3-23-2674/5 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Transpordiamet palus 09.01.2024 vastuses lõpetada HKMS § 124 lg 4 alusel haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud HKMS § 37 lg 2 p 6 kohast tuvastamiskaebust, vaid sisuliselt HKMS § 37 lg 2 p 1 kohase tühistamiskaebuse, mis tulnuks esitada 30 päeva jooksul (HKMS § 46 lg 1). ATS v.r § 160 lg 1 kohaselt võis teenistusalastes küsimustes esitada kaebuse 1-kuulise tähtaja jooksul. Kehtiva ATS-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet muuta teenistusest vabastamise vaidlustamise tähtaega, pikendades seda 30 päevalt kolmele aastale. Samasugune 30-päevane vaidlustamistähtaeg kehtib ka töösuhetes (vt töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 ja § 106). Ametnike ja töötajate nii erinev kohtlemine ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane. Sedavõrd pikk kaebetähtaeg rikub tööandja õiguspärast ootust normaalse töö jätkumisele pärast kuu aja möödumist. Kuna teenistusest vabastamise puhul on seadusandja kehtestanud eriregulatsiooni (ATS § 105), siis ei saa ametnik esitada muid nõudeid peale ATS §-s 105 ette nähtute. Seega puudub kaebajal õigus esitada tuvastamis- ja hüvitamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel. ATS § 105 lg-s 2 märgitud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõuet tuleb käsitada tühistamisnõudena, mis tuleb HKMS § 46 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates. Olukorras, kus teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise saamise nõuded on vastavalt kas tühistamisnõude eelduseks või sõltuvad tühistamisnõude rahuldamisest, ei saa nende esitamisel kohaldada tühistamisnõudest erinevat kaebetähtaega (vt lähemalt Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 määrus nr 3-21-189, p-d 9–12). Kaebaja sai enda teenistusest vabastamisest teada 09.08.2023 ja igal juhul oli ta vaidlustatud käskkirja saanud kätte hiljemalt 21.08.2023, sest viitas sellele oma 21.08.2023 e-kirjas. Isegi kui kaebaja ei saanud 09.08.2023 käskkirja põhjal aru enda teenistusest vabastamisest või selle alustest ja asjaoludest või pidas ennast eksimusse viiduks, on kaebaja kinnitanud, et hiljemalt 23.08.2023 oli tal kujunenud kõigist teenistusest vabastamise asjaoludest õige ja täielik veendumus ja arusaam. Samas esitas kaebaja kohtule kaebuse alles 24.11.2023.

3-23-2674 praktikas on enamasti peetud võimalikuks õigusvastast vallandamist vaidlustada 30-päevase tähtaja jooksul ning selline vaidlustamisviide sisaldub ka vastavates haldusaktides. Selle tõttu esitataksegi ATS § 105 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded enamasti 30-päevase tähtaja jooksul, kuid ATS-i sätetest ei saa siiski järeldada, et kaebus tulebki esitada 30 päeva jooksul ametist vabastamise otsuse teatavaks tegemisest. Tartu Ringkonnakohus on omistanud 04.11.2021 määruses nr 3-21-189 põhjendamatult suure tähtsuse ATS § 105 lg-s 2 mh nimetatud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudele, leides, et tegemist on teenistusest vabastamise haldusakti osalise tühistamise nõudega ja seega tuleb lähtuda tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtajast. Sellega ei saa nõustuda. Kuigi teenistusest vabastamise alusel on eraldivõetuna teatav regulatiivne mõju ning tegemist ei ole pelgalt haldusakti õigusliku põhjendusega, kuna sellest võivad edaspidi sõltuda isiku õigused (nt õigust saada töötuskindlustuse hüvitist), on teenistusest vabastamise haldusakti põhiliseks regulatiivseks toimeks siiski teenistussuhte lõpetamine. Sellist regulatiivset toimet ATS § 105 lg 2 alusel esitatava kaebusega murda ei saa. ATS § 105 lg 2 alusel esitatava kaebusega ei ole võimalik saavutada ligilähedaseltki sama tulemust nagu tühistamiskaebusega. Selles olukorras ei pea teenistusest vabastamise aluse muutmist käsitama haldusakti osalise tühistamisena, vaid pigem on tegemist konkreetsel õiguslikul alusel vabastamisega kaasnevate (sh teenistussuhte lõppemisega võrreldes täiendavate) tagajärgede heastamisega ja asjaomane nõue on käsitatav HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses heastamisnõudena. Ka kohtuotsuse resolutsioonis teenistusest vabastamise aluse muutmine ei too vähemalt formaalselt kaasa vaidlustatud haldusakti osalist tühistamist ning see jääb kehtima endisel kujul, kuid kohus muudab teenistusest vabastamise aluse osas tehtud õigusvastase valiku tagajärjed kaebaja jaoks. Seega on formaalselt tegemist tagajärgede kõrvaldamise, mitte haldusakti osalise tühistamisega. Heastamisnõue tuleb esitada HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. Isegi kui tegemist oleks tühistamisnõudega, tuleks õiguskaitsevahendeid reguleeriva normi mitmest võimalikust tõlgendusest eelistada tõlgendust, mis annab kaebeõigust omavale isikule avaramad võimalused. Ringkonnakohtu määrusest haldusasjas nr 3-21-189 ei saa praegusel juhul lähtuda ka põhjusel, et kaebaja ei ole taotlenud teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kui ATS § 105 lg-d 1 ja 2, mis näevad õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette rahalise hüvitise maksmise, võimaldavad nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, siis ATS § 105 lg 4, mis näeb õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral tagajärjena ette teenistusse ennistamise, võimaldab nõuda teenistusest vabastamise haldusakti tühistamist. ATS § 105 lg-te 1 ja 2 ning lg 4 sõnastuslik erinevus kaotaks tähenduse, kui käsitada lg-te 1 ja 2 alusel esitatavat nõuet samuti tühistamisnõudena. Seejuures on ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis käsitatav kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p-d 15 ja 26). Iseenesest on õige, et ATS v.r nägi kohtusse pöördumiseks ette 1-kuulise tähtaja ning kehtiva ATS-i seletuskirjast ei nähtu seadusandja selget soovi seda tähtaega muuta. Sellele vaatamata on haldusakti tühistamisele viidatud üksnes ATS § 105 lg-s 4 ning samuti oli ATS v.r kohaselt esmaseks õiguskaitsevahendiks teenistusse ennistamise nõue. Uue ATS-ga muudeti varasemat olukorda kardinaalselt, sest ametnik ei saa enam üldjuhul nõuda enda teenistusse ennistamist (v.a ATS § 105 lg-s 4 nimetatud juhul). On loogiline, et teenistusse ennistamise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise väljamaksmise nõuete esitamiseks on sätestatud erinevad tähtajad. Teenistusse ennistamise nõudeõiguse olemasolul on kõigi osapoolte huvides õigusrahu saavutamine kiiremini, mistõttu tuleb see nõudeõigus maksma panna samasuguse aja jooksul nagu mis tahes haldusakti tühistamise nõude puhul. Vastustaja viide, et töösuhetes tuleb sarnane nõue esitada kohtule või töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul (TLS §-d 107 ja 109), tekitab õigustatud küsimuse, millega on teenistussuhte 3(6)