G.S kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja 15.04.2024 (täiendatud 03.06.2024) selgitustaotlusele
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – G.S Vastustaja – Pärnu linn, esindaja- Taavi Käärid, volitatud esindaja – Kristi Matiisen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus eemaldada asja materjalide juurest Pärnu linnavalitsuse 22.06.2022 kiri nr 9-13/4810-1 rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.G.S (kaebaja) esitas Pärnu Linnavalitsusele 15.04.2024 selgitustaotluse (kaebuse lisa 1, dtl 5), millele Pärnu Linnavalitsus vastas 16.05.2024 (kaebuse lisa 2, dtl 6-7). 03.06.2024 esitas kaebaja täiendava pöördumise (kaebuse lisa 3, dtl 8), millele Pärnu Linnavalitsus vastas 25.06.2024 (kaebuse lisa 4, dtl 9).
2.26.06.2024 saabus Tallinna Halduskohtule G.S kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust nõudega Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja 15.04.2024 (täiendatud 03.06.2024) selgitustaotlusele.
3.Tallinna Halduskohus võttis 02.08.2024 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 28.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja leiab, et Pärnu linna vastuskirjad 16.05.2024 nr 8-18/3657-1 ja 25.06.2024 nr 8-18/3657-3 ei ole kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusega (MSVS), haldusmenetluse seadusega (HMS) ja hea halduse tavaga. MSVS § 3 kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Nii tuleb isiku selgitustaotlusele vastamisel anda taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendada selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8). Pärnu Linnavalitsus ei ole selgitustaotluses palutud õigusalaseid selgitusi andnud ega põhjendanud mis on seda tegemast ega ka viidanud vastavale sättele mis seda lubab. Hea halduse tavast tulenevalt peab isikule antav vastus olema nii põhjalik ja informatiivne, kui asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema põhistatud. Pärnu linn on rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid põhiõigusi, hea halduse tava ning MSVS § 3 ja § 5 lg 8 sätestatut.
5.2.Kaebaja ei saanud linna vastuskirjadest oma 15.04.2024 (täiendav 03.06.2024) pöördumise punktis 1 küsitule palutud õiguslikult motiveeritud selgitusi. Linnavalitsus ei põhjendanud, mis takistas küsitule sisuliselt ja konkreetselt vastamast ega viidanud õiguslikule alusele, mis lubas jätta küsitule sisuliselt ja konkreetselt vastamata.
4.3.Kohtule esitas vastustaja oma 09.09.2024 kirja lisana ka Pärnu linnavalitsuse poolt kaks aastat tagasi (22.06.2022) X. X-ile saadetud kirja. Linnavalitsus ei ole põhjendanud kuidas kaks aastat tagasi X. X-ile saadetud kiri 22.06.2022 nr 9-13/4810-1 seondub kaebaja (G.S-i) 15.04.2024 selgitustaotlusega ja käesoleva kohtuasjaga. Kohus peab asjakohatud tõendid jätma vastu võtmata. Kaebaja palub eemaldada kohtumaterjalide hulgast Pärnu linnavalitsuse poolt X. X-ile edastatud kiri 22.06.2022 nr 9-13/4810-1 kui asjakohatu tõend.
4.4.Kaebaja toob välja, et vastustaja püüab ka kohut ja kaebajat petta moonutades ja kirjutades omale sobivaks seaduse sätteid. EhS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. See säte selliselt vastustajale ei sobinud, kuna reguleerib ehitusloaga seonduvat aga vastustajal oleks vaja justkui, et EhS § 38 lg 1 reguleeriks kaevetöödega seonduvat. Häbenematult moonutab vastustaja EhS § 38 lg 1 sätet kirjutades: „Õigusliku aluse ehitustöödele, sh ehitamisel vältimatult vajalikele kaevetöödele andis EhS § 38 lg 1 kohane ehitusluba". Vastustaja lisas 2(8)
EhS § 38 lg 1 sättele lubamatult "sh ehitamisel vältimatult vajalikele kaevetöödele". Eeldavalt annab kohus sellisele tahtlikule petmisele ka mingi seisukoha.
