OÜ Kondsor kaebus Tartu linna vastu kahju hüvitamise nõudes seoses Aleksandri 8 ja 8a kruntide detailplaneeringu menetlusega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Kondsor, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja: Tartu linn, esindaja Kadri Valdre
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.04.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Linnavalitsus algatas 17.07.2007.a korraldusega nr 905 Aleksandri 8 ja Aleksandri 8a kruntide detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamise. Kaebaja OÜ Kondsor on Tartu linnas Aleksandri 8 ja 8a asuvate kinnisasjade omanik ning detailplaneeringu koostamise algataja (tl 7-8). Vastustaja teatas detailplaneeringu menetluse käigus 05.02.2018 kaebajale saadetud kirjas (tl 41), et arvestades tuleohutusnõudeid ja nendest linna krundile tuleneda võivaid ehituslikke piiranguid, tuleb Aleksandri 8 krundile kavandatav uushoonestus (H3 ja galerii) planeerida Aleksandri 10 krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele (edaspidi 8 meetri nõue).
2.8 meetri nõude sisulise põhjendatuse üle toimus vaidlus kohtuasjas 3-18-1901. Kaebaja nõudeks oli kohustada vastustajat detailplaneeringut vastu võtma. Tartu Halduskohus jättis 02.12.2019.a otsusega (tl 170-175) kaebuse rahuldamata. Kohus muuhulgas leidis, et tõendatud ei ole vastustaja kestev / jätkuv õigusvastane tegevusetus kaebaja taotlusel algatatud haldusmenetluses kuni kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseni. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.11.2020 halduskohtu otsuse muutmata (tl 176184). Riigikohus tühistas 30.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020.a otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks (tl 185-188). Riigikohus leidis seoses 8 meetri nõudega, et üldjoontes on põhjendatud vastustaja seisukoht, et siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lõikes 2 ette nähtud 8-meetrine tuleohutuskuja võiks jaguneda krundinaabrite vahel võrdselt. Kuid selle põhimõtte puhul tuleb arvestada erandi võimalusega ning erandit asjakohastel juhtudel kaaluda. Vastustaja ei ole teinud kaalutlusvigu, välistades võimaluse ehitada lasteaiahoone tulevikus kaebaja kavandatava hoonega kokku või vähendada kuja muude ehituslike võtetega. Ka lasteaiale kehtestatud nõudeid arvestades on linn asjakohaselt lähtunud soovist tagada, et tulevikus oleks kaebaja kavandatava hoone ja lasteaiahoone vaheline kaugus vähemalt 8 m. Samas tuleb välja selgitada, kas võimalus lasteaia krundile ehitada, mida linn oma nõudmisega planeerimismenetluses kaitseb, ei ole niikuinii välistatud ehk kas kaebaja omandiõiguse kitsendamiseks esineb tegelik vajadus. Samuti tuleb põhjalikumalt kontrollida, kas kaebajale jääks krundi piirist 4 meetri kaugusele ehitades piisav võimalus hoonestada Aleksandri 8 tänavaäärne ala. Riigikohus nõustus haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et kuigi menetlusaeg on olnud pikk, nähtub asja materjalidest, et vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ega ole detailplaneeringu menetlusega õigusvastaselt viivitanud. Samuti pole vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.09.2021.a otsusega (tl 42-48) kaebuse ning kohustas vastustajat detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Otsus jõustus 25.10.2021.
3.Vastustaja võttis detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule 20.01.2022. Vastustaja kehtestas detailplaneeringu 09.06.2022.
4.Kaebaja esitas 03.08.2022 Tartu Linnavalitsusele kahju hüvitamise taotluse. Vastustaja jättis 03.10.2022.a otsusega nr 9-3.2/DP-07-020 taotluse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 31.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Nõude aluseks (vastustaja õigusvastaseks tegevuseks või tegevusetuseks) on - 2018. aastal kaebajale esitatud õigusvastane 8 meetri nõue; - tegevusetus alates 29.01.2018 kuni detailplaneeringu kehtestamiseni 09.06.2022. Kaebajal on tekkinud - otsene varaline kahju 1 380 997 eurot. Kahju on tekkinud sellest, et ehitushindade vahe 2019. ja 2022. aastal on 1 377 744 eurot ning kaebaja tegi kulutusi kahju suuruse kindlakstegemiseks ja õigusabile; - saamata jäänud üüritulu, mille kaebaja palus hüvitada kohtu äranägemisel. Kaebaja nõudis ka viivist välja mõistetavalt kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates kaebuse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.
