Xi kaebus kohustada Pärnu linna vastama kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlusele
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindajad TK ja TK
Asja läbivaatamine
17.10.2022 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 20.05.2022 Pärnu linnale selgitustaotluse, milles esitas küsimusi seoses Papsaare külas toimunud kaevetöödega.
2.Pärnu Linnavalitsus vastas Xi selgitustaotlusele 22.06.2022 vastusega nr 9-13/4810-1.
3-22-1423
3.X esitas 02.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu linna menetlema kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlust, kuna kaebaja hinnangul ei sisaldanud Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2022 vastus nr 9-13/4810-1 asjakohaseid ega piisavaid vastuseid kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et Pärnu Linnavalitsus on oma tegevusega, milleks on kaebaja selgitustaotluses toodud küsimustele sisuliselt vastamata jätmine, rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi, hea halduse tava ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtteid. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Käesoleval ajal on menetluses Ihna kinnistu detailplaneering, millesse on kaasatud ka 2010. a kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala, kus kogu ehitustegevus on toimunud seadusi ja kehtestatud detailplaneeringu tingimusi eirates. Ihna detailplaneering on läbinud avalikustamise menetluse, kuid detailplaneeringualaga seotud küsimustele sisulisi vastuseid ei õnnestu Pärnu Linnavalitsuselt saada. Kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele, mis on seotud Audru valla kaevetööde eeskirjas (edaspidi: kaevetööde eeskiri) toodud kohustuslike kaevelubadega, jättis Pärnu Linnavalitsus 22.06.2022 vastuskirjaga nr 9-13/4810-1 sisuliselt vastamata, kirjutades küsitust mööda. 2) Vastavalt kaevetööde eeskirja § 3 lg-le 1 peab kaevetöö tegemiseks olema kaeveluba ja vastavalt eeskirja § 4 lg-le 1 esitatakse kaeveloa taotlus koos lisadega kohalikule omavalitsusele. Kuna Pärnu Linnavalitsus on varasemalt teatanud, et ühtegi kaeveluba ei ole Audru vallavanemale kuulunud Jõesuudme ja Päikesemetsa elamurajooni arendusalal kaevetööde käigus taotletud ega ka väljastatud, siis soovis kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluse punktides 1.1.-1.4. teada, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel kaevelube ei ole nõutud ning soovis andmeid, mis oleks tulnud kajastada kaeveloa taotlusel ja kaevelubadel vastavalt kaevetööde eeskirjale. Kaebaja selgitustaotluse punktides 1.1., 1.2., 1.4. küsitu kohta vastustaja vastuseid ei andnud (v.a punkt 1.3.), kirjutades teadlikult küsitust mööda ja rääkis kaevelubade asemel hoopis ehituslubadest ja projektidest, mille kohta ei olnud küsitud. 3) Selgitustaotluse punktis 2 toodud küsimusele ei antud vastust ega põhjendatud, miks seda ei saanud teha. 4) Selgitustaotluse punktides 3.1.-3.5. esitatud küsimustele vastuseid ei antud, vaid vastati küsitust mööda. Ei saanud vastust, kes nimeliselt olid kaevetööde teostajad. Projektide ja ehituslubade kohta ei olnud küsitud. 5) Selgitustaotluse punktis 4 küsitu kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati kaevetööd punktides 4.1., 4.2., ja 4.4. toodud kaevetöödel, sisulist vastust ei antud. Pärnu Linnavalitsus on varasemalt teatanud, et ehituspäevikuid ei eksisteeri, seega kirjutatu, et selliseid andmeid sisaldab ehituspäevik, on kummaline. Kui andmed on ehituspäevikus, siis tulnuks need andmed sealt ka edastada. Vastavalt kaevetööde eeskirja §-le 14 alustatakse kaevetööga seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alustamise kuupäevast arvates (kaevelube aga ei eksisteeri). 6) Selgitustaotluse punktide 5.1.-5.4. osas vastas linnavalitsus küsitust mööda. Projektide kohta (mis küsitule ka vastuseid ei andnud) ei olnud küsitud. Küsitud oli, millised kaevetööde tingimused, toimingud ja kohustused olid kaevetöö lõppemisel määratud (kaevetööde eeskirja § 3 lg 5 p 4 ja 5). 7) Selgitustaotluse punktis 6 ei olnud küsitud, kelle ülesannete hulka kuulub kaevelubade väljastamine, vaid, kes teostab kaevelubade üle järelevalvet. Kaebaja sai vastuse, et Audru 2(7)
