Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 21. märts 2024, Tartu 3-20-2326
Haldusasi
Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R.-i, T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ kaebus Elva Vallavalitsuse 23. oktoobri 2020. a vastuse nr 6-2/28-1 tühistamiseks ja Elva valla kohustamiseks ehitama välja endise Tartu mnt 35a kinnistu detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsioon ja teed
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsus Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R.-i, T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R., T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ Vastustaja – XXX
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3.Võtta apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikud tõendid asja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. aprill 2024).
1.Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestati Elva linnas Tartu mnt 35a kinnistu detailplaneering, millega nähti muuhulgas ette ligi saja väikeelamumaa krundi moodustamine, mida teenindab ühiskanalisatsioon. Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R., T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ omandis on erinevad kinnistud, mis asuvad detailplneeringu alal. Nad pöördusid Elva Vallavalitsuse poole taotlusega ehitada välja teed ja tehnorajatised (kanalisatsioonitorustikud) vastavalt detailplaneeringule. Elva valla 23. oktoobri 2020. a kirjaga nr 6-2/28-1 vastati neile, et vald keeldub teede väljaehitamisest, kuna tegemist pole avalikult kasutatavate teedega. Ühiskanalistsioonisüsteemi väljaehitamisest keelduti põhjendusel, et projekteerimistingimuste järgi võib selle asendada kogumismahutiga.
2.4.OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ esitasid kaebuse, milles palusid tühistada valla vastus kui keelduv haldusakt ning kohustada XXXa ehitama detailplaneeringu järgsed teed ja ühiskanalisatsioon ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kaebuse kohaselt ei ole vald planeeringust huvitatud isikule teede ja tehnovõrkude ehitamise kohustust üle andnud ning vallal on kohustus tagada, et detailplaneeringus ettenähtu viidaks ellu.
3.Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja kohustati XXXa kaebajate pöördumist kanalisatsioonirajatiste väljaehitamise taotluse osas uuesti läbi vaatama. Tühistamisnõude osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Toimingu (kanalisatsiooni ja teede ehitamine) tegemisest keeldumine pole üldjuhul haldusakt, mistõttu jättis halduskohus tühistamisnõude läbi vaatamata.
3.2.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine vallas või linnas omvalitsusüksuse ülesannete hulka, kui need ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Käesolevas asjas ei ilmne, et vastustaja oleks andnud kanalisatsiooni korraldamise ja rajatiste väljaehitamise kohustuse üle mõnele teisele isikule.
3.3.Planeeringu lõpplahendusena oli kanalisatsiooni osas ette nähtud ühinemine tolleaegse Elva linna kanalisatsioonisüsteemiga ning detailplaneeringuga kehtestati kohustus välja ehitada sellised kanalisatsioonirajatised, mis võimaldavad ühenduse ühiskanalisatsioonivõrgustikuga.
3.4.Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et planeeringulahendus on vananenud ning et kujunenud olukorras planeeringualal kinnistud soetanud isikud on vähemalt osaliselt minetanud planeeringust tulenenud nõudeõiguse. Kohus leidis, et kohalik omavalitsus võtab eeldades, et planeeringu realiseerib arendaja, ise riski, et kui arendaja ei suuda planeeringut ellu viia, jäävad piirkonna arenguks hädavajalikud tehtnorajatised välja ehitamata ning siis ei saa nende väljaehitamise ja rahastamise kohustus iseenesest minna üle kinnisasja omandanud isikutele.
3.5.Kohustamisnõude rahuldamine ei pruugi olla alati võimalik, kui faktiline või õiguslik olukord on muutunud. Kohus leidis, et planeeringujärgsete rajatiste valmisehitamine ei pruugi nüüdseks olla tehnoloogiliselt, keskkonnakaitseliselt ega majanduslikult mõistlik või isegi võimalik. Detailplaneeringu kehtivuse ajal on toimunud muudatusi (vastu on võetud uus üldplaneering) ning planeeringuala on nüüdseks määratletud kui perspektiivne reoveekogumisala ja puudub varasemaga võrreldav lahendus liituda Elva linna kanalisatsioonivõrguga, nagu seda peeti silmas detailplaneeringu kehtestamise ajal. Seetõttu leidis kohus, et ei saa kohustada vastustajat tegema kaebajate soovitud tegevusi kanalisatsioonirajatiste väljaehitamiseks kaebuses taotletud aja (üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest) jooksul. Vastustaja on selgitanud, et varasemalt ette nähtud rajatiste asemel peab vastustaja planeeringukohaseks lekkekindlaid mahuteid.
