MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 11.05.2023 korralduse nr 384 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – MTÜ Mullamäe Aiad (registrikood 80553931) Kaebaja II ‒ G.C Kaebajate volitatud esindaja v. adv. Janek Valdma Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Tanel Tobro
Asja läbivaatamine
07.11.2023 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 11.05.2023 korraldus nr
2.Mõista Jõelähtme vallalt MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C kasuks välja menetluskulud 2140 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse joogi- ja kastmisvee otstarbelise puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (kavandatava veevõtuga 40 m3/ ööpäevas; ca 80 inimese joogivee varustuse eesmärgil Ülgase külas asuvale Mullamäe kinnistu, maaüksusele katastritunnusega 24504:004:0171). MTÜ Mullamäe Aiad on aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud vabatahtlik ühendus, mis on asutatud aianduse koordineeritud arendamiseks ja Mullamäe kinnistul aiandusega tegelevate aiandusühistu liikmete tegevuse korraldamiseks. MTÜ Mullamäe Aiad kanti registrisse 28.08.2018 kandeotsusega.
2.Jõelähtme Vallavalitsus keeldus 26.09.2019 korraldusega nr 791 Mullamäe kinnistule puurkaevu asukoha kooskõlastamisest (edaspidi: korraldus nr 791). Korralduse nr 791 põhjenduste kohaselt ei asu Mullamäe kinnistu ühisveevärgiga kaetaval alal ning kinnistu ei ole hõlmatud detailplaneeringuga.
3.A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid 28.10.2019 kaebuse korralduse nr 791 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2020 otsusega haldusasjas 3-19-2011 kaebuse rahuldamata. Otsust ei vaidlustatud.
5.Mullamäe kinnistu omanik G.C esitas 03.08.2021 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks sooviga jagada kinnistu maaüksus kokku kuni kaheksakümneks maatulundusmaa krundiks ja määrata ehitusõigus abihoonete rajamiseks. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 09.03.2023 korraldusega nr 194 „Ülgase küla Mullamäe maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“ detailplaneeringu algatamata.
6.MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C esitasid 08.03.2023 Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse joogi- ja kastmisvee otstarbelise puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (kavandatava veevõtuga 40 m3/ööpäevas; ca 80 inimese joogivee varustuse eesmärgil). Jõelähtme Vallavalitsus keeldus 11.05.2023 korraldusega nr 384 (edaspidi ka: vaidlustatud korraldus või korraldus nr 384) puurkaevu asukoha kooskõlastamisest.
7.MTÜ Mullamäe Aiad ja G.C esitasid 08.06.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Jõelähtme vallavalitsuse 11.05.2023 korralduse nr 384 tühistamiseks (haldusasi 3-23-1270).
8.Asjas toimus 07.11.2023 kohtuistung, millel kohus andis pooltele aega kompromissi saavutamiseks kuni 01.02.2024.
9.01.02.2024 teavitasid pooled kohut, et kokkuleppele ei jõutud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja põhjendus, et ei ole võimalik kinnistut hoonestada ning asuda seda kasutama sarnaselt hoonestatud elamumaaga, kus kohapealne inimeste pidev joogiveega (joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks vajalik vesi) varustatus oleks möödapääsmatult vajalik, ei ole asjakohane. Kaebaja I on aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on asutatud aianduse koordineeritud arendamiseks ning ei soovi kinnistul tegeleda elamuarendamisega. Aiandusega tegelemine eeldab veevarustust sõltumata sellest, kas ja milliseid ehitisi kinnistule rajada või mitte rajada. Veevarustust on aiandusega tegelemiseks vaja ka siis, kui kinnistule ei paigaldata mitte ühtegi ehitist. 2) Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kinnistu ei ole seal asjaõigusi omavate isikute jaoks püsiv viibimiskoht, kus oleks vältimatult vajalik tagada elutähtsa teenusena kohapealne pidev veevarustus. Aiandusega tegelemine on meie kliimas hooajaline tegevus. See aga ei tähenda, et aiandusega tegelemiseks ei ole veevarustus vajalik. 3) Väide, et taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee kastmisveena kasutamiseks ei ole kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara heaperemeheliku kasutamisega ega lähtu avalikest huvidest ning et kastmisveena tuleb eelistada sademevee kasutamist, on põhjendamata. Vee (ka põhjavee) kastmisel maapinnale imbub see otse või peale aurustumist vihmana uuesti põhjavette. Milles seisneb vastuolu säästlikkuse ja heaperemehelikkusega, haldusaktis ei põhjendata. Väide, et kastmisveena tuleb eelistada sademevee kasutamist, on põhjendamata. Miks üldse ning millisel (tehnilisel, logistilisel)