4.5.Tõele ei vasta vastustaja 09.09.2024 kirjaga kohtule (nr 4.3-4/6966-5) esitatud väide punktis 6, nagu oleks kaebaja küsimused seotud konkreetsete asjaolude või kinnistutega. Küsimustest nähtub, et need on üldist laadi, kuna ehitusseadustik ja linna õigusaktid, mille kohta selgitusi küsiti, ei kehti üksnes konkreetsete kinnistute või objektide kohta.
4.6.Kaebaja ei saa nõustuda ka linnavalitsuse vastuskirjas 25.06.2024 nr 8-18/3657-3 toodud seisukohaga, justkui oleks kaebaja küsinud oma selgitustaotluses linnavalitsuselt millegi kohta mingeid õiguslikke hinnanguid. Kaebaja küsimused olid faktilised ning suunatud linnavalitsuse tegevuse ja kehtivate õigusnormide rakendamise selgitamisele.
4.7.Kaebaja ei ole esitatud küsimustele konkreetseid vastuseid saanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale on vastatud sisuliselt ning vastustaja ei ole selgitustaotlusele vastamisel rikkunud vastamist reguleerivaid õigusakte ega hea halduse tava.
5.1.Kaebaja 15.04.2024 selgitustaotlus puudutab Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutele kanalite ja tiigi rajamise kaevetöid. Oma selgitustaotluse sissejuhatavas osas viitab kaebaja kanalite ja tiigi rajamise aluseks olevale ehitusprojektile ja ehitusloale. Samuti viitab kaebaja vastustaja varasemale selgitusele, et kanalite ja tiigi kaevetöödeks üldkasutataval maal kaeveluba ei väljastatud, vaid et Audru vald olevat lugenud vastava ehitamisega seotud kaevetööde loa antuks sellele ehitisele ehitusloa andmisega. Selgitustaotluse punktis 1 palub kaebaja viidata konkreetsele õiguslikule alusele, mis lubas kaevetööde loa antuks lugeda ehitusloa andmisega ja anda õiguslikult motiveeritud selgitus, miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja taotleda kaeveluba. Selgitustaotluse punktis 2 on kaebaja esitanud oma seisukoha, et tema hinnangul EhS § 38 lg 1 ei reguleeri kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda kaevetööde luba antuks ehitusloa väljastamisega.
5.2.Vastustaja käsitles kaebaja selgitustaotlust tervikuna ja järeldas sellest, et kaebajale on linnavalitsuse seisukoht teada. Samas küsimuses on vastustajalt selgitusi küsinud X. X, kellele on vastustaja vastanud ja selgitused varasemalt (vt näiteks Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2022 kiri nr 9-13/4810-1, vastuse lisa 1, dtl 33-38). Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja oma 15.04.2024 selgitustaotluses sõna-sõnalt kirjutab ümber varem vastustaja poolt X. X-ile saadetud vastuse küsimusele 1.1. Eelnevast nähtub vastustaja hinnangul üheselt, et kaebajale oli nimetatud kiri ja seega ka linnavalitsuse seisukoht vaadeldavas küsimuses teada.
5.3.Arvestades, et kaebajale on linnavalitsuse seisukoht kanalite ja tiigi ehitamisega seotud kaevetöödel kaeveloa mittenõudmise ja kaevetööde ehitusloaga lubatuks lugemisega seonduvalt teada, ei selgitanud vastustaja vastuses selgitustaotlusele kõiki kanalite ja tiigi kaeve- ja ehitustöödega seotud asjaolusid. Vastuses selgitati, et kanalite ja tiigi ehitusega seotud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektis ja need loeti ehitusloaga lubatuks. Õigusliku aluse ehitustöödele, sh ehitamisel vältimatult vajalikele kaevetöödele andis EhS § 38 lg 1 kohane ehitusluba. Viimati viidatud sätte kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Eelnevat on vastustaja ka kaebajale saadetud vastuses selgitanud.