Kaebaja leidis, et 8 meetri nõue esitati talle õigusvastaselt. 29.01.2018.a linnavalitsuse istungi protokollist sellist arutelu ei nähtu. Vastustaja ei olnud kogu eelneva 11 aastat kestnud menetluse kestel sellist tuleohutuslikku probleemi esile toonud. Päästeamet oli 12.12.2017 andnud detailplaneeringule kooskõlastuse. Tartu Ringkonnakohus kohustas 23.09.2021.a otsuses vastustajat detailplaneeringut vastu võtma. Ringkonnakohus leidis, et 8 meetri nõue ei olnud põhjendatud ning puuduvad takistused detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Kaebaja hinnangul leidis ringkonnakohus, et 05.02.2018 täiendava nõude esitamine oli õigusvastane ning vastustaja tegevusetus ehk detailplaneeringu vastu võtmata jätmine selle nõude täitmata jätmise tõttu oli õigusvastane. Riigikohtu seisukoht, et vastustaja ei ole detailplaneeringu menetlusega õigusvastaselt viivitanud, ei käsitle vastustaja tegevusetuse õigusvastasust alates 8 meetri nõude esitamisest. Kaebaja leiab, et vastustaja on teda sihikindlalt takistanud kavandatud ehitamise elluviimisel. Kohtuotsus jõustus 25.10.2021. Kaebaja pöördus pärast seda vastustaja poole 09.11.2021, 10.12.2021, 11.01.2022 ja 27.04.2022 (tl 50-53). Kaebaja palus detailplaneeringu vastu võtta ja kehtestada. Vastustaja viivitas pärast kohtuotsuse jõustumist ca kolm kuud ja pärast seda, kui detailplaneeringu oleks saanud kehtestada, ca 4 kuud. Tegevusetuse ja/või viivitusena tuleb käsitleda ka seda, et vastustaja ei sõlminud kohtuvaidluses kaebajaga kompromissi. Kahju tekkimise alghetk on see, kui vastustaja esitas 8 meetri nõude ehk detailplaneeringu vastuvõtmist takistava argumendi, mis osutusid põhjendamatuks ja õigusvastaseks, ehk 30.01.2018. Kahju tekkimine lõppes 09.06.2022, kui detailplaneering kehtestati. Kaebaja ei vaidle ülemäära pika, 2007 - 2018 kestnud detailplaneeringu menetlusperioodi üle, vaid vastustaja õigusvastase nõude üle alates 29.01.2018 ja alates sellest momendist kestnud tegevusetuse üle, mis lõppes detailplaneeringu kehtestamisega. Detailplaneeringu oleks saanud vastu võtta 29.01.2018. Detailplaneeringu kehtestamise, projekteerimise ja ehitusloa saamise peale oleks kulunud ca 12 kuud. Kaebaja oleks saanud alustada 2019. aasta alguses hoone ehitamisega ja kasutusloa väljastamiseni ning hoone kasutamiseni oleks jõutud ca 12 kuu pärast. Seda, et kaebaja tahteks on alati olnud jõuda hoone ärilisel eesmärgil kasutamiseni, kinnitab kaebaja senine sihipärane ja eesmärgistatus tegevus ning oma õiguste aktiivne kaitse. Kaebaja ei ole detailplaneeringu kehtestamist taotlenud niisama, vaid kindla sooviga detailplaneering viivitamatult ellu viia. Kaebaja jaoks on oluline vahe, kas ehitustegevus oleks saanud alata ja lõppeda 2019. aastal või see saab toimuma pärast 2022. aastal alanud hüppelist ehitushinnaindeksi tõusu. Kaebaja on tellinud asjatundja arvamuse (tl 64-79), millest nähtub, et planeeritud hoone ehitamise maksumus oleks 2019. aastal olnud 3 256 726,31 eurot ja 2022. aastal on see 4 634 469,60 eurot. Hinnavahe on 1 377 744 eurot. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kaebajal on tekkinud detailplaneeringu vastuvõtmise õigusvastase viivitamisega. Kaebaja on kandnud kulusid asjatundja arvamuse saamiseks 1 920 eurot (tl 81). Kaebajal on tekkinud otsene varaline kahju, mis seisneb õigusabikuludes summas 1333 eurot seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega (tl 85-88). Varaline kahju seisneb ka saamata jäänud üüritulus. Hoone rentimiseni oleks jõutud 2020. aasta alguses pärast kasutusloa väljastamist. Kaebaja oleks tõenäoliselt saanud renditulu 247 000 eurot. Kaebaja esitas ka viivise nõude ja põhjendas seda. Kaebaja on püüdnud kahju vältida ja kõrvaldada läbi selle, et on püüdnud enne kohtusse pöördumist leida mõistlikku kompromissi ja selle võimatuse korral esitanud mõistliku aja
