lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1423/27

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1423/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1423

Haldusasi

X kaebus Pärnu linna kohustamiseks vastama kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Pärnu linn, esindaja TK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1423 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-1423 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 20.05.2022 Pärnu linnale selgitustaotluse, milles esitas küsimusi seoses Papsaare külas toimunud kaevetöödega.

Pärnu Linnavalitsus vastas X selgitustaotlusele 22.06.2022 vastusega nr 9-13/4810-1.

3.X esitas 02.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu linna menetlema kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlust. Kaebaja hinnangul ei sisaldanud Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2022 vastus asjakohaseid ega piisavaid vastuseid kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele. Sellega on vastustaja rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi, hea halduse tava ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtteid. Pärnu linna menetluses on Ihna kinnistu detailplaneering, millesse on kaasatud ka 2010. a-l kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala, kus kogu ehitustegevus on toimunud seadusi ja kehtestatud detailplaneeringu tingimusi eirates. Ihna detailplaneering on läbinud avalikustamise menetluse, kuid detailplaneeringualaga seotud küsimustele sisulisi vastuseid ei õnnestu Pärnu Linnavalitsuselt saada. Vastustaja ei ole kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele, mis on seotud Audru Vallavolikogu 16.12.2015 määruses nr 36 „Audru valla kaevetööde eeskiri“ (kaevetööde eeskiri) toodud kohustuslike kaevelubadega, 22.06.2022 vastuskirjas sisuliselt vastanud. Kuna Pärnu Linnavalitsus on varem teatanud, et ühtegi kaeveluba ei ole Audru vallavanemale kuulunud Jõesuudme ja Päikesemetsa elamurajooni arendusalal kaevetööde käigus taotletud ega väljastatud, siis soovis kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluse p-des 1.1‒1.4 teada, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel kaevelube ei ole nõutud, samuti andmeid, mis oleks tulnud kajastada kaeveloa taotlusel ja kaevelubadel vastavalt kaevetööde eeskirjale. Küsitu kohta vastustaja vastuseid ei andnud (v.a p 1.3.). Selgitustaotluse p-s 2 ja p-des 3.1‒3.5 esitatud küsimustele vastustaja ei vastanud. Kaebaja ei saanud vastust, kes nimeliselt olid kaevetööde teostajad. Projektide ja ehituslubade kohta kaebaja ei küsinud. Selgitustaotluse p-s 4 küsitu kohta (s.o mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati p-des 4.1, 4.2, ja 4.4 toodud kaevetööd), sisulist vastust ei antud. Pärnu Linnavalitsus on varem teatanud, et ehituspäevikuid ei eksisteeri, seega vastus, et selliseid andmeid sisaldab ehituspäevik, on kummaline. Kui andmed on ehituspäevikus, siis tulnuks need andmed sealt edastada. Selgitustaotluse p-de 5.1‒5.4 osas vastas vastustaja küsitust mööda. Projektide kohta kaebaja ei küsinud. Selgitustaotluse p-s 6 ei olnud küsitud, kelle ülesannete hulka kuulub kaevelubade väljastamine, vaid kes teostab kaevelubade üle järelevalvet. Kaebaja sai vastuse, et Audru vallas ei olnudki määratud kaevelubade üle järelevalve teostajat. Küsimusele, kelle kohustuseks on käesoleval ajal Pärnu linnas kaevelubade üle järelevalve teostamine, jäeti vastamata. Pöördumise p-s 8 vastas vastustaja teadlikult küsitust mööda. Kuna kaevelube ei ole väljastatud, on küsitud kas, kes nimeliselt ja millal (kuupäevaliselt) on/ei ole teostanud kaevetööde ülevaatust kaevealadel. Seega tulnuks lihtsalt vastata, kas seda tehti, kui tehti, siis kes oli kaeveloa andja, ning kes ja millal kaeveala üle vaatas.

Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. 2(8)

3-22-1423 Kaebajale on 22.06.2022 vastatud sisuliselt. Vastustaja on vastanud selgitustaotluse p-dele 1.1, 1.2 ja 1.4. vastuse p-s 1.4. Vastusest selgitustaotlusele on selgelt väljaloetav, et p-des 1.1, 1.2 ja

1.4.käsitletud kaevetööd loeti ehitusloa koosseisus olevaks ja seega selles osas kaeveloa taotlusi ei esitatud ja selleks puudus Audru valla hinnangul vajadus. Seda on selgitanud kaebajale nii kõnealuses selgitustaotluses kui ka varem. Etteheide pöördumise p 2 osas on põhjendamatu, kuivõrd selgitustaotlusele on vastatud. Vastusest selgitustaotlusele on üheselt ja selgelt mõistetav, et tehtud kaevetööd loeti ehitusloaga lubatavate tegevuste koosseisu ja seega eraldi kaeveloa andmine Audru valla hinnangul vajalik ei olnud ja seega seda ka ei nõutud. Selgitustaotluse p 3 osas on vastustaja 22.06.2022 vastuses selgitanud, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt, kelle andmed on kaebajale ka varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Seega on teave kaebajale edastatud ja 22.06.2022 vastusega andmete juurde juhendatud (avaliku teabe seaduse § 23 lg 3 p 1). Selgitustaotluse p 4 osas on vastustaja 22.06.2022 vastanud, et kaevetöid teostati pärast ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa menetluse alustamist, st tööd teostati nimetatud haldusaktide andmise ja kasutusloa andmise menetluste alustamiste vahelisel ajavahemikul. Andmed on kaebajale nii 22.06.2022 vastuses kui ka varem edastatud. Ka selgitustaotluse p-le 5 on vastatud. Vastustaja on selgitustaotluse p-de 5.1‒5.4 osas viidanud ehitusprojektide kaevetöid puudutavale osale ja märkinud, et nendes sisalduvad viited nõuetele, sh sellele, et kaevetöödel tuleb järgida Audru valla kaevetööde eeskirja. Selgitustaotluse p 6 osas on vastatud, et haldusreformijärgses Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti TT ametiülesannete hulka. Tuleb tõdeda, et vastuses on piirdutud üldiselt kaevelubade väljastamise mõistega, kuid seda tuleb mõista laiendatult ka järelevalve tegemise pädevusena. Selgitustaotluse p 8 osas on vastustaja kaebajale vastanud, kes on tööd enda ülesannete raames üle vaadanud. Selleks on vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 80 eelkõige objektide omanikujärelevalve. Kaebaja ei ole selgitustaotluses küsinud kaevetööde eeskirja kohase kaevealade ülevaatuse kohta, vaid küsitud on ehitusloa koosseisus olevate kaevetööde ülevaatamist, mille osas kohaldub vahetult määruse nr 80 kohane omanikujärelevalve koos asjakohaste ülesannetega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Selle hindamiseks, kas kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlusele on sisuliselt vastatud, tuleb lisaks 22.06.2022 vastusele arvesse võtta ka vastustaja poolt enne 22.06.2022 erinevate teabepäringute raames antud selgitusi (vastustaja on neile 22.06.2022 vastuses viidanud), samuti tuleb arvestada kohtumenetluses täiendavalt antud selgitusi. Pole vajalik ega mõistlik kohustada vastustajat vastama küsimustele, millele vastused on juba antud (sh kohtumenetluses). Selgitustaotluse menetluse eesmärgiks pole selle tuvastamine, kas haldusorgan on konkreetse otsuse langetanud õiguspäraselt. Seega ei sõltu vastamiskohustuse korrektne täitmine sellest, kas õiguspäraseks tuleb lugeda vastustaja praktika, kus kaeveluba loeti hõlmatuks ehitusloaga või kaebaja lähenemine, et konkreetsetes ehitustöödes tulnuks väljastada eraldiseisev kaeveluba. Vastamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus on saanud sisulise vastuse. Sellest, kui vastuse saaja selgitusega ei nõustu, ei järeldu, et vastamiskohustus on jäetud täitmata. Kaebaja on läbivalt soovinud, et tema küsimustele 3(8)