5.4.Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja oleks sisulised selgitused jätnud andmata. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, mis vormis tuleb vastata, samuti ei saa esitada nõudeid sõnastuse osas. Ka ei pea selgitustaotlusele vastamisel hakkama ümber lükkama kaebaja seisukohti. 3(8)
5.5.Vaadeldaval juhul on kaebajale sisuliselt vastatud, vastus on olnud asjakohane ning piisavalt põhjalik ja informatiivne. Selgitustaotlus puudutas seda, et Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutel kanalite ja tiigi rajamisel ei nõutud kaeveluba, vaid kaevetööd loeti lubatuks ehitusloaga. Vastuses on kokkuvõtvalt selgitatud, millistest asjaoludest on Audru Vallavalitsus ligi 7 aastat tagasi teostatud kanalite ja tiigi ehitus- ja kaevetööde puhul lähtunud. Vastustaja on vastuses selgitustaotlusele ka viidanud, et ei anna selgitustaotlusele vastamisel õiguslikke hinnanguid Audru Vallavalitsuse tegevuse kohta.
5.6.Kaebaja näib arvavat, et kanalite ja tiigi ehitamisel kaevetööde tegemine ilma kaeveloata ei olnud õiguspärane. Ent seda, kas vastustaja tegevus ehitusloa saanud kanalite ja tiigi ehitamisega seotud kaevetöödel kaeveloa mittenõudmisel oli õiguspärane või mitte, ei lahendata selgitustaotlusele vastamisega. Vaadeldaval juhul on vaidluse esemeks see, kas vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele sisulised vastused andnud.
5.7.Lisaks märgib vastustaja, et talle jääb mõistetamatuks kaebuse motiiv. Nagu eelnevalt viidatud, nähtub selgitustaotlusest, et kaebajale on tegelikult vastustaja seisukoht Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutele kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödega seonduvalt teada.
5.8.Vastustaja on sarnased selgitused varem andnud X. X-ile (lisa 1, dtl 34-38). X. X on muuhulgas kohtus taotlenud Pärnu linna kohustamist vastama tema selgitustaotlusele, kusjuures selgitustaotlus puudutas ka käesoleva vaidlusega seotud küsimusi (haldusasi nr 322-1423). Käesolevaks ajaks on viidatud haldusasjas kohtumenetlus lõppenud ja X. X-i kaebus ja apellatsioonkaebus on jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus on viidatud kohtuasjas leidnud, et MSVS § 3 kohaselt piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste selgituste andmine selgitustega tema enda poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Normi eesmärk ei ole kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust või lükkama ümber taotluse esitaja õiguslikke väiteid (p 9).
5.9.Käesolevas asjas on kaebajale saadetud kompromissi arutamiseks kohtumise ettepanekule vastanud X. X (03.09.2024 menetlusdokumendi lisa 2, dtl 27). Seegi viitab, et X. X ja kaebaja G.S on ühes inforuumis ja neile on teada vastustaja seisukohad ja arvamused.
5.10.Kokkuvõttes on vastustaja hinnangul kaebus põhjendamatu ja tehtud etteheited alusetud, kuivõrd vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele vastanud ja seda on tehtud hea halduse tava järgivalt sisuliselt. MSVS ei anna selgitustaotluse esitajale õigust otsustada ja nõuda, milline peaks olema temale antava vastuse sisu. Antud vastused tuleb lugeda piisavaks, kui need on sisulised ja nende andmisel on järgitud asjakohaseid õigusakte. Arvestades käesolevas vastuses välja toodud asjaolusid, on vastustaja hinnangul kaebaja selgitustaotlusele antud piisavad vastused.
5.11.Vastuseks kaebaja väidetele märgib vastustaja, et ei ole kohtule esitatud vastuses moonutanud seaduses sätestatut, vaid on selgitanud, millistest asjaoludest on Audru Vallavalitsus Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistutel kanalite ja tiigi ehitus- ja kaevetööde puhul lähtunud. Kanalite ja tiigi (ehitusregistri kood 220755986) rajamiseks andis Audru Vallavalitsus 06.10.2015 ehitusloa nr 1512219/10694. Vastustaja on varasemalt selgitanud, et kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödeks kaeveluba ei väljastatud, vaid et Audru vald luges kaevetööd lubatuks ehitusloaga. Kaebaja 15.04.2024 esitatud selgitustaotluse sissejuhatavast osast nähtuvalt on kaebajale need asjaolud teada. Viidates EhS § 38 lg-le 1 ei ole vastustaja moonutanud seaduse sätet, vaid on selgitanud, kuidas on Audru Vallavalitsus kanalite ja tiigi rajamisel tõlgendanud EhS § 38 lg-s 1 sätestatut. EhS § 38 lg 1 alusel antud ehitusluba on haldusakt, mis annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Vaadeldaval juhul oli 4(8)
tegemist kanalite ja tiigi rajamise projektiga, mille lahutamatu ja vältimatu osa oli pinnase eemaldamine ehk kaevetööd. Ehitusprojekt, mis oli ehitusloa aluseks, nägi need kaevetööd ette. Audru Vallavalitsus lähtus oma tegevuses sellest, et ehitusluba andis õiguse kogu projektiga hõlmatud tegevuseks, sealhulgas selle realiseerimiseks vajalikeks kaevetöödeks. Vastuses kaebaja selgitustaotlusele on vastustaja seda ka selgitanud.