viisil peaks olema võimalik korraldada ühistu veevarustust sademevee baasil, haldusakt ei seleta. Väide on sisutühi. Lisaks on aiandusega tegelemisel vajalik aiamaal viibivate inimeste joogiveega varustamine. 4) Asjakohane ei ole väide, et Mullamäe kinnistu puhul tuleb silmas pidada ka seda, et Jõelähtme valla üldplaneering ei näe kinnistu asukohas ette maakasutust viisil, mis eeldaks seal pideva veevarustusega taristu olemasolu. Mullamäe kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Riigikohus on lahendis 3-19-2398 p-s 14 tõdenud, et aiapidamine on iseenesest väiksemahuline põllumajandussaaduste tootmine. Seega MTÜ Mullamäe Aiad liikmete poolt aianduslik tegevus ei ole kuidagi vastuolus üldplaneeringu ja maa sihtotstarbega. 5) Vee kasutamise keelamine rikub Põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud põhiõigust vabale eneseteostusele. Aianduslik maaviljelus on osa vabast eneseteostusest. Aianduslik maaviljelus on vooruslik, kasulik ning pika traditsiooniga. Linnalähedase aiamaalapi maaviljeluse ajalugu ulatub esimese Eesti Vabariigi ning isegi tsaariaega. Aiamaal väiketoidutootmisel on vaimne dimensioon, see on oluline psühholoogiliselt, on oluline kodu(maa)tunde tekkimisel ning omab strateegilist tähtsust, eriti käesoleval ajal. Paljud vanemad inimesed on märkinud, et püsivad elu ja tervise juures tänu sellele, et neil on aiamaalapp. Vee kasutamise keelamine rikub PS §-s 31 sätestatud põhiõigust tegelda ettevõtlusega. Põllumajandussaadusi võib aiamaal toota nii oma tarbeks kui ka ettevõtlusena müügiks. Vee kasutamise keelamine rikub PS §-s 48 sätestatud õigust koonduda mittetulundusühingutesse. MTÜ Mullamäe Aiad on aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on asutatud aianduse koordineeritud arendamiseks, Mullamäe kinnistul, aiandusega tegelevate aiandusühistu liikmete tegevuse korraldamiseks. Ei ole mõtet ja ei saa kuuluda aiandusühistusse, kui kohalik võim takistab ühistus aiandusega tegeleda. Vee kasutamise keelamine rikub PS §-s 32 sätestatud õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Maaomanikul on õigus anda maad kasutamiseks aiandusega tegelemiseks ning omandi kasutusõigus laieneb ka piiratud asjaõigustele, mille alusel MTÜ Mullamäe Aiad liikmed soovivad oma aiamaal põllumajandussaadusi kasvatada (asjaõigusseadus ‒ AÕS ‒ § 225). Vee kasutamise keelamine takistab aiandusega tegelemist ning seega ei võimalda omanikul anda maad kasutada aiandusega tegelemiseks ning asjaõiguste omanikel maad kasutada. Vee kasutamise keelamine rikub õigust inimväärikusele. Vett on vaja nii taimede kastmiseks kui endale joomiseks aiamaal viibimise ajal. 6) Avalikus inforuumis ringi vaadates võib veenduda, et sellisel viisil nagu Jõelähtme Vallavalitus, ei tee aiapidamise veevarustusele takistusi mitte ükski kohalik omavalitsus (KOV). Vastustaja on vastanud, et see pole vallavalituse asi, kuidas kaebajad peaksid sadeveega veevarustust lahendama. Vaidlust ei ole, et lähedal ei ole avalikku pealveekogu (jõge järve, tiiki), millest kastmisvett võtta ning et Mullamäe kinnistu asub kõrgendikul. Kui Jõelähtme Vallavalitsus tugineb sellele, et Jõelähtme vallas on põhjavee puudujääk või muu probleem, mis takistab puurkaevuga veevarustust, siis tuleks seda väidet tõendada ja põhjendada konkreetsete tõendite ja andmetega (HMS § 56 lg 1 ja lg. 2). Jõelähtme vald asub alal, kus põhjaveega probleeme ei ole. Kui vallavalitsus pidas vajalikuks deklareerida haldusaktis joogivee aspekti, siis HMS § 56 lg 1 teise lause ning lg 2 kohaselt oleks tulnud haldusakti põhjendustes ära näidata, miks ei võiks kastmisvett võtta puurkaevuga põhjavee ülemistest kihtidest, mida joogiveevarudena ei käsitata. Aianduslik väiksemahulise põllumajandussaaduste tootmine võib toidupuuduse korral tagada piisava isevarustatuse ja vastupidavuse. Aianduslik väiksemahulise põllumajandussaaduste tootmine võib suurendada kogukondade vastupanuvõimet, tuua inimesi kokku, edenda sotsiaalset ühtekuuluvust ning luua platvormi teadmiste ja ressursside jagamiseks.