jooksul kohustamiskaebuse, mille kohus on rahuldanud. Seega on kaebaja teinud omalt poolt kõik mõistliku kahju vältimiseks ja vähendamiseks. Kaebaja sai kahjust teada mitte varem kui 25.10.2022, kui jõustus Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2021.a otsus haldusasjas 3-18-1901. Kaebaja sai kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsuse 03.10.2022 ja kaebus on esitatud sellest 30 päeva jooksul.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Riigivastutusõiguse raskuspunkt peaks koonduma eelkõige õiguste rikkumise kõrvaldamisele haldusakti andmise või toimingu sooritamisega. Antud juhul on kaebaja soovitud toiming (detailplaneeringu vastuvõtmine) tehtud. Pahatahtlik ja asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja on sihikindlalt takistanud kaebaja kavandatud ehitamise elluviimist. Haldusasjas 3-18-1901 sai väga põhjalikult läbi arutatud ja tõendatud, et vastustaja ei ole õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringu menetlemisega ning planeeringu menetluse venimine on olnud väga suures osas tingitud kaebaja enda tegevusest/tegevusetusest. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Vastustaja ei ole olnud õigusvastases viivituses ega tegevusetuses ajal, kui kohtud arutasid vastustaja kaalutlusi seoses 8 meetri nõudega. Kohtumenetluse aeg ei sõltunud vastustajast. Ka kohtud olid 8 meetri nõude osas erinevatel arvamustel. Kohtuotsuse täitmise aeg 3 kuud ei olnud ebamõistlikult pikk. Kohtuotsus asjas 3-18-1901 jõustus ajal, mil vahetus Tartu Linnavolikogu koosseis, esimesel kahel istungil ei arutatud sisulisi eelnõusid ja järgmistel istungitel tegeles volikogu eelkõige eelarve vastuvõtmisega. Detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni kulunud aeg ca 4 kuud on olnud põhjendatud ja mõistlik. Vastustaja tõi ära toimunud menetluse üksikasjalise kirjelduse (tl 98 ja pöördel). Lisaks 8 meetri nõudele on vaidlusaluseid küsimusi seoses detailplaneeringu vastuvõtmisega olnud märgatavalt rohkem. Detailplaneeringu vormistus vajas kaasajastamist, kuna vaidluse ajal olid nõuded muutunud (tl 114-116, 118). Vastustaja on jõustunud kohtuotsuse alusel vastu võtnud detailplaneeringu, mis ei vasta ühelegi tänapäevasele planeerimispõhimõttele (tl 104-112). Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust ehitusõiguse realiseerimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist ja vaidlustusaja möödumist. Vaidlust ei ole selles, et ehitushinnad ajas muutuvad. Viimaste aastate ehitushindasid on mõjutanud eelkõige ülemaailmne koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Samas on toimunud muutused ka kinnisvarahindades, üürihindades ja üldises elukalliduses (tõusnud on ka palgad jne). Tegemist on üldise majandusliku olukorraga maailmas. Ehituse hinna kallinemist ei saa pidada kahjuks, mille hüvitamist saab kaebaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja on äriühing, kes äri ja/või elamuhoonet püstitades teeb eelduslikult äriplaani (või muu sarnase arvutuse) hoone kasumilikkuse osas. On eluliselt ebausutav, et kaebaja ehitaks hoone ning rendiks või müüks pinnad alla n.n ehitusmaksumuse. Ka hoonestamata kinnisasja väärtus, korterite hinnad jms on tõusnud. Kaebaja esitatud arvutused on suures osas oletuslikud, kuna puudub ehitusprojekt. Kaebaja soovib vastustajalt nõutava otsese varalise kahjuga alusetult rikastuda. Saamata jäänud tulu nõude osas tuleb arvestada, et detailplaneeringuga ei ole kavandatud kinnisasjale rendipindasid, vaid on määratud kogu kinnisasja ehitusõigus ning kasutamise sihtotstarbed. Antud juhul on kinnisasja sihtotstarvetena ette nähtud 10-30 % ulatuses korterelamumaa ja 70-90 % ulatuses büroohoonete, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa. Käesoleval ajal ei ole teada, millises mahus kavandab kaebaja uude