5.12.Hea halduse tava kohaselt peab vastus olema asjakohane ja piisav. Vastustaja on vastuses selgitustaotlusele selgitanud oma tegevuse loogikat (kaevetööd loeti ehitusloaga kaetuks) koos viidetega õigusaktidele. See ongi asjakohane ja piisav teave. Asjaolu, et see selgitus kaebajat ei rahulda või et ta sooviks sügavamat juriidilist analüüsi, ei muuda kaebajale antud vastust hea halduse tavaga vastuolus olevaks.
5.13.Kaebaja püüab ilmselgelt selgitustaotluse esitamise ja selle menetluse kaudu saavutada sisulist õiguslikku vaidlust aastatetaguse haldusakti õiguspärasuse üle. Käesoleva vaidluse ese ei ole aga see, kas kanalite ja tiigi ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine oli vajalik või mitte, vaid ainuüksi see, kas kaebaja taotlusele on vastatud. Selle osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde, sh selle juurde, et vastustaja on oma vastamiskohustuse täitnud ja vastatud on hea halduse tava järgivalt sisuliselt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kaebaja selgitustaotlust ja selle täpsustust (dtl 5 ja 8), sellele vastustaja poolt esitatud vastust ja hilisemat täiendavat selgitust (vt dtl 6-7 ja 9), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vastustaja oleks rikkunud kohustust kaebaja 15.04.2024 (täiendatud 03.06.2024) selgitustaotlusele sisuliselt vastata. HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud selgitustaotluse vastustes (dtl 6-7 ja 9), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 15.04.2024 selgitustaotluse, milles märkis: „Palun õigusalaseid selgitusi Olete kirjutanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015 ehitusloa taotlus nr 1511219/14666 kanalite ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968) ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite rajamise ja tiigi reokonstrueerimise eelprojekt“, Töö nr 2015- 061. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele kanalid ja tiik ehitusloa nr 1512219/10694, EHR kood 220755986. Samuti olete teatanud, et kanalite ja tiigi rajamise kaevetöödeks üldkasutataval maal kaevelube ei väljastatud (nagu nägi ette Audru valla kaevetööde eeskiri) vaid et Audru vald olevat lugenud vastava ehitise ehitamisega seotud kaevetööde loa antuks sellele ehitisele ehitusloa andmisega. 5(8)
On põhjendatud arvamus, et Pärnu linnavalitsus järjekordselt hämab kuna eelnevalt on linnavalitsus andnud teistsuguseid selgitusi.
1.Palun viidake konkreetsele õiguslikule alusele, mis lubas kaevetööde loa antuks lugeda ehitusloa andmisega (seadus, §, lg, punkt või mõni muu õigusnorm) ja andke õiguslikult motiveeritud selgitus miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja taotleda kaeveluba. 1.1 Kui viitate mingile õiguslikule alusel, kirjutage see lahti, andke õiguslik analüüs selgitades millistel juhtudel andis see õiguse teostada kaevetöid ilma kaeveloata, ehitusloa alusel, kuigi kaeveluba oli Audru valla kaevetööde eeskirja kohaselt nõutud. 1.2 Juhul kui jätate konkreetsele õiguslikule alusele viitamata põhjendage mis seda takistas tegemast või mis seda lubas.
2.EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Väidan, et viidatud EhS säte ei reguleeri kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda kaevetööde luba antuks ehitusloa väljastamisega. Kas nõustute allakirjutanuga? Palun konkreetne jaatav või eitav vastus. Mittenõustumisel andke õiguslikult motiveeritud selgitus miks ja millega ei nõustu ja kus allakirjutanu seadusesätte tõlgendamisel eksis.“(Dtl 5.)