3.6.Teede osas leidis kohus, et vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et tal puudub kohustus enda kulul kaebajate taotletud teede väljaehitamiseks. Detailplaneeringu ala jagati kruntideks alles pärast detailplaneeringu kehtestamist 2006. aastal ja krundid omandati pärast seda. Kohus leidis,
et transpordimaa sihtotstarbega teekinnistute ja elamukinnistute omanikud olid teadlikud, et tegemist pole avalikult kasutatavate teedega ning on teinud valiku eraõiguslike vahenditega oma suhete korrastamiseks.
3.7.Kohus leidis, et kaebus rahuldatakse hinnanguliselt 1/3 ulatuses ning mõistis välja menetluskulud sellele vastavalt.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kaebajate apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus rahuldamata jäeti ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus võttis menetlusse tühistamisnõude valla vastuse peale. Asudes ootamatult seisukohale, et tühistamisnõue pole lubatav ja jättes kaebuse valla vastuse osas läbi vaatamata, rikkus halduskohus menetlusnorme. Kohus ei oleks tohtinud jätta tühistamisnõuet ka rahuldamata, vaid oleks pidanud lugema tühistamisnõude hõlmatuks kohustamisnõudega.
4.2.Halduskohus oleks pidanud tegema kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks esitatud kohustamisnõude osas definitiivse ettekirjutuse. Halduskohus leidis, et vastustajal on kohustus detailplaneeringus määratud kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks (otsuse p-d 17, 18 ja 20), seega ei esinenud halduskohtul õiguslikke takistusi kohustamisnõude rahuldamiseks definitiivsel kujul.
4.3.Asjaolu, et detailplaneeringus määratud kanalisatsioonisüsteemi tehniline lahendus on aegunud, ei saa tingida definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse tegemist. Riigikohus on sarnases olukorras pidanud võimalikuks definitiivset ettekirjutust (RKHKo 3-171909.
4.4.Halduskohus kohustas vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama, kuid ei andnud juhtnööre, mida vastustaja peaks taotluse uuesti lahendamisel teistmoodi tegema. See võib tuua kaasa vaidluse kordumise. Puudusid õiguslikud takistused definitiivse ettekirjutuse tegemiseks.
4.5.Asjas 3-20-1098, kus käis vaidlus sama detailplaneeringuga pandud kohustuse üle, rahuldas samuti halduskohus kohustamiskaebuse ja kohustas XXXa taotlust uuesti lahendama, kuid XXX ei teinud seda tähtaegselt ning ei rahuldanud lõpuks ikkagi taotlust.
4.6.Kui kaebajad ei oleks esitanud taotlust vallale, ei oleks halduskohus saanud kaebuse rahuldamisel teha ka indefinitiivset ettekirjutust.
4.7.Tee väljaehitamise nõude osas ei saanud kaebust rahuldamata jätta seetõttu, et kinnistute omanikud on olnud teadlikud, et tegemist pole avalikult kasutatavate teedega. Ka eraomandis olevatel kinnistutel võivad paikneda avalikult kasutatavad teed. Asjaolu, et kaebajad on eraõiguslike vahenditega olnud sunnitud olukorda lahendama, on tingitud asjaolust, et vald jättis teede väljaehitamise kohustuse täitmata. Riigikohus on rõhutanud, et olukorras, kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute kaitseks piisavad (RKTKo 3-20-1280, p 10.3). Seega ei väära eraõiguslikud kokkulepped tee kasutamise osas vastustaja kohustusi.
4.8.Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadus (PES) § 47 sätestas, et teede väljaehitamise tagab kohalik omavalitsus. Kuna seda ülesannet pole vastustaja kellelegi üle andnud, siis ei saa vastustaja selle täitmisest vabaneda. Selleks ei anna alust ka praegu kehtiv planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1. Vastustajale tuleneb planeeringuala teede väljaehitamise kohustus detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist.
4.9.Kuna detailplaneering näeb ette ligi sajast väikeelamumaa kinnistust koosneva kvartali moodustamise, tuleb ka kvartalisiseseid tänavaid käsitada avaliku teena. Ilmselgelt on avalik huvi selleks, et ühendada need majapidamised avaliku teega.
