3-23-1532 P V S Lammas OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. veebruari 2023. a otsuse nr 12-1/23/404 osaliseks tühistamiseks, 7. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/785-2 tühistamiseks, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Haldusasi
Kaebaja – P V S Lammas OÜ, seaduslik esindaja Janor Menetlusosalised ja nende Metsallik, (kuni 01.03.2024 lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom) esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika Jürna Kaasatud haldusorgan – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindajad Jelena Aru ja Raili Pruusapuu Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 30. jaanuaril 2023
RESOLUTSIOON
Jätta P V S Lammas OÜ kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Xi nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. aprillil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).
3-23-1532 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.P V S Lammas OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 17. juunil 2022 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 71102213969. Kaebaja taotles muu hulgas mahepõllumajandusele ülemineku toetust (MAT) kokku 124,22 ha-le, sellest: a) 96,70 ha-le rühvelkultuuride kasvatamise eest, sh põllumassiivil nr 53854989015 asuval põllul nr 419 2,02 ha-le (vt dtl 36); põllumassiivil nr 54054825960 asuval põllul nr 404 5,58 ha-le ning põllumassiivil nr 54055121250 asuval põllul nr 421 11,13 ha-le muu rühvelkultuurina siloherne kasvatamise eest (dtl 37); b) 27,05 ha-le teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest; c) 0,47 ha rohumaa kohta.
1.1.PRIA edastas 27. juunil 2022 kaebajale pindalatoetuste taotluse esialgse kontrolli teatise (nr 12-1/22/21782), leides, et kaebaja oli teatise lisas nimetatud põllumassiividel (nr 53854989015, 54053378573, 54054825960, 54055121250) deklareerinud maakasutust suuremas ulatuses kui põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris (dtl 189-190). Teatises paluti kaebajal üle kontrollida põldude piirid ja pindalad lähtuvalt maa tegelikust kasutusest ning kõrvaldada võimalikud vead hiljemalt 6. juulil 2022.
1.2.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas 27. juulil 2022 kaebaja majandusüksuses toimunud kohapealse kontrolli raames, et põllumassiivil nr 54054825960 asuval põllul nr 404 kasvas rühvelkultuuri asemel kaer (mida oli põllul hõredalt, eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle külvatud kultuuri) ning põldudel nr 419 ja 421 oli siloherne külv teostatud, kuid eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle külvatud kultuuri.
1.3.PRIA teatas 28. juuli 2022. a vastuskirjas nr 12-1/22/20054-2 kaebajale (dtl 195), et ei saanud arvestada kaebaja 27. juuli 2022. a avaldust taotluse muutmiseks, kuna taotluse muudatused tuleb esitada e-PRIA-s ning PTA oli juba 27. juulil 2022 P V S Lammas OÜ majandusüksuses kohapealse kontrolli käigus tuvastanud nimetatud põllumassiivil nr 54054825960 deklareeritud ning kindlakstehtud kultuuride erinevuse.
1.4.PRIA edastas 30. augustil 2022 kaebajale mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval.
meeldetuletuse
osaleda
1.5.PRIA edastas 23. novembri 2022. a kirjaga nr 12-1/22/27002 kaebajale põldude registri büroo kontrolli tulemused (kontrollakt nr 222245; dtl 85-87). Kaebaja esitas 27. novembril 2022 kontrolliaktile pretensiooni, mille PRIA rahuldas osades, mis puudutas põllu nr 421 ning põllu nr 405 toetusõigusliku pindala vähendamist põldude naabrite poolt üle põldude piiri haritud pindalade ulatuses. PRIA teavitas 24. jaanuari 2023. a kirjaga kaebajat kontrollitulemuste muudatustest (dtl 204).
1.6.PRIA määras 3. veebruari 2023. a otsusega nr 12-1/23/404 (dtl 95-100) kaebajale 2022. aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust osaliselt (4218,01 eurot) järgmiselt:
2(24)
3-23-1532 1) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise toetusmääragrupis (138 eur/ha) määrati toetust taotletud pindala, s.o 27,05 ha eest; 2) rühvelkultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (231 eur/ha) ei määratud toetust, kuna taotletud pindala (96,70 ha) ja kindlaksmääratud pindala (77,97 ha) erinevus (18,73 ha) moodustas 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast. Toetusmääragrupis tulenes taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldude nr 419, 404 ja 421 pindalast, kuna nimetatud põldude osas kuulus PRIA või PTA kohapealses kontrollis leitud kultuur taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi; 3) rohumaa toetusmääragrupis (27 eur/ha) toetust ei määratud, kuna P V S Lammas OÜ ei pidanud mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi ega mesilasperesid. Määratud toetust vähendati 6% ulatuses, kuna kaebaja esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, ei olnud osalenud 1. novembriks 2022 vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval.
2.P V S Lammas OÜ esitas PRIA 4.märtsil 2023 otsuse peale vaide ning 17. aprillil 2023 vaide täpsustuse. PRIA jättis 7. juuni 2023. a vaideotsusega nr 12-1/23/23/785-2 (dtl 121-131) vaide rahuldamata, leides vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist:
2.1.PRIA kohapealne kontroll toimus 12. oktoobril 2022 koos teiste Janor Metsallikuga seotud ettevõtete täiendavate kontrollidega. Põllumassiividel nr 53854989015 ja nr 54055121250 viis kontrolli läbi Reigo Viks üksinda ning nendel kontrollaktidel on kontrolli teostajana märgitud üksnes tema.
2.2.Põllumassiivi nr 53854989015 osas oli inspektoril ülesanne mõõdistada massiivi vasakus servas olev kraav, mille vaide esitaja oli märkinud maastikuelemendiks. Selgus, et kraavi ei olnud vajalik mõõdistada, kuna selle põllupoolses servas ja nõlval kasvas võsa, millest tulenevalt ei olnud kraavi põhi ning põllupoolne nõlv ja serv visuaalselt tuvastatavad, st kraav ei vastanud maastikuelemendile esitatavatele nõutelele. Inspektor leidis põllult üksikud herne jäänused, valdavalt olid põllul ülekaalus heintaimed. Kontrolli juures viibis vaide esitaja esindajana X.
2.3.Põllumassiivi nr 54055121250 osas oli inspektoril ülesanne teha kindlaks põllul kasvatatud kultuur, ning mõõdistada põllumassiivi põhjaserv. Inspektor mõõtis GPSseadmega põllu põhjapoolse osa, kus kasvas teise taotleja suvinisu. Põllu osal, mida kasutas P V S Lammas OÜ, olid valdavad heintaimed (taotlusel deklareeritud andmetel kasvatati põllul rühvelkultuuri). Taotleja esindaja seisis kontrolli ajal põllu servas ega kõndinud inspektoriga kaasas.
2.4.Sõltumata kontrollide lähteülesannetest, on inspektorid õigustatud ja kohustatud mittevastavused tuvastama ja fikseerima, kui nad toetuse nõuetele mittevastavusest teada saavad.
2.5.Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 23 lg 1 järgi kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Taotlejal ei ole õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega.
2.6.PRIA tuvastas 12. oktoobri 2022. a kohapealses kontrollis niivõrd vähe siloherne taimejäänuseid, mille põhjal sai selgelt tuvastada, et silohernes ei olnud 2022. aastal vegetatsiooniperioodil põldudel nr 419 ja nr 421 valitsev kultuur. PTA oli juba 27. juulil
3(24)
3-23-1532 2022. a toimunud kontrollis tuvastanud, et eelmiste aastate kultuurtaimestik oli tugevalt üle siloherne.
2.7.Põlluraamatu kanded ei saa iseenesest tõendada, et põldudel on domineeriva kultuurina silohernest kasvatatud. Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt tuvastatu vastuolu korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused.
2.8.Seaduslik esindaja on lisanud põllumassiivide nr 53854989015 ja nr 54055121250 kontrollaktidele oma allkirja.
2.9.Alates 2023. a kasutatav IVA fotorakendus võimaldab teha vaid autentseid fotosid, mida tehakse, hoitakse ja saadetakse nn isoleeritud keskkonnas ning need võimaldavad tõendada toetusnõuete täitmist.
2.10.Põldudel nr 419 ning nr 421 kasvatatud kultuure on hinnatud PRIA kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel, lähtudes taimiku koosseisust. Ilmnes, et põldudel ei olnud kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuure, vaid domineerisid rohttaimed (v.a põllu nr 421 1,81 ha suurusel osal, mida oli harinud naaberpõllu kasutaja, kasvas suvinisu, mis ei kuulu samuti rühvelkultuuride toetusmääragruppi). Eeltoodut kinnitavad kontrollis tehtud fotod, millelt on selgelt tuvastatavad valdavas ulatuses rohttaimed, s.t madalamasse toetusmääragruppi kuuluv kultuur. Nimetatud põllud ei olnud rühvelkultuuride toetusmääragrupis abikõlblikud. PRIA kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad PTA kontrolli tähelepanekud.
2.11.PTA on 27. juulil 2022 kontrollis tuvastanud, et põllul nr 404 kasvas rühvelkultuuri asemel kaer. PRIA jättis taotleja 27. juuli 2022. a muutmisavalduse arvesse võtmata, kuna see esitati pärast mittevastavuse tuvastamist.
2.12.Põllud nr 419, 421 ja 404 kuulusid deklareeritud toetusmääragrupiga võrreldes madalamatesse toetusmääragruppidesse. Et rühvelkultuuride toetusmääragrupis moodustas deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast, jäeti taotlus rühvelkultuuride toetusmääragrupis õiguspäraselt rahuldamata. Kasvatatavate põllumajanduskultuuride kindlakstegemisel tuleb lähtuda põllul domineerivast kultuurist. Toetuse saamiseks ei piisa kindlasti üksnes külvikohustuse täitmisest, toetusõiguslik on maa, millel asjaomast kultuuri reaalselt kasvatatakse.
2.13.Kuna põldudel nr 419 ja nr 421 ei olnud valdavad deklareeritud rühvelkultuurid ning põldudel domineerisid rohttaimed, ei ole võimalik järeldada, et taotleja on kasutanud rühvelkultuuride kasvatamiseks kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.
2.14.Ka PTA on sisuliselt tuvastanud, et silohernes ei olnud põldudel domineeriv kultuur. PTA kontrollib vaid, kas tootmine toimus mahepõllumajanduse nõudeid järgides.
