala 14 585 m2; sihtotstarve 100% ärimaa). Kinnistu omanikuks on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ning kinnistule on 26.08.2009 seatud hoonestusõigus 75 aastaks Risti 1 PRKT OÜ kasuks.
2.Fausto Capital OÜ esitas 26.05.2021 vaide 26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 ja selle alusel väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks osas, milles on nähtud ette Risti tn 1 kinnistule rajatavale ehitisele juurdepääs mh üle vaide esitajale kuuluva Kagu tänava. Rapla Vallavalitsus jättis 08.07.2021 korraldusega nr 378 vaide rahuldamata.
3.Fausto Capital OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.08.2021 kaebuse tühistada Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korralduse nr 213 p-ga 1.7 väljastatud ehitusluba nr 2112271/13268 osas, milles anti luba rajada Risti tn 1 kinnistu juurdepääsuteed üle Kagu tänava, samuti Rapla Vallavalitsuse 08.07.2021 korralduse nr 378 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-1825).
4.Rapla Vallavalitsus andis ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p-de 5 ja 7 alusel 24.08.2021 korraldusega nr 440 projekteerimistingimused nr 2111802/06933 Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 80 kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneeringu (DP) täpsustamiseks. Risti tn 1 kinnistul kehtib ehitusõiguse ja juurdepääsude osas Rapla Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 41 kehtestatud Koguduse, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneering (Koguduse DP). Koguduse DP nägi ette juurdepääsu Risti 2(12)
3-21-1825 tn 1 kinnistule ainult Risti tänavalt. Põhjakeskuse DP-ga moodustati Risti tn 1 kinnistu ümber kaks täiendavat transpordimaa kinnistut: Risti põik tänav ja Kagu tänav, kuid Risti tn 1 osas säilis Koguduse DP-ga määratud juurdepääs (s.o kaks mahasõitu Risti tänavalt). Mõlema DP üks eesmärke on olnud kaubanduskeskuste rajamiseks tingimuste loomine ning nendega ei ole soovitud piirata kruntide vahelist liikumist. Põhjakeskuse DP-ga ette nähtud liikluskorralduse puhul satuksid kauba- ja kütuseveokid ning kaubanduskeskuse või tankla külastajad samale alale, mis ei vasta liiklusohutuse põhimõtetele. Rohkemate mahasõitude korral on liiklusvood lahus ja kaubanduskeskuste ümbruses saab liikluse korraldada ohutult. Põhjakeskuse DP järgne üks mahasõit paikneks vahetult Risti tänava ja Risti põik tänava ringristmiku kõrval, mis oleks ebasobiv. Selle asemel on kavandatud kaks mahasõitu Risti põik tänavalt. Tegemist ei ole DP olemusliku muutmisega. Risti põik tänava väljaehitamiseks on Rapla valla ja Risti 1 PRKT OÜ vahel sõlmitud haldusleping.
5.Fausto Capital OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 23.09.2021 kaebuse tühistada Rapla Vallavalitsuse 24.08.2021 korraldus nr 440 ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimused (PT) nr 2111802/06933 (haldusasi nr 3-21-2177).
6.Tallinna Halduskohus liitis 07.03.2022 määrusega haldusasjad nr 3-21-1825 ja nr 3-212177 ühte menetluse (liidetud haldusasi nr 3-21-1825).
7.Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 11 700 eurot. Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja tal puudub kaebeõigus. Kaebaja on nii ehitusloa kui ka PT puhul tuginenud tema kui Kagu tänava omaniku omandiõigusele ja liikluskoormuse tõusule, mis võib hakata häirima kaebaja omandis oleval Tallinna mnt 4 kinnistul tegutseva Rappeli Keskuse klientide liikumist. Kagu tänava kinnistu omanikuks on alates 17.03.2022 Rapla vald. Risti tänav L1 kinnistust kuulus kaebuse esitamise seisuga kaebajale 5/100 kaasomandist, kuid alates 02.03.2022 on ka Risti tänav L1 ainuomanikuks Rapla vald. HKMS § 30 kaitseb eelkõige eriõigusjärglase huve eseme võõrandamise korral, kuid siinsel juhul on kinnistute uus omanik vastustaja, kes ei soovi kaebuse rahuldamist. Muutunud asjaoludel tuleb kaebaja omandiõiguse riivetest tulenevat kaebeõigust hinnata uuesti. Kaebaja õiguste riive peab esinema nii kohtusse pöördumise ajal kui ka otsuse tegemise hetkel. Vastasel korral tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktid ei saa pärast Kagu tänava kinnistu ja Risti tänav L1 kaasomandi osa võõrandamist enam kaebaja omandiõigusi rikkuda ning kaebaja omandiõigusega seotud väited on muutunud asjassepuutumatuks. Kaebaja on tuginenud mh sellele, et Kagu tänav teenindab üksnes Rappeli Keskust ja liiklusvoo sinna suunamine suurendaks ülemääraselt liikluskoormust, mis võib ohustada Rappeli Keskuse kliente. Liiklusohutus ei seondu tänava aluse maa omandiga. Vastustajal ei pidanud ehitusloa ja PT menetluses analüüsima Kagu tänava mahasõitude ohutust, sest ühtegi sellist mahasõitu ei ole ette nähtud. Ehitusluba hõlmab kaubanduskeskust, Prisma ja tankla reklaamposte ning tankla varikatust, mis jäävad kõik Risti tn 1 kinnistule. Ehitusluba ei hõlma juurdepääsuteede rajamist (vt Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1275). Standardi EVS 932:2017 „Hoone ehitusprojekt“ kohaselt peab eelprojekti asendiplaanis olema kavandatud maa-ala üldlahendus, kuid see ei tähenda, et kõik projektis kajastatu on ühtlasi ehitusloa objektiks. Eeltoodu selgitab ka Transpordiametilt kooskõlastuse küsimist. Transpordiamet jättis 20.04.2021 kirjaga ehitusloa kooskõlastamata, kuid andis kooskõlastuse 26.04.2021 kirjaga. Kuigi projekti tee-ehituslikku osa täpsustati, ei nähtu ehitusloast siiski luba mahasõitude rajamiseks. Kuivõrd Kagu tänav on kohalik tee (EhS § 92 lg 7), ei olnud Transpordiameti kooskõlastus üldse vajalik. Kui ehitusluba hõlmanuks mh teed ja teerajatised (sh Kagu tänava mahasõidud), pidanuks ehitusprojekt olema ka detailsem. 3(12)