3-22-1423 vallas ei olnudki määratud kaevelubade üle järelevalve teostajat. Küsimusele, kelle kohustuseks on järelevalve teostamine kaevelubade üle käesoleval ajal Pärnu linnas, jäeti vastamata. 8) Pöördumise punktis 8 vastab linnavalitsus teadlikult küsitust mööda. Küsitud ei ole omanikujärelevalve teostamise kohta (ehitusseadustiku ‒ EhS ‒ § 20 ja § 98), vaid kaebaja on viidanud konkreetsele kaevetööde eeskirja sättele, mis käsitleb kaevealade ülevaatust (mitte omanikujärelevalvet). Kaevetööde eeskirja § 7 lg 1 lg 2 kohaselt kaeveloa taotlemisel kaevetöö tegemiseks asfaltkattega teel vaatab kaeveloa andja kaeveala üle. Ülevaatuse eesmärgiks on selgitada kaevetöö mõju kohapealsele elukorraldusele. Seega vaatab kaeveloa andja kaeveala üle. Kuna aga kaevelube ei ole väljastatud, ongi küsitud kas, kes nimeliselt ja millal (kuupäevaliselt) on/ei ole teostanud kaevetööde ülevaatust kaevealadel. Seega tulnuks lihtsalt vastata, kas seda tehti, kui tehti, siis kes oli kaeveloa andja ning kes ja millal kaeveala üle vaatas.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajale on 22. juunil 2022 vastatud sisuliselt, mistõttu puudub nii vajadus, alus kui ka põhjus kaebuse rahuldamiseks. 1) Kaebaja leiab, et 22. juuni 2022 vastuses selgitustaotlusele on selgitustaotluse punktidele 1.1., 1.2. ja 1.4. jäetud vastamata, st teadlikult on kirjutatud kaevelubade asemel ehituslubadest ning selle aluseks olevast ehitusprojektist või -projektidest. Vastustaja on vastanud kaebaja küsimusele sisuliselt punktis 1.4.: „Siia juurde märgime veelkord selgituseks, et iga omavalitsus oli/on oma haldusterritooriumil tegevuste korraldamisel iseseisev (KOKS § 2). Varem, 10.05.2022 edastatud vastuses on Teile selgitatud, et Audru Vallavalitsus luges ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised on ehitusloaga lubatud ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa koosseisus olevaks. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Mis ehitamine on, on EhS § 4 lõikes 1 defineeritud (vt sissejuhatavat selgitust).“ Eelnevast ja vastusest selgitustaotlusele on selgelt väljaloetav, et punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. käsitletud kaevetööd loeti ehitusloa koosseisus olevaks ja seega selles osas kaeveloa taotlusi ei esitatud ja selleks puudus Audru valla hinnangul ka vajadus. Seda on selgitanud kaebajale nii kõnealuses selgitustaotluses kui ka varem. 2) Vastustajale tehtud etteheide pöördumise punkti 2 osas on põhjendamatu, kuivõrd selgitustaotlusele on vastatud, et „[...] Audru vald luges vastava ehitise ehitamisega seotud kaevetööde loa antuks sellele ehitisele ehitusloa andmisega, sest Teie poolt viidatud ehitiste ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda ja järgida muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja.“ Vastusest selgitustaotlusele on üheselt ja selgelt mõistetav, et tehtud kaevetööd loeti ehitusloaga lubatavate tegevuste koosseisu ja seega eraldi kaeveloa andmine Audru valla hinnangul vajalik ei olnud ja seega seda ka ei nõutud. 3) Selgitustaotluse punkti 3 osas on vastustaja 22. juuni 2022 vastusest selgelt ja üheselt mõistetav, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt, kelle andmed on kaebajale ka varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Seega on teave kaebajale varasemalt antud ja 22. juunil 2022 vastusega andmete juurde juhendatud (avaliku teabe seaduse § 23 lg 3 p 1). 4) Selgitustaotluse punkti 4 osas on vastustaja 22. juunil 2022 kaebaja selgitustaotlusele vastanud, et kaevetöid teostati pärast ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa menetluse alustamist, st tööd teostati nimetatud haldusaktide andmise ja kasutusloa andmise menetluste alustamiste vahelisel ajavahemikul. Andmed on kaebajale nii 22. juuni 2022 vastuses kui ka varasemalt edastatud. Seega on kaebaja küsimusele ka sisuliselt vastatud. 5) Ka selgitustaotluse p-le 5 on vastatud. Vastustaja on 22. juuni 2022 vastuses kaebaja selgitustaotluse punktide 5.1.-5.4. osas viidanud ehitusprojektide kaevetöid puudutavale osale 3(7)
