Ees Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 15. märts 2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2519
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ame 29.05.2023 e*ekirjutuse nr 11-12.1/2023/3998 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud 178 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindaja: Svjatoslav Podgornõi
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebaja 05.03.2024 avalduse alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles kaebaja soovib kaebust täiendada Kaitseressursside Ame 29.05.2023 e*ekirjutuse nr 1112.1/2023/3998 kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõudega.
2.Võ*a muus osas kaebaja 05.03.2024 avalduse alusel kaebuse muutmine vastu ning lugeda, et käesolevas kohtuasjas 05.02.2024 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punk s 1 nimetatud nõuete asemel taotleb kaebaja Kaitseressursside Ame 29.05.2023 e*ekirjutuse nr 1112.1/2023/3998 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega talle tekitatud 178 euro suuruse varalise kahju hüvitamist.
3.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Kaitseressursside Ame lt X kasuks välja 100 (ükssada) eurot. Muus osas jä*a kaebus rahuldamata.
4.Mõista Kaitseressursside Ame lt X kasuks välja menetluskulu 11 eurot ja 20 sen . Muus osas jä*a poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 15. aprillil 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kä.etoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14
päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 29.05.2023 e*ekirjutuse nr 11-12.1/2023/3998 (dtl. 6, edaspidi ka „vaidlusalune e*ekirjutus“), millega kohustas kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 06.07.2023. Vaidlusalune e*ekirjutus sisaldas 100 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust e*ekirjutuse täitmata jätmise korral. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes viis läbi täitemenetluse (täiteasi 027/2023/4577), mis on lõpetatud 22.11.2023 seoses nõude täitmisega.
2.1.Kaebaja esitas 08.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitatud nõudeid täpsustas 05.12.2023 menetlusdokumendis (dtl. 25), taotledes vaidlusaluse e*ekirjutuse täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alterna ivselt sunniraha rakendamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellised on kaebaja nõuded kaebuse menetlusse võtmisel 05.02.2024 kohtumääruse resolutsiooni punk s 1 (dtl. 48). Sisuliselt leiab kaebaja, et sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna vaidlusalust e*ekirjutust ei toimetatud talle kä*e. Samu märgib kaebaja, et vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.
2.2.Kaebaja esitas 05.03.2024 menetlusdokumendi, milles märgib, et soovib („Kaebaja nõue“) vaidlusaluse e*ekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning KRA kohustamist tagastama kaebajalt täiteasjas nr 027/2023/4577 sisse nõutud sunniraha 100 eurot ning täitekulud 78 eurot. Ühtki tõendit kaebaja viima nimetatud menetlusdokumendile lisanud ei ole.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jä*a ning selgitab, et vaidlusalune e*ekirjutus toimeta kaebajale kä*e kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 15 lõikes 3 sätestatud viisil 08.07.2023 ning samas saade see ka kaebaja rahvas kuregistri järgsesse elukohta pos ga ning KRAle teadaolevale kaebaja e-pos aadressile. Samu selgitab vastustaja, et teavitas kaebajat sunniraha rakendamisest 28.07.2023 tea sega nr 11-18/2023/476, mis toimeta kaebajale kä*e KVTS § 15 lõikes 3 sätestatud korras.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja 05.03.2024 menetlusdokumen tuleb käsitada kaebuse muutmise avaldusena halduskohtumenetluse seadus ku § 49 lg 1 tähenduses. Sisuliselt soovib kaebaja esiteks täiendada kaebust KRA 29.09.2023 e*ekirjutuse nr 11-12-1/2023/3998 tühistamise nõudega ning teiseks soovib kaebaja üksnes sunniraha õigusvastase rakendamisega tekkinud kahju hüvitamist ega pea seega enam vajalikuks 05.12.2023 menetlusdokumendis sõnastatud muude nõuete (sunniraha rakendamise keelamise ja täitemenetluse lõpetamiseks kohustamise nõuded) läbi vaatamist.
5.Halduskohtumenetluse seadus ku (HkMS) § 49 lõikes 1 on sätestatud, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse täiendamine vaidlusaluse e*ekirjutuse tühistamise nõudega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik. Liia sõnastas kaebaja samasuguse nõude juba esialgses kaebuses, aga täpsustas vastusena kaebuse käiguta jätmise määrusele (dtl. 20) 05.12.2023 menetlusdokumendis oma nõudeid selliselt, et jäDs tühistamisnõude nõuete hulgast välja. Kaebaja 05.12.2023 menetlusdokumendis sõnastatud nõudeid arvestades on kaebus ka 05.02.2024 kohtumäärusega menetlusse võetud. Antud juhul on kaebaja eesmärk saada tagasi rahasumma, mis temalt seoses vaidlusaluse e*ekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisel ära võe . Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaidlusaluse e*ekirjutuse tühistamise nõude esitamine vajalik. Seetõ*u tuleb kaebuse muutmine selles osas vastu võtmata jä*a.