2.15.PRIA ei ole põldude nr 419 ja nr 421 osas taotlusel deklareeritud andmeid muutnud. PRIA-l on õigus ja kohustus kontrollida taotlusel deklareeritud andmete õigsust ja toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmist ning määrata kindlaks põllul tegelikult kasvatatav kultuur.
2.16.Põldude nr 419 ja nr 421 maakasutuse tüübina määratleti kontrolli käigus püsirohumaa, kuna PRIA-le teadaolevatel andmetel on nimetatud põldude pinnal vähemalt alates 2017. a kasvatatud rohttaimi. 2022. a taotlusel põldudel kasvatatava kultuurina rühvelkultuuri deklareerimine, ei muuda nimetatud põlde 2022. a rühvelkultuuri (vahekultuuri) kasvatamiseks kasutatavaks maaks, kui seal domineerisid 2022. a rohttaimed. Kui vähemalt kuuel järjestikusel aastal (2017-2022) kasvatati valdava kultuurina rohttaimi, on tegemist püsirohumaa tunnustele vastava maaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 punkti h mõttes.
2.17.Mahepõllumajanduse registri andmetel ei ole taotleja majandusüksus loomaskavatuse valdkonnas mahetunnustatud. Seega ei saa põllu nr 404 (0,47 ha) kohta määrata mahepõllumajandusele ülemineku toetust määruse nr 53 § 8 lg 4 alusel. Taotleja ei ole ka 2022. a taotlusel taotlenud toetust ühelegi kuni kolmeaastasele külvikorras olevale rohumaale.
2.18.PRIA on korduvalt teatanud taotlejale vajadusest läbida määruse nr 53 § 16 lg-s 1 nimetatud koolitus. Erinevatelt koolitajatelt saadud andmetel ei ole taotleja seaduslikud
4(24)
3-23-1532 esindajad vastaval algkoolitusel ega õppepäeval osalenud ning nad ise ei ole esitanud PRIA-le andmeid läbitud koolituste kohta.
3.P V S Lammas OÜ esitas 7. juulil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 3. veebruari 2023. a otsus nr 12-1/23/404 ja 7. juuni 2023. a vaideotsus nr 121/23/785-2 ning kohustada PRIA-t vaatama toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi. Kaebaja leiab, et PRIA on toiminud õigusvastaselt ka vaide läbivaatamisel, sest vaiet ei vaadatud läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus võttis kaebuse 10. juuli 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas 8. augustil 2023 vastuse kaebusele. Kohus kaasas 9. augusti 2023. a määrusega arvamuse andmiseks menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), kes esitas kirjaliku seisukoha 13. septembril 2023.
4.Kohus määras 2. oktoobri 2023. a määrusega asja läbivaatamise 20. detsembril 2023 toimuval kohtuistungil. Kohus rahuldas 18. detsembri 2023. a määrusega kaebaja esindaja taotluse istungi edasilükkamiseks tema haigestumise tõttu ning määras 10. jaanuari 2024. a määrusega kohtuistungi toimumise 30. jaanuaril 2024, kus kuulati üle ka tunnistajad. Kohus lõpetas kohtuistungil asja sisulise arutamise ning määras tähtajad kaebajale ning teistele menetlusosalistele Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse kohta arvamuse esitamiseks, kohtuvaidluste korras kirjalike seisukohtade ja vastuväidete ning menetluskulude taotluste ja kuludokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esindaja esitas 7. veebruaril 2024 tõendi vastavalt kohtuistungil määratule ning vastustaja 12. veebruaril 2024 seisukoha eelotsuse taotluse kohta. Kaebaja lepinguline esindaja ning vastustaja ja kaasatud haldusorgan esitasid 20. veebruaril 2024 kohtukõne kirjalikud seisukohad ning kaebaja seaduslik esindaja samal päeval seisukohana pealkirjastatud avalduse, millele oli lisatud täpsustamata andmetega videosalvestis. Vastustaja ja kaebaja esitasid vastuväited vastaspoole kohtukõne seisukohtadele 27. veebruaril 2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja väidab kokkuvõtvalt järgmist.
5.1.PRIA ei ole kultuuride kasvatamist kaebaja põldudel 2022. aastal üldse kontrollinud. Väited, et kaebaja ei ole oma põldudel deklareeritud kultuure kasvatanud, on täiesti alusetud ja tõendamata. PRIA käis 2022. aasta oktoobris kahel kaebaja põllul (nr 419 ja 421) eesmärgiga kontrollida maastikuelemente (kraave) ning asjaolu, et naaberpõldu oli haritud üle piiri. PRIA on asunud tagantjärgi (vaidemenetluses) esitama valeväiteid, justkui oleks põldudel nr 419 ja 420 kultuuride kasvatamist kontrollitud ja siloherne taimejäänuseid otsitud. Põllul nr 404 ei ole PRIA üldse käinud.
5.2.Kaebaja deklareeris 2022. aasta taotlusel, et kasvatab põldudel nr 419 ja 421 söödakulutuure (silohernest). Kaebaja on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku põllukultuuri kasvatamiseks (maa üles kündnud, deklareeritud kultuurid külvanud, lisanud allakülviks heintaimed) ning vaatamata sellele ei ole õnnestunud saada PRIA kontrolli ajaks PRIA kriteeriumitele vastavat põllukultuuri saaki. See ei ole käsitletav kindlaksmääratud pindalade erinevusena ja üledeklareerimisena määruse nr 640/2014 artiklite 18 ja 19 tähenduses. Vaid taotlejast sõltuvatel asjaoludel saab olla õigustatud ja proportsionaalne 5(24)
3-23-1532 üledeklareeritud osas toetuse määramata jätmine, õigesti deklareeritud osas toetuse määramata jätmine (art 19 lg 2) ning halduskaristuse määramine (art 19a). PRIA ei ole tuvastanud ega kaebajale ette heitnud, et ta oleks tegelenud pettusega või toime pannud tahtliku rikkumise. EL määruse nr 640/2014 artiklite 18, 19 ja 19a kohaldamine käesoleva vaidluse asjaoludele oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
5.3.Kaebaja on kultuuride kasvatamiseks kõik vajalikud toimingud teinud. Kaebaja tegi kõigile põldudele ka heintaimede allakülvi, mis on lubatud ja vajalik agrotehniline võte. Toetuse taotlemisel on kasvatatava kultuuri määramisel võimalik valida PRIA veebikeskkonnas rippmenüüst ka põhikultuur koos allakülviga, st PRIA aktsepteerib seda. Põhikultuur ja allakülvi taimed (heintaimed) ei kasva samas tempos – heintaimed kasvavad kiiremini ja saavutavad oma täiskasvu kiiremini ning söödakultuurid hiljem. Kaebaja põldudel pididki kasvama heintaimed, sest ta kasvatas oma põldudel põllukultuure koos heintaimede allakülviga.
5.4.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks ei ole teatud kvaliteedile ja kvantiteedile vastava saagi saamine. Toetuse eesmärk on hüvitada tegevuskulud ja saamata jäänud tulu. Mahepõllumajanduses ei tohi kasutada keemilisi umbrohu ja kahjurite tõrjevahendeid. Mehhaaniline umbrohu tõrjumine (rohimine) ei ole kaebaja põllukultuuri põldudel võimalik – see on kulukas ja võimatu ilma taimi tallamata). Taimekasvu mõjutavad ebasoodsad ilmastikutingimused. Kaebaja on teinud kõik, mis mahepõllumajanduses hea taimekasvu jaoks võimalik – kasutanud looduslikke väetisi ja osadel põldudel eelneval sügisel heintaimed haljasväetisena sisse kündnud. Kaebaja on oma põldudel kasutanud kõiki põhjendatud ja vajalikke agrotehnilisi võtteid põllukultuuride kasvatamiseks.
5.4.Kaebaja avastas 27. juulil 2022, et ta oli teinud PRIA-le esitatud taotlusel näpuvea – ta kasvatas põllul nr 404 tegelikult kaera heintaimede allakülviga, mitte silohernest, nagu oli ekslikult taotlusele märkinud. Kaebaja teavitas muudatusest koheselt PRIA-t. Nimetatud eksituse avastamisel puudub seos samal päeval toimunud PTA kontrolliga.
5.5.PRIA on jätnud ebaõigesti kaebajale määramata toetuse maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest
5.6.Põllu nr 419 pindala on õigusvastaselt vähendatud – PRIA on õigusvastaselt jätnud toetusõigusliku maa hulka arvestama kaebaja põllul nr 419 paikneva kraavi. Juhul, kui kraav on visuaalselt tuvastatav, kuid selle põhjas, nõlval ja serval ning kaldal kasvab võsa, tuleb selline kraav lugeda maastikuelemendiks ning arvata toetatava maa hulka.
5.7.Vaide lahendamisega on õigusvastaselt viivitatud.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
6.1.Põldudel nr 419 ning nr 421 kasvatatud kultuure on hinnatud PRIA kohapealse kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel, lähtudes taimiku koosseisust. Ilmnes, et põldudel ei kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuure, vaid põldudel domineerisid rohttaimed (üksnes põllu nr 421 1,81 ha suurusel osal, mida oli harinud naaberpõllu kasutaja, kasvas suvinisu, mis ei kuulu samuti rühvelkultuuride toetusmääragruppi). Tuvastatud asjaolusid tõendavad ja kinnitavad kontrollis tehtud fotod, millelt on selgelt tuvastatav, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavas ulatuses rohttaimed, mis on taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi kuuluv kultuur ning nimetatud põllud ei olnud seetõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis abikõlblikud.
6(24)
3-23-1532
6.2.Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid asjakohastel põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, ei ole MAT määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. MAT eesmärgiks on hüvitada toetuse saajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu, mis eeldab mitte üksnes asjakohaste põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ning põldudel domineerivas ulatuses olekut. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Kui põllul ei ole valdavaks ja domineerivaks toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid, siis ei saa sellist põllumajanduskultuuri käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale määratakse. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllumajanduskultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul.
6.4.Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad, et toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuur ei ole valdav ning on suures osas segunenud teiste taimedega, ei ole maa toetusõiguslik. Taotleja kanda on risk, et ta on võimeline mahepõllumajandusele ülemineku toetuse esemeks olevat põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama.