3-21-1825 PT väljastamiseks korraldas vastustaja avaliku menetluse ja Fausto Capital OÜ vastuseisu tõttu loobuti Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt täiendavate mahasõitude kavandamisest ning PT anti üksnes Risti põik tänava (katastritunnus 66904:001:0293) kohta. Risti põik tänav ühendab Risti ja Kagu tänavaid ning ei piirne Rappeli Keskuse maa-alaga. Risti põik tänava kinnistu omanik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Maarja-Magdaleena Kogudus pidas täiendavaid mahasõite põhjendatuks. PT ehitisregistrisse sisestamisel määras vastustaja ekslikult asukohaks Risti tn 1 (katastritunnus 66904:001:0194) ja Kagu tänava (katastritunnus 66904:001:0292), on see ilmne ebatäpsus kavas haldusmenetluse seaduse § 59 alusel parandada ning asendada aadressis Kagu tänava katastriüksus Risti põik tänava katastriüksusega. Seda, et tegu oli ilmse ebatäpsusega, tõendavad koosmõjus korralduse nr 440 põhjendused ja resolutsiooni p 2. Ehitisregistri neil andmetel ei ole EhS § 61 lg 2 mõttes õiguslikku tähendust. Seega ei ole kaebajal kaebeõigust seoses väidetavalt kavandatud mahasõitudega Kagu tänavalt. Kaebaja õiguste riive seoses Risti tn 1 kinnistu juurdepääsudega Risti põik tänavale ei ole äratuntav (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 otsus nr 3-19-1344, p-d 14–15). Risti põik mahasõit ei külgne kaebaja kinnistuga. Kaubanduskeskuse rajamine suurendab kahtlemata teataval määral piirkonna liikluskoormust, kuid puuduvad andmed, et mahasõidu rajamise välistaks selle liiklusohtlikkus. Liikluskoormust saab hajutada liikluskorraldusvahenditega ja kaebaja saab selleks teha vallale ettepanekuid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Fausto Capital AS (Fausto Capital OÜ kujundati 14.09.2022 ümber aktsiaseltsiks) palub 27.05.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 04.12.2023, 13.03.2024 ja 20.03.2024) tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebeõigust tulnuks hinnata kaebuse esitamise aja seisuga, kuid see ei mõjutanud siiski lõppjäreldust, sest kohus möönis liiklusohutuse aspekti asjakohasust. Samas leidis halduskohus, et vastustaja ei pidanud ehitusloa ja PT andmisel liiklusohutust analüüsima, kuna ehitusloa ega PT-ga ei ole Kagu tänavale ühtegi mahasõitu ette nähtud ja ehitusloa alusel saab ehitisi püstitada ainult Risti tn 1 kinnistule. See järeldus on ebaõige ja jätab tähelepanuta, et kolmas isik ei ole vaidlusaluseid mahasõite üksnes asendiplaanil kajastanud, vaid esitas koos ehitusloa taotlusega eraldi teeprojekti, mis näeb ette Risti tn 1 parklasse juurdepääsuteede rajamise Risti tänav L1 ja Kagu tänava kaudu (sh on Kagu tänavalt nähtud ette kolm juurdepääsuteed – vt seletuskirja p 3.1). Ehitusprojekt ja ehitusluba on omavahel tugevalt seotud (vt EhS § 38 lg 1; nt Riigikohtu 22.02.2005 otsus nr 3-3-1-84-04, p 9). Sarnases asjas leidis Tallinna Halduskohus 15.07.2016 otsuses nr 3-11-2290 (p 12.4), et ehitusloa taotlust tuleb tõlgendada kooskõlas ehitusprojektiga, olenemata sellest, millistele katastriüksustele on viidatud. Ehitusluba tuleb tunnistada osaliselt (st Kagu tänavale mahasõitude rajamist puudutavas osas) õigusvastaseks, sest kaebaja jäeti ehitusloa menetlusse kaasamata (vt EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2; § 99 lg 3) ning ehitusluba ei saanud seetõttu anda. Kagu tänava kaudu täiendavate ligipääsude rajamiseks puudub vajadus ja analüüsitud ei ole mahasõitude liiklusohutust. Kaebaja esitatud liikluskorralduse eksperthinnangust nähtuvalt juhul, kui osaliselt ühesuunalisele Kagu tänavale suunata ka Risti tn 1 kinnistu liiklus, siis hakkavad uue kaubanduskeskuse kliendid kasutama väljumiseks Rappeli Keskuse parklat, mis toob kaasa liiklusohtliku olukorra. Ehitusluba rikub ka EhS § 42 lg-t 1, sest Koguduse DP ei näe Risti tn 1 kinnistule ette juurdepääsu Kagu tänavalt. PT tuleb samuti tunnistada õigusvastaseks. EhS § 61 lg 2 kohaselt on ehitisregistrisse kantud PT-l õiguslik tähendus. Seega võimaldab PT rajada mahasõidud Kagu tänavale. Seda ei väära Rapla Vallavalitsuse 01.11.2021 korraldus nr 585 väidetava ilmse ebatäpsuse PT-s parandamise kohta, sest ehitisregistri andmeid ei ole muudetud. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest ehitusloa puhul leidis kohus, et kuna märgitud on üksnes Risti tn 1 kinnistu katastritunnus, siis on lubatud ehitada ainult sellele kinnistule, kuid PT puhul on kohus leidnud, et Kagu tänava katastritunnuse 4(12)
3-21-1825 märkimine ei oma õiguslikku tähendust ja ei anna õigust ehitada Kagu tänaval. Ka PT alusel antud 03.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13685 ja sellega seotud 29.03.2022 ehitusprojekt (vt seletuskirja lk 3) näevad ette ehitamise Kagu tänava kinnistul. PT-ga ei saanud Põhjakeskuse DP-d täpsustada, sest see DP ei hõlma Risti tn 1 kinnistut. Juurdepääsude muutmine eeldaks uue DP menetluse korraldamist, sest täpsustada tuleks nii Koguduse DP-d kui ka Põhjakeskuse DP-d ning nende täpsustamine PT-ga rikuks EhS § 27 lg-t 3. Seega tulnuks PT väljastamisest EhS § 32 p 3 alusel keelduda. Kagu tänavalt täiendavate ligipääsude rajamiseks puudus vajadus ja analüüsimata on juurdepääsude rajamise ohutus (vt kaebaja esitatud eksperthinnang). Põhjakeskuse DP ei näinud ette mahasõite Kagu tänavalt Risti tn 1 kinnistule ning mahasõitude rajamine Kagu tänavalt nähtub alles 26.04.2021 ehitusloa ja 24.08.2021 PT joonistelt ning ka PT alusel väljastatud 03.05.2022 ehitusloa jooniselt. Seega on mahasõitude rajamiseks antud luba vaidlustatud haldusaktidega. Isegi kui mahasõidud Kagu tänavalt on 03.05.2022 ehitusloa joonisel üksnes informatiivsed, pidid need järelikult olema selleks ajaks 26.04.2021 ehitusloa ja 24.08.2021 PT alusel juba rajatud ning vastustaja on asunud neid tagantjärele seadustama. Viide 2019. a PT-le ei ole asjakohane, sest EhS § 33 lg 2 kohaselt muutusid need 24.08.2021 PT andmisega kehtetuks. Vastustaja küll eitab, et on andnud haldusaktidega loa mahasõitude rajamiseks, kuid ei selgita, mille alusel need sel juhul rajati. Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud ebaõigesti tema enda kanda ja mõistis temalt valesti välja kolmanda isiku menetluskulud (vt HKMS § 108 lg 11; nt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 26). Ehitusluba väljastati kaebajat kaasamata ja kolmas isik alustas viivitamata ehitustöid, mis tingis selle, et kaebajal tuli asuda mahasõitude väljaehitamist ise takistama Kagu tänava äärde piirdeaia rajamisega. Kuivõrd kolmas isik esitas kaebajale 27.07.2021 mh nõude lõpetada mahasõitude väljaehitamise takistamine, on ilmne, et kolmanda isiku hinnangul andis ehitusluba õiguse rajada mahasõidud Kagu tänavalt. Praeguseks on kõnealused mahasõidud ka olemasolevate lubade alusel valmis ehitatud. Risti 1 PRKT OÜ menetluskulud (11 700 eurot) on lisaks oluliselt ülepaisutatud ja sisaldavad mh vaidlusega mitteseotud kulusid.
9.Rapla vald palub 26.08.2022 vastuses (täiendatud 13.03.2024) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et haldusaktid ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja tal puudub seega kaebeõigus. Kaebaja on võõrandanud nii Kagu tänava (Rapla vallale) kui ka Tallinna mnt 4 kinnistu (CM Rapla OÜ-le, kellel ei ole teadaolevalt vastustajale etteheiteid). Kaebaja õiguste riive peab esinema nii kaebuse esitamise kui ka otsuse tegemise ajal (vt HKMS § 151 lg 2 p 1; HKMS § 30 lg 2 ls 1), vastasel juhul ei omaks kohtuotsus sisulist õiguslikku tähendust. Apellatsioonimenetluse ajal on täiendavalt ära langenud kaebaja kui Rappeli Keskuse varasema omaniku õiguste riive võimalikkus (st seoses väidetavalt suureneva liikluskoormusega Rappeli Keskuse parklas). Vaidlustatud haldusaktid ei saa ka sisuliselt rikkuda kaebaja õigusi, sest need ei näinud ette mahasõite Kagu tänavalt. Kuna ehitusloaga seotud kaubanduskeskusele on väljastatud 26.05.2022 kasutusluba ning PT alusel antud Risti põik tänava sõidutee (sh mahasõitude) rajamiseks 03.05.2022 ehitusluba, siis on vaidlustatud haldusaktide õiguslik toime ammendunud. Vastustaja jääb ka varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et vaidlustatud ehitusluba ja PT on õiguspärased. Kagu tänavalt mahasõitude väljaehitamine ei tähenda, et need oleksid hõlmatud vaidlustatud haldusaktidega. Nõustuda ei saa, et ehitusloa objektiks on kõik ehitised, mida on kajastatud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Selline seisukoht oleks ilmselges vastuolus tegeliku halduspraktikaga ja tekitaks äärmiselt ebaselge olukorra. Ehitusprojekt ja ehitusluba on küll omavahel lahutamatult seotud, aga kaebaja tõlgendab seda ekslikult. Ehitusluba ei anna mitte õigust ehitada kõiki ehitusprojektis kajastatud ehitisi, vaid ehitusloaga on lubatud ehitada vaid ehitisi, mida ehitusloas on kajastatud ja mille tehniline lahendus tuleneb ehitusprojektist. 5(12)
3-21-1825 Kaebaja tõlgendusega nõustudes muutuks võimatuks väljastada ehitusluba ainult mingile osale ehitusprojektist. Viide haldusasjale nr 3-11-2290 ei ole asjassepuutuv. Selles vaidlustas kaebaja vastustaja viivitust ehitusloa andmisel ning vaidlust ei olnud, et taotletud mahasõit asus korraga Risti tn 1 ja Risti tänav L1 kinnistutel. Siinses asjas ei ole ehitusloas ainsatki viidet Kagu tänava mahasõitudele, vaid ehitusloaga on ühemõtteliselt hõlmatud üksnes Risti tn 1 kinnistul asuvad kaubanduskeskus, Prisma reklaamposti, tankla reklaamposti ja tankla varikatus. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 10.07.2021 määruses nr 3-21-1275, et ehitusluba annab õiguse ehitada vaid Risti tn 1 kinnistule ja ei näe ette juurdepääsutee rajamist (sh Kagu tänavalt). PT-ga seonduvalt ei ole määrav, et ehitisregistris oli märgitud ka Kagu tänava katastritunnus. See ilmne ebatäpsus parandati Rapla Vallavalitsuse 01.11.2021 korraldusega nr 585, milles on mh selgitatud, et ehitisregister ei võimalda aadressiandmeid enam muuta ega eemaldada. Väär on kaebaja väide, et PT-ga ei saanud Põhjakeskuse DP-d täpsustada. See DP hõlmas nii Risti tänavat kui ka Risti põik tänavat (sh Kagu tänava ja Risti põik tänava ristmikku) ning PT-ga täpsustati mahasõite Risti põik tänavalt. Vaidlustatud PT-ga ei ole nähtud ette mahasõite Kagu tänavalt ning 03.05.2022 ehitusloa nr 2212271/13685 aluseks oli Põhjakeskuse DP Kagu tänava ja Risti põik tänava ristmiku ning tänavate endi osas ning 24.08.2021 PT osas, milles nähti ette Risti põik tänavalt mahasõidud Risti tn 1 kinnistule. Risti tn 1 kinnistu mahasõit Kagu tänavale on hõlmatud Rapla Vallavalitsuse 22.05.2019 projekteerimistingimustega nr 1911802/03262, millega on täpsustatud Koguduse DP-d ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Risti tn 1 kinnistu ehitusõiguse nägi ette Koguduse DP ning Risti põik tänava (sh ristumine Kagu tänavaga) välja ehitamise nägi ette Põhjakeskuse DP. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et liikluskoormus Kagu tänaval võib tulevikus suureneda. Rapla vald omandas Risti põik tänava kinnistu alles Rapla Vallavalitsuse 06.02.2023 korraldusega nr 50.