3-22-1423 ja märkinud, et nendes sisalduvad viited nõuetele, sh sellele, et kaevetöödel tuleb järgida Audru valla kaevetööde eeskirja. 6) Selgitustaotluse punkti 6 osas on vastatud, et haldusreformijärgses Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti TT ametiülesannete hulka. Tuleb tõdeda, et vastuses on piirdutud üldiselt kaevelubade väljastamise mõistega, kuid seda tuleb mõista laiendatult ka järelevalve tegemise pädevusena. 7) Selgitustaotluse punkti 8 osas on vastustaja kaebajale vastanud, kes on tööd enda ülesannete raames üle vaadanud. Selleks on vastavalt majandus- ja taristuministri 02. juuli 2015 määrusele nr 80 eelkõige objektide omanikujärelevalve. Kaebaja ei ole selgitustaotluses küsinud kaevetööde eeskirja kohase kaevealade ülevaatuse kohta, vaid küsitud on kaeveloata ehk seega ehitusloa koosseisus olevate kaevetööde ülevaatamist, mille osas kohaldub vahetult majandusja taristuministri 02. juuli 2015 määruse nr 80 kohane omanikujärelevalve koos asjakohaste ülesannetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Käesolevas asjas tuleb hinnata, kas vastustaja on andnud sisulised vastused kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele.
7.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse. Riigikohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga – kui vastustajal ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav toiming sooritada, ei olnud ta õigusvastaselt tegevusetu; kui aga kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (Riigikohtu Halduskolleegiumi 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 20 ja seal viidatud praktika). Selle hindamiseks, kas kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlusele on sisuliselt vastatud, tuleb lisaks 22.06.2022 vastusele arvesse võtta ka vastustaja poolt enne 22.06.2022 erinevate teabepäringute raames antud selgitusi (vastustaja on neile 22.06.2022 vastuses viidanud), samuti tuleb arvestada käesolevas kohtumenetluses täiendavalt antud selgitusi. Pole vajalik ega mõistlik kohustada vastustajat vastama küsimustele, millele vastused on juba antud (sh kohtumenetluses).
8.Kohus märgib, et vastus selgitustaotlusele peab looma selguse haldusorgani otsuse vastuvõtmise tagamaade kohta, sh millisel alusel konkreetne akt on antud või toiming tehtud ning millised faktilised asjaolud on olnud haldusorgani tegevuse aluseks. Selgitustaotluse menetluse eesmärgiks pole selle tuvastamine, kas haldusorgan on konkreetse otsuse langetanud õiguspäraselt ‒ vastava õigusvaidluse saab algatada isik, kelle õigusi on haldusorgani tegevus riivanud. Seega ei sõltu vastamiskohustuse korrektne täitmine sellest, kas õiguspäraseks tuleb lugeda vastustaja praktika, kus kaeveluba loeti hõlmatuks ehitusloaga või kaebaja lähenemine, et konkreetsetes ehitustöödes tulnuks väljastada eraldiseisev kaeveluba. Vastamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus on saanud sisulise vastuse. Sellest, kui vastuse saaja selgitusega ei nõustu, ei järeldu veel, et vastamiskohustus on jäetud täitmata. Kaebaja on läbivalt soovinud, et tema küsimustele vastatakse läbi kaeveloa prisma, st kuigi kaevelube ei väljastatud, tulnuks kõik toimingud kaebaja arvates teha kaevetööde eeskirja alusel. Kui vastustaja on võtnud lähte-eelduseks, et ehitustöid reguleerivad ehitusluba ja EhS, on tegemist kaebajale alternatiivse lähenemisega. Selgituste andmine enda tegevuse kohta ei 4(7)
3-22-1423 tähenda sellisel juhul, et kaebaja küsimustest on vastatud mööda. Seega polegi võimalik anda konkreetseid vastuseid kaevetööde tingimuste, kaevealade ülevaatuse jms kohta, mis lähtuvad kaevetööde eeskirja regulatsioonist, vaid vastustaja saab anda selgitusi lähtuvalt EhS-st ja teistest ehitamist reguleerivatest õigusaktidest. Vastustaja ongi seda teinud. Kohtule nähtuvalt peab kaebaja vastustaja vastust ebatäielikuks (kaebaja väidab, et vastustaja on vastanud küsimustest mööda) just seetõttu, et kaebaja ei nõustu vastustaja õigusliku lähtekohaga, et ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine ei olnud vajalik. Seda õiguslikku küsimust kohus aga hinnata ei saa, kuna see pole käesoleva vaidluse eset arvestades asjassepuutuv.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on saanud oma 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele sisulised vastused.