8.Asjas on tõendamist leidnud ka see, et vastutaja vastas kaebajale 16.05.2024 järgmist: „Esitasite 15.04.2024 linnavalitsusele selgitustaotluse seoses Audru Vallavalitsuse poolt 06.10.2015 antud kanalite ja tiigi ehitusloaga nr 1512219/10694. Oma pöördumises kirjutate Teie 1. Palun viidake konkreetsele õiguslikule alusele mis lubas kaevetööde loa antuks lugeda ehitusloa andmisega (seadus, §, lg, punkt või mõni muu õigusnorm) ja andke õiguslikult motiveeritud selgitus miks ei tulnud antud juhul järgida Audru valla kaevetööde eeskirja ja taotleda kaeveluba. /.../ Vastus. Nagu Teie pöördumisest nähtub, on Teile linnavalitsuse selgitus Päikesemetsa ja Jõesuudme arendusalal kanalite ja tiigi ehitusel toimunud kaevetöödega teada. Pärnu Linnavalitsus saab tänasel päeval vaid viidata, et Audru Vallavalitsus luges ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, mis on ehitusloaga lubatud ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (st projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa koosseisus olevaks. Ehk et ehitiste ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektis kohustusega lähtuda ja järgida muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja. Pärnu Linnavalitsus ei anna selgitustaotlusele vastamisel õiguslikke hinnanguid Audru Vallavalitsuse tegevuse kohta. Teie 2. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Väidan, et viidatud EhS säte ei reguleeri kaevelubade väljastamist ega anna ka õigust lugeda kaevetööde luba antuks ehitusloa väljastamisega. Kas nõustute allakirjutanuga? Palun konkreetne jaatav või eitav vastus. Mittenõustumisel antke õiguslikult motiveeritud selgitus miks ja millega ei nõustu ja kus allakirjutanu seadusesätte tõlgendamisel eksis. Nagu Te ise viitate, annab EhS § 38 lg 1 kohaselt ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Mis ehitamine on, on defineeritud EhS § 4 lg- s 1. Viidatud sätte kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. 6(8)
Ehitusseadustik ehitamisel, sh juhul kui ehitamisega kaasnevad kaevetööd, kaeveloa vajadust ette ei näe. Kohaliku omavalitsuse territooriumil kaevetööde eeskirjade kehtestamine on tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p-st 361 kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Tegemist on eeskirjaga, mille kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib kehtestada, muuhulgas võib eeskirjas ette näha kaeveloa vajaduse ja regulatsiooni kaeveloa taotlemise ja väljastamise kohta. Seega kaevelubadega seonduv on iga kohaliku omavalitsusüksuse enda otsustada ja ehitusseadustik ei saagi selles osas midagi reguleerida.“(Dtl 6-7.)
9.Vaidlus puudub ka selles, et kaebajat vastus ei rahuldanud ja ta nõudis täiendavat vastust (dtl 8) ning vastustaja vastas kaebajale märkides, et kaebajale on vastatud ning vastustajal ei ole midagi lisada (dtl 9).
10.MSVS 2 lg 2 sätestab, et selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kohus analüüsides kaebaja pöördumist leiab, et kaebaja taotles vastustajalt õigusalase selgituse andmist seoses konkreetse ehitusloaga.
11.MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. MSVS § 5 lg 8 tuleneb, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist.