Risti 1 PRKT OÜ palub 26.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
11.Tallinna Ringkonnakohus lubas 29.02.2024 määrusega Fausto Capital AS-l minna asjas esitatud tühistamisnõuetelt HKMS § 152 lg 2 alusel üle nõuetele tuvastada Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2112271/13268 osaline õigusvastasus, tuvastada Rapla Vallavalitsuse 08.07.2021 korralduse nr 378 õigusvastasus ning tuvastada Rapla Vallavalitsuse 24.08.2021 korralduse nr 440 ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimuste nr 2111802/06933 õigusvastasus. Tuvastamisnõuetele ülemineku tingis asjaolu, et apellatsioonimenetluse ajal andis Rapla Vallavalitsus 26.05.2022 kasutusloa nr 2212371/08802 Risti tn 1 kaubanduskeskuse hoone kasutamiseks ning 03.05.2022 ehitusloa nr 2212271/13685 mh vaidlustatud PT-ga seonduva sõidutee ehitamiseks Risti põik ja Kagu tänava kinnistutele. Ringkonnakohus viitas täiendavalt, et kaebaja on apellatsioonimenetluse ajal 16.06.2022 võõrandanud CM Rapla OÜ-le temale kuuluva Tallinna mnt 4 kinnistu (registriosa nr 3197737, katastritunnus 66904:001:0289), millel paikneb Rappeli Keskus, kuid see ei mõjuta kaebeõiguse olemasolu (vt HKMS § 30 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Täiendavate tõendite juurdevõtmine
12.Ringkonnakohus võttis 29.02.2024 määrusega HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel siinse haldusasja juurde Fausto Capital AS 27.05.2022 apellatsioonkaebusele lisatud fotod (dtl 510– 516) ning Rapla valla 26.08.2022 vastusele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte Tallinna mnt 4 kohta, 26.05.2022 kasutusloa ja 03.05.2022 ehitusloa (dtl 567–591). Kaebaja lisas 13.03.2024 seisukohale täiendavalt 03.05.2022 ehitusloaga seotud Risti põik teedelahenduse ehitusprojekti 6(12)
3-21-1825 (KLM Projekt OÜ töö nr 0622-1) seletuskirja (dtl 639–649), millega ta on soovinud tõendada, et 24.08.2021 korraldusega nr 440 väljastatud PT alusel antud 03.05.2022 ehitusluba nägi ette ehitamise Kagu tänava kinnistul. Vastustaja on oma 13.03.2024 seisukohale lisanud Risti põik teedelahenduse projekti (KLM Projekt OÜ töö nr 0622-1) asendiplaani (dtl 667) ning Rapla Vallavalitsuse 06.02.2023 korralduse nr 50 (dtl 668–669), millega vastustaja otsustas omandada Risti põik transpordimaa kinnistu.
13.Ringkonnakohus leiab, et 03.05.2022 ehitusloa aluseks olnud 29.03.2022 ehitusprojekti puudutavad täiendavad tõendid tuleb HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel võtta haldusasja juurde. Asjas on peamiseks vaidlusküsimuseks, kas 26.04.2021 antud ehitusluba ja/või 24.08.2021 väljastatud PT võimaldas rajada Kagu tänavalt mahasõidud Risti tn 1 kinnistule. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et 03.05.2022 ehitusluba (mille ringkonnakohus võttis asja juurde 29.02.2024 määrusega) on vähemasti osaliselt antud 24.08.2021 PT alusel, siis võib ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti dokumentatsioon aidata tuvastada mh PT sisu.