6.5.Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse kohapeal visuaalselt, s.t toetusõiguslik kultuur peab olema visuaalselt tuvastatav valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 39 lõike 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes asjakohaste vahendite abil. Asjaolu, et kasvatatud kultuure kohapealse kontrolli ajal kontrolliti, tõendavad inspektori poolt tehtud fotod. Inspektorid on õigustatud ja kohustatud toetuse nõuetele mittevastavuse tuvastamisel selle fikseerima, isegi kui see ei olnud kontrolli algne eesmärk. Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused.
6.6.Põllumassiivi nr 53854989015 (põld nr 419) osas oli inspektoril tööülesanne mõõdistada massiivi vasakus servas olev kraav, mille kaebaja oli märkinud maastikuelemendiks. Kuna põllumassiivile oli taotletud kultuuriks märgitud muu rühvelkultuur, aga põld nägi välja nagu rohumaa, püüdis inspektor leida põllult taimejäänuseid taotlusele märgitud kultuurist. Ta leidis põllult üksikud herne jäänused, valdavalt olid põllul ülekaalus heintaimed. Kaebaja esindaja X viibis kontrolli juures hetkel, mil inspektor otsis taimejäänuseid ja tegi põllust fotosid.
6.7.Põllumassiivi nr 54055121250 osas oli inspektorilt ülesanne teha kindlaks põllul kasvatatud kultuur (arvestades, et taotlusel deklareeritud andmetel kasvatati põllul rühvelkultuuri, kuid PRIA andmetel oli põld püsirohumaa) ning mõõdistada põllumassiivi põhjaserv. Inspektor mõõtis GPS-seadmega põllu põhjapoolse osa, kus kasvas teise taotleja suvinisu. Sellel osal, mida kasutas P V S Lammas OÜ, olid valdavad heintaimed. Taotleja esindaja seisis põllu kontrollimise ajal põllu servas ega kõndinud inspektoriga kaasas.
6.8.Kontrolli ajaks olid põllud nr 419 ja nr 421 niidetud, s.t põldudelt ei olnud eemaldatud kogu taimestikku ning madalaks niidetud taimestik ning ädal oli vaadeldav ja tuvastatav. PRIA kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad PTA kontrolli käigus tehtud tähelepanekud. Nii PTA 27.07.2022. a kui ka PRIA 12.10.2022. a kohapealses kontrollis tuvastati, et põldudel 7(24)
3-23-1532 domineerisid rohttaimed. Kaebaja väidetest jääb arusaamatuks, mida pidanuks PRIA kontrollima sügisel, kui söödakultuurid juba suvel niideti, ning samas heidab kaebaja PRIA-le ette hoopis liiga hilist kontrolli aega.
6.9.PRIA nõustub kaebajaga, et mahepõllumajandusele ülemineku toetuse raames ei ole toetuse saamiseks sätestatud saagi ega saagikuse nõuet ning vastustaja ei ole kaebajale ka saagi puudumist või vähesust ka ette heitnud. Toetuse saamiseks tuleb täita vajalikud nõuded. PRIA ei esita etteheiteid kasutatud agrotehnilistele võtetele, vaid hindas põllul kasvavaid kultuure. Kui põllumajandustootja kasutab tavapäraseid kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, ei saa põllukultuur jääda põllul selgesse vähemusse, välja arvatud väga erandlike ilmastikutingimuste (nt põud) või teatavate taimehaiguste või kahjurite esinemisel. Kaebaja ei ole väitnud 2022. aastal selliseid väga erandlikke asjaolusid ega esitanud vastavat teavitust.
6.10.Pärast kultuuride külvamist on mahetootjatel võimalik kasutada mitmeid erinevaid mehhaanilisi ning termilisi tõrjemeetodeid. Veelgi olulisemad on külvile eelnevad ja külvamisaegsed tegurid – külvikorra ülesehitus, mullaharimine, mullastikku ja ilmastikku arvestava sobiva põllumajanduskultuuri või põllumajanduskultuuride segu, samuti sobivate konkreetsete sortide ja/või allakülvi valik, külvi aeg, kohane külvisenorm, seemne- ja taimehügieen. On tõenäoline, et silohernes ei saavutanud põllul enamust, kuna kaebaja on kasutanud põldudel nr 419 ja 421 minimeeritud mullaharimist, külvanud herne võrdlemisi hilja ning väga väikese külvinormiga, kasutades allakülvi, mis kasvas üle herne.
6.11.Vastustaja ei ole väitnud, et põhikultuuri kasvatamine koos allakülviga, on toetusnõuete või agrotehniliste võtetega vastuolus. Allakülvi domineerimisel on põllul kasvatatavaks kultuuriks aga vastav allakülvi kultuur, mitte selges alusrindes olev muu kultuur.
6.12.Kui kaebaja kasvatab söödakultuure koos allakülviga loomasööda saamise eesmärgil, puudub vajadus söödakultuuri domineerimiseks, kuid sellist meetodit kasutades ei peaks ta taotlema toetust segus kasvatatava rühvelkultuuri kasvatamise eest.
6.13.Kuna vaidlus on mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saamise üle, on kaebaja viited otsetoetustele ja otsetoetuste saamise eesmärkidele käesolevas asjas asjakohatud. Riikidel on pädevus määrata kindlaks selle toetuse saamise nõuded. MAT-ga kompenseeritakse mahepõllumajandusliku tootmisega ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu, mitte mis tahes kulud. Kui põllumajandustootja ei ole kasutanud mahekultuuride kasvatamisel kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, ei ole tal tekkinud ka sellises ulatuses lisakulutusi ja saamata jäänud tulu, mida toetusega kompenseeritakse. Toetuse määramine rühvelkultuuride ühikumääragrupis tooks kaasa kaebaja tootmise ülekompenseerimise.
6.14.Kaebuses viited PVS Grupp OÜ 2021. aasta põldudele 249, 250 ja 251 on asjakohatud. Vastustaja on vastavad selgitused ja vastuväited esitanud kohtuasja nr 3-22-1598 raames. Asjakohane ei ole ka kaebuse lisas esitatud foto põllumassiivist nr 53955050357.
6.15.Kuna kaebaja soovis põllu nr 404 osas deklareeritud kultuuri muudatust teha pärast seda, kui PTA oli kontrolli toimumisest ette teavitanud ning kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et põllul nr 404 kasvas taotlusel deklareeritud rühvelkultuuri asemel kaer (mittevastavus oli kohapealse kontrolli käigus juba kindlaks tehtud), ei võinud kaebaja kasvatatava kultuuri muudatusi teha (rakendusmääruse nr 809/2014 artikli 15 lg 3). Et kaebaja ei olnud taotlenud põllule nr 404 toetust teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes) kasvatamise eest, ning PRIA-l ei olnud võimalik esitatud muudatusavaldust aktsepteerida, ei 8(24)
3-23-1532 olnud võimalik põllu nr 404 osas ka kaera kasvatamise eest toetust määrata ega ka vastavalt ühikumäära suurendada.
6.16.Kuna PRIA ja PTA kontrollide käigus on tuvastatud, et põllud nr 419, 421 ja 404 kuulusid deklareeritud toetusmääragrupiga võrreldes madalamatesse toetusmääragruppidesse, ei olnud nimetatud põldude pindalasid võimalik rühvelkultuuride toetusmääragrupis kindlaksmääratud pindala hulgas arvesse võtta (delegeeritud määruse nr 640/2014 art 18 lg 6). Kuna rühvelkultuuride toetusmääragrupis moodustas deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast, jäeti P V S Lammas OÜ taotlus rühvelkultuuride toetusmääragrupis rahuldamata (delegeeritud määruse nr 640/2014 art 19 lg 1). Taotletud põllukultuurirühmas deklareeritud pindala ületab põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Toetuse saamiseks teatud toetusmääragrupis peab taotleja kasvatama vastavat kultuuri viisil, mis tagab, et vastav kultuur moodustab põllul kasvavast taimiku koosseisust enamuse. Kui kultuur tõepoolest mingil põhjusel kasvama ei hakka, saab taotleja taotlust muuta või teavitada PRIA-t erandlikest asjaoludest või vääramatust jõust, millisel juhul halduskaristusi ei rakendataks. Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 ei jäta PRIA-le võimalust erinevate õiguslike tagajärgede vahel valida ega anna õigust jätta nimetatud õigusnormi kohaldamata. Kohaldatavad halduskaristused peavad tõkestama tahtlikku üledeklareerimist (määruse (EL) nr 640/2014 põhjenduste p 19).
6.17.Praeguses asjas ei ole asjakohane kaebuse lisas 9 osundatud hindamismaatriks.
6.18.Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja oleks teadlikult valeandmeid esitades loonud kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Vastavate asjaolude tuvastamine oleks toonud kaasa kogu taotluse rahuldamata jätmise.
6.19.Põllu nr 419 toetusõiguslikuks alast on välja arvatud põllu vasakus servas olev metsaäärne kraav, mille põhi ja põllupoolne nõlv ja serv ei olnud antud juhul visuaalselt tuvastatavad, See on tõendatav ka kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodega. Kuna põld nr 419 ei olnud seal kasvanud kultuuri tõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis tervikuna toetusõiguslik, ei ole põllul nr 419 tuvastatud 0,06 ha suurune pindala erinevus sisuliselt toetuse vähendust kaasa toonud.
6.20.Vaide läbivaatamise viivitus ei mõjuta siiski vaideotsuse kehtivust ega sisu ega saa olla haldusakti tühisuse ega tühistamise aluseks.
7.PTA kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad.
7.1.PTA lähtub mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete üle järelevalvet teostades mahepõllumajanduse nõuetest, mis tulenesid kuni 31. detsembrini 2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 834/2007 ning alates 1. jaanuarist 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2018/848. Samuti mahepõllumajanduse seadusest (MPõS) ja vastavatest siseriiklikest määrustest. PTA kontrollib ettevõtja tegevust mahepõllumajanduse nõuete suhtes ning ka seda, kas deklareeritud põllukultuur põllul siiski kasvab ning vastasel juhul teeb taimekasvatusplaanis kultuuri muudatuse. PTA ei ole pädev andma hinnangut PRIA määratud toetuste suurusele ega PRIA otsuste põhjendatusele.