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
1) Sisuliselt on analoogses vaidluses korralduse nr 791 üle (haldusasi nr 3-19-2011) ei rahuldanud Tallinna Halduskohus 19.02.2020 otsusega kaebust. Muutunud on mõneti õiguslik olukord, lisandunud on kaebaja II G.C ning teataval määral on muutunud puurkaevu asukoht ning vaidlustatud on teine haldusakt, kuid asja sisu ja olemus on analoogne haldusasjaga nr 319-2011. 2) 18.08.2023 seisuga on seatud Mullamäe kinnistule 43 isiklikku kasutusõigust ca 1000 m 2 suurustele kinnistu osadele, seda hoolimata Riigikohtu kolleegiumi suunistest haldusasjas nr 3-19-2398, et Mullamäe kinnistul juba olemasolevad ehitised on käsitletavad pigem elamutena või nende teenindamiseks vajalike hoonetena ning ka vaba ehitustegevuse korral peavad hooned ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-st 2 tulenevalt olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga, käesoleval juhul Jõelähtme valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on elamukruntide minimaalne suurus 3000 m2 ka seatavate isiklike kasutusõiguste korral. Täiendavalt esitas kaebaja II Jõelähtme Vallavalitsusele 02.08.2021 detailplaneeringu algatamise ettepaneku, kus soovis Mullamäe kinnistu jagada seatavate isiklike kasutusõigustega 80 krundiks, mis koosneksid 1. abihoonest ja 2. kasvuhoonest ühel krundil brutopinnaga kokku 60 m2. Seega on kaebaja II nägemus Mullamäe kinnistule rajada 240 hoonet/rajatist brutopinnaga kokku 4800 m2. Jõelähtme Vallavalitsus andis 23.01.2023 kirjaga nr 6-4/7361-1 Mullamäe kinnistu omanikule G.C teada, et peab detailplaneeringu algatamise taotlust perspektiivituks. 3) Jõelähtme Vallavalitsus jättis oma korraldusega 09.03.2023 nr 194 „Ülgase küla Mullamäe maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“ detailplaneeringu algatamata. Seda eelkõige põhjustel, mis kuulusid ka vaidlustatud otsuse motiveeriva osa koosseisu. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi asub Mullamäe kinnistu määratlemata juhtotstarbega alal, looduslikul alal. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotlusega hõlmatud ala hajaasustusse, looduslikule alale, mis on määratletud kui väärtuslik põllumaa. Koostamisel olev üldplaneering on kooskõlas kõrgema astme planeeringuga ehk Harju maakonnaplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamisel on analüüsitud Ülgase küla piirkonna edasist arengut erinevatest linnaehituslikest aspektidest ning jõutud lahenduseni, kus hoonestus on koondatud Ülgase tee äärde, säilitades põhiteest eemal asuvad põllumaade massiivid ja piirkonnale iseloomuliku maastiku. Mullamäe kinnistu on osa suurest põllumassiivist, mille säilimist peab KOV oluliseks ja on seda kajastanud ka vastuvõetud üldplaneeringus. Selle ala kruntideks jagamine tooks endaga kaasa põllumassiivi olulise vähenemise. Maa-amet on selgitanud, et Mullamäe kinnistule oleks lubatav vaid EhS mõistes ajutise iseloomuga ehitiste rajamine. Püsiva iseloomuga ehitiste rajamine ning elamumaa kavandamine halvendab olemasolevat olukorda nii maavara kaevandamisväärsena säilimise kui ka maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus maapõueseaduse §-ga 14. Kinnistul on juba õigusliku aluseta püstitatud hooned, mille lammutamises ei ole aastate jooksul kokkuleppele jõutud. Seniste hoonete puhul on tegemist ka aiamajade, mitte maatulundusmaa harimiseks vajaliku inventari hoidmise kuuridega. Taotleja on 21.12.2022 kohtumisel teada andnud, et tema tegelik eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve elamumaaks ja planeerida elamumaakrundid. Sellist soovi on taotleja kirjalikult väljendanud ka 27.12.2022 esitatud avalduses. Seega sisuliselt soovitakse esitatud taotluse kohaselt luua maatulundusmaa kruntide nimetuse all uut aiamajade või suvilatega elamuala. Arvestades stiihilist ebaseaduslikku ehitustegevust nn Pilpakülas ja selle tulemusena ehitus-, ohutus-, tuletõrje ja paljudele muudele normidele mittevastava ehituskeskkonna kujunemist, ei ole põhjendatud võimaldada sarnase arenduse tekkimist. Maatulundusmaa harimiseks ei ole põhjendatud Mullamäe kinnistu jagamine 80-ks krundiks ja kuni 240 eraldiseisva abihoone rajamine. Detailplaneeringu algatamisest keeldumine taotleja poolt planeeringu algatamise ettepanekus