14.Risti põik kinnistu (registriosa nr 23587450; katastritunnus 66904:001:0293) omandamist puudutava korraldusega on vastustaja soovinud näidata, et võimalik ebaseaduslik ehitustegevus Risti põik kinnistul ei ole ette heidetav Rapla vallale ja kahjunõue tema vastu on perspektiivitu. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Rapla vald kinnistu omanikuna sisse kantud 22.08.2023 ning varasem omanik oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus. Ehkki tegemist on samuti uue tõendiga, mida ei saanud varem esitada (HKMS § 198 lg 2 p 3), tuleb see jätta HKMS § 62 lg 2 alusel toimikusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik tõendada ühtegi vaidluse all olevat asjaolu. Kaebaja on nn jätkutuvastuskaebusele üleminekul tuginenud küll mh võimalikule soovile esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus, kuid siinses asjas ei ole hüvitisenõuet esitatud. Nagu ringkonnakohus 29.02.2024 määruses selgitas, on õigusvastasuse tuvastamisele üleminekuks piisav see, kui kaebaja soovib taotleda asjas kantud menetluskulude hüvitamist (seda on kaebaja praegusel juhul ka taotlenud). Seega isegi juhul, kui HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõuetele üleminekut ei oleks tulevase hüvitamiskaebuse ettevalmistamise eesmärgil põhjust aktsepteerida siis, kui esitatav kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, ei mõjuta see praeguse asja lahendamist. Seega ei oma asjas tähtsust ning ei ole vajalik koguda tõendeid selle kohta, millal sai vastustaja Risti põik tänava aluse maa omanikuks. II Fausto Capital AS-i kaebeõigus
15.Kaebaja on praeguse kohtumenetluse ajal võõrandanud kõik temale kuulunud kinnistud või nende osad, millega seonduvalt on ta enda omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumist siinses asjas väitnud. Fausto Capital OÜ võõrandas 02.03.2022 vastustajale 5/100 kaasomandi osa kinnistust nr 1530737, mis hõlmab muu hulgas Risti tänav L1 maaüksuse (katastritunnus 66904:001:0295). Fausto Capital OÜ võõrandas 17.03.2022 vastustajale Kagu tänava kinnistu (registriosa nr 251737, katastritunnus 66904:001:0292). Ka on Fausto Capital OÜ 16.06.2022 võõrandanud CM Rapla OÜ-le Tallinna mnt 4 kinnistu (registriosa nr 3197737, katastritunnus 66904:001:0289), millel paiknevad Rappeli Keskus ja selle juurde kuuluv parkimisala.
16.Halduskohus leidis, et kaebeõigus peab esinema nii kohtusse pöördumise kui ka otsuse tegemise ajal ning kuna kaebus on esitatud esmajoones kaebaja omandiõiguse kaitseks, siis on kaebeõigus kinnistute võõrandamise tagajärjel ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuivõrd kohus hindab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis tuleb ka kaebeõigust üldjuhul kontrollida kaebuse esitamise hetke seisuga (Riigikohtu 13.02.2023 määrus nr 3-21-1360, p 12.1). Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad küll tingida vaidluse ammendumise ja tühistamisnõuete muutumise õiguslikult 7(12)
3-21-1825 lubamatuks, kuid see ei too kaasa kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist, kui täidetud on tingimused jätkata asja menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. HKMS § 30 lg 1 näeb sh üheselt ette, et vaidlusega seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei mõjuta iseenesest asja menetlust ega anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Võib nõustuda, et eriõigusjärglust puudutavad normid on esmajoones nähtud ette just vaidlusega seotud eseme omandanud isiku õiguste kaitseks, aga sellest ei tulene, et õigusjärglase huvipuudus välistaks menetluse jätkamise, kui kaebaja ei ole ise selle vastu huvi kaotanud (nt Riigikohtu 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-96-13, p 15). HKMS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt on teatud tingimustel võimalik õiguseelneja asendada õigusjärglasega ka õiguseelneja tahte vastaselt, kuid sellest ei saa tuletada, et kui kohtu hinnangul ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi ja puudub õigusjärglane, kes sooviks või saaks astuda õiguseelneja asemele, siis võib kohus asja menetluse lõpetada või jätta kaebuse ainuüksi sellel põhjusel läbi vaatamata või rahuldamata. Selline tõlgendus oleks vastuolus HKMS § 30 lg-ga 1 ja § 152 lg-ga 2. III Risti tn 1 kinnistu juurdepääsuteed
17.Risti tn 1 kinnistu ehitusõigus on määratud Rapla Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 41 kehtestatud Koguduse DP-ga. Praegune Risti tn 1 kinnistu on DP põhijoonisel kavandatud krunt nr 29, millele oli nähtud ette kaks juurdepääsu Risti tänavalt (vt põhijoonise väljavõte dtl 46, 159; seletuskiri dtl 160–177). Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 Põhjakeskuse DP, millega muudeti osaliselt Koguduse DP lahendust (sh liikluskorraldust). Ehkki Põhjakeskuse DP ei hõlmanud vahetult Risti tn 1 kinnistut, ümbritses planeeringuala Risti tn 1 kinnistut kolmest küljest, sh nägi ette Risti tn 1 kinnistuga külgnevate Kagu tänava ja Risti põik tänava rajamise. Põhjakeskuse DP-ga ei muudetud Risti tn 1 kinnistule Koguduse DP-ga ettenähtud juurdepääse Risti tänavalt ning ei kavandatud täiendavaid juurdepääse Kagu tänavalt või Risti põik tänavalt (vt põhijoonis dtl 120, 178; seletuskiri dtl 101–119, 179–197).