3-22-1423 vastatakse läbi kaeveloa prisma, st kuigi kaevelube ei väljastatud, tulnuks kõik toimingud kaebaja arvates teha kaevetööde eeskirja alusel. Kui vastustaja on võtnud eelduseks, et ehitustöid reguleerivad ehitusluba ja ehitusseadustik (EhS), on tegemist kaebajale alternatiivse lähenemisega. Selgituste andmine enda tegevuse kohta ei tähenda sellisel juhul, et kaebaja küsimustest on vastatud mööda. Seega polegi võimalik anda konkreetseid vastuseid kaevetööde tingimuste, kaevealade ülevaatuse jms kohta, mis lähtuvad kaevetööde eeskirja regulatsioonist, vaid vastustaja saab anda selgitusi lähtuvalt EhS-st ja teistest ehitamist reguleerivatest õigusaktidest. Vastustaja ongi seda teinud. Kaebaja peab vastustaja vastust ebatäielikuks (kaebaja väidab, et vastustaja on vastanud küsimustest mööda) just seetõttu, et kaebaja ei nõustu vastustaja õigusliku lähtekohaga, et ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine ei olnud vajalik. Seda õiguslikku küsimust kohus hinnata ei saa, kuna see pole praeguse vaidluse eset arvestades asjassepuutuv. Kaebaja on saanud oma 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele sisulised vastused. Vastustaja on selgitustaotluse p-le 1.1. vastusena selgitanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015 ehitusloa taotluse nr 1511219/14666 kanalite ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968) ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite rajamise ja tiigi reokonstrueerimise eelprojekt“, Töö nr 2015-061. Projekt on leitav ehitisregistri kasutusloa dokumentide juurest. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele kanalid ja tiik ehitusloa nr 1512219/10694, ehitusregistri kood 220755986. Selgitustaotluse p-le 1.2. vastusena on vastustaja selgitanud, et OÜ SLP esitas 27.11.2014 ehitusloa taotluse Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksusele planeeritud kinnistute kinnistuväliste vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks (eelprojekt nr 06-2014). Audru Vallavalitsus andis 11.12.2014 ehitusloa nr 1412219/03468 vee- ja kanalisatsioonitorustike projektile, töö nr 062014. Selgitustaotluse p-le 1.4. vastusena on vastustaja selgitanud, et Audru Vallavalitsus andis 02.11.2017 välja tee ehitusloa nr 6 põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“, töö nr 1-19/2017.06, tellija Makop Invest OÜ, millega lahendati ka elamukvartali ühendus üldkasutatava Kaubasadama teega vastavalt detailplaneeringule üle riigi vaba maa. Vastustaja on lisaks välja toonud viitega juba 10.05.2022 edastatud vastusele, et Audru Vallavalitsus luges ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised on ehitusloaga lubatud ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa koosseisus olevaks. Seega peab olema selge, et selgitustaotluse p-des 1.1, 1.2 ja 1.4 toodud tööde tegemise õiguslikuks aluseks olid ehitusload ning eraldiseisvaid kaevelubasid ei väljastatud. Vastustaja on viidanud oma tegevuse alusena EhS § 38 lg-le 1 ja § 4 lg-le 1. Vastustaja on oma seisukohta, et ehitamise mõiste hõlmab juba ka kaevamistöid, piisavalt arusaadavalt selgitanud. Selgitustaotluse menetluses ei kuulu hindamisele see, kas väljastatud kujul ehitusluba või väljastamata jäetud kaeveluba kujutab endast vastustaja õigusvastast tegevust. Teisele küsimusele vastuseks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et ehitiste ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda ja järgida mh kaevetööde eeskirja. Seega on vastustaja kaebaja küsimusele sisulise vastuse andnud. Kolmandale küsimusele on vastustaja vastuses välja toonud, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt. Andmed ehitamist teostanud isikute kohta on vastustaja väitel kaebajale varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Vastustaja on ka selles osas kaebajale andnud piisavalt täpse vastuse. Kuna vastustaja on konkreetselt viidanud ka ehitiste ja ehituslubade andmetele, on tööde teostajaid võimalik kaebajal ehitisregistrist ka ise üle kontrollida. Seega on kaebajale väljastatud või on tal avalikest allikatest olnud võimalik tutvuda kaevetöö teostajatega. Kohus küsis istungil, kas kaebaja eeldas konkreetsete füüsiliste isikute nimesid või oleks piisanud ka juriidiliste isikute nimedest. Kaebaja vastuse kohaselt ei soovinud 4(8)