4.10.Õige polnud menetluskulude väljamõistmine üksnes 1/3 ulatuses seetõttu, et valla vastuse tühistamise nõue jäi rahuldamata.
5.Elva valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Tühistamisnõude rahuldamata jätmine ei mõjutanud asja sisulist otsustamist.
5.2.Definitiivset ettekirjutust ei saa teha, sest täidetud peavad olema detailplaneeringus kehtestatud eeldused kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks. Vastustajal on kaalutlusõigus. Asja 3-20-1098 raames on vastustaja asunud leidma võimalusi ühiskanalisatsiooni rajamiseks.
5.3.Detailplaneeringus ei ole käsitletud teid kui avalikke teid. Kehtivast õigusest ei tulene vastustajale kohustust rajada detailplaneeringukohaseid teid, kui need pole avalikud teed. Kinnistute omanikud on olnud teadlikud, et tegemist pole avalikult kasutatavate teedega.
5.4.Menetluskulude vähendamine oli põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ühiskanalisatsiooni rajamise osas on ringkonnakohus sisuliselt sedasama vaidlust lahendanud juba ka varem. Asjas 3-20-1098 oli kaebajaks küll teine isik, kuid vaidlus asjas käis samuti selle üle, kas Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestatud detailplaneeringust tulenes Elva vallale kohustus ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Ka selles asjas oli kaebaja esitanud kõigepealt vallale taotluse kanalisatsiooni väljaehitamiseks ning pärast valla keelduvat vastust esitas ta kaebuse valla vastuse tühistamiseks ning valla kanalisatsiooni väljaehitamiseks kohustamiseks. Halduskohus rahuldas selles asjas tühistamiskaebuse ja tühistas vallavalitsuse vastuse ning rahuldas kohustamiskaebuse indefinitiivselt, kohustades valda ühiskanalisatsiooni väljaehitamise taotlust uuesti lahendama. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse osas, milles kohustamisnõue rahuldati osaliselt ning taotles apellatsioonkaebuses, et kohustamisnõue rahuldataks selliselt, et XXXa kohustataks konkreetselt ühiskanalisatsiooni välja ehitama, mitte üksnes taotlust uuesti lahendama (st tehtaks definitiivne ettekirjutus). Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse ei võtnud. Küsimuses, kas võimalik on ka taotluse uue lahendamise asemel konkreetseks tegevuseks kohustamine, leidis ringkonnakohus järgmist: - kanalisatsiooni väljaehitamine eeldab vaieldamatult kaalutlusõiguse kasutamist. See eeldab eelnevalt mitmete küsimuste lahendamist, sh otsustamist, kas detailplaneeringust tulenevad tingimused kanalisatsiooni väljaehitamiseks on saabunud, kuidas ja millise lahendusena kanalisatsioonitorustik välja ehitatakse, samuti selleks vajalike haldusaktide (eeskätt ehitusloa) väljaandmise otsustamist jne. Detailplaneeringust tulenes, et kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise eelduseks on see, et ehitustööd oleksid esimese ehitusjärgu alal tehtud (oleks ehitatud vähemalt 25 ühepereelamut). Alles pärast seda ehitatakse detailplaneeringu alal välja kanalisatsioonisüsteem ja ühendatakse see Elva linna kanalisatsiooniga (planeeringu seletuskirja p 3.5.5. ja 3.5.1.). Seega on vastustajal vajalik kõigepealt tuvastada, kas kanalisatsiooni väljaehitamise tingimused on täidetud ning seejärel otsustada, kas kanalisatsiooni väljaehitamine on võimalik ning planeeringust tulenevalt vajalik. Vastustajal on selles küsimuses jätkuvald diskretsiooniõigus ning see ei ole redutseerunud nullini, mis oleks definitiivse kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks (otsuse p 10); - kaalutlusõigust ei välista ka asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PlanS § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg-s 2 sätestatud haldusakti siduvuse põhimõttest tuleneb, et haldusakt on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik sõltumata selle õigusvastasusest. Seega isegi kui leida, et
-
detailplaneering ei olnud kehtestamise ajal PlanS §-ga 47 kooskõlas (kuna detailplaneering seadis tehnovõrkude väljaehitamise eelduseks 25 maja valmimise), siis tuleb ikkagi lähtuda detailplaneeringust kui haldusaktist (p 12); kaebaja omandas talle kuuluvad krundid alles pärast detailplaneeringu kehtestamist ja järelikult oli tal võimalik arvestada detailplaneeringus kanalisatsiooni väljaehitamisele kehtestatud tingimustega (p 14); Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-17-1909, milles Riigikohus tegi definitiivse ettekirjutuse ja kohustas valda konkreetselt ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna juhtumi tehiolud olid hoopis teised. Riigikohtu lahendatud asjas ei olnud detailplaneeringus ette nähtud kanalisatsiooni tingimuslikku väljaehitamist nagu käesolevas asjas (p 13).