12.Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et vastustaja on kaebaja 15.04.2025 selgitustaotlusele ja selle täiendusele piisavalt vastanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus talle antud vastuste sisuga, sest näib arvavat, et Audru Vallavalitsus on käitunud õigusvastaselt, kui lubas ehituslubade alusel teostada ka kaevetöid eraldi kaevelubadeta. Kohus rõhutab, et see küsimus pole praeguse vaidluse ese. Kuigi kaebaja püüab kaebuses väita, et ta esitas täiesti abstraktsed küsimused, mis eeldasid üksnes jaa või ei vastust (vajadusel koos selgitusega), siis kohus sellega ei saa nõustuda. Esiteks nähtub kaebaja selgitustaotluse esimesest lõigust selgelt, et kaebaja küsimused on seotud ehitusloaga nr 1512219/10694, EHR kood 220755986. Sellest tulenevalt on vastustaja ka õiguspäraselt oma vastused andnud lähtudes konkreetsest ehitusloast ja sellega seotud asjaoludest. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et talle vastavad asjaolud seoses viidatud ehitusloaga üldse teada ei olnudki. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja ja X. X on ühises inforuumis ning seda tõendab mh täiendavalt ka see, et X. X on kaebaja eest vastanud seoses kompromissettepanekuga käesolevas menetluses kui kaebaja volitatud esindaja. Tegemist on abikaasadega ning eluliselt ei ole usutav, et abikaasad vastavat küsitud infot üksteise eest oleks varjanud ja seda olukorras, kus üks abikaasa esindab kohtus teist abikaasat. Asjaolu, et kaebaja ja X. X on ühises inforuumis ja millist infot vastustaja oli varasemalt antud küsimuses X. X-ile edastanud tõendas vastustaja oma 22.06.2022 aasta kirjaga (dtl 34-38). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga ka selles, et tegemist oli asjakohatu tõendiga, mis tuleb vastustajale tagastada. Kohus jätab vastava kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtumenetluses on vastustaja asjakohaselt täpsustanud ja ära näidanud, miks vastustaja käsitles kaebaja selgitustaotlust tervikuna ja järeldas sellest, et kaebajale on Pärnu Linnavalitsuse seisukoht teada. Samas küsimuses on vastustajalt selgitusi küsinud X. X, kellele on vastustaja vastanud ja selgitused esitanud varasemalt (vt dtl 33-38). Vastustaja juhib 7(8)
asjakohaselt tähelepanu, et kaebaja oma 15.04.2024 selgitustaotluses sõna-sõnalt kirjutab ümber varem vastustaja poolt X. X-ile saadetud vastuse küsimusele 1.1. Eelnevast nähtus vastustaja hinnangul üheselt, et kaebajale oli nimetatud kiri ja seega ka Pärnu Linnavalitsuse seisukoht vaadeldavas küsimuses teada, millest tulenevalt ei pidanud vastustaja selgitama vastuses kaebaja selgitustaotlusele kõiki kanalite ja tiigi kaeve- ja ehitustöödega seotud asjaolusid uuesti. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ning viitab siinkohal täiendavalt, et isegi kui kaebaja väidab, et talle need asjaolud teada ei olnud, siis on talle need saanud teatavaks kohtumenetluse käigus ning täiendavat selgitamist ei vaja.
13.Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas kaebaja selgitustaotlusele on antud sisulised vastused, mitte see, kas need vastused on õiguslikult põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 18.03.2024 lahendis nr 3-22-1423 selgitanud, et MSVS § 3 kohaselt piirdub kohaliku omavalitsuse üksuse õigusalaste selgituste andmine selgitustega tema enda poolt välja töötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Normi eesmärk ei ole kohustada kohaliku omavalitsuse üksust õigustama oma tegevust või lükkama ümber taotluse esitaja õiguslikke väiteid. Antud seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul. Kohus leiab, et vastustaja on oma kohustust lähtudes MSVS §-st 3 antud juhul täitnud. Tegemist ei olnud abstraktsete küsimustega, vaid küsimused olid esitatud seose konkreetse ehitusloaga, mille osas on kaebajale arvestades küsimuste sisu ja eesmärki kohtu arvates piisavalt vastatud. Asjaolu, et kaebajale vastus ei meeldi või ta ei nõustu sellega sisuliselt ei tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus nõuda teistsugust vastust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna alusetu.
14.Kaebaja avaldas veel seisukohta, et vastustaja püüab ka kohut ja kaebajat petta moonutades ja kirjutades omale sobivaks seaduse sätteid. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Vastustaja vastusest nähtub üheselt, et vastava lausega selgitas vastustaja, kuidas on Audru Vallavalitsus kanalite ja tiigi rajamisel tõlgendanud EhS § 38 lg-s 1 sätestatut. Tegemist ei ole kohtu ja kaebaja eksitamise või petmisega õigusnormi teksti teadlikult moonutava esitamisega. Seejuures, kuigi antud küsimus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, peab kohus vajalikuks märkida, et ei pea sellist tõlgendusviisi ka tingimata valeks või õigusvastaseks (nagu leiab kaebaja). Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.