7.2.Allakülv on üks umbrohutõrje võtetest mahepõllumajanduses. Lisaks aitab umbrohtumist vähendada ka kultuuride õige vaheldumine külvikorras, õige külviaja valimine nii põhikultuurile kui ka allakülvile ning sobivate agrotehniliste võtete kasutamine (künd, niitmine jne). Liblikaõieliste allakülv parandab põhi- ja ka järelkultuuride saaki. PTA nõustub 9(24)
3-23-1532 kaebajaga, et taimede kasv ei pruugi olla ajas lineaarne. Samas on oluline arvestada, et taimede kasv sõltub väga palju sellest, kuidas on põld taimede kasvatamiseks ette valmistatud, ning millal on põhikultuur külvatud. Tavapäraselt peab siiski domineerima põllul põhikultuur, mitte selle allakülv.
7.3.Kaebaja ei ole esitanud andmeid ega põlluraamatus kajastanud, millal täpsemalt oli allakülv teostatud. Seega ei saa PTA kommenteerida kas ja kui suures ulatuses allakülvi teostamise aeg võis mõjutada, et allakülviga külvatud taimestik oli kasvanud üle põhikultuuri.
7.4.PTA inspektor kontrollis 15. augustil 2022 kaebaja põlluraamatut, sh põllul tehtud töid ja põllukultuuride külvi aega. Põlluraamatu kohaselt oli põldude harimiseks kasutatud ketasatra. Arvestades, et eelmiste aastate kultuurtaimestik (kõrreline heintaim) või selle aasta allakülvi kultuurtaimestik oli väga tugevalt üle põhikultuuri kasvanud, loob kahtluse, kas üksnes ketasadraga harimine oli nendel põldudel piisav.
7.5.Siloherne optimaalne külviaeg on võimalikult vara kevadel (algab kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 °C ja kuni suve alguseni, üle 13 °C. Optimaalne mulla temperatuur on herne idanemiseks 10-20 °C, vt veel seisukoha p 11). Üksnes põlluraamatus toodud külvi ajavahemik (01.05.2022 – 15.06.2022) ei võimalda tuvastada, mis kuupäeval kultuur tegelikult külvati ega tagantjärele hinnata külvi õigeaegsust. Kui külv oleks toimunud vara kevadel (maikuu esimestel nädalatel), oleks põhikultuur olnud heintaimede hulgas domineerivam. Arvestades põllul tuvastatud olukorda on põhjendatud kahtlus, et siloherne (põhikultuuri) külv toimus pigem juuni alguses.
7.6.Kontrolli protokolli nr KP_2207551 kohaselt teostati enamus harimistoiminguid põldudel ajavahemikus aprill-mai 2022. Põhikultuuri tärkamist võib takistada harimise ja põhikultuuri külvamise liiga pikk vahe, sest sel juhul saavutasid kas eelmise aasta rohukamarast kõrrelised heintaimed või selle aasta allakülvi heintaimed kasvueelise põhikultuuri ees.
7.7.Teraviljade ja liblikaõieliste kultuuride puhul on võimalik taimede kasvu soodustamiseks seemneid enne külvi mahetootmises lubatud ainetega töödelda, mis tagab, et seemne külvisügavusse viiakse bakteripreparaadid jm taime kasvuks vajalikud toiteained, mille tulemusel toimub külvatud seemnete kiire algareng. Kui kultuurtaimestik on kasvanud kõrgemaks kui põhikultuur, on võimalik teostada ka niitmist, mis aitab põhikultuuril konkureerida muu kultuurtaimestikuga.
7.8.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/848 tulenevalt võib umbrohtumise, taimehaiguste jm vältimiseks/vähendamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada järgnevaid ennetusmeetmeid: nt sobivate liikide, sortide valik; sobiv külvikord, termilised protsessid väiksematel pindadel; sobivad mehhaanilised ja füüsilised võtted, biofumigeerimine.
7.9.Taotluses märgitud „muu rühvelkultuur“ (silohernes) ei ridadesse/vagudesse, mistõttu ei olnud võimalik mehhaaniliste kasutamine.
olnud külvatud umbrohutõrjevõtete
7.10.Kaebaja 27. juulil 2022 avastatud eksimusel taotluses puudub seos samal päeval toimunud PTA kontrolliga - PTA ei juhtinud kaebaja tähelepanu sellele.
10(24)
3-23-1532
7.11.PTA praktika kohaselt teavitatakse ettevõtjaid plaanilistest kontrollidest 3 tööpäeva ette. Ette teatamise täpset aega ei fikseerita. Kaebaja esindajat teavitati telefoni teel hiljemalt
18.juulil 2023 kõigi tema ettevõtete kontrollist. PTA inspektor viibis 27. juulil 2022 piirkonnas, kus paiknevad kaebaja põllud ja teavitas kohe telefoni teel taotluses ja põllul tegelikult kasvava kultuuri erinevuse tuvastamisest. Ametniku tegevust ja liikumist kinnitab PTA sõidupäeviku väljavõte.
7.12.PTA-le teadaoleva põhjal ei saa amet kinnitada kaebaja väidet, et põllud on väetatud.
7.13.Mahepõllumajandust reguleerivates õigusaktides ei ole suuniseid, milliseid agrotehnilisi võtteid peaks mahetootja ühes või teises olukorras kasutama, et tootja leiaks valitsevates oludes põllukultuuri kasvatamiseks sobivaimad viisid. Sobivate agrotehniliste võtete valik on tootja ainupädevuses. Mahepõllumajanduslik taimekasvatus erineb tavapärasest eelkõige selle poolest, et kasutatavate sisendite (väetised, taimekaitsevahendid, umbrohutõrjevahendid) valik on piiratud. Seetõttu on sobivate agrotehniliste võtete kasutamine olulisemgi kui tavapärases põllumajanduses.
7.14.Liblikõieliste heintaimede allakülvi tegemine on mahepõllumajanduses soovituslik agrotehniline võte, sest liblikõielised heintaimed aitavad parandada mullaviljakust ning seeläbi tõsta saagikust, ja ühtlasi alla suruda umbrohtusid. Lisaks on mahepõllumajanduslikus tootmises kohustus kasutada liblikõielisi heintaimi külvikorras. 27.07.2023 kontrolli käigus tuvastas PTA, et silohernes on külvatud. Probleemiks ei ole allakülvi meetodi sobivus, vaid et üle põhikultuuri kasvasid muud kultuurtaimed. Kui silohernes koristati ajal mil kaunas polnud veel seemet moodustunud, ei oleks saanud ka varisenud kauntes olevatest seemnetest uus taimestik tärgata.
7.15.PTA ja PRIA vahel oli kuni 2022. aastani sõlmitud koostöölepe, mille kohaselt teeb PTA x-tee kaudu PRIA-le kättesaadavaks mh andmed kõikide ettevõtete ning iga ettevõtte tunnustatud põldude ja kindlaks tehtud põllumajanduskultuuride kohta, et PRIA saaks toetuste määramisel teha võimalikult informeeritud otsuseid. Põllumajanduskultuuride kindlakstegemine tähendab PTA ametniku poolt ettevõtte kontrolli käigus visuaalsel vaatlusel ning dokumentide põhjal kasvatatava põllumajanduskultuuri tuvastamist.
7.16.PTA ei nõustu PRIA seisukohaga siloherne külvinormi osas. Protokollis fikseeritud sorti ’Arvika’ oli külvatud arvestades minimaalset lubatud külvinormi.
7.17.Allakülviks kasutatud heintaimede segu LuzaMax ei võimaldanud täpselt kindlaks teha, mis taimik silohernest läbi kasvas. Liblikõielise allakülv silohernele ei ole tavapärane kooslus ning seda ei võimalda näiteks ka PRIA põllumajanduskultuuride klassifikaatorist valida.
8.Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on esitanud tühistamisnõuded vaidlustatud otsuse osaliseks ja vaideotsuse täielikuks tühistamiseks ning kohustamisnõude, millega taotleb PRIA kohustamist vaadata kaebaja taotlus vaidlusaluses osas uuesti läbi. Kaebaja palub ka tuvastada tema vaide läbivaatamisel toimunud viivituse õigusvastasus.
10.Pooled vaidlevad peaasjalikult järgmiste küsimuste üle: põldudel nr 419 ja nr 421 deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevuse tõendatus; mahepõllumajanduses 11(24)
3-23-1532 kasutatavad võimalused deklareeritud kultuuri valdavuse tagamiseks ning valdavuse nõude põhjendatus; põllu nr 419 toetusõigusliku pindala vähenemine kraavi kui maastikuelemendi võrra; põllul nr 404 ekslikult deklareeritud kultuuri muutmisavalduse arvestamata jätmise õiguspärasus; vaide läbivaatamise tähtaja ületamise õigusvastasus. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja ei ole vastu vaielnud toetuse määramata jätmisele rohumaa toetusmääragrupis ega toetuse vähendamisele koolitusnõude rikkumise tõttu, puudub selle üle käesolevas kohtuasjas vaidlus.
11.Kohus märgib sissejuhatavalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lisaks vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud õigusele arvestada ka asjakohaste kontrollide ja nõuetekohasuse hindamisel aluseks olnud õigusnormidega, sh Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust vastavas redaktsioonis (ELÜPS 2014) ja selle alusel antud õigusakte ning sel ajal kehtinud Euroopa Liidu määruseid. Vaidlus puudutab mahepõllumajandusega jätkamise toetust (MAT). Vastustaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et praeguses asjas ei ole kohaldatavad kaebaja viidatud otsetoetusi puudutavad õigusaktid ega nende toetuste eesmärgid.
12.Kohus märgib esmalt vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas järgmist.
12.1.Sarnaselt ELÜPS2014 § 110 lg-ga 1 kohaselt tuleb ka kehtiva ELÜPS § 122 lg 1 järgi enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja on korrakohaselt esitanud 4. märtsil 2023 vaide (dtl 102) ning seejärel 17. aprillil 2023 vaide täpsustuse (dtl 104-107). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on vaide lahendanud 7. juuni 2023. a vaideotsusega (dtl 121-131). ELÜPS § 122 lg 3 järgi tuli vaie lahendada 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Sama säte näeb ette, et vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.