soovitud kujul on kooskõlas kõrgemate planeeringute ja teiste valla arengudokumentidega ning ei kahjustata avalikku huvi. 4) Mullamäe kinnistu ei asu ühisveevärgiga kaetaval alal, samuti ei ole kinnistu hõlmatud ühegi kehtiva detailplaneeringuga. Kinnistu maakatastri järgne maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning see asub veeseaduse (VeeS) tähenduses kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee kastmisveena kasutamiseks ei ole kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara heaperemeheliku kasutamisega ega lähtu avalikest huvidest. Kastmisveena tuleb eelistada sademevee kasutamist. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik Mullamäe kinnistut hoonestada ning asuda seda kasutama sarnaselt hoonestatud elamumaa kasutusega, kus kohapealne inimeste pidev joogiveega (joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks vajalik vesi) varustatus oleks möödapääsmatult vajalik. Mullamäe kinnistul viibivate ja seda elukohana mitte kasutatavate inimeste joogivee vajadus on võimalik tagada inimeste endi poolt kaasavõetava vee baasil. Lähtudes asjaolust, et Mullamäe kinnistu ei ole seal asjaõigusi omavate isikute jaoks püsiv viibimiskoht, kus oleks vältimatult vajalik tagada elutähtsa teenusena kohapealne pidev veevarustus, ei ole Mullamäe kinnistule puurkavu rajamine möödapääsmatult vajalik. Isikul ei ole õiguspärast ootust, et ta saab rajada väärtuslikule põllumaale puurkaevu. Vastustaja ei teki kohustust kaebajatele põhjendada, kuidas kasutada kastmisveena sadevett. Eluliselt usutav ei ole kaebajate väide, et nad ei soovi kinnistul tegeleda ebaseadusliku elamuarendusega. Ainetu on kaebaja tuginemine PS riivetele, nagu PS § 10, 19, 31, 32. PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. AÕS § 134 välistab põhjavee kui avaliku hüve kinnisomandi eseme hulgast. 5) Tallinna Halduskohus on oma 19.02.2020 otsuses haldusasjas 3-19-2011 selgitanud, et uue puurkaevu asukoha koostamise taotluse esitamine Mullamäe kinnistul, arvestades kinnistu tulevast kasutamist, poleks kuigi perspektiivne. Samas lahendis selgitas kohus, et väärtuslike põllumajandusmaa kaitsmine on avalikes huvides ning mistahes tegevuste planeerimisel, sh puurkaevu rajamisel, tuleb arvestada ka põllumaa kaitsmisega. Vastustaja poolt koostamisel oleva üldplaneeringu p 5.2. kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellest tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale ei ehitata. Ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist, mida Mullamäe kinnistul järgitud ei ole. Mullamäe kinnistu puhul tuleb silmas pidada ka seda, et Jõelähtme valla üldplaneering ei näe Mullamäe kinnistu asukohas ette maakasutust viisil, mis eeldaks seal pideva veevarustusega taristu olemasolu. Seda on kinnitanud ka detailplaneeringu algatamata jätmine põhjusel, et üldplaneeringu muutmine vaadeldavas asukohas ei ole kooskõlas valla arengusuundadega ja oleks õiguslikult võimatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.EhS § 38 lg 2 ja lisa 1 kohaselt on puurkaevu rajamiseks nõutav ehitusluba. EhS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt peab puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastama KOV-ga. EhS § 124 lg 2 kohaselt arvestab KOV puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, KOV ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. EhS § 124 lg 3 kohaselt kooskõlastab KOV rajatava puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotluse saamisest arvates.