hoonesse kortereid ning millises mahus nt äripindasid. Samuti ei pidanud vastustaja teadma detailplaneeringu menetluse käigus, kas kaebaja plaanib hakata uusi äripindasid ise kasutama, välja üürima või võõrandab need. Kaebaja arutluskäik uue hoone võimaliku projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa saamise ning ka äripindade välja üürimise osas on liialt optimistlik ning ebatõenäoline. Kaebaja ei ole arvesse võtnud koroonapandeemiat ning selle mõju ehitus- ja kinnisvaraturule. Sellist olulist mõju tõendavad kaebaja majandusaasta aruanded (tl 125-141). Kaebajal ei ole tegelikkuses õnnestunud Aleksandri 8 olemasolevaid rendipindu välja rentida ning pakkumised on rendihinna osas olnud erinevad. Saamata jäänud tulu osas tekkinud kahju on tõendamata. Kaebaja esitas esmase ehitusloa taotluse 04.04.2023 ehk rohkem kui aasta pärast detailplaneeringu kehtestamist ning 22.02.2024.a seisuga ei ole ehitusprojekti puuduste tõttu ehitusloa andmiseni jõutud. Kohtu seisukoht
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Kohus ei ole eelduste täidetuse hindamisel seotud kindla järjekorraga.
8.Kaebaja tugineb ühe kaebuse alusena sellele, et vastustaja on olnud detailplaneeringu menetluses õigusvastaselt tegevusetu. Kohus märgib alustuseks, et korrektne on rääkida viivitusest, mitte tegevusetusest. Tegevusetuse all mõistetakse reeglina seda, kui haldusorgan ei ole üldse tegutsema asunud. Viivituse all mõistetakse seda, kui haldusorgan on küll sooritanud menetlustoiminguid, kuid ei ole ettenähtud tähtaja jooksul haldusakti andnud. Kohtupraktikas aktsepteeritakse seisukohta, et isikul ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse (Riigikohtu lahend 3-3-1-23-16 p 17 ja 18). Kaebajal oli seega subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Selle hindamisel, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul, ei oma tähtsust lõpptulemusena tehtud otsuse sisu, vaid üksnes otsuse tegemise (detailplaneeringu menetluse lõpuleviimise) fakt.
9.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja väidetud ajavahemikul, s.o 29.01.2018 kuni 09.06.2022, detailplaneeringu menetluses õigusvastaselt viivitanud. Kohtuasjas 3-18-1901 on kindlaks tehtud, et detailplaneeringu menetluses ei esinenud vastustaja õigusvastast tegevusetust või viivitust kuni selles kohtuasjas kaebuse esitamiseni,
so kuni 05.10.2018 (Tartu Halduskohtu 02.12.2019.a otsuse p 50-61, Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020.a otsuse p 12-13, 17-18, Riigikohtu 30.03.2021.a otsuse p 23). Kohtu hinnangul on see seisukoht pooltele siduv ning hõlmab ka kaebaja etteheidet, et menetlust ei viidud lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Seisukoht hõlmab perioodi, millele kaebaja tugineb kaebuses, s.o perioodi 29.01-05.10.2018. Vastustaja õigusvastase viivitusena ei saa käsitleda seda, et detailplaneeringu menetlust ei toimunud kohtuasja 3-18-1901 menetluse ajal kuni kohtuotsuse jõustumiseni, s.o 05.10.2018 kuni 25.10.2021. Vaidluste tekkimine planeerimismenetluses ja nende lahendamine kohtus on planeerimismenetluse olemuslik osa ning oma seisukohtade kaitsmist kohtus ei saa kellelegi ette heita (vt pikemalt otsuse punkti 13). Vaidluse all oli sisuline küsimus, millest sõltus planeeringu vastuvõtmine kaebaja soovitud kujul, sel juhul ei olnud menetlust võimalik läbi viia samal ajal kohtuvaidluse toimumisega.