Kuna tegemist on sama detailplaneeringu üle käiva vaidlusega ning Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust ei menetlenud, on need ringkonnakohtu varasema otsuse seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas. Seega pole põhjendatud kaebajate nõue, et vallale tehtaks ettekirjutus konkreetselt kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks planeeringualal.
8.Täpne pole väide, et puuduvad õiguslikud takistused kohustamisnõude rahuldamiseks definitiivsel kujul. Halduskohus leidis küll, et vastustajal on detailplaneeringust tulenev kohustus kanalisatsiooni väljaehitamiseks, kuid ei puudutanud seda, kas kanalisatsiooni väljaehitamise eeldused on täidetud. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kaebajate kinnistud asuvad II ehitusjärgu alal ja seega peavad kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks olema täidetud detailplaneeringu tingimused (valminud peab olema 25 elamut I ehitusjärgu alal). See, et halduskohus oma otsuses kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise eeldusi detailsemalt ei käsitlenud, ei tähenda, et need puuduksid ja et vastustaja diskretsioon on redutseerunud nullini, mistõttu tuleb kohustamiskaebus rahuldada definitiivselt.
9.Kohustamiskaebuse rahuldamine asja uueks lahendamiseks kohustamise teel ei eelda vältimatult seda, et halduskohus peaks haldusorganile andma juhtnöörid, mida taotluse uuel lahendamisel arvestada. Halduskohtumenetluse seadustikust (HKMS) sellist nõuet ei tulene. Lisaks käis vaidlus halduskohtus eeskätt selle üle, kas vallal on kohustus kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks või mitte. Halduskohus ei saa üldjuhul jagada juhtnööre küsimustes, mille lahendamiseni pole haldusorgan veel jõudnudki.
10.See, et asjas 3-20-1098 toimunud vaidluse järelmina ei ole XXX veel kanalisatsioonisüsteemi soovitud kujul välja ehitanud, ei tingi definitiivse ettekirjutuse tegemist käesolevas asjas. Varasemalt võetud seisukoht ei muuda olematuks vastustaja kaalutlusõigust pärast käesoleva kohtuvaidluse lõppu asja uuesti otsustades.
11.Paika ei pea kaebajate arutlus selle kohta, justkui oleks kohus siis, kui kaebajad poleks esitanud vallale kanalisatsiooni väljaehitamiseks taotlust, saanud teha kaebuse rahuldamisel definitiivse ettekirjutuse. Arusaamatuks jääb, miks leiavad kaebajad, et valik definitiivse või indefinitiivse ettekirjutuse vahel sõltub kohtu jaoks sellest, kas isik on esitanud kõigepealt taotluse haldusorganile või mitte. HKMS-st ega riigivastutuse seaduse §-st 6 selline vahetegu ei tulene. Kohustamiskaebuse rahuldamise konkreetsus sõltub eeskätt haldusorgani kaalutlusõiguse olemasolust ning selle ulatusest, mitte sellest, kas isik on esitanud eelnevalt haldusorganile taotluse või mitte.
12.Kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust ka osas, milles see leidis, et valla vastus ei ole haldusakt, mistõttu jättis kohus selle peale esitatud tühistamisnõude läbi vaatamata.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune kiri (tl 29-29p), millega kaebajate taotlusele vastati, ei kujuta endast haldusakti. Selles puudub regulatiivsus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõttes, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata kellegi õigusi. Selles selgitatakse lihtsalt valla seisukohti. Seega on halduskohus õigesti tühistamisnõude läbi vaatamata jätnud, kuna kirja (toimingu) suhtes ei saa esitada tühistamisnõuet. Sellele, et tegemist pole haldusaktiga, on ringkonnakohus viidanud ka varem asjas 3-20-1098.