13.Kohus leidis 20.02.2020 otsuses haldusasjas 3-19-2011, et EhS § 124 lg 2 kohane kooskõlastus on KOV kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (otsuse p 11).
14.Korralduses nr 791 oli vastustaja puurkaevu asukoha jätnud kooskõlastamata põhjendustel, et kavandatud puurkaevu asukohta ei olnud võimalik moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala, kinnistu asub väärtuslikul põllumaal ja avalik huvi on tagada selle terviklik säilimine, ning asjaoluga, et kaebajate motiiviks on rajada kinnistule sisuliselt 80 elamumaa krunti, mis nõuab detailplaneeringut. 20.02.2020 kohtuotsuse kohaselt keeldus vastustaja õiguspäraselt puurkaevu asukoha kooskõlastamisest nõuetekohase sanitaarkaitseala moodustamise võimatuse tõttu (otsuse p 12). Kohus tuvastas, et kuna vaidlusalune kinnistu asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja kavandatav veevõtt on 40 m 3 ööpäevas, on vastustaja õigesti lähtunud sellest, et plaanitava puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus ei saa olla väiksem kui 50 meetrit. Kaebajate taotlusele lisatud skeemi kohaselt kavandati puurkaev konkreetsesse asukohta Mullamäe kinnistu piiril nii, et sanitaarkaitseala ulatus riigile kuuluvale kinnistule Viimsi metskond 257. Riigimaa volitatud asutus RMK oli kooskõlastanud puurkaevu rajamise tingimusel, et sanitaarkaitseala ei ulatu Viimsi metskond 257 kinnistule rohkem kui 30 meetrit. Seetõttu kohus leidis, et kavandatud asukohta ei ole võimalik moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala. Kohus tõi välja, et omavalitsusele esitatavas puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotluses ei ole EhS § 124 lg 1 p 2 ja määruse nr 43 lisa 1 kohaselt tegelikult vajalik täpsustada, kuhu konkreetselt taotleja oma kinnistul soovib puurkaevu rajada ning täpne kaevu asukoht selgitatakse välja kaevu projekteerimise faasis. Kui aga taotleja märgib taotluses konkreetse puurkaevu asukoha, siis saab omavalitsus lähtuda konkreetsest taotleja tahtest (otsuse p 12). Kohtule ei nähtunud, et kaebajad oleksid enne korralduse andmist avaldanud valmisolekut puurkaevu asukoha muutmiseks, kuigi korraldusest nähtuvalt toimus ka kaebajate ärakuulamine. Kohus tõi välja, et kui kaebajad on valmis paigutama puurkaevu teise asukohta (mis selgus kohtuistungil), siis tuleb kaebajatel esitada vajadusel ja võimalusel (võttes arvesse ka otsuse muid põhjendusi) uus taotlus. Nõustudes vastustaja seisukohaga detailplaneeringu algatamise vajalikkuse osas, ei pidanud kohus uut puurkaevu asukoha koostamise taotlust kinnistu tulevast kasutamist arvestades kuigi perspektiivne ning leidis, et kaebajatel on kõige õigem kavandatava tegevuse planeerimiseks taotleda detailplaneeringu menetluse algatamist. Kohus leidis ka, et menetluses oleva üldplaneeringu alusel ja selles määratletud väärtusliku põllumajandusmaa kaalutlusel puurkaevu asukoha kooskõlastamisest ei saa keelduda, sest veel kehtestamata üldplaneering võib muutuda ning ei ole välistatud selle muutumine ka väärtuslike põllumajandusmaade ulatuse osas (otsuse p 13). Kohus sedastas, et kehtivas Jõelähtme valla üldplaneeringus ei ole Mullamäe kinnistu väärtusliku põllumajandusmaana määratletud. Kohtu hinnangul oli põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebajate kavatsused kinnistu osas nõuavad detailplaneeringu menetluse algatamist. Kohus oli seisukohal, et ainuüksi detailplaneeringu algatamise vajadus on aluseks puurkaevu asukoha kooskõlastamisest keeldumiseks (otsuse p 14). Kohtu hinnangul kaebajate soov anda kogu kinnistu 1000 m2 suuruste mõtteliste kruntidena kasutusse huvitatud isikutele ning edaspidi rajada kruntidele aiamajad tähendaks sisuliselt uue elamugrupi rajamist, mis aga eeldab detailplaneeringut.