10.Kohtuotsus asjas 3-18-1901 jõustus 25.10.2021. Vastustaja võttis detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule 20.01.2022. 17.10.2021 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Tartu Linnavolikogu tuli pärast seda esimest korda kokku 19.11.2021 ning tegeles esimesel istungil valimistele järgnevate edasilükkamatute toimingutega, s.h linnavolikogu alaliste komisjonide kinnitamine, linnapea valimine ja linnavalitsuse kinnitamine (tl 191). Ilma nende toiminguteta ei oleks olemas olnud kohaliku omavalitsuse organeid, kes oleksid saanud kaebaja soovitud detailplaneeringu vastu võtta ja kehtestada. Ajavahemik linnavolikogu ja linnavalitsuse töö algusest 19.11.2021 kuni detailplaneeringu vastuvõtmiseni volikogus 20.01.2022 oli ligikaudu kaks kuud. Selles ajavahemikus toimusid arutelud 11. ja 19.01.2022 volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis (tl 105-106, 112), 12.01.2022 volikogu keskkonnakomisjonis (tl 108-109) ning 04. ja 18.01.2022 linnavalitsuses (tl 104, 111). Kohtule ei nähtu eeltoodust, et vastustaja oleks ajavahemikul kohtuotsuse jõustumisest kuni detailplaneeringu vastuvõtmiseni olnud õigusvastases viivituses.
11.Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimus 08-22.02.2022 planeeringu avalik väljapanek. Samuti korraldasid vastustaja ja planeeringu koostaja ajavahemikul 04.0228.04.2022 planeeringu vormistamise vastavalt kohtuvaidluse ajal, 01.11.2019 jõustunud määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (tl 114-116). Kirjavahetusest ei nähtu, et planeeringu koostaja K. Raid (avalikult kättesaadavatel andmetel omab kutset ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 1) oleks pidanud vastustaja nõudeid või ettepanekuid alusetuteks või põhjendamatuteks. Kaebaja kirjutas detailplaneeringule alla mitte varem kui 05.05.2022 (tl 120). Vastustaja kinnitusel esitati korrektselt vormistatud ja allkirjastatud detailplaneering talle 09.05.2022. Vastustaja suunas planeeringu seejärel linnavalitsusse, kes otsustas 24.05.2022 esitada selle volikogule (tl 121). Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon arutas detailplaneeringut 31.05.2022 (tl 122). Volikogu kehtestas planeeringu 09.06.2022. Ka selles menetlusetapis ei ole vastustaja olnud õigusvastases viivituses.
12.Kaebaja tugineb kaebuse teise alusena sellele, et kohtuasjas 3-18-1901 tehti kindlaks, et vastustaja esitatud 8 meetri nõue oli õigusvastane. Kahju hüvitamise sellel alusel välistab RVastS § 7 lg 1. Kahju hüvitamise eelduste hulgas on see, et kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste
kaitsmise või taastamisega. Kaebaja on kasutanud RVastS § 6 lg 1 ette nähtud õiguskaitsevahendit ning saavutanud kaebuse rahuldamise. Kohus kohustas kohtuasjas 3-181901 vastustajat detailplaneeringu vastuvõtmiseks ilma 8 meetri nõuet esitamata. Sel juhul ei saa kaebaja esitada kahju hüvitamise nõuet alusel, et vastustaja soovis detailplaneeringu koostamist nii, et 8 meetri nõuet on arvestatud.
13.Kaebaja viitab ka selle aluse puhul asjaolule, et 8 meetri nõude esitamine pikendas detailplaneeringu menetlust. Detailplaneeringu menetlust reguleerivate normide eesmärgiks ei ole vaidluste ärahoidmine. Planeerimismenetluse olemuslikuks osaks on puudutatud isikute huvide ja avaliku huvi ühildamine ja kompromissi otsimine, selle võimatuse korral erinevate huvide ja õiguste kaalumine ja otsuse tegemine selle kohta, millised huvid ja õigused on ülekaalukad. See, et planeerimismenetluses võib tekkida vaidlusi, nende lahendamine võib toimuda kohtus ja kohtumenetlus võtab aega, on planeerimismenetluses osalemisega kaasnev paratamatu risk. Subjektiivne õigus sellele, et planeerimismenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, ei anna kaebajale õigust kindlaks määrata mõistliku aja pikkust ajaühikutes või nõuda planeerigu kehtestamist kindlal ajahetkel. See, et planeerimismenetluses tekib vaidlus ja menetlusaja hulka kuulub planeerimisvaidluse lahendamise aeg, ei muuda planeerimismenetluse kestust ebamõistlikuks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja kehtestab tema eeldatud ajahetkel ja tema soovitud sisuga planeeringu. Planeerimismenetluse läbiviimist reguleerivate normide kaitse-eesmärgiks ei ole tagada ehitise rajamine kindlal ajahetkel. Sel juhul ei saa kahju hüvitamist nõuda alusel, et detailplaneering kehtestati kaebaja eeldatud ajast hiljem.