18.Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korralduse nr 213 p 1.7 kohaselt anti sellega ehitusluba „kaubanduskeskuse (ehitisregistri kood 121354744) ehitamiseks asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1“ (dtl 10). Ehitisregistris vormistatud 26.04.2021 ehitusloal nr 2112271/13268 (dtl 12–22) on märgitud, et ehitise ja ehitamise andmed on toodud 4 lisas. Lisade järgi on lubatud Risti tn 1 kinnistule püstitada järgmised ehitised: tankla varikatus (EHR kood 221360183), tankla reklaampost (EHR kood 221360186), Risti1 Kaubanduskeskus (EHR kood 121354744) ja Prisma reklaampost (EHR kood 221360184). Kaubanduskeskust puudutavas lisas 3 on märkuste all mh eraldi välja toodud: „Ehitusluba antakse Rapla vald, Uusküla küla, Risti tn 1 maaüksusel tehtavatele ehitustöödele.“
19.Iseenesest on õige, et 23.04.2021 ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti (Projekt363 OÜ töö nr 200828) teede-ehitusliku osa põhiprojekti (E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö 615EJ21 – dtl 33–44, 279–287) jooniste ja seletuskirja p 3.1 kohaselt rajatakse Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt kolm juurdepääsu (sh oli teede-ehitusliku osa projekti seletuskirja Transpordiameti 20.04.2021 kooskõlastuskirjast lähtudes ehitusloa menetluse raames täiendatud – dtl 275–278). Ehitusluba annab EhS § 38 lg 1 järgi küll õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, kuid sellest sättest ei järeldu, et ehitusluba saabki anda üksnes ehitusloa taotlusele lisatud dokumentatsioonis kajastatud ehitusprojekti järgsele lahendusele tervikuna, kuid mitte ehitusprojektis kajastatud üksikutele ehitistele. Ringkonnakohus selgitas praeguse vaidlusega seotud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel 14.07.2021 määruses nr 3-21-1275 (p 12), et sama projekti realiseerimiseks on võimalik anda üks või mitu ehitusluba ning seda ühes või erinevates menetlustes (vt ka EhS § 101 lg 3). Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel seisukohal. 8(12)
3-21-1825
20.Nagu märgitud, ei ole 26.04.2021 ehitusloaga antud õigust Risti tn 1 kinnistule ühegi juurdepääsutee väljaehitamiseks, vaid kaubanduskeskuse hoone ja kolme rajatise (varikatus ja reklaampostid) püstitamiseks. Seda on Rapla Vallavalitsus selgelt kinnitanud mh 08.07.2021 vaideotsuses nr 378 (dtl 68–73). Kui juurdepääsuteed Risti tn 1 kinnistule (Kagu tänavalt või Risti põik tänavalt) olnuks võimalik välja ehitada juba 26.04.2021 ehitusloa alusel, siis ei oleks Rapla Vallavalitsusel olnud mingit põhjust hakata hiljem 24.08.2021 korraldusega nr 440 (dtl 210–215, 289–294) Põhjakeskuse DP-d juurdepääsude osas täpsustama. Seejuures ei saanud olla tegemist 26.04.2021 ehitusloa n-ö seadustamisega, sest PT alusel on 03.05.2022 väljastatud eraldiseisev ehitusluba. Isegi kui Risti 1 PRKT OÜ 27.07.2021 hoiatuskirjast (dtl 75–76) oleks võimalik järeldada, et kolmanda isiku hinnangul oli 26.04.2021 ehitusloaga antud mh õigus rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõidud Kagu tänavalt (see hoiatuskiri ei sisalda siiski ühtegi viidet 26.04.2021 ehitusloale ega ka juurdepääsude ehitamise muule õiguslikule alusele), ei saa ehitusloa tegelikku sisu määrata kolmanda isiku arusaam selle ulatusest. Vaidlusaluse ehitusloa sisustamisel ei oma tähendust seegi asjaolu, kas Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt mahasõitude väljaehitamiseks on varem või hiljem antud mingeid muid lubasid või mitte. Juurdepääsuteede ehitamiseks muu õigusliku aluse puudumine ei saa anda alust lugeda asjaomane ehitustegevus hõlmatuks vaidlusaluse ehitusloaga. Kui kaebajal on kahtlus, et juurdepääsuteed (mahasõidud) on ehitatud seadusliku aluseta, oleks asjakohane taotleda vastustajalt EhS § 130 lg 2 p 3 alusel ehitusjärelevalve tegemist.
21.Kuna 26.04.2021 ehitusluba ei reguleerinud ehitustegevust nt Kagu tänava kinnistul ega ühegi mahasõidu rajamist Risti tn 1 kinnistule, siis ei saanud ehitusluba rikkuda kaebaja kui Kagu tänava ja Tallinna mnt 4 kinnistute omaniku ja Risti tänav L1 kinnistu kaasomaniku õigusi ning järelikult ei tulnud teda EhS § 42 lg 6 ja lg 7 p 2 ning § 99 lg 3 alusel menetlusse kaasata. Kuigi ehitusprojektis kavandatud lahendusele tervikuna ehitusloa andmine oleks kahtlemata võinud rikkuda kaebaja õigusi (mh ei olnud Kagu tänavalt kavandatud mahasõite nähtud ette üheski kehtivas DP-s ega PT-s), tuleb tema menetlusse kaasamata jätmise võimalikke tagajärgi hinnata siiski sellest vaatest, milleks tegelikult ehitusluba anti. Ebamõistlik oleks nõuda, et vald peaks kaasamisel lähtuma ehitusloa taotluse või ehitusprojekti n-ö ulatusest, kui talle on selge, et ehitusloa saaks anda ainult osaliselt. Vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ja selle õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alust. Ehitusloa andmine ei olnud mh vastuolus EhS § 42 lg-ga 1 ja § 44 p-ga 1, sest sellega ei võimaldatud rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõite, mida Koguduse DP ja Põhjakeskuse DP ette ei näinud. Kuivõrd kaebus 26.04.2021 ehitusloa peale jääb rahuldamata, tuleb ka 08.07.2021 vaideotsuse peale esitatud kaebus jätta rahuldamata, sest see ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt.
22.Rapla Vallavalitsuse 24.08.2021 korraldusega nr 440 väljastatud PT nr 2111802/06933 (dtl 216–217, 295–296) andmine toimus avatud menetluses ja sellesse oli kaebaja kaasatud (dtl 199–202) ning kaebaja esitas 21.07.2021 vastustajale ka omapoolsed vastuväited (dtl 204–207), milles mh ei nõustunud Kagu tänavalt täiendavate juurdepääsude rajamisega. PT väljastamise korraldusest ja PT asendiskeemist nähtuvalt arvestas vastustaja kaebaja selle vastuväitega, sest PT eelnõus (dtl 200–202) kavandatud nelja täiendava juurdepääsutee (sh kaks mahasõitu Kagu tänavalt ja kaks mahasõitu Risti põik tänavalt) asemel on kehtestatud PT-s nähtud Risti tn 1 kinnistule ette üksnes kaks täiendavat juurdepääsuteed ning mõlemad Risti põik tänavalt (lisaks on kaotatud üks juurdepääs Risti tänavalt).