3-22-1423 ta isikute nimesid, kes olid „kopa taga“, vaid kaevetööde teostajaid (istungi helisalvestis 10:28:32 jj). Kaebajale on olnud tagatud juurdepääs küsitud teabele. Järgnevalt on kaebaja küsinud selle kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati kaevetööd. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd algasid pärast vastava ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa (ka ülevaatuse) menetluse alustamist. Kaevetööde teostamine on kajastatud ehituspäevikus. Vastustaja on kaebajale piisavalt täpselt vastanud. Kaebajal on olnud võimalik andmed ehitisregistrist ise üle kontrollida. Kui kaebajal eksisteerib konkreetsem huvi, tuleb esitada taotlus ehituspäevikute väljastamiseks. Ehituspäevikute väljastamist pole kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses küsinud. Midagi õigusvastast pole selles, kui vastus antakse teatud ajavahemikuna ning kaebajal on soovi korral võimalik täpsemaid andmeid küsida. Vastustaja on viidanud, et selgitustaotluse p-des 5.1‒5.3 nimetatud tööde kohta on eelprojekti „Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksustele planeeritud kinnistute kinnistuvälised vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ p-s 8 „Kaevetööde järgsed pinnakatete taastamistööd“ kaebaja poolt küsitud asjaolusid kirjeldatud. P-s 5.4 nimetatud töid on kirjeldatud põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“ p-s 5 „Tööde teostamine“. Eelnimetatud projektid on vastustaja poolt kaebajale varem edastatud. Nimetatud projektidesse on vastustaja selgituste kohaselt sisse kirjutatud, et ühtlasi tuleb täita Audru valla kaevetööde eeskirju. Samuti on kaevetööde lõpetamise järgsed tegevused projektidesse sisse kirjutatud. Vastustaja on kaebajale sisulise vastuse andnud. Kuues küsimus puudutas seda, kes nimeliselt oli Audru vallas ja kes nimeliselt on praegu Pärnu linnas ametiisik, kes on kohaliku omavalitsuse poolt volitatud teostama järelevalvet kaevetööde eeskirja täitmise üle. Vastustaja selgitas, et Audru vallas kuulus kaevelubade andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine Audru Vallavalitsuse abivallavanema ülesannete hulka, järelevalve teostaja isik oli määramata. Kuni ühinemiseni oli Audru Vallavalitsuses abivallavanemaks PA. Vastustaja on ka selgitanud, et haldusreformi käigus moodustatud Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti ametiülesannete hulka. Pärnu linna liikluse spetsialist on TT. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et TT tegeleb ka järelevalvega. Seega on kaebajale küsitud teave antud. Vastustaja on kaebaja kaheksandale küsimusele vastanud, et selgitustaotluse p-s 1.1 nimetatud ehitamise käigu üle teostas omanikujärelevalvet Aaron Konsult OÜ, p-des 1.2 ja 1.3 nimetatud ehitamiste käigu üle aktsiaselts Pärnu Vesi ja p-s 1.4 nimetatud objektil OÜ Teehoiu Partnerid. Kaebaja esitatud sõnastusest võis vastustaja saada aru, et küsitakse omanikujärelevalve teostajat. Igal juhul on kaebajal vajalik teave praegu olemas. Olukorras, kus eraldiseisvat kaeveluba ei väljastatud, ei toimunud ka tööde ülevaatust vastavalt kaevetööde eeskirjale, vaid järelevalve toimus vastavalt EhS-le. Kõik vastavad dokumendid on kaebajale kas esitatud või leitavad ehitisregistrist. Kokkuvõttes on kaebaja saanud sisulised vastused enda 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.X palub 28.11.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad nii faktilised kui õiguslikud põhjendused ja järeldused. Kaebaja väiteid ei ole käsitletud, otsuses on läbivalt viidatud üksnes vastustaja paljasõnalistele selgitustele, kontrollimata nende tõesust. Otsus põhineb kohtu oletustel ja on vastuoluline. Halduskohus ei ole olnud erapooletu. 5(8)