6.Teiseks tuleb kaebaja 05.03.2024 avaldust mõista nii, et kaebaja ei soovi enam sunniraha rakendamise keelamise ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise nõuete läbi vaatamist, vaid soovib piirduda üksnes 05.12.2023 menetlusdokumendis alterna ivselt esitatud hüvitamisnõudega. Kaebuse selline muutmine on asjaolusid arvestades mõistlik ja otstarbekas, kuna kaebusest nähtuvalt on vaidluse all olev sunniraha kaebajalt sisse nõutud ning täitemenetlus on lõpetatud. Selles osas tuleb kaebuse muutmise avaldus seega vastu võ*a.
7.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastustaja on sunniraha rakendanud õigusvastaselt. Samas saab kaebajale tekitatud kahju toimikus olevate tõendite pinnalt tõendatuks lugeda 100 euro (ehk sunniraha suuruse ulatuses). Täitekulude (kohtutäituri tasude) summale vastava kahju tekkimist ei ole kaebaja tõendanud, olgugi, et 05.02.2024 kohtumääruses on sõnaselgelt selgitatud, et kaebaja peab esitama tõendid kahju tekkimise kohta.
8.Vaidlusaluse e*ekirjutuse kohaselt pidi kaebaja ilmuma terviseseisundi hindamisele 06.07.2023. Vastustaja selgituse kohaselt toimeta e*ekirjutus kaebajale kä*e KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud korras 08.07.2023. Seda kinnitab ka vastustaja esitatud väljatrükk dokumendihaldussüsteemist (dtl. 63), mille kohaselt väljasta vaidlusalune e*ekirjutus 08.06.2023 kell
14.38.Väljatrükilt nähtub küll, et mingil ajal on kaebaja talle edastatud dokumendi avanud, ent vastustaja ei ole tõendanud, et dokument oleks kaebajale kä*e toimetatud enne 06.07.2023. KVTS § 15 lõikes 3 on sätestatud, et KVTS § 15 lõikes 1 nimetatud viisil saadetud dokument loetakse kä*etoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kä*esaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kä*etoimetamine. Seega tuleb vaidlusalune e*ekirjutus lugeda kä*e toimetatuks 08.07.2023 ehk 2 päeva pärast e*ekirjutuses määratud terviseseisundi hindamisele ilmumise aega. Selleks, et adressaadile saaks e*e heita e*ekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist, peab e*ekirjutus olema talle nõuetekohaselt kä*e toimetatud enne e*ekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks määratud tähtpäeva. Antud juhul see nii ei olnud. Sellises olukorras ei ole lubatav ka e*ekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine, kuna sunniraha rakendamise vääramatuks eelduseks on see, et adressaat on talle e*ekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätnud. Kuivõrd vaidlusaluse e*ekirjutusega pandi kaebajale kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele konkreetsel ajal ning see aeg saabus enne kui kaebajale e*ekirjutus kä*e toimeta , ei saa kaebajale e*ekirjutusega pandud kohustuse rikkumist e*e heita. Seega oli sunniraha rakendamine õigusvastane. Eeltoodut ei muuda see, et vastustaja kaebajat sunniraha rakendamisest nõuetekohaselt teavitas.
9.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,
kui kahju ei olnud võimalik väl da ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelpool esitatud põhjustel oli vastustaja tegevus, mis seisnes sunniraha rakendamises, õigusvastane. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vastustaja pöördus 05.10.2023 kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks ega ka selles, et kohtutäitur on sunniraha kaebajalt sisse nõudnud. 100 euro suuruse sunniraha sisse nõudmist tõendab piisavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (dtl. 7) nähtuv, et täiteasja esemeks oli 100 euro suurune nõue ning vastustaja esitatud registriväljavõte, kust nähtub, et kõnealune täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamisega (dtl. 68). Seega on tõendatud, et kaebajale tekkis kahju 100 eurot. Kahju tekkimine on ilmses põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega.