23.Vaidlust ei ole, et PT ehitisregistrisse kandmisel oli ehitatavate mahasõitude asukohaks märgitud katastriüksused 66904:001:0194 (Risti tn 1) ja 66904:001:0292 (Kagu tänav). Samas nähtus nii PT andmise korraldusest, asendiskeemist kui ka ehitisregistris kajastatud PT sisust, et mahasõidud on kavandatud katastriüksusele 66904:001:0293 (Risti põik tänav) ja täiendavalt Koguduse DP-s ettenähtud mahasõit katastriüksuselt 66904:001:0295 (Risti tänav L1). Selle 9(12)
3-21-1825 ilmse ebatäpsuse parandamise kohta on Rapla Vallavalitsus andnud 01.11.2021 korralduse nr 585 (dtl 261–262) ja koostanud ka parandatud PT nr 2111802/09018 (dtl 263–264). Vastustaja selgituse kohaselt ei ole ehitise andmeid ehitisregistris tehniliselt võimalik enam tagantjärele muuta (st andmete muutmiseks tuleks korraldada uus menetlus), millest tingitult on 24.08.2021 väljastatud PT nr 2111802/06933 ehitisregistris jätkuvalt algsete andmetega, kuid 01.11.2021 korraldusest nr 585 tulenevalt kehtivad mahasõitude projekteerimistingimused redaktsioonis, mille näeb ette 01.11.2021 koostatud PT nr 2111802/09018 (st projekteeritavad mahasõidud asuvad Risti põik ja Risti tänav L1 katastriüksustel).
24.Järeldust, et 24.08.2021 PT hõlmas mahasõidud Kagu tänavalt, ei kinnita ka selle alusel väljastatud 03.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13685, millega seotud 29.03.2022 asendiplaanil on töömaa piiriks (tähistatud musta katkendjoonega) selgelt Risti põik tänav (sh mahasõidud Risti tn 1 kinnistule) ning Risti põik ja Kagu tänava ristumiskoht, kuid mitte Kagu tänav muus osas (sh plaanil informatiivsena kajastatud kaks mahasõitu Risti tn 1 kinnistule). Kuna kaebaja ei ole 03.05.2022 ehitusluba vaidlustanud, siis ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, mille alusel on selle juurde kuuluval asendiplaanil kajastatud mahasõidud Kagu tänavalt. Vastustaja viidatud 22.05.2019 projekteerimistingimuste (dtl 400–411), millega EhS § 27 lg 4 p-de 5 ja 7 alusel täpsustati Koguduse DP-d, kohaselt tuli Risti tn 1 juurdepääsuteede ja liikluskorralduse lahendus anda ehitusprojektiga, juhindudes täpsustatud asendiskeemist (Arhitekt Tarbe OÜ töö 26.04.2019). Sellel asendiskeemil (dtl 411) on kajastatud Risti tn 1 kinnistule üks juurdepääs Kagu tänavalt, kaks juurdepääsu Risti põik tänavalt ja üks juurdepääs Risti tänavalt. Kaebajal on õigus, et kuna 24.08.2021 väljastatud PT-ga lahendati Risti tn 1 kinnistule juurdepääsude küsimus uuesti, pidi 22.05.2019 väljastatud PT muutuma EhS § 33 lg-st 2 tulenevalt kehtetuks. Praeguse asja lahendamiseks on siiski oluline üksnes see, et vaidlustatud 26.04.2021 ehitusloa ja 24.08.2021 PT-ga ei ole antud õigust rajada Risti tn 1 kinnistule mahasõite Kagu tänavalt.
25.Kuivõrd 24.08.2021 ehitisregistrisse kantud PT-s oli ehitise asukohana üksnes ekslikult viidatud Risti tn 1 ja Kagu tänava kinnistutele ning PT puudutas tegelikkuses üksnes Risti põik ja Risti tänav L1 kinnistuid (mis on Põhjakeskuse DP-ga selgelt hõlmatud), siis on asjakohatu kaebaja viide, et Põhjakeskuse DP ala ei ulatunud Risti tn 1 kinnistule. EhS § 27 lg 1 kohaselt võib pädev asutus DP olemasolu korral anda põhjendatud juhul ehitusprojekti koostamiseks PT, kui DP kehtestamisest on möödas üle 5 aasta ning DP kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või muutunud õigusaktid või planeeringud, mis mõjutab oluliselt DP lahenduse elluviimise võimalusi. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta projekteerimistingimusi mh DP lahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS § 27 lg 4 p-de 5 ja 7 kohaselt võib PT-ga asjakohasel juhul täpsustada DP-s käsitletud ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ning ka liikluskorralduse põhimõtteid. Kui PT taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele, tuleb pädeval asutusel PT andmisest keelduda (EhS § 32 p 3).
26.Kaebaja on esmalt leidnud, et juurdepääsuteede asukohtade muutmiseks ei saanud anda PT-d, vaid selleks tulnuks korraldada DP menetlus ning vastavalt muuta nii Koguduse DP-d kui ka Põhjakeskuse DP-d. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuna Risti põik ja Kagu tänava rajamine on nähtud ette Põhjakeskuse DP-ga, mitte Koguduse DP-ga, ja PT-ga ei ole soovitud muuta Risti tn 1 kinnistu ehitusõigust, siis ei ole Koguduse DP täpsustamine vajalik. Seega ei oma tähtsust, et kuna Koguduse DP oli üldplaneeringut muutev, siis ei oleks seda saanud EhS § 27 lg 3 kohaselt üldse PT-ga täpsustada. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsusele nr 3-16-141 (p 14), kuid selles võetud seisukoht ei ole universaalselt laiendatav kõigile planeeringutele. Kõnealuses asjas oli tegemist juhtumiga, kus DP-ga jagati üks kinnistu neljaks eraldi kinnistuks. Kuna kõigile jagamise käigus tekkivatele kinnistutele tuli tagada juurdepääs avalikule teele, oli kavandatavate juurdepääsuteede asukoht (servituudivajaduse määramine) selgelt oluliseks osaks DP lahendusest. DP elluviimiseks olid kinnistute omanikud sõlminud 10(12)
3-21-1825 mh teeservituudi kokkulepped, mis olid kantud kinnistusraamatusse. Praegune olukord ei ole kirjeldatuga võrreldav. Põhjakeskuse DP olemuslikuks lahenduseks on planeeringuala tänavate lahendus tervikuna (st eelkõige Kagu tänava ja Risti põik tänava rajamine), mitte mahasõidud avalikelt teedelt konkreetsetele kinnistutele. Ka senises kohtupraktikas ei ole DP olemuslikuks muutmiseks peetud nt olukorda, kus planeeringuala kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks pikendatakse DP-s ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-15-1873, p 18) või PT-ga täpsustatakse tänava liikluskorraldust selliselt, et DP kohaselt jalakäijatele eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid ja teised kergliiklejad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus nr 3-21-1611, p-d 17–18).