12.2.Praegusel juhul lahendas PRIA vaide 50 päeva jooksul vaide täpsustuse saamisest. Kuigi haldusmenetluse olulisteks põhimõteteks on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, peab haldusorgan oma tegevuses lähtuma ka seaduslikkuse põhimõttest (vaie tuleb lahendada kehtiva õiguse alusel õigesti, HMS § 3 lg 1 ja § 54) ning uurimispõhimõtet (HMS § 6) järgides. Ka eesmärgipärasuse põhimõte hõlmab menetlemist viisil, mille tulemusena jõutakse õige ja seadusliku lahenduseni Seega ei saa vaide läbivaatamise pikemaajalisus veel iseenesest kaasa tuua vaideotsuse tühistamist, kui see ei ole viinud sisuliselt ebaõige otsustuseni (RVastS § 3 lg 3 p 1; HMS § 58).
12.3.Õigusvastasuse tuvastamise nõude võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja selgitama, miks on sellise nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kaebuse kohaselt on vaide läbivaatamisega viivitamine rikkunud kaebaja õigusi esmalt seeläbi, et selle võrra on viibinud kaebaja õiguste kaitseks kohtusse pöördumine ning viibib ka kaebaja jaoks soodsa lahendi saavutamine (taotluse uuesti läbi vaatamine ja toetuse määramine).
12(24)
3-23-1532
12.4.Vaidemenetluse viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale aga iseseisvalt õiguslikult kasulikku tagajärge. Seadusandja on vaide lahendamise viibimise puhuks näinud kaebaja õiguste kaitseks ette lahenduse, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (HKMS § 47 lg 3). Kaebajal oli võimalus kohtusse pöörduda ka vaidemenetluse tähtaja ületamisel või ka vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest teatamata jätmisel vaideotsust ära ootamata. HKMS § 45 lg 2 ls 2 kohaselt ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebajal tekib vaide läbivaatamise pikaajalisusest kahju, on võimalik vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasust hinnata vastava kahjunõude lahendamise raamides.
12.5.Kaebaja arvates on viivituse õigusvastasuse tuvastamine vajalik ka selleks, et PRIA edaspidi sellist rikkumist ei kordaks. Kaebaja väitel on PRIA nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal nii kaebaja kui ka temaga seotud teiste ettevõtete vaiete läbivaatamisel õigusvastaselt viivitanud, millest järeldub, et tegemist ei ole PRIA ühekordse eksimusega. Kohtupraktika on tunnustanud põhimõtteliselt erilist preventiivset huvi tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena (Riigikohtu 14. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-19-2164, p 17). Kohtule teadaolevalt ei ole aga vaiete lahendamisega õigusvastaselt venitamine PRIA praktikale üldiselt omane või massiline, mh ei ole kohtule esitatud hulgaliselt vastavasisulisi nõudeid. Vastustaja on selgitanud käesoleva vaidluse esemeks oleva vaideesemega seonduvalt menetluse pikkuse tinginud asjaolusid ning kohus möönab, et tegemist on mitmetahulise ja detailirohke vaidlusega, millega seondub mahukas tõendikogum. Praegusel juhul on vaide lahendamist suure tõenäosusega pikendanud ka asjaolu, et tähtaegselt esitas kaebaja 4. märtsil 2023 vaid väga lakoonilise vaide teksti, mida pärast 1,5 kuud hiljem täiendas. Lisaks on PRIA rõhutanud, et maaelu arengu toetuste taotluste osas tehakse otsused samal ajal, millest tulenevalt esitatakse ka kõik vaided samal ajavahemikul ning lahendamist vajavad vaided võivad seetõttu mingil ajal kuhjuda. Ka alates 1. jaanuarist 2023 kehtiv ELÜPS § 122 lg 3 näeb ette vaide lahendamise tähtaja pikendamise üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe korral. Kuigi kaebaja esindaja väitel on vaidemenetlused veninud ka teistes tema esindatavate äriühingutega seotud vaidlustes, ei ole kohtul alust arvata, et vaiete menetlemine kestaks ka edaspidi igal juhul (õigusvastaselt) pikka aega ning et kaebajal oleks arvestatav preventiivne huvi vaidemenetluse pikaajalisuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
12.6.Eelnevat arvestades leiab kohus, et pole alust vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kohtuotsuse resolutsioonis ning tuvastamisnõue jääb seega rahuldamata.
13.Kaebaja taotleb vaidlustatud PRIA otsuse tühistamist osas, millega jäeti määramata mahepõllumajandusele ülemineku toetus. See on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukavas on rõhutatud, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Toetuse eesmärgiks on hüvitada 13(24)
3-23-1532 tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud tootja vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal1. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt b alapunkt i kohaselt käsitatakse põllumajandusliku tegevusena muu hulgas ka põllumajandustoodete kasvatamist.
13.1.Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse maksmise aluseks praeguse vaidluse kontekstis on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja ELÜPS2014 6. peatüki 1. jao sätted. Toetusõiguslikkuse nõuded on täpsustatud maaeluministri
30.aprilli 2015. a määruses nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53).
13.2.Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Määruse nr 53 § 8 lg-st 1 tulenevalt on toetusõiguslik ka põllumaa, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatu (p 2) või millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal sama lõike p-s 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri (p 5) ning p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa.
13.3.Määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis.
13.4.Toetuse ühikumäärad on sätestatud määruse nr 53 §-s 3 ning need erinevad oluliselt lähtuvalt sellest, millist põhikultuuri kasvatatakse. Määruse nr 53 § 3 lg 1 p 1 järgi on ühikumäär rühvelkultuuri kasvatamise eest 231 eurot hektari kohta kohustuseaastal ning teraviljakultuuri kasvatamise eest 138 eurot. Sama lõike p 6 järgi on mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 88 eurot ning p 7 järgi sama lõike punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 27 eurot.
14.Praeguse vaidlusega hõlmatud põldude nr 419 ja 421 puhul ilmnes PRIA kohapealse kontrolli käigus, et põldudel ei kasvatatud 2022. aastal rühvelkultuurina silohernest, vaid seal domineerisid rohttaimed. Samas tuvastati, et põllu nr 121 1,81 ha suurust osa haris naaberpõllu pidaja, kuid ka seal kasvatati suvinisu, mis ei ole samuti rühvelkultuur. Rühvelkultuuride kasvatamise toetusmääragrupis (231 eur/ha) ei määratud toetust, kuna taotletud pindala (96,70 ha) ja kindlaksmääratud pindala (77,97 ha) erinevus (18,73 ha) moodustas 24,02%, s.o üle 20% toetusmääragrupi kindlaksmääratud pindalast. Toetusmääragrupis tulenes taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põldude nr 419, 404 ja 421 pindalast, kuna nimetatud põldude osas kuulus PRIA või PTA kohapealses kontrollis leitud kultuur taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi.
Kaebaja on põldude 419 ja 421 puhul märkinud taotluses kasvatatavaks kultuuriks siloherne, mille valdavat kasvu põllul pole tuvastanud ei PRIA kontrollimisel 12. oktoobril 2022 ega ka PTA, kontrollides 27. juulil 2022 mahepõllumajanduse nõuete täitmist. PRIA kontrollimisel ei ole nimetatud põldudel määruse nr 53 § 8 lg 1 p-s 1 nimetatud kultuure (silohernes) leitud või leiti neid vähesel määral, mistõttu nende põldude eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust polnud võimalik määrata. Seega on vastustaja tuvastanud, et kõnealustel põldudel kasvasid valdavas ulatuses rohttaimed, mis tähendab, et tegemist on taotletuga võrreldes erinevasse, s.t madalamasse toetusmääragruppi kuuluva kultuuriga ning nimetatud põllud ei olnud seetõttu rühvelkultuuride toetusmääragrupis abikõlblikud. Määruse nr 640/2014 art 19 lg 1 teisest lõigust tuleneb, et kui deklareeritud pindala erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.
15.Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega nagu poleks deklareeritud kultuuri kasvamist kontrollitud nõuetekohaselt.
15.1.PRIA kontrolli läbi viinud ametnik tuvastas visuaalse vaatluse teel, et põldude nt 419 ja 421 puhul on tegemist püsirohumaaga (dtl 90-92). Kohapealse kontrolli visuaalse vaatluse tulemusi kinnitavad tõenditena kontrollis käigus tehtud rohked fotod (nt dtl 159-163). Kohtupraktikas on rõhutatud, et põllumajanduskultuuride kasvatamist ja osakaalu hinnatakse kohapeal visuaalselt (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-769, p 25.2). Viidatud otsusest tuleneb ka, et määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid, sest määruse nr 53 § 3 ja § 8 lg 1 pst 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama. Seega on mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab vastaval põllul olema visuaalselt tuvastatav, valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus on maaelu arengu meetme pindalapõhine toetus (EL nr 809/2014 art 37 lg 1) ning vastavalt määruse nr 53 § 23 lg-le kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 39 lg 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri kontrollimist, kui see on asjakohane. Kohtu hinnangul on vastustaja visuaalne kontroll koos PTA kontrolli tulemustega ning fotomaterjaliga piisav tõendamaks taimekasvu olukorda kontrollitud põldudel.
15.2.Kaebajal on õigus selles, et oktoobris ei pruugi põldudelt leida märkimisväärselt hernetaimede jäänuseid (isegi kui need taimed on seal kasvanud). Samas jäävad arusaamatuks kaebaja esindaja püüdlused kohtuistungil tunnistajalt välja selgitada, kas PRIA kontrolli teostanud ametnik nägi kontrolli käigus mõnda hernetaime või -kauna. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud ametnik kinnitas hernetaimede märkamist väga vähesel määral, sh põllul nr 419 põhukuhja all (istungil 00:35:22). Kohtu hinnangul ei kinnita PRIA kontrolli ajal hernetaimede väga vähesel määral leidmine kaebaja väidet nagu ei olekski oktoobris võimalik enam leida hernetaimi ning seega pole võimalik järeldada siloherne kasvatamise nõude täitmata jätmist. Samavõrra saab hernetaimede puudumine tõendada, et kaebaja ei olnud neid nõutaval määral üldse kasvatanud. Ka kaebaja väide põllu niitmisest ei saa kinnitada põllul 15(24)
3-23-1532 valdava kultuurina siloherne kasvamist, kui seda pole tuvastatud ei PRIA ega kuid varem toimunud PTA kontrolli käigus. Kaebaja etteheide, et PRIA ametnik ei püüdnud siloherneste kasvatamist välja selgitada, näiteks otsides põllult kontrolli käigus külviridu, ei kinnita kaebaja väidet kontrolli tulemuste ebausaldusväärsusest ega lükka ümber vastustaja väidet, et silohernes polnud valdav kultuur neil põldudel. Tunnistajana istungil ütlusi andnud PRIA ametnik Reigo Viks kinnitas, et püüdis deklareeritud kultuuri kasvatamist kindlaks teha visuaalse vaatluse teel, otsides niidetud põllult kõrretüüd ja külviridu (istungil 00:35:22). PTA kontrollitulemuste kohaselt ei olnudki kaebaja põldudel silohernest külvatud ridadesse (vagudesse) (PTA vastuse p 16; dtl 252). PTA vastav tähelepanek seondub järeldusega, et taoline külvamisviis ei võimaldanud kaebajal kasutada mahepõllundusele omaseid mehhaanilise umbrohutõrje võtteid.