10.Ülejäänud osas ei ole kaebaja kahju tekkimist tõendanud. Kaebaja väidab 05.03.2024 menetlusdokumendis, et lisaks juba eelkäsitletud 100 eurole on kahjuks 78 eurot, mis seisnes kaebajalt sisse nõutud täitemenetlusega seotud kuludes ehk kohtutäituri tasus ja menetluse täitealustamise tasus. Kuigi on tõsi, et kohtutäituril on seaduse kohaselt õigus täitemenetluse läbi viimise korral võlgnikult sedalaadi tasusid nõuda, ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, kui suures ulatuses on kohtutäituril need summad reaalselt õnnestunud kaebajalt sisse nõuda. Seejuures nähtub ka kaebusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (dtl. 7), et tasumisele kuuluvate summade suurus sõltub sellest, kas kaebaja tasub täitemenetluse esemeks oleva summa kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ning sellest, mil viisil õnnestub kohtutäituril kaebajale dokumente kä*e toimetada. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, kui suure summa on kohtutäitur temalt tegelikult täituritasudena sisse nõudnud ehk teisisõnu kui suur kahju kaebajale reaalselt tekkinud on. Kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamise kohustus on kaebajal. Seejuures on 05.02.2024 kohtumääruse (dtl. 48) põhjenduste viimases lõigus märgitud, et „juhul kui kaebaja käesoleva kohtumenetluse ajal vaidlusalused summad tasub (või kui kohtutäitur need sisse nõuab), peab kaebaja esitama tõendid, mis kinnitavad summade tasumist või sisse nõudmist. Näiteks võib selliseks tõendiks olla pangakonto väljavõte, kviitung vms dokument, mis kinnitab summa tasumist“. Seega on kohtumääruses sõnaselgelt juhitud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Sellest hoolimata ei ole kaebaja neid tõendeid esitanud. Olukorras, kus kaebajale on üheselt mõistetavalt selgitatud, milliseid asjaolusid ta peab tõendama ning isegi näidatud ära, milliste tõenditega ta seda teha võiks, ei nõua uurimispõhimõte kohtult omal algatusel selliste tõendite koguma asumist. Seda eelkõige sellises olukorras, nagu käesolev, kus asjaomased tõendid saavad olla olemas eelkõige kaebajal. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal ei ole võimalik neid tõendeid esitada ega taotlenud kohtult nende välja nõudmist. Neil asjaoludel tuleb lugeda, et kaebaja ei ole tõendanud neid kaebuse aluseks olevaid väiteid, mille tõendamise kohustus tal lasub vastavalt halduskohtumenetluse seadus ku § 59 lõikele 1. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud asja arutamise uuendamine ega kaebajale tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmine, kuna tegelikult on lisaks 05.02.2024 kohtumäärusele juba 14.11.2023 kohtumääruses sõnaselgelt osutatud sellele, et hüvitamisnõude esitamise korral tuleb kaebajal „esitada tõendid selle kohta, et kohtutäitur on kaebajalt vastava summa sisse nõudnud“. Kaebajal on seega piisavalt olnud võimalusi asjassepuutuvate tõendite esitamiseks.
11.RVastS § 7 lg 1 viimasest osast tulenevalt eeldab kahju hüvitamine muuhulgas seda, et kahju ei olnud võimalik väl da. Kahju väl mise võimalusena tuleb eelkõige kõne alla õigusvastase haldustegevuse vaidlustamine tühistamis-, keelamis- või kohustamisnõudega. Kahju hüvitamise nõue tuleb seega rahuldamata jä*a, kui kannatanu oleks eelnimetatud nõuete esitamisega saanud kahju tekkimist väl da. Antud juhul sellise olukorraga siiski tegemist ei ole. Vastustaja on käesoleval juhul küll nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 28.07.2023 tea sega nr 11-18/2023/476
(dtl. 65), mis tuleb KVTS § 15 lõikes 1 ja 3 sätestatut silmas pidades lugeda kaebajale kä*e toimetatuks
30.päeva möödumisel väljastamisest arvates ehk 28.08.2023. Seega oleks kaebajal põhimõ*eliselt olnud võimalik sunniraha rakendamise keelamise nõudega kohtusse pöörduda enne seda kui vastustaja kohtutäiturile täitmisavalduse esitas. Samas ei oleks sellise keelamisnõude esitamine iseenesest ngimata välistanud kahju tekkimist.
12.Halduskohtumenetluse seadus ku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus teh . Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja ainsaks menetluskuluks on riigilõiv. Kaebaja nõudis 178 euro välja mõistmist ning kohtuotsusega mõistetakse välja 100 eurot, seega on kaebus rahuldatud umbes 56% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 11 eurot ja 20 sen . Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.