27.Ringkonnakohtu arvates on vastustaja 24.08.2021 korralduse nr 440 kehtestamisel lisaks asjakohaselt arvestanud ka kaebaja õigustega. Eelkõige loobuti PT menetluse käigus Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt juurdepääsude kavandamisest. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad need kaebaja vastuväited, mis lähtuvad eeldusest, et Risti tn 1 kinnistule ehitatava kaubanduskeskuse liiklusvoog suunatakse osaliselt ühesuunalisele Kagu tänavale ja edasi läbi Rappeli Keskuse parkla samuti osaliselt ühesuunalise Retke tänava kaudu riigiteele nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi). Kaebaja esitatud 10.09.2021 eksperthinnang (K-Projekt AS töö nr 21103 – dtl 380–396) lähtub 26.04.2021 antud ehitusloa taotlusele lisatud dokumentide hulgas esitatud teede-ehitusliku osa põhiprojekti (E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö 615EJ21) joonistest, millel kajastuvale lahendusele ei ole väljastatud ehitusluba ega PT-d. Seetõttu ei tõenda eksperthinnang tegelikult kehtestatud lahenduse liiklusohtlikkust. Seejuures on ka eksperdid pakkunud lahendusvariantidena välja mahasõidud Risti tn 1 kinnistule Risti põik tänavalt ja pidanud võimalikuks hoida sellega ära liiklusvoo suunamist Rappeli Keskuse parklasse, mis on liiklusohutuse seisukohalt peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks. Eksperthinnangus ei ole leitud, et liiklusohutuse aspektist on ainuvõimalik, kui kogu juurdepääs Risti tn 1 kinnistule toimub Risti tänavalt.
28.Kokkuvõtlikult oli Risti tn 1 juurdepääsuteede asukoha täpsustamiseks Põhjakeskuse DP täpsustamine EhS § 27 kohaselt lubatav ning seejuures on piisavalt arvestatud kaebaja õigusi (EhS § 27 lg 2 p 2) ja PT väljastamisest ei tulnud EhS § 32 p-de 3 või 5 alusel keelduda. Seega tuleb jätta kaebus 24.08.2021 korralduse nr 440 ja selle alusel väljastatud PT õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. IV Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus
29.Kaebaja on vaidlustanud mh halduskohtu otsusega kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse ja põhjendatuse. Ringkonnakohus ei nõustu, et kolmanda isiku kasuks esindajakulu väljamõistmine oleks praeguse vaidluse asjaoludel HKMS § 108 lg 11 tähenduses äärmiselt ebaõiglane. Kaebaja kaasamine 26.04.2021 ehitusloa menetlusse ei olnud kohustuslik ja kolmanda isiku võimalik tegevus Risti tn 1 kinnistule Kagu tänavalt juurdepääsude rajamisel ei ole kuidagi seostatav siinses asjas vaidlustatud haldusaktidega. Kolmas isik taotles esimese astme kohtus esindajakulude hüvitamist 18 075,86 euro ulatuses (sh käibemaks) ja halduskohus mõistis tema kasuks välja 11 700 eurot (sh käibemaks). Otsuse p-de 78–80 järgi on halduskohus pidanud kolmanda isiku kulusid ülemääraseks ja neid vähendanud sisuliselt samadel põhjustel, millele kaebaja on tuginenud ka apellatsioonkaebuses (st kolm advokaati, osaliselt dubleerivad ja kohtumenetlusega vahetult mitteseotud tegevused, keskmisest kõrgem tunnitasu).
30.Halduskohus on kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust piisavalt vähendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi selles osas korrata. Tegemist on liidetud kohtuasjaga, milles toimus halduskohtus kaks kohtuistungit. Tegemist ei ole eriliselt keerulise või mahuka vaidlusega, kuid asjas on tõusetunud mitmeid menetluslikke 11(12)
3-21-1825 küsimusi, mis on menetlusosaliste kulusid suurendanud. Samas tuleb ringkonnakohtul võtta täiendavalt arvesse kohtupraktika muutust seoses menetluskulude väljamõistmisega. Kuivõrd Risti 1 PRKT OÜ on käibemaksukohustuslane ning ta ei ole esitanud kinnitust, et tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, siis ei ole alust mõista tema esindajakulu välja koos käibemaksuga (nt Riigikohtu 20.11.2023 otsus nr 3-12-201, p 28; 11.05.2022 otsus nr 3-20663, p 23). Seega tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 muuta ning mõista kaebajalt kolmanda isiku esimese astme kohtumenetluses kantud esindajakulude katteks välja 9750 eurot (s.o 11 700 eurot, millest on maha arvatud käibemaks 20%). V Kokkuvõte ja menetluskulud
31.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Fausto Capital AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning muuta Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 2 selliselt, et mõista kaebajalt kolmanda isiku esimese astme menetluskulude hüvitamiseks välja 9750 eurot. Muus osas jääb halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi kaebeõiguse osas vastavalt siinse otsuse põhjendustele.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
33.Fausto Capital AS tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja on kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 5396 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 28,4 töötunnile tunnihinnaga 190 eurot + käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses siinse haldusasja menetlemisega apellatsiooniastmes on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
34.Rapla vald ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
35.Risti 1 PRKT OÜ on palunud mõista kaebajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 3952,90 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindajate 22,9 töötunnile tunnihinnaga osaliselt 272 eurot ja osaliselt 166,63 eurot + käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulu osaliselt ülepaisutatud, sest vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud ja menetlusosalised on peamiselt korranud oma varasemaid väiteid. Asjas ei ole toimunud kohtuistungit ja kolmas isik ei ole pidanud vastama teiste menetlusosaliste viimastele sisulistele seisukohtadele. Asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 3000 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.