15.3.PRIA oktoobrikuise kontrolli järeldusi kinnitavad ka PTA juulikuise kontrolli tulemused, mille kohaselt ei olnud kõnealustel põldudel valdavalt kasvamas deklareeritud kultuur – söödahernes. Kuigi PTA kontrolli ese erineb PRIA omast ning selle eesmärgiks on kontrollida mahepõllumajanduse nõuete täidetust, on PTA eesmärk samas ka kontrollida, kas deklareeritud kultuur põllul kasvab, ning selle puudumisel tehakse taimekasvatusplaani muudatused. Seega on PTA kontrollitulemused kohtu hinnangul PRIA menetluses üheks asjakohaseks ja usaldusväärseks tõendiks kogumis ning nende kasutamine on kooskõlas haldusmenetlusele omase uurimispõhimõttega.
15.4.Kaebaja väiteid kõnealustel põldudel deklareeritud kultuuri (siloherne) nõuetekohasest kasvatamisest ei kinnita ka Eesti Maaülikooli kaasprofessor Liina Talgre eksperthinnang (dl 331). Eksperthinnangus viidatud fotofailide nimedest (P419_1 P419_2 P419_6) saab järeldada, et asjatundjale esitati arvamuse andmiseks fotod põllust nr 419. Ekspert on esitatud fotode põhjal jõudnud järgmistele järeldustele: põllul kasvatati kolm kuud varem kõigi eelduste kohaselt heintaimi; fotode järgi ei saa tuvastada, kas see võib olla teraviljale või muule kultuurile tehtud rohumaa allakülv; fotode järgi ei ole pigem võimalik tuvastada kolm kuud tagasi võetud saagi suurust; fotode järgi võis taimiku saak olla pigem ebaühtlane, aga kindlalt väita ei saa; ilma põllul käimata ainult fotode põhjal on raske tuvastada, mis kolm kuud varem põllul ei kasvanud, kuid välistada saab maisi, aga ka kartuli jt vaheltharitavad kultuurid; fotode tegemise kohtades kasvavad fotode tegemise ajal erinevad heintaimed, näha on puhmikulisi kultuurheintaimi. Seega ei lükka eksperdi arvamus ümber vastustaja väidet ja kaasatud haldusorgani hinnangut, et valdavalt ei kasvanud põldudel silohernest. Sõltumata kaebaja etteheidetest, et deklareeritud kultuuri polnud võimalik leida, kinnitas siloherne kasvamist vaid vähesel määral PTA juulikuise kontrolli tulemus.
15.5.Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid kogumis, et rühvelkultuurina deklareeritud silohernes ei olnud põldudel nr 419 ja 421 valdav kultuur.
16.Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kas deklareeritud kultuuri valdavuse nõue on põhjendatud. Kaebaja on kokkuvõtvalt arvamusel, et mahepõllumajanduse eripärast tulenevalt ei ole toetuse saamise eelduseks hea taimekasv, saagi saamine ega deklareeritud kultuuri valdavus põllul.
16.1.Kohtupraktikas on praegusega sarnastes vaidlustes kujunenud lähenemine, et kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse 16(24)
3-23-1532 saamise eelduseks ei ole mitte lihtsalt põllumaa ettevalmistamine külviks ja külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride saagikuse tagamine (nt Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-1011, p 9, jõustunud Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrusega; Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus asjas 3-20-770 ja 24. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-703).
16.2.Viidatud lahendis asjas nr 3-21-1011 (p 9) on leitud, et valdavuse nõude põhjendatust kinnitab piisava selgusega määruse nr 53 § 2 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt antakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest. Tegevus, kus ettevõtja külvab küll seemne maha, kuid ei tee seda viisil, mis aitaks tagada põllukultuuri saagikust või jätab tegemata muud toimingud, mis saagikust tagada aitaksid, ei ole käsitatav enam põllumajandusliku tootmisena. Sellisel juhul on isiku tegevuse eesmärgiks pigem lihtsalt toetuste saamine (võimalikult kõrges toetusmäära grupis), mitte niivõrd põllumajanduslik tootmine, st vastava põllukultuuri saagi (toodangu) saamine ise. Tootmise puhul on ilmne, et isik püüab rakendada põlluharimisel võtteid, mis tagaksid võimalikult hea saagikuse. Lihtsalt seemnekülviga piirduva isiku puhul võib aga järeldada, et tema puhul on toodangu saamine toetuse saamisega võrreldes juba teisejärguline. Kaebajaga võib küll nõustuda selles, et kehtivast õigusest ei tulene kohustust saada mingi kindel kogus toodangut. Küll aga kinnitab kujunenud kohtupraktika, et toodangu puudumise või marginaalsuse korral ei saa taotleja tegevust käsitada põllumajandusliku tootmisena, milleks tuleks anda toetust Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Viidatud kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud toetuses märgitud põllumajanduskultuuride valdavuse nõuet kui toetuse saamise olulist eeldust. Taimede valdavuse nõue aitab kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on oma kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud või mitte. Määruse nr 53 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 alusel on seega olnud oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllukultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline taotlemisel valitud kultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama (nt Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-770, p 14).
17.Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid.
17.1.Kaebajaga saab nõustuda selles, et kultuuride kasvatamine sõltub paljuski taotleja kontrolli all mitteolevatest asjaoludest (ilmastikuolud, taimekahjurid) ning et mahetootmine seab oma olemusest tulenevad piirangud (umbrohu- ja kahjuritõrjel, väetamisel), mis ei võimalda põllumajandustootjal sekkuda taimede kasvuprotsessi samamoodi kui tavatootmisel. MAT saamata jäänud tulu hüvitamise eesmärk iseenesest aga viitab juba sellele, et mahepõllumajandusliku tegevuse tulemusena on lõpptoodangu saamine tavapärase põlluharimisega võrreldes raskendatud. Samas on ka märgitud, et põllukultuuri kasvatamisel ei pruugi piisata ainuüksi toetuse saaja loetletud tegevustest, vaid oluline on ka tegevuste kvaliteet ja efektiivsus.
17(24)
3-23-1532
17.2.Eelnevat arvestades on asjakohatu kaebaja lähenemine, justkui oleks mahepõllumajandus niivõrd erandlik valdkond, et seal ei olegi võimalik tagada, et põhikultuur kasvaks põllul valdavana. Tulemusliku mahepõllumajandustootmise eelduseks on õiged agrotehnilised võtted, sh kasvatatava kultuuri valimine kasvukohaga sobivalt, põllumaa korrektne ettevalmistamine külviks, õiged külvimahud ning külvamis- ja kasvatamisviisid (viidatud lahend haldusasjas nr 3-21-1011, p 11.5.). Ka varasemas kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20703, p 27) on määrust nr 53 kohaldades rõhutatud, et mahetootmise puhul eeldab põllukultuuri kasvatamine samuti teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud muu taimestik (umbrohi), ei saa rääkida ka põllukultuuri nõuetekohasest kasvatamisest. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. PTA on praeguses asjas ümber lükanud vastustaja väite nagu poleks kaebaja siloherne külvamisel lähtunud kehtivast külvinormist – PTA hinnangul täitis kaebaja külvinormi nõude miinimumilähedaselt (PTA seisukoht p 32, dtl 255). Mahepõllumajandusega tegelemisel ei saa aga kulude tekkimist põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Taotleja ei saa tugineda ootusele, et külvinormi täitmine minimaalsel tasemel tagab kultuuri valdava kasvu, kui sellega ei kaasne muud kohased agrotehnilised võtted.
17.3.Praeguses haldusasjas kaasatud haldusorgan (PTA) on põhjalikult selgitanud mahetootmises kasutatavaid võimalusi (vt käesoleva määruse p-d 7.2, 7.5-7.9; PTA seisukoht p-d 8-16, dtl 251-252). Muu hulgas on PTA selgitanud, et kuna silohernes polnud külvatud ridadesse, ei pruukinud põlluraamatus märgitud abinõu – ketasadra kasutamine – olla põllul tuvastatud olukorda arvestades piisav. PTA on väljendanud kahtlust, et olukorda põldudel võis mõjutada liiga pikk vahemik külvi ja hoolduse vahel, kuid põlluraamatu kanded külvi aja kohta pole piisavalt konkreetsed üheste järelduste tegemiseks. PTA kontrolli käigus ei leidnud kinnitust ka kaebaja väide põldude väetamisest – PTA kontrollakti (dtl 141-142) kohaselt ei kasuta kaebaja väetamiseks lubatud aineid, s.h mikroorganisme.
18.Vastustaja ei sea kahtluse alla, et arvestades põldudel teataval määral siloherne taimede olemasolu, oli kaebaja teinud teatavaid kulutusi herneseemne ostuks ja külviks. Kuna aga taotluses märgitud kultuur (silohernes) oli põldudel vähemuses, on kaebaja tehtud kulutused selle kasvatamiseks tervikuna (maaharimiseks, umbrohutõrjeks) selgelt väiksemad tavapäraselt siloherne mahepõllumajanduslikuks kasvatamiseks tehtavatest kulutusest ning need ei ole rühvelkultuuride toetusmääragrupis kompenseeritavad. Erinevate ühikumäärade alusel toetuse määramise sisuks on toetuse maksmine valdavalt esineva kultuuri eest ning sama ühikumäära alusel toetuse maksmine ei ole õigustatud, kui seal leidub vaid vähesel määral deklareeritud kultuuri (vt ka käesolevate põhjenduste p 15 ja alapunktid). Kuigi allakülv pole mahepõllumajanduses meetodina keelatud, vaid üks tunnustatud umbrohutõrje võtetest, ei tähenda see kultuuri valdavuse nõude välistamist. 18(24)
3-23-1532
19.Kohus nõustub kokkuvõtvalt vastustaja järeldusega, et kõnealustel põldudel nr 419 ja 421 ei kasvanud valdavalt kultuur, mille kasvatamiseks on toetust soovitud, ning seetõttu polnud alust toetuse määramiseks deklareeritud kultuuri ühikumäära järgi.