9.1.Kaebaja on selgitustaotluse punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. küsinud, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel lubati Jõesuudme ja Päikesemetsa arendusala tarbeks teostada kaevetöid: ilma kaeveloata Päikesemetsa ja Jõesuudme arendusala sisesel üldkasutataval maal (kanalid, tiigid) (p 1.1.), ilma kaeveloata (sh ehitusloata) jätkuvalt riigi omandis oleval maal veekanalisatsioonitorude rajamisel (p 1.2.), ilma kaeveloata (sh ehitusloata) munitsipaalmaal, Jõe puhkealal juurdepääsutee rajamisel (p 1.4.). Vastustaja on selgitustaotluse p-le 1.1. vastusena selgitanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015 ehitusloa taotluse nr 1511219/14666 kanalite ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968) ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite rajamise ja tiigi reokonstrueerimise eelprojekt“, Töö nr 2015-061. Projekt on leitav Ehitisregistri kasutusloa dokumentide juurest. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele kanalid ja tiik ehitusloa nr 1512219/10694, Ehitusregistri kood 220755986. Selgitustaotluse ple 1.2. vastusena on vastustaja selgitanud, et OÜ SLP esitas 27.11.2014 ehitusloa taotluse Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksusele planeeritud kinnistute kinnistuväliste vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks (eelporjekt nr 06-2014). Audru Vallavalitsus andis 11.12.2014 ehitusloa nr 1412219/03468 Vee- ja kanalisatsioonitorustike projektile, Töö nr 06-2014. Selgitustaotluse p-le 1.4. vastusena on vastustaja selgitanud, et Audru Vallavalitsus andis 02.11.2017 välja Tee ehitusloa nr 6 põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“, töö nr 1-19/2017.06, tellija Makop Invest OÜ, millega lahendati ka elamukvartali ühendus üldkasutatava Kaubasadama teega vastavalt DP-le üle riigi vaba maa. Vastustaja on lisaks välja toonud viitega juba 10.05.2022 edastatud vastusele, et Audru Vallavalitsus luges ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised on ehitusloaga lubatud ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa koosseisus olevaks. Seega peab olema selge, et selgitustaotluse punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. toodud tööde tegemise õiguslikuks aluseks olid ehitusload ning eraldiseisvaid kaevelubasid ei väljastatud. Vastustaja on viidanud oma tegevuse alusena EhS § 38 lg-le 1 ja EhS § 4 lg-le 1. EhS § 4 lg 1 ls 2 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Vastustaja on oma seisukohta, et kuna ehitamise mõiste hõlmab juba ka kaevamistöid, kohtu arvates piisavalt arusaadavalt selgitanud. Nagu öeldud, ei kuulu selgitustaotluse menetluses hindamisele see, kas väljastatud kujul ehitusluba või väljastamata jäetud kaeveluba kujutab endast vastustajapoolset õigusvastast tegevust.