14.Kohus märgib lisaks, et praeguses asjas ei saa kuidagi öelda, et vastustaja esitas 8 meetri nõude meelevaldselt või põhjendamatult või et planeerimisvaidluse tulemus oli algusest peale ilmselge. Detailplaneeringu eskiislahendus suunati avalikule arutelule 21.03.2017 (tl 10). Arutamisel olnud eskiislahenduse seletuskirjas (tl 11-22) sisaldub küll punkt 5.6 pealkirjaga „Ehitiste vahelised kujad“, kuid selles ei ole käsitletud 8 meetri nõuet. 8 meetri nõue n-ö sisenes menetlusse 04.04.2017. Eskiislahenduse avaliku arutelu protokollist (tl 169) nähtub, et Aleksandri 10 krundi omaniku esindaja, Tartu Lasteaed Sass direktor tõstatas muuhulgas küsimuse, et kavandatava hoone kaugus lasteaia krundist peaks tuleohutuskujast tulenevalt olema 4 m ning sellekohase kokkuleppe peaks saavutatama detailplaneeringu koostamise käigus. Vastustaja esitas detailplaneeringu tuleohutuse osa 04.12.2017 kooskõlastamiseks Päästeametile, kirjale lisatud seletuskirjas (tl 25-33) sisalduvast kooskõlastuste tabelist nähtub, et Aleksandri 10 on andnud mittenõustuva seisukoha (05.09.2017, L. Laumäe, lisade kaust lk 110). Vastustaja teatas 05.02.2018 kaebajale, et esitatud kujul ei ole planeeringu vastuvõtmine aktsepteeritav. Arvestades tuleohutusnõudeid ja nendest linna krundile tuleneda võivaid ehituslikke piiranguid, tuleb Aleksandri 8 krundile kavandatav uushoonestus (H3 ja galerii) planeerida Aleksandri 10 krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele (tl 41). Riigikohus leidis, et üldjoontes on põhjendatud vastustaja seisukoht, et 8-meetrine tuleohutuskuja võiks jaguneda krundinaabrite vahel võrdselt. Kohtuasi lahendati lõpptulemusena kaebaja kasuks mitte seetõttu, et 8 meetri nõuet ei oleks üldse tohtinud esitada, vaid selle tõttu, et vastustaja eksis selle nõude rakendamisel konkreetses olukorras,
s.o asjaolude hindamisel (kas ehitamine Aleksandri 10 kinnisasjale on võimalik või tõenäoline) ning kaalutlusõiguse teostamisel. Kaebaja kaebus rahuldati pärast ligikaudu kolm aastat kestnud kohtumenetlust ning varem olid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus teistsugusel seisukohal. Riigikohus nõustus mitme vastustaja seisukohaga, kuid mitte kõigi vastustaja seisukohtadega, mis viiski lõpptulemusena kaebuse rahuldamiseni. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu oleks Tartu Ringkonnakohtu hinnang vastustaja tegevusele 23.09.2021.a otsuses olnud kuidagi eriliselt hävitav. Kaebaja viidatud sõnastus ringkonnakohtu otsuses on pigem sellistes vaidlustes tavapärane.
15.Asjasse ei puutu see, et Päästeamet oli enne 8 meetri nõude esitamist detailplaneeringu kooskõlastanud. Päästeamet kontrollis seda, et planeeringuga kavandatud hoonestusala ja lähimate olemas olevate hoonete vaheline kaugus on vähemalt 8 m. Planeeringuvaidluse esemeks oli see, kas ja kuidas tuleks arvestada naaberkinnisasjale tulevikus ehitamise võimalust ning tagada, et kaebaja kavandatava hoone ja naaberkinnisasjale ehitatava hoone vaheline kaugus oleks vähemalt 8 m.
16.Kokkuvõttes on mõlema kaebuse aluse puhul täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise eeldus. Vastustaja ei ole olnud detailplaneeringu menetluses õigusvastases viivituses, s.h ei saa õigusvastase viivitusena käsitleda 8 meetri nõude esitamist ja selle üle toimunud vaidlust. 8 meetri nõude osas on kaebaja edukalt kasutanud esmast õiguskaitsevahendit. Kohus ei käsitle poolte väiteid muude kahju hüvitamise eelduste täidetuse kohta. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
18.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.