3-22-1423 Vastustaja ega halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja vastamisel lähtuma kaevetööde eeskirjast. Kõik kaebaja küsimused olid esitatud kaevetööde eeskirjaga seonduvalt. Vastustaja aga kirjutas lahti asjakohatuid EhS sätteid, mis ei reguleeri kaevetöödega seonduvat. Vastustaja ei ole kaebaja küsimustele sisuliselt vastanud. Kaebaja esitas 20.09.2022 halduskohtule taotluse vastustaja esitatud asjakohatute dokumentide kõrvaldamiseks, sest vastustaja ei ole nendele 22.06.2022 kirjas viidanud. Halduskohus ei ole kaebaja taotlust lahendanud. Halduskohus on otsuse p-s 7 viidanud Riigikohtu 01.03.2017 otsusele nr 3-3-1-79-16 (p 20), kuid ei ole põhjendanud, kuidas see praeguse asjaga seondub ja mis järelduse kohus sellest teeb. Põhjendamata ja väär on halduskohtu otsuse p-s 8 tehtud oletus, et kaebaja selgitustaotluse esitamise eesmärgiks oli lihtsalt tuvastada, kas haldusorgan on konkreetse otsuse langetanud õiguspäraselt. Kaebaja on selgelt väljendanud, et taotles (p 1 osas) õigusalaseid selgitusi. Halduskohtu otsuse p-st 8 ei nähtu põhjendused, miks kohus järeldab, et kui kaevelube ei väljastatud, siis ei järgitud kaevetööde tegemisel ka muus osas kaevetööde eeskirja. Vastustaja ei ole väitnud, et kaevetööde eeskirja ei oleks järgitud. Selgitustaotluse p-des 1.1‒1.4 soovis kaebaja teada, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel lubati neis punktides toodud objektidel teostada kaevetöid ilma kaeveloata. Sisuline vastus ei ole „otsustati lugeda ehitusloaga ka kaeveluba antuks“. Õiguslikku alust ei ole esitatud. Selgitustaotluse p 2 küsimusele ei ole vastust esitatud. Väär on kohtu seisukoht, et andmed kaevetööde tegijate kohta sisaldusid projektis. Selgitustaotluse p-s 3 soovis kaebaja teada, kes nimeliselt teostasid kaevetöid p-des 3.1‒3.4 toodud objektidel. Nimesid ei teatatud ega esitatud põhjendust, miks seda ei tehtud. Kohus viitab otsuse p-s 9.3 dokumentidele, millele vastustaja ei ole 22.06.2022 kirjas tuginenud. Halduskohus on otsuse p-s 9.4 leidnud, et kui kaebajal on huvi, peaks ta taotlema ehituspäeviku väljastamist. Vastustaja on varem vastanud, et ehituspäevikut ei eksisteeri. Kohus ei ole selle osas seisukohta võtnud. Kaebaja soovis selgitustaotluse p-des 5.1‒5.4 teada, millised kaevetööde tingimused, toimingud ja kohustused olid ette nähtud kaevetöö lõppemisel igal objektil, kuid sisulist vastust ei saanud. Tõele ei vasta kohtu seisukoht, et vastused on toodud projektides. Projektides on üksnes üldised kaevetööde tingimused, kuid mitte iga objekti kohta eraldi. Selgitustaotluse p-le 6 sai kaebaja vastuse alles kohtumenetluses kaebuse vastusena. Kaebaja ei saanud vastust selgitustaotluse p-le 8, kus soovis teada, kes nimeliselt ja millal teostas p-des 1.1‒1.4 toodud objektidel kaevetööde ülevaatust. Vastustaja ei saanud arvata, et küsitud on omanikujärelevalve kohta, sest omanikujärelevalvet teeb omanik, mitte kohalik omavalitsus.

Pärnu linn palub 30.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Nii teabenõudele kui selgitustaotlusele saab vastata üksnes olemasoleva teabe põhjal. Vastustaja on seda teinud, st vastanud kaebajale, et kaevetööd loeti hõlmatuks ehitusloaga ning kaevetööde tegemiseks eraldi kaeveluba seetõttu ei nõutud. Seejuures on vastustaja viidanud EhS § 38 lgle 1 ja § 4 lg-le 1. Vastamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus on saanud sisulise vastuse. Kohus ei saa lahendada praeguses asjas küsimust, kas kaevetööde ehitusloaga hõlmatuks lugemine oli õiguspärane või mitte.