9.2.Teisele küsimusele vastamise lähte-eelduseks on, et ainuvõimalik olnuks antud olukorras kaeveloa väljastamine, mistõttu justkui oleks ainus võimalus kohalikult omavalitsusel saada teavet kaeveloa taotlusest. Vastustaja on selgitanud asjakohaselt, et ehitiste ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda ja järgida muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja. Seega on vastustaja kohtu arvates kaebaja küsimusele sisulise vastuse andnud. 5(7)
3-22-1423
9.3.Kolmandas küsimuses on kaebaja küsinud, kes nimeliselt teostasid kaevetöid. Vastustaja on vastuses välja toonud, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist teostanud isikute poolt. Andmed ehitamist teostanud isikute kohta on vastustaja väitel kaebajale varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Kohus leiab, et vastustaja on ka selles osas kaebajale andnud piisavalt täpse vastuse. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd teostati ehitamist teostanud isikute poolt. Kuna vastustaja on konkreetselt viidanud ka ehitiste ja ehituslubade andmetele, on tööde teostajaid võimalik kaebajal ehitisregistrist ka ise üle kontrollida, kui ka vastustaja on mingis osas küsitud teabe jätnud esitamata. Vastavad andmed on kajastatud ehituslubade ja kasutuslubade taotlustes. Näiteks Päikesemetsa ja Jõesuudme arendusala sisesel üldkasutataval maal kanalite ja tiikide rajamiseks on väljastatud 14.09.2015 ehitusluba nr 1512219/10694. Ehitisregistris on kajastatud ka ehitamise alustamise teatis 05.06.2017 nr 1711581/04169. Sellel on kajastatud ehitamist teostava isikuna MK. 19.09.2017 kasutusloa taotluses nr 1711371/15872 on ehitamist teostava isikuna kajastatud Bioenergia Grupp OÜ. Seega pidi kaebajale olema teada mh kaevetööde teostajad. Pöördumise p-s 1.2. nimetatud tööde (jätkuvalt riigi omandis oleval maal veekanalisatsioonitorude rajamine) teostamiseks oli väljastatud 11.12.2014 ehitusluba nr 1412219/03468. Ehitusloa taotlejaks oli OÜ SLP. 10.02.2022 kasutusloa taotluses nr 2111371/32042 on ehitamist teostava isikuna kajastatud KO. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole Jõe puhkeala (katastritunnus 16001:001:0332) katastriüksusel oleva Jõesuudme tee jaoks eraldi transpordimaa katastriüksust moodustatud. Jõesuudme tee-ehitusluba on välja antud 02.11.2017 Audru Vallavalitsuse poolt (nr 6). Vastustaja on haldusasja materjalide juurde esitanud (08.02.2022 vastuse nr 4.3-7/999-1 lisa 1, vastus kaebusele lisa 2) 31.10.2018 kuupäeva kandva Tee ehitus- või remonditööde vastuvõtuakti, mis hõlmab ka Jõesuudme puhkeala (tee alune maa 2888,45 m2). Nimetatud aktil on kajastatud peatöövõtjana Maden Grupp OÜ. Seega on kaebajale väljastatud või on tal avalikest allikatest olnud võimalik tutvuda kaevetöö teostajatega. Kohus küsis istungil, kas kaebaja eeldas konkreetsete füüsiliste isikute nimesid või oleks piisanud ka juriidiliste isikute nimedest. Kaebaja vastuse kohaselt ei soovinud ta isikute nimesid, kes olid „kopa taga“, vaid kaevetööde teostajaid (istungi helisalvestis 10:28:32 jj). Kohtu arvates on kaebajale olnud tagatud juurdepääs küsitud teabele.
9.4.Järgnevalt on kaebaja küsinud selle kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati kaevetööd. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd algasid pärast vastava ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa (ka ülevaatuse) menetluse alustamist. Kaevetööde teostamine on kajastatud ehituspäevikus. Kohtu arvates on vastustaja kaebajale piisavalt täpselt vastanud. Kaebajal on olnud võimalik andmed ehitisregistrist ise üle kontrollida. Näiteks 14.09.2015 ehitusloa nr 1512219/10694 osas on ehitisregistrisse kantud 05.06.2017 ehitamise alustamise teatis nr 1711581/04169. Kasutusluba on väljastatud 19.10.2017. 31.10.2018 tee ehitus- või remonditööde vastuvõtu aktist nähtuvalt on tööde alguse aeg olnud 20.06.2018, tööde täitmise tähtaeg 19.10.2018. Ehitusloa nr 1412219/03468 osas pole ehitisregistrisse kantud ehitamise alustamise teatist, siiski on olemas 13.06.2022 kasutusluba 2212371/08916. Teada on periood ehitusloa väljastamise ja kasutusloa väljastamise vahel. Vastustaja on viidanud, et täpsemalt on kaevetööde teostamine kajastatud ehituspäevikus. Kui kaebajal eksisteerib konkreetsem huvi, tuleb esitada taotlus ehituspäevikute väljastamiseks. Kaebaja kinnitusel pole talle ehituspäevikuid väljastatud. Kohus märgib, et see küsimus väljub konkreetse kaebuse vaidluse esemest, kuna ehituspäevikute väljastamist pole kaebaja 6(7)
3-22-1423 20.05.2022 selgitustaotluses küsinud. Midagi õigusvastast pole selles, kui vastus antakse teatud ajavahemikuna ning kaebajal on soovi korral võimalik täpsemaid andmeid küsida.