15.Tallinna Halduskohtu 20.02.2020 otsuse järeldused ei tähenda, et korraldus nr 384 oleks igal juhul õiguspärane. Mitmed asjaolud on erinevad. A.R ja MTÜ Mullamäe Aiad esitasid 2019. a taotluse puurkaevu rajamiseks joogi- ja kastmisvee varustuse eesmärgil, nõndasamuti esitasid kaebajad käesolevas asjas taotluse joogi- ja kastmisvee varustuse eesmärgil. Samas on
kaebajad üles näidanud paindlikkust oma soovides, olles valmis aktsepteerima ka puurkaevu, mille vett saab kasutada üksnes kastmiseks. Samuti on kaebajad valmis kompromissideks seoses puurkaevu asukohaga ning ka probleeme ebaseadusliku ehitustegevusega ei saa lugeda piisavaks argumendiks, et puurkaevu rajamisest mistahes tingimustel keelduda.
16.Käesolevas asjas on kaebajad üles näidanud valmisolekut aktsepteerida ka lahendust, kus puurkaev rahuldab üksnes kastmisvee vajaduse. Vastustaja üheks argumendiks on olnud, et taotluses kajastatud eesmärk rajada puurkaev põhjavee kastmisveena kasutamiseks ei ole kooskõlas jätkusuutliku ning säästliku loodusvara heaperemeheliku kasutamisega ega lähtu avalikest huvidest. Kastmisvee puhul ei ole see argument aga asjakohane. Keskkonnaamet (KeA) on 12.10.2023 vastuses nr 14-4/23/20271-2 Y.Fle ja MTÜ-le Mullamäe (vt vastustaja 27.10.2023 menetlusdokumendi lisa) väljendanud, et ei pea mõistlikuks kasutada põhjavett Kambrium-Vendi veekihist (ca 110 m sügavusel) kastmiseks, kuna tegemist on piiratud ning inimese elueaga võrreldes taastumatu loodusvaraga. Küll peab KeA võimalikuks teha koostööd kohaliku vee-ettevõtjaga ning uurida esimese aluspõhjalise veekihi (Silur-Ordoviitsium, ca 30 m sügavusel) veeandvust, koostist, kasutamisvõimalusi ja puurkaevu rajamise otstarbekust. L. Kure 18.01.2024 e-kirjast (esitatud vastustaja 01.02.2024 menetlusdokumendi lisana) nähtuvalt on vastustaja ametnikud suhelnud KeA-ga 2023. a lõpus ning selle käigus on KeA pidanud võimalikuks, et kastmisvee saamiseks saab puurkaevu rajada Ordoviitsiumi põhjaveekihti. Samas väljendas valla esindaja arusaamatust, miks ei kasutata kastmisveeks endises Maardu põhjakarjääris olevaid olemasolevaid veekogusid, mis saavad oma toite samast põhjaveekihist. L. Kure toob täiendavalt välja, et kuigi KeA hinnangul on sellise puurkaevu rajamise otstarbekus antud juhul küsitav, siis on KeA hinnangul tegemist omavalitsuse otsusega ja pole põhjust arvata, et KeA ehitusloa taotlemise etapis keelduks loa väljastamist kooskõlastamast. Seega tuleb pidada tõenäoliseks, et kaebaja kastmisvee vajaduse tarbeks on võimalik Silur-Ordoviitsiumi veekihini ulatuv puurkaev rajada ja selliselt oleks olnud võimalik kaebajate esitatud taotlus tõenäoliselt (kui eksperdid sellega nõustuvad) rahuldada. Vastustaja aga ei selgitanud välja kõiki asjas tähtust omavaid asjaolusid (vt HMS § 6), mistõttu ei olnud puurkaevu kooskõlastamisest keeldumine põhjendatud kastmisvee osas. Kohtu arvates pidanuks vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama tegeliku olukorra ja kaebajate vajadused, mispuhul olnuks võimalik taotlus osaliselt rahuldada. Tõenduskoormus, et kastmisvett oleks võimalik koguda alternatiivseid teid pidi (sadevesi, ümbruskonna veekogud), lasub vastustajal. Kaebajad on väitnud, et alternatiivid puurkaevule puuduvad.