12.1.Kaebajad leiavad tühistamisnõude läbi vaatamata jätmisega seoses esiteks seda, et kohtuotsusega ei saa jätta kaebust läbi vaatamata. Ringkonnakohus möönab, et HKMS-st võib esmapilgul jääda mulje, et kaebuse läbi vaatamata jätmine tuleb vormistada määrusega (vt HKMS § 151, 155). Need normid peavad aga silmas kaebuse läbi vaatamata jätmist tervikuna, st selliselt, et kohtumenetlus selles asjas lõppeb täielikult. Seevastu mitme nõudega kaebuse puhul, kus alles kohtuotsuse kirjutamisel ilmneb, et mõni nõue on lubamatu ning seda ei saa sisuliselt lahendada, ei näe ringkonnakohus takistusi selleks, et selline nõue jätta läbi vaatamata kohtuotsuses. See on ka kooskõlas HKMS § 162 lgga 1, mille järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded. Kaebuse nõude osas seisukoha võtmine võib tähendada ka selle läbi vaatamata jätmist.
12.1.Kaebajad leiavad, et kohus oleks pidanud juhtima kaebajate tähelepanu sellele, et tühistamisnõue võib olla asjakohatu. Samas ei selgita kaebajad arusaadavalt, millise eelise oleks see neile andnud, kui kohus oleks seda kaebajatele eraldi selgitanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebajaid esindab käesolevas asjas vandeadvokaat Angela Kase, kes oli kaebaja esindajaks ka ülal viidatud haldusasjas 3-20-1098 ning kes pidi järelikult olema teadlik ringkonnakohtu poolt selles asjas esitatud hinnangust, et vastus kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisest keeldumise kohta ei pruugi olla haldusakt. Vandeadvokaadist esindaja puhul ei ole ülemäärane eeldada, et ühes asjas kohtu seisukohast teada saades oskab ta ise enda käitumist kujundada teises asjas. Ringkonnakohus märgib ka, et kohtu selgitamiskohustus ei saa ulatuda nii kaugele, et kõik kohtuotsuse kirjutamise käigus kujunevad seisukohad peab kohus kooskõlastama menetlusosalistega. See raskendaks kohtuotsuse koostamist oluliselt, seaks ohtu asja lahendamise mõistliku tähtaja jooksul ning oleks seega vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
12.3.Kaebajad leiavad ka, et kohus oleks pidanud lugema tühistamisnõude hõlmatuks kohustamisnõudega. Ka siin ei selgita kaebajad arusaadavalt, millise eelise oleks selline kohtupoolne käitumine neile andnud. Seda enam, et tegelikult on kohus niikuinii hinnanud kohustamisnõude lahendamisel ka keeldumise õiguspärasust.
12.4.Ringkonnakohus märgib, et kui kaebajate eesmärk tühistamisnõude läbi vaatamata jätmist vaidlustades on jõuda välja selleni, et vaidlustada väljamõistetud menetluskulude jaotust (1/3 taotletud menetluskuludest, st 1230 eurot taotletud 3930 euro asemel), siis ka see argument ei vii halduskohtu otsuse muutmiseni selles küsimuses. Esiteks nähtub halduskohtu otsusest, et kohus arvestaski muuhulgas seda, et halduskohtu seisukoht vastuse tühistamise võimalikkuse osas oli varem teistsugune ning pidas seetõttu ebaõiglaseks jätta menetluskulud tühistamisnõude läbivaatamata jätmisel tervikuna kaebajate kanda (otsuse p 33.3).
Teiseks peab ringkonnakohus 1230 euro suurust väljamõistetud menetluskulu praeguseid asjaolusid arvestades igati mõistlikuks. Niisugune summa tervikuna oleks haldusasjades, arvestades siinjuures ka seda, et praegu pole tegemist väga keerulise ega mahuka vaidlusega, igati tavapärane. Lisaks tuleb aga arvesse võtta seda, et kaebus rahuldati küllaltki väikses mahus – taotletud definitiivse ettekirjutuse asemel tehti indefinitiivne ettekirjutus, kohustamisnõue teede väljaehitamisega seoses jäeti täielikult rahuldamata ning tühistamisnõue läbi vaatamata. Seega kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus mingit põhjust asuda seisukohale, et kaebajate kasuks mõisteti välja menetluskulud liiga väikses summas.