20.Põllu nr 404 puhul seisneb deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuri erinevus selles, et vastavalt PTA 27. juuli 2022. a kohapealse kontrolli tulemustele kasvas põllul deklareeritud siloherne asemel kaer, mis kuulub määruse nr 53 § 3 lg 1 p-s 4 nimetatud toetusmääragruppi, mitte aga rühvelkultuuri kategooriasse. Kaebaja sellele vastu ei vaidle. Pooled on aga eri meelt selles, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja 27. juulil 2022 (st PTA kontrolliga samal päeval) esitatud avalduse deklareeritud kultuuri muutmiseks.
20.1.Kohtu hinnangul on PRIA toiminud õiguspäraselt. Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 15 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumistest või kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei või nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi, sh kasvatatava kultuuri osas muudatusi, teha.
20.2.Kohus nõustub PRIA-ga, et pädev asutus selle sätte tähenduses võib olla ka mahetootmise nõuete täitmise kontrolli teostav haldusorgan (praegusel juhul PTA). Kaebajat oli PTA kontrollist ette teavitatud (vt allpool otsuse põhjenduste p 20.4) ning PTA pädevuses oli kontrollida ka põllul deklareeritud kultuuri olemasolu ning hinnata selle valdavust muu taimestikuga võrreldes. Kohtu hinnangul ei ole ka veenev kaebaja väide, et ekslik vale kultuuri märkimine taotlusel oli vaid „näpuviga“. Taotlejal on PRIA elektroonilises keskkonnas andmeid esitades ka hoolsuskohustus, st veenduda esitatavate andmete õigsuses. Praegusel juhul seisnes eksimus erineva toetuse ühikumääraga kultuuri sisestamises. Kohtu hinnangul ei ole veenev, et kaebaja ise märkas eksitust juhuslikult just samal päeval, mil PTA kontroll kultuuri erinevuse avastas.
20.3.PTA seisukoht lahkneb selles osas mõneti vastustaja omast ning ta leiab, et kaebaja 27. juulil 2022 avastatud eksimusel taotluses puudub seos samal päeval toimunud PTA kontrolliga.
20.4.PRIA info kohaselt esitas kaebaja kultuuri muutmistaotluse 27. juulil 2022 kell 15:34. PTA on kohtumenetluses selgitanud, et nende praktika kohaselt teavitatakse ettevõtjaid plaanilistest kontrollidest kolm tööpäeva ette. Ette teatamise täpset aega ei fikseerita. PTA ametnik teavitas telefoni teel hiljemalt 18. juulil 2023 Janor Metsallikut kõigi tema ettevõtete kontrollist. Ettevõtet P V S Lammas OÜ ei ole eraldi teavitatud. PTA selgituste kohaselt viibis inspektor 27. juulil 2022 piirkonnas, kus paiknevad kaebaja põllud ja teavitas kohe telefoni teel taotluses ja põllul tegelikult kasvava kultuuri erinevuse tuvastamisest. Ametniku tegevust ja liikumist kinnitab PTA sõidupäeviku väljavõte (vastus kaebusele p 19; dtl 253). PTA selgitustest ja viidatud sõidupäeviku väljavõttest selgub, et 27. juulil 2022 kell 12.41 viibis inspektor Pipi, Rabivere külas ja alustas sõitu Kõrtsi, Ohulepa küla poole, kuhu jõudis kell 15.14. Vahemaa nimetatud sihtpunktide vahel oli kokku 36 km ning seda läbis ametnik 2 tunni ja 24 minuti jooksul, tehes seejuures peatusi, kokku 57 minutit. PTA selgituste kohaselt asub viidatud Pipi, Rabivere küla läheduses ka kaebaja põld nr 404.
20.5.Kohtu hinnangul ei ole määrav, mis kellaajal täpsemalt inspektor teavitas kaebajat põllul deklareeritust erineva kultuuri avastamisest, ning kas see toimus enne või pärast kaebaja poolt 19(24)
3-23-1532 muutmistaotluse esitamist. Vaidlust pole selles, et kaebajat oli eelnevalt teavitatud kaebaja seadusliku esindajaga seotud äriühingute põldudel toimuvast kontrollist ja see hõlmas ka vaidlusalust põldu 404. Seega kohaldub ka praegusel juhul rakendusmääruse nr 809/2014 art 15 lg-s 3 sätestatu. Kaebaja väitele eksimusest ei lisa veenvust asjaolu, et kaebaja väidetavalt ekslik tegevus kultuuri märkimisel rühvelkultuurina oli suunatud kõrgema määraga toetuse saamiseks võrreldes teraviljade grupiga. Nii võis ka juba teadasaamine eesootavast kontrollist mõjutada kaebajat varem deklareeritud kultuuri andmeid korrigeerima. Haldus- ega kohtumenetluses pole ilmnenud ühtegi muud veenvat põhjendust, miks kaebaja just 27. juulil 2022 avaldas kultuuri muuta. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka osundada PRIA 27. juuni 2022. a teatisele nr 121/22/21782 (dtl 189-190), teatises märgitud põldude piirid ja pindalad lähtuvalt maade tegelikust kasutusest, sh maade kasutuse õiguse olemasolust taotluse esitamise aastal, ning kõrvaldada võimalikud vead hiljemalt 6. juulil 2022. Vastustaja juhtis teatises kaebaja tähelepanu, et 2022. a pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esialgsel kontrollimisel on tuvastatud teatise lisades nimetatud põllumassiividel (sh põld 404) maakasutuse deklareerimine suuremas ulatuses kui on põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala. Kaebajal oli ka selles teatises antud tähtajal põhjust üle kontrollida deklareeritud ja tegelik põllumaa kasutus, sh kultuuride vastavus.
21.Põllu nr 419 puhul on vaidlus ka selles, et toetusõiguslikust alast on õiguspäraselt välja arvatud põllu vasakus servas olev metsaäärne kraav, mille põllupoolses servas ja nõlval kasvas tihe võsa, mille tõttu ei olnud kraavi põhi ning selle põllupoolne nõlv ja serv visuaalselt tuvastatavad. Maaeluministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (edaspidi määrus nr 4) § 3 lõike 6 2 kohaselt arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka eesvool ja kuivenduskraav koos kraavi põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. PRIA kontrolli teostanud ametnik on 18. oktoobri 2022. a kontrollaktil (dtl 90) märkinud: „Põllupoolses servas ja nõlval kasvab võsa“ ning järelduse, et põllu vasakus servas olev kraav ei ole toetusõiguslik. Samas on märgitud, et visuaalse vaatluse põhjal on tegemist püsirohumaaga (dtl 90-91). Kohus on eelpool nõustunud vastustaja järeldusega, et põld nr 419 ei olnud rühvelkultuuri grupis toetusõiguslik, kuna seal ei kasvanud valdavana deklareeritud kultuur, vaid põldu on hinnatud sellel kasvava taimestiku järgi püsirohumaana. Kaebaja ei ole praeguses asjas vaidlustanud talle ka püsirohumaa kategoorias toetuse mittemääramist. Seega ei ole vaidluse lahendamisel määrav, kas kraavi sai maastikuelemendina toetusõigusliku põllumaa hulka arvata või mitte.
22.Kaebaja on arvamusel, et nii põllu nr 419 kui ka põllu nr 421 puhul ei olnud vastustajal üldse alust kontrollida põllul kasvavat taimestikku, kuna kontrolli eesmärk oli mõlema põllu osas kitsamalt määratletud – põllu nr 419 puhul tuli kontrollida, kas kraav arvata toetusõigusliku põllmajandusmaa hulka, ning põllu nr 421 puhul naaberpõllu omaniku poolt üle kaebaja põllu piiri hooldatud ala. Kaebaja arvates ei olnud kontrolli algne eesmärk põldudel kasvava taimestiku hindamine ning aktidele (dtl 90-92) on kontrolli eset hilisemate juurdekirjutustega laiendatud. Kaebaja lepinguline esindaja nõustus kohtuistungil esitatud kontrollakti originaali kohtuasja toimikus olevate tõenditega võrreldes, et need on samased kohtule esitatud koopiatega, kuid jäi endiselt seisukohale, et dokumente on manipuleeritud kontrolli ja kaebajale edastamise vahepealsel ajal (kohtuistungil 00:53:35). 20(24)
3-23-1532
Kohtu hinnangul ei ole aga aktide originaalide ning kaebaja enda poolt kohtutoimikusse esitatud dokumentide võrdlus asja lahendamise seisukohast määrav – kohus nõustub vastustajaga, et ametnikul oli pädevus teha sõltumata kontrolli konkreetsemast ülesandest kontrolli käigus ka ulatuslikumalt tähelepanekuid põldude seisukorra, mh seal kasvava kultuuri kohta. Kontrolli teostav inspektor on õigustatud ja samas ka kohustatud tuvastama ja fikseerima asjaolu, mis kinnitavad toetuse nõuetele mittevastavust ning vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse õigusvastasust ei tingi kontrolli eseme kitsam piiritlemine vaid ühe PRIA-le eelnevalt teadaoleva asjaolu kindlakstegemiseks. Euroopa Liidu põllumajandustoetuste saamiseks ja kasutamiseks on kehtestatud reeglid, mille kinnipidamisest kontrollimine on liikmesriigi pädeva asutuse õigus ja kohustus. Ametnik ei käituks nende eesmärkide kohaselt, kui jätaks reageerimata põllul avastatud rikkumisele.
23.Määruse nr 53 § 23 lg 1 järgi kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 3-20-769, p 24.2). Vastustaja tegevus kontrollide läbiviimisel ei ole kohtu hinnangul viinud õigusvastase lõpptulemuseni. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda ka vastustaja kontrolli käigus tehtud fotode asjakohases tõendiväärtuses ega piisavuses (vt ka käeoleva otsuse põhjenduste p 15 ja alapunktid). Samas ei ole ka kaebaja enda esitatud foto- ja videomaterjaliga suutnud vastustaja tõenditel põhinevaid järeldusi ümber lükata ning tema esitatu ei veena deklareeritud kultuuride valdavuses põldudel – ka vastustaja pole avaldanud arvamust, et vaidlusalusetel põldudel nr 419 ja 421 deklareeritud kultuuri taimi üldse ei kasva (vaid vastupidiselt on kinnitanud nende külvamist), kuid on jõudnud järeldusele, et need taimed on seal kasvanud ebaühtlaselt ning vähemuses. On usutav, et enamuse põldude puhul on võimalik leida vastavate taimede kasvukohti ja neid fotodel jäädvustada (nt kaebuse lisana 13 esitatud kaebaja foto, dtl 144), kuid tõendamist pole leidnud nende domineerimine.
24.Kaebaja väitel on PRIA jätnud ebaõigesti kaebajale määramata ka toetuse maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest. Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt suurendatakse sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud ühikumäära 28 euro võrra. Kohus nõustub vastustajaga, et ühikumäära saab suurendada sellise teravilja kasvupinna osas, millele määruse nr 53 § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumääragrupis toetust määratakse. Kaebaja ei olnud taotlenud põllule nr 404 toetust teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes) kasvatamise eest. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et PRIA jättis õiguspäraselt aktsepteerimata põllul nr 404 kultuuri muutmiseks esitatud avalduse, ei olnud vastustajal alust põllu nr 404 osas toetust määrata kaera kasvatamise eest ega ka ühikumäära vastavalt suurendada.
25.Kaebaja leiab, et kuna praegusel juhul ei ole tegemist üledeklareerimisega ega kultuuride erinevusega, ei kohaldu EL määruse nr 640/2014 artiklid 18, 19 ja 19a.
21(24)
3-23-1532 Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 sätestab, et kui pindalatoetuskava või -meetme alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lgs 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul art 18 kohaselt kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlakstehtud pindala vahele. Praegusel juhul on kindlaks tehtud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis on 24,02%, st suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. PRIA on vaidlustatud otsuses märkinud, et halduskaristust välistavad asjaolud puuduvad, viidates määruse nr 53 § 25 lg-le 2, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 teisele lõigule ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 artikkel 77 lg 2) Kohus on eelpool nõustunud vastustaja järeldustega, et vaidlusalustel põldudel ei kasvanud deklareeritud kultuurid enamuses. Seega tuleb pidada ka põhjendatuks taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevusest tingitult toetuse andmata jätmist Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud normidest ei tulenenud kaalumisruumi halduskaristuse määramisel.
26.Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et PRIA otsus praeguses asjas vaidlustatud ulatuses on õiguspärane – vastustaja on kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust ning kaebaja taotluse menetlemisel ei ole ilmnenud menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Menetlus- ja vorminõuete osas peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja on täitnud haldusakti põhjendamise nõuet, täiendades juba 3. veebruari 2023. a otsuses nr 12-1/23/404 välja toodut vaideotsuse põhjendustega. Kaebajale on olnud tagatud õigus olla menetluses ära kuulatud nii kontrolli tulemustele vastuväiteid esitades (kontrolli tulemustest teavitamine PRIA 23. novembri 2022. a kirjaga nr 12-1/22/27002, dtl 85-87) kui ka kohustuslikus kohtueelses menetluses vaiet esitades ja täiendades.
27.Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et puudub alus pidada PRIA 3. veebruari 2023. a otsust nr 12-1/23/404 käesolevas asjas vaidlustatud osas õigusvastaseks ning seda tühistada, ei ole alust ka selle otsuse vaidlustamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Vaide lahendamise viivitus iseenesest ei anna alust sisuliselt õige vaideotsuse tühistamiseks (vt praeguse otsuse p 12 ja alapunktid). Kaebaja ei ole esitanud muid väiteid selle kohta, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldisesivalt praeguses asjas vaidlustatud otsusest. Kuna kohus peab vaidlustatud otsust ja vaideotsust õiguspäraseks, pole ka täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 6.
28.Kaebaja on ka taotlenud 22. jaanuari 2024. a avalduses, et kohus küsiks Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:
1.Kas põllu kvalifitseerimisel püsirohumaaks tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõige 1 punkti h ning punkti i ja põhjenduste punkti 42 tõlgendada sedasi, et põld tuleb püsirohumaaks kvalifitseerida siis, kui see visuaalselt näeb välja nagu rohumaa, ning arvesse ei tule võtta asjaolusid, et põld on vastavalt aastal üles 22(24)
3-23-1532 küntud, sellele on külvatud põllumajanduskultuure koos rohttaimede allakülviga ning seal ka kasvavad need põllumajanduskultuurid koos rohttaimede allakülviga, seejuures on tegemist selliste põllumajanduskultuuridega, mis tavapäraselt ei leidu looduslikel karjamaadel ega sisaldu tavapäraselt seemnete segudes, mis on mõeldud karja- või rohumaade jaoks?
2.Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 29 ning põhimõttega, et ühise põllumajanduspoliitika raames antavad toetused on toodangust lahti seotud ja et tegemist on nn tegevuskulude kompenseerimise toetusega, on kooskõlas riigisiseste õigusnormide selline tõlgendus, mille mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks teatavatele tingimustele (kogusele, kohaselt on EAFRD-ist rahastatav valmidusastmele, kvaliteedile) vastava saagi saamine ehk selle tagamine, et külvatud põllumajanduskultuur kasvaks põllul teatud kindla minimaalse aja ning oleks enamuses võrreldes allakülviks kasutatud taimedega?
3.Kas Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikleid 18, 19 ja 19a tuleb tõlgendada sedasi, et üledeklareerimisega ning halduskaristuste määramise olukorraga on tegemist ka siis, kui taotleja on külvanud oma põldudele need põllukultuurid, mida ta taotluses nimetas, on teinud neile ka allakülvi, mida ta taotluses nimetas, ta on need külvanud sellisele pindalale, mida ta taotluses nimetas, on tuvastatud, need kultuurid ka põllul kasvavad, kuid võrreldes allakülviks kasutatud heintaimedega on nimetatud kultuurid põldu visuaalselt hinnates kontrolli hetkel vähemuses?
28.1.Euroopa Kohtult on võimalik eelotsust taotleda, kui haldusasja lahendavale kohtule ei ole selge, kuidas tuleb ühenduse õigusakti tõlgendada, või kui ta kahtleb ühenduse õigusakti kehtivuses2. Käesolevas haldusasjas peab kohus asjakohaseks tugineda Riigikohtu menetlust lõpetavale määrusele haldusasjas nr 3-21-1011 (Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrus, millega jäeti menetlusse võtmata PVS Grupp OÜ kassatsioonkaebus). Viidatud haldusasjas esitas kaebaja praegusega samasõnastusliku taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks viidatud haldusasjas kassatsioonkaebust menetlusse võtta ega ole seega näinud ka vajadust taotluses viidatud normide tõlgendamiseks eelotsust küsida. Praegusel juhul on tegemist haldusasjaga nr 3-21-1011 sarnaste õigusküsimustega. Arvestades Riigikohtu hiljutist seisukohavõttu nende normide tõlgendamiseks esitatud eelotsuse küsimise taotlusele, ei näe ka halduskohus, et praegusel juhul oleks lisaks juba kujunenud siseriiklikule praktikale, mis tugineb asjakohasel Euroopa Liidu õigusele, vajadust Euroopa Kohtult eelotsust küsida.
28.2.Halduskohus peab vajalikuks rõhutada, et esimese astme kohtul on eelotsuse küsimise otsustamisel oluliselt suurem kaalumisruum, kui seda on liikmesriigi kõrgemal kohtul (Eesti kontekstis Riigikohtul), kellel erinevalt alama astme kohtutest on Euroopa Kohtu praktikast tulenvalt kohustus põhjendatud kahtluse korral õigusnormi tõlgendamise suhtes eelotsuse taotlus esitada3. Käesoleva vaidluse seisukohast ei pea kohus esmalt asjakohaseks küsida eelotsust püsirohumaa mõiste tõlgendamise kohta (küsimus 1) – vaidluse tuum on eelkõige selles, kas kaebaja kasvatas toetustaotlusega hõlmatud põldudel rühvelkultuuri, ning teisejärguline on küsimus sellest, kas põld kvalifitseerus vastasel juhul püsirohumaaks. Deklareeritud kultuuri valdavuse nõude osas (küsimus 2) on kujunenud pikemaajaline
https://halduskohtumenetluse-seadustik.juuraveeb.ee/sisu/51074/_158_otsuse_tegemisel_lahendatavad_kusimus ed
Esmalt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. a otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1141; vt ka Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (2016/C 439/01) punkt 6 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016H1125(01)
23(24)
3-23-1532 siseriiklik kohtupraktika mh Riigikohtu tasandil, kes pole selles küsimuses kohaldatavate normide tõlgendamiseks pidanud vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Kohus ei pea vajalikuks küsida eelotsust määruse (EL) nr 640/2014 art 18, 19 ja 19a tõlgendamiseks – nende normide kohaldamisel on määrav kohtu hinnang tuvastatud asjaoludele (deklareeritud kultuuri kasvatamine valdavas ulatuses, deklareeritud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus). Kohus on praegusel juhul veendunud, et vastustaja on õigesti tuvastanud pindalade erinevuse ning sellisel juhul ei pea kohus vajalikuks asjakohaste normide tõlgendamiseks eelotsust küsida.
28.3.Eelotsuse küsimise vajalikkuses ei veena praegusel juhul ka kaebaja esitatud Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi vastus kaebajaga isiklike suhete pinnalt seotud isiku (X) pöördumisele (tõlge dtl 472-473). Vastusest ilmneb ka, et selle aluseks olnud pöördumises polnud esitatud selliseid piisavalt konkreetseid asjaolusid, mis võimaldanuks Euroopa Komisjoni peadirektoraadil üksikasjalikumalt vastata.
28.4.Kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks tuleb seega jätta rahuldamata.
29.Eelnevat arvesse võttes jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
30.HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
31.Kohus asendab kohtuotsuse avaldamisel kohtuasjas tunnistajana osalenud ja PRIA kontrollide juures viibinud isiku (X) nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.