17.Asjaoludest nähtuvalt on kaebajad olnud valmis kompromissideks puurkaevu asukoha osas. Juba G.C ja Y.F 26.04.2024 vastuses vastustaja 04.04.2023 kirjale nr 6-2/1709-3 on välja toodud: „Eeldades, et saame haldusmenetluses puurkaevu asukoha õigesse paika, siis ei tohiks vallavalitsusel MTÜ Mullamäe Aiad liikmete poolt aiamaade tarbeks puurkaevu rajamise vastu vastuväiteid olla. Kui vallavalitsus leiab, et meie ettepandud puurkaevu asukoht mingil põhjusel ei sobi, siis palun teha ettepanek kuhu vallavalitsuse arvates võiks kinnistul puurkaevu rajada.“ (18.08.2023 vastus kaebusele, lisa 5). Seega on kaebajad olnud valmis kompromissideks puurkaevu asukohaga seoses ning põhjendamata oleks asuda seisukohale, et Mullamäe kinnistule ei oleks võimalik leida kaevule sobivat asukohta, mis tagaks kaevule ka vajaliku sanitaarkaitseala ‒ see aga oli oluliseks argumendiks haldusasjas 319-2011. Vastustaja esindaja L. Kure on 18.01.2024 e-kirjas kinnitanud, et kui puurkaev rajatakse üksnes kastmisvee saamiseks, siis puurkaevul sanitaarkaitseala ei ole, kuna tegemist on tootmisvee, mitte joogiveega ja sellisel juhul on puurkaevul üksnes 10 m hooldusala. See kinnitab täiendavalt, et kaevule sobiva asukoha leidmine Mullamäe kinnistu piires ei tohiks olla ülemääraselt keeruline, st ei saa viia automaatse kooskõlastamisest keeldumiseni.