13.Teede väljaehitamiseks kohustamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata põhjendusel, et alates 1. jaanuarist 2003 kehtima hakanud ehitusseaduse § 13 sätestas, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Sarnaselt reguleerib olukorda kehtiva ehitusseadustiku § 131 lg 1. Halduskohus märkis, et kinnistuid teenindavad teed on ettenähtud kulgema transpordimaa sihtotstarbega kinnistutel, mis on eraomandis. Teid ei ole avalikult kasutatavaks määratud. Kohus leidis, et kuna kinnistud omandati kaebajate poolt ajal, kui ehitusseadus kehtis redaktsioonis, millest nähtus kohaliku omavalitsuse kohustus ehitada välja üksnes avalikult kasutatav tee, siis pidid kinnistute omanikud olema teadlikud sellest, et tegemist pole avalikult kastutatavate teedega ja tegid valiku eraõiguslike vahenditeega oma suhete korrastamiseks. Sel põhjendusel jättis halduskohus teede väljaehitamiseks kohustamise nõude osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukoht on lõppjärelduses õige.
13.1.Kaebajad juhivad tähelepanu sellele, et ka eraomandis olevatel kinnistutel võivad paikneda avalikult kasutatavad teed ja et eraõiguslikud kokkulepped teemaa kasutamise osas ei väära haldusorgani kohustusi. Samas jätavad kaebajad tähelepanuta, et vaidlusalused teed ei ole avalikult kasutatavateks määratud. Seega pole see argument asjakohane. Vallal ei olnud kohustust eramaal asuvat teed välja ehitada sõltumata sellest, kas teemaad kasutavad isikud on asunud tee kasutamiseks sõlmima eraõiguslikke kokkuleppeid (servituute) või mitte.
13.2.Kaebajad leiavad ka seda, et kuna detailplaneeringu kehtestamise ajal 2002. aastal sätestas planeerimis- ja ehitusseaduse § 47, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti; ning et käesoleval juhul selline kokkulepe puudus, siis on vastustaja võtnud ise detailplaneeringu kehtestamisel teede väljaehitamise kohustuse ja et see on kehtivast haldusaktist tulenev kohustus. Samas ei selgita kaebajad, kuidas selline kohustus kehtivast haludsaktist, st detailplaneeringust tuleneb. Nad pole osutanud detailplaneeringu sättele, millest tuleneks, et XXX võtab kohustuse planeeringualal kõigi teede väljaehitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad alusetult teisendanud seadusest tulenenud kohustuse detailplaneeringust tulenevaks kohustuseks. Detailplaneeringust eraldivõetuna tegelikult sellist kohustust vallale ei tulene. See kohustus oli vallal küll koostoimes planeerimis- ja ehitusseaduse §-ga 47, kuid pärast selle sätte kehtetuks muutumist kinnistud omandanud isikud ei saa nõuda, et nende suhtes kohaldataks normi, mis on oma kehtivuse kaotanud (st planeerimis- ja ehitusseaduse §-i 47). Sellised isikud saavad nõuda detailplaneeringu täitmist üksnes kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Nagu halduskohus
märkis, omandasid kaebajad kinnistud ajal, mil see norm enam ei kehtinud ning ehitusseadusest tulenevalt oli kohalikul omavalitsusel kohustus üksnes avalikult kasutatavate teede väljaehitamiseks.
13.3.Kaebajate arvates on detailplaneeringu ala teed avalikud teed seetõttu, et esineb avalik huvi selleks, et ühendada ligi sajast elamumaa kinnistust koosnev kvartal avaliku teega (Tartu maanteega). Samas puudub vaidlus selles, et vaidlusalused tänavad ei ole määratud erateena avalikult kasutatavaks teeks ehitusseadustiku § 92 lg 5 ja § 94 lg 1 mõttes. Seega ei saa käesolevas olukorras rääkida sellest, et tegemist on avalikuks kasutatava teega sõltumata sellest, kuidas kaebaja avalikke huvisid mõistab.
13.4.Seega on halduskohus õigesti jätnud teede väljaehitamise nõude osas kaebuse rahuldamata.
14.Kokkuvõttes ei ole halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (kokku 1630 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Menetlusosaliste poolt esitatud täiendavad tõendid, mis peegeldavad peaasjalikult kohtuotsuse täitmist haldusasjas 3-20-1098, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.