Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-44
Haldusasi
X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.12.2022 otsuse nr 4.2-1/13368-1 „Relvaloa väljastamisest keeldumine“ tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja relvaloa taotlust uuesti läbi vaatama Kaebaja X.X, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kinnine kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust liiklusmärgiga "Jalgtee" tähistatud teel, alustatud kriminaalmenetlust; 2001. aastal sõidukil puudus riiklik registreerimismärk – haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) § 92'1 lg 2; 2001. ja 2000. aastal sõidukil puudus nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk - HÕS § 106 lg 1. 2.2 X.X eirab süstemaatiliselt liikluses kehtivaid reegleid juba pikemat aega. Aastast 2001 kuni tänaseni on tema kohta politsei andmebaasis tema kohta fikseeritud vähemalt 41 liikluses kehtiva reegli eiramist. Käesoleval aastal on ta kahel korral ületanud lubatud sõidukiirust ja ühel korral saanud hoiatuse sõidukiroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, viimane rikkumine toimus paar kuud tagasi. Seega saab väita, et liikluses kehtivate reeglite rikkumine on talle loomuomane käitumine, ta ei taha või ei suuda liiklusreegleid järgida. Kõik X.X liiklusreeglite rikkumised ei ole päädinud väärteokaristustega, näiteks tänavu on ta kahel korral allutatud lühimenetlusele ja ühel korral saanud hoiatuse. See asjaolu, ja ka kehtivate karistuste puudumine ei tähenda, et teda saab pidada õiguskuulekaks. Relvaloa taotluse menetluses ei anta hinnangut taotleja tegudele karistusõiguslikus mõttes, vaid vaadeldakse taotleja käitumist. PPA leiab, et isikule, kes ei ole õiguskuulekas, ei saa ka tulirelva usaldada. Mootorsõiduk sarnaselt tulirelvaga on kõrgendatud ohuallikas ning juht peab aru saama vastutusest teiste kaasliiklejate ees. Kui isik suhtub hooletult kõrge ohuallika, mootorsõiduki juhtimisega seotud vastutusse, puudub usaldus, et ta suudab vastutustundlikult käituda teise suure ohuallika, tulirelva puhul. Sellisele isikule relvaloa väljastamisel luuakse potentsiaalne oht teistele isikutele ja avalikule korra turvalisusele. X.X osas esineb RelvS § 36 lg 4 p-s 3 nimetatud relvaloa andmist välistav asjaolu - ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tulirelva väljastamisest keeldumine piirab X.X vaba eneseteostuse õigust, kuid PPAl on eelkõige kohustus kaitsta teiste isikuid ja avalikku korda, mis kaalub üles X.X õiguse vabale eneseteostusele. Ka avalikkuse huvi on, et tulirelva kandmise õigus usaldatakse inimesele, kes on õiguskuulekas. Relvaloa väljastamisest keeldumine ei tähenda, et tal ei oleks võimalik end ja oma vara kaitsta. Turvalisuse tagamiseks on ka muidu vahendeid, tulirelv on ainult üks vahend turvalisuse tagamiseks, pealegi, äärmuslik.
pannud PPA-le kohustuse kaaluda relvaloa väljastamisel erinevaid asjaolusid. Antud juhul ei ole kaalutud kaebajat iseloomustavaid positiivseid (objektiivseid) asjaolusid, ei ole arvesse võetud seda, millal rikkumised on toime pandud ning pole arvesse võetud ka rikkumiste iseloomu. Enamgi veel, karistusregistrist kustutatud andmetele tuginedes on menetleja ilmselgelt eiranud ka KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Seega on otsus materiaalselt ja formaalselt õigusvastane (RelvS 36 lg 4 p 3 ebaõige kohaldamine ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 ja § 6). Samuti on PPA otsuse tegemisel rikkunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-t 1. PPA on teinud kaalutlusvea, sest on arvesse võtnud asjaolusid, mida ei oleks tohtinud arvesse võtta (kaebaja liiklusrikkumised) ning on teisest küljest jätnud kõik olulised asjaolud kaebaja eluviisi/käitumise hindamisel välja selgitamata.
seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 6.2 Puudub vaidlus, et kaebaja on kaevatavale otsusele eelnenud 10 aasta jooksul mootorsõiduki juhina rikkunud LS-st tulenevaid nõudeid kokku 20 korral, sh ületanud lubatud suurimat sõidukiirust kokku 10 korral. Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik suhtub õiguskorda süstemaatiliselt hoolimatult, siis pole alust arvata, et ta on täiesti seaduskuulekas ka relvade käsitlemisel, kus esineb oht isikute elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 10). Kaebuses esile toodud asjaolud, et kaebaja on pereinimene, käib tööl ega tarbi alkoholi ega narkootikume, ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähendust; nagu ka mitte kaebaja poolt esitatud iseloomustusest nähtuv asjaolu, et ta on ka aktiivne kaitseliitlane, kes on jätnud jaoülemale hea mulje (dtl 69). Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab oma ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 6.3 Puutuvalt kaebaja kriitikasse kaevatava otsuse tegemisel politseiandmebaasis sisalduvate andmete kasutamisse, märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et viited nimetatud andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus KarRS § 20 lg 1 p-ga 4 (vt samas, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.