9.5.Viiendaks küsib kaebaja, millised kaeveloa tingimused ja toimingud ning kohustused määrati kaevetööde lõppemisel. Vastustaja on viidanud, et selgitustaotluse punktides 5.1 – 5.3 nimetatud tööde kohta on eelprojekti „Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksustele planeeritud kinnistute kinnistuvälised vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ punktis 8 „Kaevetööde järgsed pinnakatete taastamistööd“ kirjeldatud. Punktis 5.4 nimetatud tööde kohta on põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“ punktis 5 „Tööde teostamine“ kirjeldatud. Eelnimetatud projektid on vastustaja poolt kaebajale ka varem edastatud. Nimetatud projektidesse on vastustaja selgituste kohaselt sisse kirjutatud, et ühtlasi tuleb täita Audru valla kaevetööde eeskirju. Samuti on kaevetööde lõpetamise järgsed tegevused projektidesse sisse kirjutatud. Kohtu arvates on vastustaja kaebajale sisulise vastuse andnud.
9.6.Kuues küsimus puudutas seda, kes nimeliselt oli Audru vallas ja kes nimeliselt on praegu Pärnu linnas ametiisik, kes on kohaliku omavalitsuse poolt volitatud teostama järelevalvet kaevetööde eeskirja täitmise üle. Vastustaja selgitas, et Audru vallas kuulus kaevelubade andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine Audru Vallavalitsuse abivallavanema ülesannete hulka, järelevalve teostaja isik oli määramata. Kuni ühinemiseni oli Audru Vallavalitsuses abivallavanemaks PA. Vastustaja on ka selgitanud, et haldusreformi käigus moodustatud Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti ametiülesannete hulka. Pärnu linna liikluse spetsialist on TT. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et TT tegeleb ka järelevalvega. Seega on kaebajale küsitud teave antud.
9.7.Kaheksandas küsimuses küsib kaebaja, kes nimeliselt ja millal (kuupäevaliselt) on teostanud selgitustaotluse punktides 1.1.-1.4. ilma kaeveloata teostatud kaevetööde ülevaatust kaevealadel? Vastustaja on vastanud, et selgitustaotluse punktis 1.1. nimetatud ehitamise käigu üle on teostanud omanikujärelevalvet Aaron Konsult OÜ, punktides 1.2. ja 1.3. nimetatud ehitamiste käigu üle on teostanud omanikujärelevalvet aktsiaselts Pärnu Vesi ja punktis 1.4. nimetatud objektil on omanikujärelevalvet teostanud OÜ Teehoiu Partnerid. Selgub, et kaebaja ei pidanud silmas omanikujärelevalve teostajat. Kohus leiab, et kaebaja esitatud sõnastusest võis vastustaja saada aru, et küsitakse omanikujärelevalve teostajat. Seega ei saa kohtu arvates vastustajale ette heita, et oleks vastatud küsimusest mööda. Igal juhul on kaebajal vajalik teave praegu olemas. Olukorras, kus eraldiseisvat kaeveluba ei väljastatud, ei toimunud ka tööde ülevaatust vastavalt kaevetööde eeskirjale, vaid järelevalve toimus vastavalt EhS-le, st omanikujärelevalve, millele lisaks toimus ehitustegevuse kontroll kasutusloa menetluses. Kõik vastavad dokumendid on kaebajale kas esitatud või leitavad ehitisregistrist. Kohtu arvates pole ka kaheksanda küsimuse osas jäänud vastamiskohustus täitmata.
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja on saanud sisulised vastused enda 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Eeltoodud põhjendustel tuleb Xi kaebus jätta rahuldamata.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.