18.Vastustaja keeldumise üheks põhjuseks on senine lubamatu ehitustegevus Mullamäe kinnistul. Halduskohus leidis 20.02.2020 lahendis, et kaebajate soov anda kogu kinnistu 1000 m2 suuruste mõtteliste kruntidena kasutusse huvitatud isikutele ning edaspidi rajada kruntidele aiamajad, tähendab sisuliselt uue elamugrupi rajamist, mis aga eeldab detailplaneeringu koostamist vastavalt Jõelähtme valla kehtivale üldplaneeringule. Detailplaneeringu vajadust kaebajate soovitud arendustegevuseks on põhimõtteliselt kinnitanud ka Riigikohus (vt RKHKo 21.11.2022, 3-19-2398, p-d 14‒16). Praeguseks ajaks on selge, et vastustaja ei toeta Mullamäe kinnistu mistahes kujul hoonestamist ‒ Jõelähtme Vallavalitsus jättis 09.03.2023 korraldusega nr 194 detailplaneeringu algatamata. See aga ei muuda tõsiasja, et Mullamäe kinnistule on seatud kümneid isiklikke kasutusõigusi ca 1000 m2 suurustele kinnistu osadele ning et neil kinnistu osadel toimub faktiliselt aiapidamine. Vastustaja ei ole väitnud, et selline tegevus, arvestades Mullamäe kinnistu olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa), oleks õigusvastane. Õigusvastane ehitustegevus ei ole lahutamatus seoses aiapidamisega, samuti ei õigusta aiamaapidamine ebaseaduslikku ehitustegevust. Olukorras, kus faktiline aiapidamine Mullamäe kinnistul jätkub ning vastustaja selles osas midagi ette ei võta, ei ole kohtu arvates õiguspärane keelduda tegevuste kooskõlastamisest, mis on aiapidamise eelduseks. Kastmisvee olemasolu on aiapidamiseks vältimatult vajalik. Kohus tuvastas asjas 3-19-2011, et kehtiva Jõelähtme üldplaneeringu kohaselt ei asu Mullamäe kinnistu väärtuslikul põllumaal. Kui uue üldplaneeringuga vastav muudatus sisse viiakse, võib olla vajalik senise kinnistu kasutamise põhimõtete revideerimine, kuid see on eraldi menetluse esemeks. Kohtu arvates ei ole õige maa kasutajaid panna aastateks ebamäärasesse olukorda, kus nad enda isiklikku kasutusõigust sihtotstarbeliselt realiseerida ei saa, kuna kunagi tulevikus võib jõustuda õigusakt, mis sellist tegevust piirab või sootuks välistab. Kui vastustaja leiab, et aiapidamist sellisel kujul Mullamäe kinnistul lubada ei saa, tuleb vastav üldplaneeringu muudatus aega viitmata kehtestada. Kui seda aga ei tehta, ei ole õiguspärane keelduda aiapidamiseks vajaliku puurkaevu rajamisest põhjendusel, et millalgi tulevikus võidakse kehtestada õigusakt, mis selle välistab. Vastustaja tõendamiskohustuseks on see, et rajatavale puurkaevule oleksid samaväärsed alternatiivid. Pika maa tagant kastmisvett kohale tuua ei pruugi kõigile aiamaapidajatele olla jõukohane. Sellisel juhul tuleb arvestada täiendava koormusega ümbritsevatele avalikele veekogudele, sh neile juurdepääsetavuse jms küsimustega. Vastava kaalumise peab teostama vastustaja. Ka Maa-amet ega teised riigiasutused ei ole kohtule nähtuvalt välistanud Mullamäe kinnistul viljeletavat aiapidamist, eeldusel, et sellega ei kaasne maa püsivat hoonestamist. Mistõttu ka maardla kaevandamisväärsena säilitamise jms argumendid ei ole asjakohased ega saa viia vastustaja keeldumiseni.
19.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 11.05.2023 korralduse nr 384.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on kandnud 06.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulusid 3050 eurot ja 01.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulu 375 eurot, st kokku 3050+375=3425 eurot. Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt (07.10.2020 arve nr 2010100, 01.10.2023 arve nr 2310101, 02.11.2023 arve nr 2311100 ja 01.03.2020 arve nr 2403100) on arve väljastatud MotoSurfing OÜ-le. Sellel äriühingul puudub seos käesoleva haldusasjaga. HKMS § 109 lg 5 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Siiski peab kuludokumentidelt nähtuma seos konkreetse haldusasjaga. 07.10.2020 arvel nr 2010100 on teenuse nimetusena „Õigusabi oktoober“, arve on dateeritud ka 07.10.2020, st mitu aastat enne praegust kohtumenetlust, mistõttu selle arve alusel tasutud summa 1040 eurot käibemaksuta ei kuulu kompenseerimisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 01.10.2023 arve nr 2310101 alusel 1237,50 eurot, 02.11.2023 arve nr 2311100 alusel 487,50 eurot ja 01.03.2024 arve nr 2403100 alusel 375 eurot. Summad on käibemaksuta. Lisaks tuleb vastustajalt välja mõista kaebajate riigilõiv 40 eurot. Seega on
põhjendatud menetluskulu 1237,50+487,50+375+40=2140 eurot. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei kuulu menetluskuludelt arvestamisele viivis (vt RKHKo, 20.12.2017, 3-16-1616/14, p 18). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik MUUDETUD JA OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.