6(8)

3-22-1423 Vastustaja on esitanud kogu kirjavahetuse, mis on seoses kaebaja teabenõude ja selgitustaotlusega peetud. Vastustaja on 22.06.2022 kirjas varasemale kirjavahetusele viidanud (kokku kümnel korral). Seega on kirjavahetus olnud kaebuse lahendamisel oluline. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuse p-s 2.14 sisuliselt, et talle tulnuks esitada kaeveloa taotluse juures olema pidanud andmed ja kuna seda ei tehtud, siis on jäetud talle vastamata. Kohus ei saanud lahendada vaidlust osas, kas kaeveloa taotluse esitamine olnuks vajalik. Vastustaja sai vastata üksnes seda, et kaevelubasid eraldi ei taotletud ja sellekohaseid taotlusi ei esitatud. Apellatsioonkaebuse p-de 2.15 ja 2.16 etteheited on otsitud. Praeguse menetluse eesmärk ei ole tuvastada, kas kaheksa aastat kestnud kaevetööd olid õiguspärased. Vastustaja on esitanud talle teadaoleva teabe ja sellega on teabe andmise kohustus täidetud. Apellatsioonkaebuse p-de 2.17 ja 2.18 etteheited on alusetud. Kaebajale on 22.06.2022 vastatud, millised tingimused, toimingud ja kohustused olid kaevetööde lõppemisel igal objektil, ning kes teostas ja teostab kaevetööde üle järelevalvet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4).
9.Vastustaja on kaebaja 20.05.2022 teabenõudele piisavalt vastanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus antud vastustega, sest näib arvavat, et Audru Vallavalitsus on käitunud õigusvastaselt, kui lubas ehituslubade alusel teostada ka kaevetöid eraldi kaevelubadeta. See küsimus pole aga praeguse vaidluse ese. Praeguse vaidluse ese on, kas kaebaja 20.05.2022 teabenõudele on antud sisulised vastused, mitte see, kas need vastused on õiguslikult põhjendatud. MSVS § 3 kohaselt piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste selgituste andmine selgitustega tema enda poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Normi eesmärk ei ole kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust või lükkama ümber taotluse esitaja õiguslikke väiteid. Halduskohus on viidanud Riigikohtu 01.03.2017 otsuse nr 3-3-1-79-16 p-le 20 asjakohaselt seetõttu, et kui osad kaebaja küsimused said vastuse alles kohtumenetluse käigus, ei ole ka selles osas kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et talle on varem keeldutud ehituspäeviku väljastamisest, on tõendamata. Halduskohtu viited ehitisregistrist avalikult kättesaadavatele dokumentidele ja neist nähtuvatele andmetele (ehitusload, ehitise alustamise teatised, kasutusloa taotlused) ei ole asjakohatud ega lubamatud (HKMS § 56 lg 1). Halduskohtu analüüs ja põhjendused on eelviidatud küsimustes ammendavad (HKMS § 201 lg 4).
10.Iseenesest on õige kaebaja väide, et halduskohus on jätnud kohtuotsuses lahendamata kaebaja 20.09.2022 taotluse asjakohatute kirjade kõrvaldamiseks haldusasja toimikust (dtl 157). See aga ei muuda halduskohtu otsuse lõppjäreldusi ega riku ka eraldiseisvalt kaebaja menetluslikke õigusi. Vähemalt osaliselt on kaebaja ja vastustaja varasema kirjavahetuse (dtl 27 jj) asja juurde lisamine olnud põhjendatud, sest vastustaja 22.06.2022 vastuses on korduvalt viidatud varasemale kirjavahetusele ka abstraktselt ja tervikpildi saamiseks on need kirjad asja materjalide juures pigem vajalikud. Isegi kui nimetatud kirjavahetus oli asjakohatu ja need dokumendid oleks võinud asja materjalide hulgast kõrvaldada, ei muuda see asjas tehtavat lõppjäreldust. Halduskohus ei ole oma järeldustes tuginenud asjakohatutele tõenditele.

7(8)

3-22-1423

11.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium