X. X., Y. Y.i, I. Y.i ja I. X. kaebused Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korralduse nr 16 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., volitatud esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Karl Kask Kaebajad – Y. Y., I. Y. ja I. X., volitatud esindaja advokaat Helen Hääl Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu), volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaisa Jakobsoo ja Martin Triipan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X., Y. Y.i, I. Y.i ja I. X. kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2024 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4521 lg 4). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 04.01.2023 Eesti Vabariigile taotluse Eesti kodaniku X. X. (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. Kaebaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja talle on Washingtoni osariigi läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt esitatud 27.10.2022 asjas nr XXXX-XXX RSL süüdistus. Washingtoni osariigi läänepiirkonna kohus väljastas kaebaja suhtes 27.10.2022 vahistamismääruse XXXX-XXX-1RSL, mis on
3-24-335 kehtiv ja täitmisele kuuluv. Süüdistusakti (dtl 358) kohaselt süüdistatakse kaebajat kuritegelikus kokkuleppes elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1349, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; elektroonilises kelmuses, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; kuritegelikus kokkuleppes rahapesu toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus. Süüdistusakti kohaselt reklaamisid kaebaja jt kaasosalised vähemalt alates 2013. a detsembrist ja vähemalt kuni 2022. a augustini hulganisti kelmuslikke investeerimispakkumisi, mis olid seotud virtuaalrahaga. Nende investeerimispakkumiste abil veensid süüdistatavad investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast, investeerima ja ostma virtuaalrahaga seotud tooteid ja teenuseid, tuginedes süüdistatavate oluliselt vääratele ja pettuslikele ettekäänetele, väidetele ja lubadustele. Kokku veensid kaebaja jt kaasosalised petuskeemi ja kelmuse abil sadu tuhandeid ohvreid kandma kokku üle 550 miljoni dollari süüdistatavate omanduses ja kontrolli all olevatele kontodele. Kaebaja jt kaasosalised kasutasid täiendavaid vääraid ja pettuslikke väiteid, võltsisid dokumente ning kandsid pettuse teel kõrvale suure osa investorite rahast. Nimelt paigutasid nad ohvritelt pettuse teel saadud raha keerulisse varifirmade, pangakontode, virtuaalvarade teenuste pakkujate ja virtuaalvääringute rahakottide rägastikku, mis olid kõik nende omanduses ja kontrolli all, otseselt või kaudselt. Lisaks koostasid nad võltsdokumente ja esitasid need finantsasutustele, et selgitada ebaseaduslikku rahaliikumist ning varjata sellise raha olemust, asukohta, päritolu, omanikke ja kontrollijaid.
2.Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (dtl 248) kaebaja väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2023 määrusega (dtl 270) kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 30.06.2023. Kaebaja viibib Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 määruse alusel elektroonilise valve all kuni 20.05.2024.
3.Vabariigi Valitsus (vastustaja) andis 07.09.2023 korraldusega nr 227 (dtl 324) KrMS § 452 lg 1 ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu1 (väljaandmisleping) art 2 alusel kaebaja USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Kaebaja ning tema elukaaslane Y. Y., poeg I. X. ja kasutütar I. Y. (kaebaja perekond) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused vastustaja 07.09.2023 korralduse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.11.2023 otsusega asjas nr 3-23-2038 (dtl 23) kaebajate apellatsioonkaebused ja tühistas vastustaja 07.09.2023 korralduse. Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.12.2023.
4.Vastustaja otsustas 25.01.2024 korraldusega nr 16 (dtl 293) anda kaebaja USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Kaebajat ei saa ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest
https://www.riigiteataja.ee/akt/12748811.
2(49)
3-24-335 kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ning millega seoses luges Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Põhjendused:
4.1.Kaebaja väljaandmise üldtingimus on väljaandmislepingu art 2 lg 1 ja KrMS § 439 lg 1 mõttes täidetud. Kaebajat süüdistatakse USA-s osalemises kelmuses ja kuritegelikus kokkuleppes rahapesu eesmärgil. USA väljaandmistaotluses nimetatud teod on kuritegudeks ka Eestis ja Harju Maakohus kvalifitseeris need karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 3, 4, 5, § 211 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Need on karistatavad nii USA-s kui ka Eestis üle 1aastase vangistusega. Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kaebaja väljaandmise USA-le õiguslikult lubatavaks ega tuvastanud asjaolusid, mis KrMS § 436 lg 1 p-de 1-3 kohaselt välistaks rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö või KrMS § 440 kohaselt välistaks või piiraks isiku väljaandmist. Ka vastustaja ei tuvastanud viidatud sätetest tulenevaid väljaandmisest keeldumise aluseid. Väljaandmise aluseks olevad kuriteod ei ole poliitilised ega sõjaväelised ega ole USA-s karistatavad surmanuhtlusega. Kaebajat ei ole Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud ning kuriteo aegumistähtaeg ei ole Eesti ega USA seaduste alusel möödunud ja amnestiaakt ei välista karistuse kohaldamist. Kaebaja väljaandmine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve. Puudub alus arvata, et abi taotletakse kaebaja süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamist pärast või isiku seisund võiks nimetatud põhjustel halveneda. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud. Prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ja karistust võidakse hea käitumise korral umbes 15% ulatuses vähendada. Samuti on võimalik taotleda vabastamist erakorraliste ja kaalukate asjaolude, nt tõsise terviseseisundi tõttu. Puudub alus eeldada, et kaebajale mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine.
4.2.Väljaandmine riivab kaebaja põhiõigusi – õigust vabadusele ja isikupuutumatusele (PS § 20, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5), vabale eneseteostusele (PS § 19) ning perekonnaelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8). Samuti võib see riivata tema õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õiglasele kohtumenetluses ja kaitsja abile (PS §-d 15 ja 21, EIÕK art 6). Põhiõigusi on lubatud piirata kooskõlas PS-iga (PS § 11). PS § 36 võimaldab Eesti kodaniku välisriigile välja anda välislepingus ettenähtud juhtudel ning välislepingus ja seaduses sätestatud korras. Antud juhul on välislepingus ja KrMS-is sätestatud eeldused väljaandmiseks täidetud ja seda välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. PS § 13 realiseerimise garantii on, et kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest. Süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral on kaebajal võimalik taotleda USA-s mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas on mitmeid isikuid, sh kaebaja võimaliku karistusega sarnase karistuse mõistmise korral, USA-st Eestile karistuse kandmiseks üle antud. Vastustaja on seisukohal, et väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub üles sellega kaasneva negatiivse mõju isiku põhiõigustele ja väljaandmine vastab PS-ist tulenevatele põhiõiguste kaitse sisulistele nõuetele. Seega on kaebaja põhiõiguste riive PS-i, väljaandmislepingu ja KrMS-i alusel lubatav.
3(49)
3-24-335
4.3.Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA avaliku korra ja seal viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kriminaalmenetluse läbiviimisele. Selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigile ka Euroopa Liidu (EL) ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust 2 . Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö USA-ga võimaldab ka Eestil taotleda samadel alustel siinsete üldiste huvide ja isikute kaitseks isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Sellest lähtuvalt on väljaandmiskohustuse täitmisest keeldumise alused piiratud üksnes väljaandmislepingus nimetatud alustega või väljaantava isiku põhiõiguste riive ebaproportsionaalsuse korral. Seega on kaebaja väljaandmisel Eesti ja EL-i õiguse alusel legitiimne eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Tema väljaandmine on vajalik nii avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (õigusrahu taastamiseks ja kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks). Seejuures saab väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel arvestada legitiimse eesmärgina ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi ees.
4.4.Väljaandmine on sobiv ja vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Prokuratuur on kinnitanud, et kaebaja väljaandmisel tema suhtes Eesti alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse. Prokuratuuri sellekohase otsuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Samas ei välistaks Eestis kriminaalmenetluse jätkumine kaebaja väljaandmist. Väljaandmist välistab see, kui kaebaja suhtes on Eestis samas süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või lõpetatud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja välja andmata jätmine kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlusel sisuliselt põhjendatud ega võimalik. Vastustajal ei ole väljaandmislepingust ega väljaandmistaotlusest tulenevalt alust kahelda USA jurisdiktsioonis ning sellest tulenevas huvis oma riigi avaliku korra ja selles riigis viibivate isikute kaitseks toimuva kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Samuti on eeldatav, et USA õiguskaitseasutustel on olemas piisavad võimalused ja ressursid sellises mahukas ja keerulises kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja kõigi asjassepuutuvate isikute õiguste kaitse tagamiseks. Eestis toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine, mistõttu ei saa osutatud eesmärke tõhusalt tagada Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisega. Vastustajale teadaolevalt ei ole väidetava kuriteo kannatanud ja selliste kuritegudega tekitatud kahju domineerivalt seotud Eestiga, mis paratamatult ka raskendaks praktilist menetlust ja seeläbi tõe tuvastamist Eestis. Kaebajal ei ole PS-i ega EIÕKi alusel õigust nõuda, et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis.
4.5.Kaebaja väljaandmine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kaebajal on kohustus taluda tema suhtes välisriigis läbiviidavat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab demokraatlikes ühiskondades tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele (PS § 15, EIÕK art 6). Vastustajal ei ole alust kahelda USA-s kui õigusriigis ja selles, et väljaandmisel on kaebaja õigus õiglasele kohtumenetlusele põhimõtteliselt tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis tema suhtes
3-24-335 läbiviidava kriminaalmenetluse puhul. Selles on kokku lepitud väljaandmislepingus. Kaebaja väljaandmisel on mh tagatud PS §-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse 6. parandus). Piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist ei kujuta endast nimetatud kaitseõiguse riivet, kui riigis on tagatud võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Ka Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisel oleks kaebajat võinud oodata vangistus. Arvestades, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime
pandud Eestist väljaspool, sh USA-s, pidi isikule olema ette nähtav, et ka kriminaalmenetlus võib toimuda Eestist väljaspool. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole piiramatu õigus. Selle õiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on avalik huvi õigusrahu taastamiseks, kannatanutele hüvitiste määramiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et väljaandmise korral on viidatud põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega intensiivsem, kuid kaebaja vabaduse piiramist ja ajutist eemalolekut lähedastest ei saa pidada ebaproportsionaalseks riiveks. Laste ja vanemate õigused ja kohustused (PS § 27 lg-d 3 ja 5) ei ole absoluutsed ega võimalda vabaneda kriminaalmenetlusest välismaal. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha, kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on piisavalt rahalisi vahendeid pereliikme välisriigis külastamiseks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema lähedastega suhtlemist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt rõhutanud, et perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei ole. Kaebaja vabadusõiguse riiveks on olemas PS § 20 lg 2 p-st 6 tulenev õigustus. Vaba eneseteostus ei ole absoluutne ning selle teostamisel tuleb arvestada ja austada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgida seadust. Seega on kaebaja põhiõiguste riive proportsionaalne. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise asendamine elektroonilise valvega või kautsjoni vastu võimalik. Seetõttu ei ole välistatud, et kaebaja väljaandmisega ei kaasne kohtumenetluse perioodil pikemaajalist vabaduse võtmist või vähemasti mitte selle kõige intensiivsemas mõttes. Kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus võib lõppeda ka õigeksmõistmisega. Samuti on tal süüdimõistva otsuse korral võimalik taotleda karistuse kandmist Eestis.
4.6.USA kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava, julma või inimväärikust alandava kohtlemise ega diskrimineerimise keelu rikkumist ega ülemäärast õiguse tervise kaitsele, õiguse õiglasele kohtumenetluse ja kaitsja abile ning õiguse perekonnaelu puutumatusele riivet. Justiitsministeerium küsis uuendatud menetluse raames USA justiitsministeeriumilt infot kinnipidamistingimuste kohta USA kinnipidamisasutustes (sh nii eeluurimise ajal kui ka pärast süüdimõistmist). Täiendavalt tegi Indrek Tibar (justiitsküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Suursaatkonna juures Washingtonis) eeluurimisvanglas FDC SeaTac kohapealse vaatluse kinnipidamistingimuste väljaselgitamiseks ja hindamiseks. Saadud infost nähtub, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub alus kahelda USA-s läbiviidavad kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes. Vastustajale ei ole menetluse jooksul teatavaks saanud andmeid, mis lubaksid eeldada ebainimlikke või inimväärikust alandavate tingimuste esinemist kinnipidamisasutustes või ohu esinemist seoses diskrimineerimisega. Kaebaja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud usaldusväärseid tõendeid. Vastustaja ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks kõige raskemaid tagajärgi ja stsenaariume. Eesti Vabariik saab kaitsta väljaantavat isikut üksnes selliste väljaandmisega kaasnevate PS-i ja EIÕK-i rikkumiste eest, mis on riigile väljaandmismenetlust läbi viies 5(49)
3-24-335 ettenähtavad. EIK on rõhutanud, et EIÕK art 1 ei saa lugeda selliselt, et see õigustab põhimõtet, mille kohaselt, hoolimata väljaandmiskohustusest, riik võiks jätta isiku välja andmata, kui ta ei ole veendunud, et teda ootavad tingimused sihtriigis ei ole täielikult kooskõlas kõikide EIÕK-i kaitsemeetmetega. EIÕK ja eriti selle art 3 kohaldamisala kindlaksmääramisel ei saa ignoreerida väljaandmise kasulikku eesmärki takistada tagaotsitavatel kurjategijatel õigusemõistmisest kõrvale hiilida.
4.7.USA justiitsministeeriumi 04.12.2023, 08.12.2023 ja 08.01.2024 selgituste kohaselt majutatakse süüdistatavad enne süüdimõistmist kinnipidamisasutuses FDC SeaTac ning pärast süüdimõistmist Föderaalse Vanglaameti (BOP) asutuses. Kaebaja poolt esitatud Maureen P. Bairdi arvamus ei ole asjakohane tõend, sest see käib New Yorki piirkonnas asunud paranduskeskuse tingimuste kohta, mis ei puutu kaebajasse. Ühe praeguseks suletud kinnipidamiskoha tingimused ei anna alust väita, justkui valitseksid kõikides kinnipidamiskohtades samaväärsed halvad tingimused. Keskuse sulgemine kinnitab probleemi suurust kitsalt selles keskuses. On loogiline, et vanglasüsteemid ka õigusriikides on pidevas arengus.
4.8.USA selgituste kohaselt on kõikides BOP kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse kinnipeetavad suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalli- ja pesapalliväljakud ning treeningvarustus. FDC SeaTacis on olemas vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on kasutada erinevaid spordivahendeid.
4.9.USA selgituste kohaselt on igas kinnipidamisasutuses olemas haridusosakond koos raamatukoguga. Kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks füüsilise tegevuse ja heaolu programme. Samuti on kinnipidamisasutustes olemas huvitegevuse programmid, mis võivad asutuseti erineda ja hõlmata nt maalimist, nahatööd, kunsti ja keraamikat. FDC SeaTac üksustes on saadaval erinevad raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Samuti on olemas televiisorid ning ligipääs tahvelarvutitele ja MP3 mängijatele.
4.10.USA selgituste kohaselt on enamikus BOP-i kinnipidamisasutustes kinnipeetavatel vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. Tõenäoliselt liigitatakse kaebaja madala turvalisusastmega kinnipeetavaks, millisel juhul paigutatakse ta avatud ühiselamuga või boksilaadsega majutusasutuga kinnipidamisasutusse. BOP-i arvates on ebatõenäoline, et kaebaja paigutatakse kinnipidamisasutusse, kus tal on vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi. FDC SeaTac kambrites on igal kinnipeetaval rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi kambri kohta. Kõikides kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele ette nähtud privaatne duši all käimine ja riietumine. 16-tunnise kambrivälise aja jooksul on kinnipeetavatel võimalik kasutada ka privaatseid tualette. Kambri öise sulgemise ajal on kinnipeetavatel võimalik kasutada avatud tualettpotti, mis asub kambris.
4.11.USA selgituste kohaselt on BOP-i kinnipidamisasutused ohutud ja seal on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist, hambaravi ja vaimse tervise alast abi ning mille raames osutavad tervishoiuteenuseid nii arstid, psühhiaatrid, õed, arsti assistendid, raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid kui ka farmatseudid. Lisaks täiendavad BOP-i tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad. Vajaduse konsulteeritakse kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse. BOP-il on lisaks 7 föderaalset tervisekeskust, mis osutavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. BOP-is on üle 600 doktoritasemel psühholoogi ja üle 650 tervise ja uimastite tarvitamise spetsialisti ning kinnipeetavatel on võimalik saada hulgaliselt erinevaid teenuseid ja teraapiaid, vajadusel 6(49)
3-24-335 määravad psühhiaatrid ravimeid. Spetsiifilise meditsiinilise vajaduse korral võimaldatakse kinnipeetavale sobiva abi saamine. BOP-i toiduprogramm võimaldab ka meditsiinilistele näidustustele vastavaid toiduplaane ja dieete. Etteulatuvalt ei ole võimalik kindlaks teha, kui mitu korda aastas toimuksid kaebaja gastroskoopiad, kuid kinnitati, et BOP tagab vajalikud tervishoiuteenused, sh ennetavad teenused ja läbivaatused. Indrek Tibari poolt kohapealse kontrolli käigus tuvastatud infost nähtub, et gastroskoopilised uuringud on üks tavalisematest protseduuridest, mida kinnipidamisasutuses tehakse. Kinnipeetaval on võimalik kogu oma varasem haiguslugu ja informatsioon tervisliku seisundi kohta anda üle kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse asutuses ja vajaduse korral alustatakse ka uusi.
4.12.USA selgituse kohaselt ei ole teada ühtegi BOP-i kinnipidamisasutuste diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute vastu, kes on pannud toime finantskuritegusid. BOP püüab kaitsta kinnipeetavaid igasuguse vägivalla eest ning kõik tõstatatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse uurimiseks kinnipidamisasutuse eriuurimisosakonnale. Ohu uurimise ajaks on võimalik kinnipeetav paigutada erimajutusüksusesse. Samuti on olemas süsteem vägivallategude toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel. FDC SeaTacis on 4,5 kinnipeetava kohta üks töötaja. Ohuprobleemidest on võimalik teavitada eriuurimisüksust, samuti on võimalik ohukahtluse korral kinnipeetava eraldi majutamine tema turvalisuse tagamiseks. Varasemas menetluses esitatud Janet Perdue ja Maureen Bairdi arvamuses väljatoodu on käsitletav pigem nende arvamuse ja hinnanguna. Arvamuses viidatakse diskrimineerimise osas vaid üldistele asjaoludele ning põhjendamata ja tõendamata eeldustele, mis ei anna kuidagi alust väita diskrimineerimise massilist esinemist USA vanglates. Pelgalt viide Ukraina sõjale ei anna alust väita, et vanglates esineb diskrimineerimise oht. Tegemist on üldiste tähelepanekutega, mis on samaväärselt kehtivad ka Eesti kohta. On küll õige, et põhimõttelisel tasemel ei olegi võimalik absoluutselt välistada probleemide ilmnemist igal üksikjuhtumil. Sealjuures ei käi see vaid USA, vaid kõikide riikide vanglate kohta. Samal ajal puuduvad aga põhjused ja tõendid eeldamaks diskrimineerimise tegelikku ja süsteemset esinemist või selle esinemise suuremat ohtu USA vanglates.
4.13.USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgus, värske õhk, tervislik toitumine (sh meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides BOP-i kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vana aja veetmine, koolitunnid, usulised tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest. 4.14. Kaebaja esitas halduskohtumenetluses tõendina Mark Allenbaugh arvamuse, milles tuuakse välja, et oodatav eluiga väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta. Viidatud arvamus põhineb alusandmetel, mis on pärit 2004. a-st ja 2013. a-st ehk praeguseks on tegu 1020 aastat vanade andmetega. Lisaks käsitles 2004. a uuring vanurite, krooniliste haigete ja surmavalt haigete isikute vajadusi ja tervishoidu. Mh ongi selle töö eesmärk olnud probleemide tuvastamine ja analüüsimine ning võimalike lahenduste leidmine. Põhjendamatu on väita, et 20 aasta vanune hinnang kitsa ringi kinnipeetavate eluea kohta on praegusel juhul kohane järelduste tegemiseks. Teise alusmaterjalina on viidatud 2013. a-l avaldatud piiratud uurimistööle, mis käsitles vanglakaristuse mõju elueale, kasutades alusandmetena 1989.2003. a andmeid. Uuringust nähtuvalt mõjutavad eluiga ja selle võimalikku vähenemist väga mitmed erinevad tegurid ning uuring jõudis lõppastmes seisukohale, et tegemist on valdkonnaga, mis 7(49)
3-24-335 vajab täiendavat uurimist. Uuringust ei ole võimalik teha järeldust, et kõikide kinnipeetavate puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud viisil.
4.15.USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses FDC SeaTac õigus kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas. Külastusajad on tööpäeviti kl 08:00-18:00 ja nädalavahetustel kl 08:00-14:00. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastuste arv ei ole piiratud. Juhendi kohaselt tagatakse advokaadiga kohtumine privaatses ruumis või selle puudumisel külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Kinnipeetavatel on igas majutusüksuses olevate arvutite kaudu juurdepääs ulatuslikule elektroonilisele õigusraamatukogule. Terminale saab kasutada päevasel kambrivälisel ajal, mis kestab ligikaudu kl 06:00-21:00. Majutusüksuse ja advokaadi-kliendi kohtumisruumides on eraldi arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks.
4.16.USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh välismaal asuvate pereliikmetega. BOP annab igale kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise aega kuus. Igas majutusüksuses on mitu telefoni. Samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. Samuti kasutavad BOP-i asutused üha rohkem videokülastustehnoloogiat. FDC SeaTacis võivad taustakontrolli läbinud lähisugulased, perekond, sh lapsed kinnipeetavat külastada nädalavahetusel kuni 2 h. Pikemate külastuskäiku kohta on võimalik teha taotlus ja iga taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. Erivisiite võimaldatakse regulaarselt, nt lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei ole rangelt lühisugulased, või lubades pikemaid külastusi, kui isikud on sõitnud kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt. 4.17. Kinnipeetavatel on igal hetkel võimalik pöörduda kaebusega BOP-i personali poole. Vanglaülem, tema asetäitjad ja kaplan käivad iga päev kõikides üksustes, et arutada vahetult probleeme kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on olemas arvutid, mis võimaldavad kinnipeetavatel kirjutada oma küsimuste või probleemide korral kinnipidamisasutusele. Lisaks on arvutites BOP-i rakendused, mille kaudu on võimalik taotleda arstivisiiti, tellida retsepti jne. Kui probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu võimalik lahendada, on BOP-is võimalik õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mis on omakorda võimalik edasi kaevata regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse. Samuti võivad kinnipeetavad taotleda õiguskaitset föderaalkohtutes. FDC SeaTacis on kinnipeetavatel samuti võimalus esitada kaebus kõigepealt oma üksuse personalile, seejärel vanglaülemale ametlik kaebus ja kui kinnipeetav ei ole vastusega rahul, on võimalik vanglaülema vastus edasi kaevata.
4.18.Vastustaja ei ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute õigused vahistamise või süüdimõistmise korral suuremal määral riivatud kui Eesti kinnipidamisasutustes. Mõned kitsaskohad teatud üksikteemades või üksikutes kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka avalikkusele kättesaadavatest usaldusväärsetest, täpsetest ja kaasaegsetest andmetest, sh rahvusvaheliste kohtute otsustest, väljaandmistaotluse esitanud kolmanda riigi kohtute otsustest ning Euroopa Nõukogu organite poolt või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteemis tehtud otsustest ja koostatud aruannetest võimalik järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt ei vastaks Eesti kodanikule pakutavate põhiõiguste kaitse nõuetele. Kaebaja viidatud EIK-i lahendid puudutavad kinnipidamistingimusi Rumeenias ja Hiinas. USA kinnipidamistingimusi on EIK pidanud kooskõlas olevaks EIÕK art 3 nõuetega. Euroopa Kohus (EK) on loovutamismenetlusega seonduvas kohtupraktikas leidnud, et loovutamist otsustavate õigusasutuste kohustus kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis neis kinnipidamisasutustes, kuhu kõnealune isik võidakse vanglakaristust kandma paigutada, oleks ilmselgelt ülemäärane. 8(49)
3-24-335 Lisaks on sellist kontrolli võimatu teha loovutamismenetluse jaoks sätestatud lühikeste tähtaegade jooksul. Niisugune kontroll lükkaks isiku üleandmise olulisel määral edasi ja võtaks loovutamismenetluse süsteemilt kogu selle soovitava toime. Vastustaja on hinnanud kinnipidamistingimusi FDC SeaTacis ning kogutud tõenditest nähtuvalt on tagatud inimväärsed ja inimväärikust tagavad tingimused. Seda kinnitas ka kohapeal käinud Indrek Tibar. Vastustaja on tuvastanud, et praegusel juhul on täidetud eeldused kaebaja USA-le väljaandmiseks ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Kaebaja väljaandmine on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ega riiva ebaproportsionaalselt tema õigusi. Vastustaja on veendunud, et kaebaja kui Eesti kodanik on konkreetsetel asjaoludel USA-s karistusõiguslike üldpõhimõtete kohaselt kaitstud määral, milles tema Eesti Vabariigi poolt välja andmine ei too kaasa talle ülemäärast põhiõiguste riivet. Kaebaja väljaandmine USA-le on kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Oluline on, et USA väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles toimub tõe tuvastamine ning süüküsimus on otsustamata. Süüdistatava vahetu viibimisega kohtus on võimalik tagada tema õigus osaleda tõendite uurimises, teostada adekvaatselt oma kaitseõigust ja esitada vastuväiteid.
5.Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-24-340) vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:
5.1.Haldusmenetlus toimus vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebajale antud tähtajad olid ebamõistlikud. Teda ei kuulatud nõuetekohaselt ega tõhusalt ära. Kaebajal jäid esitamata asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad andmed. Kaebajale anti 14.12.2023 kirjaga arvamuse avaldamiseks 6 tööpäeva. Talle edastati USA-st kogutud teave ja vastustaja kaalutlused alles 08.01.2024 ning nõuti vastust 15.01.2024, st arvamuse avaldamiseks jäeti 4 tööpäeva. Vastustaja pikendas 11.01.2024 kirjaga vastamise tähtaega kuni 18.01.2024, andes kaebajale arvamuse avaldamiseks 8 tööpäeva. Kaebaja esitas oma arvamuse ja tõendid 18.01.2024. Vastustaja vastas kaebajale 22.01.2024 ja 23.01.2024, kuid osad küsimused jäid vastuseta. Valitsus keeldus kaebajat istungile kutsumast ja ära kuulamast. Pärast vaidlusaluse korralduse kättesaamist selgus, et selle motiivid erinevad täielikult kaebajale haldusmenetluses teatavaks tehtud motiividest.
5.2.Valitsuse 25.01.2024 istungi protokollist nähtub, et valitsuse laual korralduse andmise ajal lõppteksti ei olnud. Protokolli järgi otsustati anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud eelnõule ja Justiitsministeeriumil tuli teha enne allkirjastamist vajadusel korralduses täiendused laste õiguste teemal. Seega parandas ministeerium hiljem korraldust, rikkudes KrMS § 452 lg-s 1 sätestatud pädevust. Valitsuse korraldust saab muuta valitsus, mitte ministeerium. Ebaselge on ka see, kas valitsuse käsutuses oli enne korralduse andmist asja toimik või mitte, kuigi ministeerium pidanuks selle esitama mõistliku aja jooksul enne, kui asuti tegema lõplikku otsust.
5.3.Ärakuulamisõiguse rikkumine tõi kaasa uurimispõhimõtte ja kaalumisnõuete rikkumise, sest elimineeriti hulgaliselt kaebaja seisukohti ja tõendeid. Haldusmenetluses piirduti USA poolt antud üldiste ja formaalsete kinnitustega vanglatingimuste kohta, mis ei ole piisav. Keskenduti ühele USA kinnipidamiskohale, eirates kaebaja poolt eelmises kohtuasjas esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid. Uurimata ja kaalumata jäid vanglatingimused, kuhu kaebaja võidakse paigutada süüdimõistmise korral ja kus kaebajal tuleks viibida palju pikemalt kui FDC SeaTacis. Uurimata ja kaalumata jäi, kas kaebaja on karistusõiguse üldpõhimõtete kohaselt USA-s ka tegelikult kaitstud samal määral kui Eestis. Uurimata ja kaalumata on kaebaja perekonna tegelikud võimalused kohtuda kaebajaga USA-s nii eelmenetluse ajal kui ka pärast võimalikku süüdimõistmist. Uurimata ja kaalumata on võimalus saada õigeksmõistmise korral USA-lt 9(49)
3-24-335 kompensatsiooni, sh kui suur võib olla kompensatsioon ja kui palju maksab selle saamiseks vajalik õigusteenus.
5.4.KrMS § 4521 lg 3 on kas PS-i vastane või tuleb seda tõlgendada viisil, mis tagab kaebaja põhiseaduslike õiguste suurema kaitse, st halduskohtul peab olema pädevus kontrollida KrMS §-s 438, § 439 lg-s 1 ja § 440 lg 1 p-s 3 toodud asjaolusid. KrMS § 438 kohast vahistamismäärust ei ole antud. Vahistamine ja vara arestimine väljaandmismenetluses ei katkestanud KrMS § 440 lg 1 p 3 kohast kuritegude aegumist. Aegumine välistab teo karistatavuse Eestis. KrMS ei selgita, millised asjaolud tuleb esitada maakohtule väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollis ja millised saab esitada hiljem halduskohtule korralduse õiguspärasuse kontrollis. Maakohtu kohtunik ei täitnud kohtuistungil KrMS § 450 lg 4 p-s 1 sätestatud selgitamiskohustust ja menetluse lõpuni jäi ebaselgeks, milliseid asjaolusid selles menetluses kontrollitakse. Ebaselge regulatsioon ei ole kooskõlas PS-iga. Selle tulemuseks on ebaühtlane kohtupraktika ja vaidluste ennustamatud tulemused. Küsimused, mida Tallinna Ringkonnakohus pidas eelmises menetluses maakohtu pädevusse kuuluvaks, seonduvad haldusakti proportsionaalsusega – kriminaalasja üleandmine, karistusmäärad, vahistamine ja alternatiivsed meetmed eeluurimise ajal, ennetähtaegse vabastamise võimalused, karistuse kandmise tõenäosus Eestis pärast süüdimõistmist. Samuti on ebaselge, mis on need Eesti õiguse üldpõhimõtted, millele kohtud, vastustaja või justiitsminister iga kord enne väljaandmist hinnangu peavad andma. Ka õiguse üldpõhimõtteid on senises kohtupraktikas sisustatud erinevalt.
5.5.Kaebaja suhtes on 08.08.2018 alustatud kriminaalmenetlust Eestis (kriminaalasi nr xxxxxxxxxxxx) samadel asjaoludel, mis nähtuvad USA süüdistusest. Politsei- ja Piirivalveamet on kogunud Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Austriast ja Norrast õigusabitaotluste raames materjale ajavahemikul 24.01.2019–25.11.2021 kokku 15 toimikut. See näitab, et just Eestis on tehtud selle asja menetlemisel märkimisväärselt suurt tööd ja selle lõpetamiseks puudub seaduslik alus. Väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk. Otsuses ei ole selgitatud, miks ei ole kriminaalmenetluse eesmärke võimalik saavutada Eestis kriminaalmenetlust läbi viies. Väljaandmine ei ole vajalik ega mõõdukas. Viited prokuratuuri sõltumatuse kohta on asjakohatud. Sellele vaatamata peab vastustaja hindama väljaandmisega seotud põhiõiguste riiveid ja väljaandmise proportsionaalsust. Kaebajal puudub võimalus vaidlustada prokuratuuri otsust asja üleandmise ja kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta. Väljaandmislepingus toodu ei välista vastustaja kohustust kaitsta oma kodanikku ja hinnata tema riivete proportsionaalsust. Vastustaja viitas ebaõigesti USA-s väidetavate ohvrite arvule. USA süüdistuse kohaselt on väidetavaid ohvreid 4. Süüdistusest ei selgu, kas üldse ja kui suurt kahju on need isikud saanud ja kas nad on USA kodanikud. Neil on võimalik esitada oma nõuded ka Eestis toimuvas kriminaalmenetluses. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja on Eesti kodanik, kes ei ole põgenenud karistuse vältimiseks teise riik. Kaebaja elukoht on Eestis ja kohtupidamist Eestis ei piira ega välista miski. Kaebaja arestitud vara, mis on väidetavalt saadud kelmuse ja rahapesu tulemusena, on Eestis või asub avalikel aadressidel internetis. Väidetavate kuritegudega seotud tõendid ja tunnistajad on Eestis. Väidetavad kuriteod ei ole toime pandud USA territooriumil ja kaebaja väidetavad kaasosalised ei ela ega viibi USA-s. Ükski juriidiline isik, mida on nimetatud süüdistuses ja mida väidetavalt kasutati kuritegude toimepanemiseks, ei ole asutatud ega tegutsenud USA-s.
5.6.Kaebaja väljaandmine rikuks tema EIÕK-ist ja EL põhiõiguste hartast (harta) tulenevaid õigusi. Vanglatingimused USA-s rikuvad EIÕK art-st 3 tulenevat ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu ning võivad rikkuda kaebaja õigust elule (EIÕK art 2). Sellises olukorras on asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise lävend kõrge. Riik ei tohi tugineda vaid taotlevalt riigilt saadud üldistele kinnitustele. Olukorras, kus isik on tõendanud üldiseid ja süsteemseid
10(49)
puuduseid taotleva riigi vanglasüsteemis, tuleb kinnipidamistingimused kindlaks teha ning tõendada.
riigil
detailselt
ja
3-24-335 faktiliselt
5.7.Väide, et BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ja kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel, ei vasta tõele. Tegelikult on vangide arv alates 2020. a-st kasvanud 3000 vangi võrra. Ka Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et FDC SeaTacis on probleeme vakantsete ametikohtade täitmisega ja vangivalvurite puudus on 50%3. Detsembri seisuga oli vajalikust 105 vangivalvurist olemas 53. Nendest mõned olid puhkusel ja osad ei osale vangide valvamisel. Seega on vangivalvureid vaid
45.Valvurid töötavad vahetustes ja teevad palju ületunde. Osaliselt tuleb tugipersonalil vangivalvurite ülesandeid täita, mis vähendab tugipersonali ülesannete tegemiseks vajalikke töötajaid. Tegemist ei ole vaid FDC SeaTaci probleemiga, vaid institutsionaalse probleemiga, mis esineb kõikjal BOP-i hallatavates vanglates4. Kui 2016. a-l oli BOP-is tööl 43 369 töötajat, siis 2022. a-l vaid 34 945 töötajat5. Probleemi on püütud aastaid eitada. Seda on teinud ka USA justiitsministeerium Eestile esitatud vastuses. Ebapiisav vanglatöötajate arv koos rahaliste ressursside puudusega on kõikide halbade ja põhiõigusi rikkuvate vangistustingimuste põhjuseks. Vanglates lokkab vägivald, korruptsioon ja puudub järelevalve6.
5.8.USA vastus ei sisalda konkreetseid kambri mõõtmeid. Indrek Tibar 6 pidas kambri mõõduks silma järgi 3 × 4 m. Kambrist pole esitatud ühtegi pilti. FDC SeaTac vanglatingimusi tutvustava käsiraamatu lõpus on olemas pilt kambrist. Pildilt on näha kambri tagaseinas olev narivoodi ning selle ja seina vahel olev 30 cm vahe. Ilmselt ei ole narivoodi pikkuseks 270 cm, seega on Indrek Tibar tuvastanud kambri mõõdu ebaõigesti. FDC SeaTac endine vanglaülem Robert Palmquist7 on kinnitanud, et tema mäletamist mööda oli kambri suuruseks 2,4 × 3 m, mis teeb kambri suuruseks 7,2 m2. Osa kambrist võtavad enda alla ka WC-pott ja kraanikauss. Arvestades, et kambrid on 2-kohalised, on kinnipeetava kohta põrandapinda 3,6 m2. Samas ei tohi kambri üldpinna hulka arvata sanitaarpinda ja maha tuleb arvata ka osad, mida kinnipeetavad ei saa reaalselt kasutada. Seega ei vasta kambrid EIK-i poolt sätestatud absoluutsele miinimumnõudele ja tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumise kohta. Pärast FDC SeaTaci liigutatakse kaebaja vanglasse, mille kambrites on veelgi vähem põrandapinda. 5.9. EIÕK art 3 rikub see, et kaebaja on kambris olles sunnitud käima tualetis oma kambrikaaslase ja vangivalvurite vaateväljas. Kinnipeetaval ei ole ühtegi võimalust, et oma privaatsust tualettruumi kasutamisel tagada. Vaate varjamine on reeglite vastane ja toob kaasa karistuse 8. Janet Perdue arvamuse kohaselt on väga ebatõenäoline, et kinnipidamisasutuse meeste osakonnas leidub privaatseid tualette. Mõningates madalaima turvarežiimiga vanglates selliseid leidub, kuid kaebajat sellisesse asutusse ei paigutata. Eriti just uuemates föderaalsetes kinnipidamisasutuses nagu FDC SeaTac ei ole privaatseid tualettruume 9 . Vastustaja ei ole tõendanud, et FDC SeaTacis eksisteerivad täisfunktsionaalsed tualetid. Robert Palmquist ei mäletanud kambriväliseid tualette, aga pidas võimalikuks, et duširuumides võisid olla pissuaarid, mitte täisfunktsionaalsed tualetid. Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et kl 22:00-06:00 on kambrid suletud, st kinnipeetavad saavad kasutada vaid kambris olevat WC-d. Seda tuleb teha ka eriolukordade ajal, mil kinnipeetavad suletakse oma kambritesse terveteks https://www.seattletimes.com/seattle-news/seatac-federal-jail-struggles-with-50-vacancy-rate-for-keypositions/. https://www.nytimes.com/2023/05/01/us/politics/prison-guards-teachers-staff.html.
https://www.judiciary.senate.gov/imo/media/doc/Testimony%20-%20Fausey%20-%202022-09-29.pdf. 6 Kaebuse lisa 23, p 35-36.
Kaebuse lisa 25, lk 5.
Kaebuse lisa 27, p 4.
Kaebuse lisa 23, p 13.
Kaebuse lisa 23, p 16.
11(49)
3-24-335 ööpäevadeks. Janet Perdue on oma arvamuses selgitanud, et eriolukorrad on USA vanglates tavapärased. Sulgemise võib tingida mõni tõsine korrarikkumine või piisava meeskonna puudumine. Erirežiimile üleminekuks piisab ka sellest, kui rikkumine on toimunud mõnes muus BOP-i kinnipidamisasutuses11. Samuti kehtestati üleriigiline erirežiim Covidi tõttu. Järelikult on kinnipeetavad sunnitud kasutama WC-d kambrikaaslase silme all.
5.10.Indrek Tibari viidatud korvpalliväljak ja spordikompleks ei ole vabas õhus, vaid siseruumis, kuhu lastakse katuse all olevatest avadest sisse välisõhku. Seda on kinnitanud ka BOP oma vastuses12. Võreaken asub Robert Palmquisti mälu järgi umbes 5 m kõrgusel, st et kinnipeetavatel pole võimalik sealt välja vaadata. Sealt ei paista puhkealale eriti valgust ega päikest. FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama läheduses, seal on pidev müra ja muud ebameeldivused, mis kaasnevad rahvusvahelise lennujaama lähistel paiknemisega 13 . EIK-i lahendite järgi peab kinnipeetaval olema võimalus õues jalutada ja trenni teha. Absoluutne miinimum on 1 h õues treenimiseks.
5.11.FDC SeaTacis puudub loomulik valgus. Indrek Tibar14 kinnitas, et kambrites on aken, kuid selle klaas on hägustatud. EIK leidis, et, kinnipeetava juurdepääs loomulikule valgusele ja värskele õhule on oluliselt piiratud, kui kambriaken on hägustatud, akent pole võimalik avada ja puudub õues liikumise võimalus. Juurdepääsu loomulikule valgusele ei saa kinnipeetavad ka kambrivälisel ajal ühisruumides liikudes. Hoone välisvaatlusest ei ilmne, et sellel oleks suuremaid aknaid peale kitsaste lühikeste pilude, mis avanevad kambritesse. Hoonel puuduvad ka katuseaknad.
5.12.USA justiitsministeeriumi 08.12.2023 kirjast ilmneb, et kohtumõistmist ootavaid ja süüdimõistetud kinnipeetavaid koheldakse erinevalt. Telefoniõigused ja elektroonilise sidepidamise võimalused kehtivad süüdimõistetud kinnipeetavatele. FDC SeaTacis piirdub kontakti pidamine üksnes füüsiliste kuni 2 h kohtumistega nädalavahetuseti. Kokkusaamine on ebareaalne juba kauguse tõttu. Eesti ja Seattle’i vahele jääb 8000 km ja otselennud puuduvad. Lennukulu jääb 1400-1700 eurot reisija kohta. Reis kestab vähemalt 2 päeva ning arvestada tuleb ka autorendi- ja majutuskuludega. Kohtumised lähedastega ei ole FDC SeaTacis garanteeritud. Janet Pedrue16 sõnul on palju juhtumeid, kus kohtumised tühistatakse väga lühikese etteteatamisajaga ja kaebaja perele kui välismaalt tulnutele ei tehtaks mingeid erandeid, kuna vangla piiratud inimressursid ei võimalda seda. Seega on suhtlemine lähedastega raskendatud, ebakindel ning seotud ebamõistliku aja- ja rahakuluga. Kuna kaebaja vahistamine enne kohtulahendi saavutamist võib kesta 3 aastat, on need raskused väljaandmise korral vältimatud ega sõltu sellest, kas ta mõistetakse USA-s õigeks või mitte. See riivab kaebaja perekonnaelu puutumatust ja tema suhtlemisõigust oma lastega. Seejuures on selgunud, et kaebaja elukaaslane võib küll formaalselt liigituda lähedaseks, kuid on väga tõenäoline, et selliseid kohtumisi ei võimaldata. Robert Palmquisti 15 arvamuse kohaselt on vanglaametnikul keeruline kindlaks teha, kas isik, kes ei ole kaebajaga abielus, on ka tegelikult tema elukaaslane. Igal juhul ei lubata külastama ka lapsendamata kasutütrel. Kaebuse lisa 23, p 28. Kaebuse lisa 29, lk 10.
Kaebuse lisa 22, p 4.
Kaebuse lisa 29, lk 19.
Kaebuse lisa 25, lk 5.
Kaebuse lisa 30, p 18.
Kaebuse lisa 31, p 8, 14-15.
Kaebuse lisa 30, p 26, 79.
12(49)
3-24-335 Samuti kirjeldab ta Janet Perdue poolt esile toodutega sarnaseid tingimusi külastuste ärajäämiseks.
5.13.Riigil on kohustus tagada, et isikul oleks piisavad võimalused oma kaitse ettevalmistamiseks (EIÕK art 6 lg 3 p b). FDC SeaTacis on kaebaja sellised võimalused raskendatud. Kaebaja ei oska suurel määral inglise keelt. Tema emakeel on vene keel ja mingil määral oskab ta eesti keelt. Piiratud inglise keele oskus ei võimalda tal seista oma õiguste ees USA vanglas. Janet Perdue tõi 18.09.2024 arvamuses18 välja, et USA vanglates ei ole ebatavaline, et kinnipeetavate kokkulepitud kohtumisi advokaatidega jäetakse muude prioriteetidega tegelemise vajaduse tõttu ära. Põhjuseks ülerahvastatus ja alamehitatus. Tõsiseid raskusi oma advokaadiga kohtumisel FDC SeaTaci tingimustes ja kaitse ettevalmistamisel
kirjeldab ka Joshua Dratel 16 . Tema arvamuse kohaselt on FDC SeaTacis advokaatidega kohtumiseks 6 tuba ja sageli on pooled neist hõivatud immigratsiooniametnike poolt. Kuna advokaatidel on kombeks ühe külastuse ajal kohtuda mitme kinnipeetavaga, siis on ruumid pikkadeks perioodideks hõivatud. Külastusalal kohtudes ei ole tagatud vestluse konfidentsiaalsus. USA ametiasutuste selgitused ei ole usaldusväärsed, sest probleeme vaikitakse sihikindlalt maha.
5.14.Kaebaja väljaandmisel USA-le satub tema turvalisus ohtu. Hiljuti paigutati FDC SeaTaci 24 liiget ühest aaria ülemvõimu taotlevast rühmitusest. Neid kahtlustatakse raskete narkootiliste ainete kaubanduses ja neid peetakse vägivaldsete kalduvustega kinnipeetavateks. Väga tõenäoliselt paigutatakse kaebaja ühega neist ühte kambrisse. Kaebaja võib paista kogenud kurjategijale nõrga ja mõjutatavana. Kuna teda kahtlustatakse kelmuses ja rahapesu elluviimises, võib ta sattuda hirmutamise ja väljapressimise ohvriks 17 . Kaebaja võib nii vahistamise kui ka võimaliku vanglakaristuse täideviimise perioodil sattuda väärkohtlemise ohvriks 18 . Seda soosib kinnipidamisasutuste ülerahvastatus ja alamehitatus. Seda, et BOP-i kinnipidamisasutustes levib vägivald ja korruptsioon ning puudub järelevalve, kinnitab ka Janet Perdue 19 . Joshua Drateli 20 arvamuse kohaselt on vägivald föderaalvanglates tõsine ja järjest kasvav oht kõigi kinnipeetavate ja personali tervisele ja ohutusele. Selliseid tingimusi föderaalvanglates kinnitavad ka seal karistust kandnud Eesti poolt välja antud Timur Gerassimenko ja Amid Magerramov 21 ning endine vanglaülem-asjatundja Maureen Baird 22 . Janet Perdue23 kinnitab vanglates süvenevat vaenulikkust vene keelt kõnelevate isikute vastu. Seda, kas USA vanglates on ka päriselt tõhus süsteem vägivalla vältimiseks, ei ole vastustaja uurinud. Kaebaja eraldi paigutamine tähendaks üksikvangistust, mis oleks kahjulik tema psühholoogilisele ja füüsilisele tervisele.
5.15.Vastustaja viide EK lahendile asjas nr C-220/18 on asjakohatu, sest menetlus on erinev. Eesti-USA väljaandmisleping ega KrMS ei sätesta väljaandmistaotluse lahendamisele mingeid konkreetseid tähtaegasid, mida täiendav uurimine võiks ohustada. Kaebajale ei nähtu, et vastustaja oleks üritanud välja selgitada, millisesse kinnipidamisasutusse Kaebuse lisa 29, lk 2. Kaebuse lisa 30, p 28.
Kaebuse lisa 30, p 53.
Kaebuse lisa 23, p 35-36.
Kaebuse lisa 29, lk 9.
Kaebuse lisad 32 ja 33.
Kaebuse lisa 34.
Kaebuse lisa 35, p 36.
13(49)
3-24-335 kaebaja tõenäoliselt pärast võimalikku süüdimõistmist paigutatakse. Vastustajal tulnuks hinnata selle kinnipidamisasutuse tingimusi. Selles osas ei ole vastustaja kaalumist teinud ega põhjendusi esitanud. Samas saab üldistatult asuda seisukohale, et kõigis BOPi asutustes on kriitiline personalipuudus ja sellest tingitud põhiõiguste rikkumised. Vastustaja pidanuks välja selgitama, mida avatud ja boksilaadsed majutusasutused endast kujutavad. Timur Gerassimenko selgitas 24 , et kambris oli 30 inimest, erineva süüdistusega ja paljud vaimselt ebastabiilsed. Kambri suurus oli 100 m2, kuid kuna seal oli palju rahvast, palju 2-korruselisi narivoodeid ja söögilaudu, oli vaba ruumi vähe. Mõnes seinas olid väikesed tugevalt toonitud aknad, mis olid väljastpoolt kindlustatud terasest „ripsmetega“. Päikesevalgust ei sattunud kambrisse peaaegu üldse. Laes olevad lambid andsid vähe valgust. Raamatute lugemiseks tuli osta taskulamp ja patareid. Amid Magerramovi kirjelduse25 kohaselt oli ruumis 26 inimest, kuigi ruum oli ette nähtud 10 inimesele. Seal oli üks tualett ja dušš. Kui kõrvalkambris läks tualett või dušš rikki, siis kasutasid kõik naaberkambrit. Vangla administratsioonile kaevata oli tulutu.
Sanitaartingimused USA vanglates olid olematud, dušid ja tualetid väga halvas seisundis. Vanglas kontrollivad kõike tänavajõugud, enamik valvureid on korrumpeerunud ja raha eest toimetatakse vanglasse kõike, sh narkootikume ja lahingurelvi. Mobiiltelefonid on keelatud, kuid raha eest võimalikud. Mõlemad kirjeldused olid vastustajal olemas eelmise kohtumenetluse ajal. Neid tingimusi kinnitab Maureen Baird 26 . Janet Perdue 27 avaldas arvamust, et kuna kaebaja on välismaalane, kes kuuluks karistuse kandmise järel väljasaatmisele, siis paigutatakse ta kas madala või keskmise režiimiga vanglasse. Madala turvalisusega FCI kinnipidamisasutustes on kitsad eluruumid, kus 90-100 kinnipeetavat magavad väikestes kambrites, kus on 4 või enam narivoodit, ja konkureerivad umbes 10 duši, valamu ja tualeti kasutamise pärast. Kinnipeetavad peavad magama põrandal madratsitel. Levinud on unehäired, mis tulenevad magamisest õhukestel madratsitel, norskamisest, pidevast valgusest ja liikumisest. Müra on lakkamatu. Kinnipeetavad võidakse korduvalt äratada hilisõhtuse loenduse jaoks. Keskmise turvatasemega rajatistes on väiksem võimalus magada põrandal. Madala turvalisusrežiimiga vanglate kinnipeetavate profiil seab kaebaja elu ja tervise ohtu, sest seal kannavad karistust pikaaegsed kinnipeetavad, kel on karistus relva- või vägivallakuritegude eest, nad võivad olla seotud jõukudega või on muul viisil julgeoleku- või põgenemisriskiga kinnipeetavad. Kaebajat ähvardavad väljapressimised ja vargused. 5.16. Kaebajale mõistetav karistus oleks tõenäoliselt eluaegne ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. EIK on pidanud sellist karistust ühemõtteliselt EIÕK art 3 rikkumiseks, isegi raskete terrorismikuritegude puhul. See kehtib ka juhul, kui karistus on piisavalt pikk, mis muudab ebatõenäoliseks süüdimõistetu vabanemise oma eluajal. USA ekspert Mark Allenbaugh28 on välja arvestanud, et kaebajale määratakse tõenäoliselt pikem kui 15-aastane karistus. USA kriminaalõigusele spetsialiseerunud advokaat Thomas Durkin 29 on jõudnud järeldusele, et väga tõenäoline on eluaegne vangistus. Vastustaja ei ole kogunud mistahes võrreldavat teavet. Täiendavalt selgitab Mark Allenbaugh30, et kaebaja võimalused saavutada ennetähtaegne vabastamine inimlikel kaalutlustel on äärmiselt vähetõenäoline. Samuti toob ta välja, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma, sõltumata selle taotlemise õigusest, on Kaebuse lisa 32. Kaebuse lisa 33.
Kaebuse lisa 34
Kaebuse lisa 30, p 51.
Kaebuse lisa 36.
Kaebuse lisa 37.
Kaebuse lisa 38.
14(49)
3-24-335 äärmiselt ebatõenäoline . Samuti on kaebaja tõendanud, et tema eeldatav eluiga USA vanglas oleks mitte enam kui 15 aastat32. Uuringute autori dr Pattersoni kinnitusel on uuringu andmed jätkuvalt asja- ja ajakohased 33 . Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab vastustaja ebausaldusväärseks andmeid, mida USA ametiasutused ja kohtud ise peavad usaldusväärseks. Arvestades seda, kui halb on kõikide asjas esitatud arvamuste kohaselt tervishoiuteenus USA vanglates, mis põhineb rutiinsel ja süstemaatilisel abita jätmisel ja hilinenul ravil34, on täiesti usutav ja loogiline, et USA vanglasüsteemi paigutatud isikute oodatav eluiga on oluliselt lühem võrreldes vabaduses või muu riigi vanglas viibiva isiku omaga. USA vanglate toit on üldiselt ebatervislik ning BOP-i süsteemsed probleemid personalipuuduse ja rikkis köögitehnikaga toob kaasa olukordi, kus kinnipeetavatele ei ole isegi võimalik sooja toitu pakkuda35. Joshua Dratel36 viitab uuringutele, mille kohaselt USA kinnipeetavate seas esineb kõrgvererõhutõbe ja diabeeti 2 korda rohkem kui USA elanike seas üldiselt, samuti uuringutele, mis käsitlevad vanglatoidu
hävitava ja pikaajalist mõju kinnipeetavate tervisele. Tartu Ülikooli kaasprofessor Anneli Soo37 on vastavalt USA süüdistusaktile teinud omapoolse analüüsi, mille kohaselt mõistetaks talle etteheidetud asjaoludel Eesti kohtus maksimaalselt 5 aastat vangistust, tõenäoliselt alla selle ja osa sellest jäetaks täitmisele pööramata. Eesti kohtute poolt ja USA kohtute poolt tõenäoliselt mõistetavad karistused on omavahel sedavõrd olulises vastuolus, et vastustaja seisukoht vastuolu puudumise kohta Eesti ja USA karistuspoliitikate vahel on ilmselgelt ebaõige.
5.17.Kinnipidamine FDC SeaTacis või mistahes muus USA kinnipidamisasutuses rikuks kaebaja tervisepõhiõigust ja EIÕK art 3. Vastustaja on tervishoiutingimuste kontrollimisel tuginenud üksnes USA ametiasutuste üldistele kirjeldustele ja Indrek Tibari ümberjutustusele FDC SeaTaci ametnikelt kuuldu kohta. Üksikasjalikku ja põhjalikku kontrolli ei ole tehtud. Seejuures on vastustaja ebaõigesti leidnud, nagu oleks EIK pidanud USA kinnipidamisasutuste tervishoiuteenuseid piisavaks ja sobivaks, et täita EIÕK art 3 tulenevaid nõudeid. Kaebajal diagnoositi 2022. a xxxxxxx, mida opereeriti 38 . Dr Michael Nelsoni 39 asjatundja arvamuse kohaselt ei saaks kaebaja FDC SeaTacis vajalikku arstiabi ja jälgimist ning tema üleviimine sinna kujutab endast kõrget ja täiesti ebavajalikku ohtu tema tervisele. Puuduvad vajalikud jälgimisseadmed ja piisav personal. Kaebajal diagnoositud xxxxxxxxxxx taastekkimise tõenäosus on äärmiselt suur ning kui xxxxxxxxxxxxxxxxx uuringuid koos xxxxxxxxxxga ei tehta järgmise 5 aasta jooksul piisavalt sageli (kvartaalselt), on väga suur tõenäosus, et tagasitulnud xxxxxxxxx ei avastata õigeaegselt ja kaebaja elu ei ole enam võimalik päästa. Ehkki vastustajale oli dr Nelsoni arvamus korralduse andmise ajal teada, ei ole sellega arvestatud. Ka Janet Perdue40 kirjeldab, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebaja saaks FDC SeaTacis viibides asjakohast ja õigeaegset arstiabi, arvestades personalipuudust. BOP on oma põhiülesannete kõrval USA kõige suurem ja samas kõige problemaatilisem tervishoiuasutus. Kaebajat nõustanud eksperdid iseloomustavad vanglatervishoidu kui kontrollimatut, Kaebuse lisa 39. Kaebuse lisa 40.
Kaebuse lisad 41 ja 42.
Kaebuse lisa 29.
Kaebuse lisa 29.
Kaebuse lisa 29, lk 17-18.
Kaebuse lisa 43.
Kaebuse lisa 44.
Kaebuse lisa 45.
Kaebuse lisa 30, p-d 36-37.
Kaebuse lisa 46.
15(49)
3-24-335 järelevalvele mittealluvat ning pidevas inim- ja ressursipuuduses vaevlevat süsteemi, kus abita jätmine on tavapärane ning isegi ravitavate kergemate haiguste puhul on oht jääda invaliidiks või surra. USA advokaadi Eric Lewise44 ekspertteadmiste kohaselt on BOP-il kombeks rutiinselt väljaandmistaotluse saanud riikidele kinnitada, et neil on suutlikkus anda kinnipeetavatele vajalikku arstiabi, aga tegelikkuses on BOP-i meditsiiniosakond juba aastaid oluliselt alarahastatud ja see probleem pigem suureneb. Palju on avalikult teada juhtumeid, mis puudutavad selgeid xxxxtõve sümptomeid, mille puhul keeldutakse kinnipeetavate testimisest või ravist, kuni seisund halveneb või muutub ravimatuks. Ajakirjanduses avaldati, et BOP-i meditsiiniline akrediteering oli 2023. a septembriks 2 aastat aegunud, kuigi oma veebilehel kinnitati akrediteeringu olemasolu. Eric Lewise arvates on raske uskuda, et selliste kohutavate tulemuste ja puuduliku personaliga süsteem leiaks akrediteerimist mistahes usaldusväärse meditsiinilise akrediteerimise üksuse poolt. Kuigi kaebaja palus vastustajal välja uurida, kas BOP-il on akrediteering olemas, ei tehtud seda. Personalipuudus tähendab, et vähihaiget ei viidaks väljapoole vanglat onkoloogilisele vastuvõtule. Xxxx on USA kinnipeetavate seas kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Veerand kõigist BOP-i kinnipidamisasutustes surnud isikutest on surnud just onkoloogilisele ravile spetsialiseerunud Butneri meditsiinilises kinnipidamiskeskuses. Paljud Butneris surnud kinnipeetavad on oodanud ravi kuid või aastaid ning kui nad lõpuks spetsialiseerunud asutusse jõuavad, on nende xxxx arenenud liiga kaugele, et tema elu oleks võimalik päästa. Eric Lewis viitas oma arvamuses uuringule, millest nähtub, et isikutel, kellel on vangistuse ajal diagnoositud xxxx, on oluliselt suurem risk sellesse surra kui neil, kes viibivad vabaduses. Samuti viitas ta USA justiitsministeeriumi peainspektori büroo
auditile, milles tuvastati, et BOP-il tervikuna ei ole usaldusväärset ja järjepidevat protsessi, et hinnata tervishoiuteenuste õigeaegsust või nende kvaliteeti. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutamine vanglates toimubki suvaliselt ja kontrollimatult. Samuti viitas Eric Lewis USA onkoloogiaühingu seisukohale, et USA vanglates viibivatel ja valu käes vaevlevatel patsientidel on piiratud juurdepääs valuvaigistitele. Selline tegevus on piinamine. Joshua Dratel 41 viitas, et FDC SeaTacis oli 18-kuuline periood, kus riiklike kaitsjate klientide ravivajadusi lihtsalt eirati, viidates pikkadele viivitustele arsti vastuvõttudele pääsemisel, ravimite kättesaadavusel ja kinnipeetavate üleviimisel haiglasse. Ravimite kättesaadavuse probleem on viimasel ajal leevenenud pärast seda, kui ravimeid hakati kulleriga tooma teisest kinnipidamisasutusest. Tegemist on vaid ajutise ja ebapiisava leevendusega. Joshua Dratel selgitab, et tervishoiuteenuste kvaliteet on BOP-i süsteemis pikka aega ebapiisav ja püsivalt langenud. Nii USA Kongress kui ka Senat on neid puudujääke märganud ja viimase 2 aasta jooksul on omistatud erilist tähelepanu vangla tervishoiule. BOP-i tervishoidu nimetavad vastuvõetamatuks ka kohtud42. Kuigi vastustaja märkis korralduses, et kohtunik Furmani otsus käsitles konkreetset kinnipidamisasutust, ei ole vastustaja arvestanud, et tervishoiuteenuseid osutab kõigis kinnipidamisasutustes BOP ja BOP-i probleemid on ülekantavad kõikidele kinnipidamisasutustele USA-s. Kirjeldused kinnipeetavate abita jätmisest või arstiabi viibimisest langevad kokku muudest allikatest pärinevate andmetega teiste USA kinnipidamisasutuste kohta. Kohutavaid tervishoiutingimusi USA vanglates kinnitab ka Janet Perdue43. Peamine probleem seisneb vanglaametnike puuduses. Tervishoiuteenuste osutamine on juhuslik, alustatud ravi lükatakse edasi või tühistatakse vajaduse tõttu teha ümberkorraldusi. Selle tagajärjeks on vanglaametnike kurnatus ja kinnipeetavate halb kohtlemine. Probleemid BOP-i tervishoius ei piirdu ühe või mõne kinnipidamisasutustega, vaid on sügavalt juurdunud Kaebuse lisa 29. Kaebuse lisad 28 ja 29.
Kaebuse lisa 23, p-d 20, 25, 27, 29-30.
Kaebuse lisa 30, p 27.
16(49)
3-24-335 ja levinud üle terve riigi. USA vanglasüsteemile omase abita jätmise ja raviga viivitamise tagajärjel on tõsine oht surra ka kinnipeetavatel, kellel vanglas olles tekib mõni üldiselt väheohtlik ja lihtsasti ravitav haigus. Selliseid juhtumeid on igal pool, sh FDC SeaTacis 48. Kinnipeetavate kohtlemine eelkirjeldatud viisil kujutab endast julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist EIÕK art 3 ja harta tähenduses.
5.18.EIÕK art 6 ning PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 2 kaitsealasse kuulub ka õigus kohtumõistmisele mõistlike kuludega. Kaebajale kaasnevad USA kriminaalmenetluses osaledes ebamõistlikud kulud, mis ei sõltu kriminaalmenetluse tulemusest. Kaebaja USA advokaadi hinnangul on kaebaja tõenäolised ettenähtavad õigusabikulud mitu miljonit USA dollarit, mis ei sisalda muid kulusid (eksperdid, reisikulud jne). Kaebajale Eestis tõenäoliselt kaasnevad kulud ei ületaks 300 000 eurot. Lisaks puudub kaebajal USA-s õigeksmõistmise korral õigus nõuda enda kaitseks kantud õigusabikulude hüvitamist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellised õigused oleksid Eestis tagatud. Kaebaja USA advokaat selgitab, et kahjuhüvitise nõudmine on võimalik vaid juhtudel, kui õnnestub praktikas võimatule tõendamisstandardile vastavalt ära näidata, et tema suhtes on kriminaalmenetlus algatatud kiuslikel või pahausksetel eesmärkidel või kuriteokahtlus oli ilmselgelt põhjendamatu. Kui seda õnnestuks tõendada, siis muu kui menetluskulude hüvitamine oleks ikkagi välistatud (saamata töötasu, pereliikmete reisikulud külastamiseks, elamiskulud, majandustegevuse seiskamisest tingitud kulud ja saamata jäänud tulu jpm).
Kaebaja perekond esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 324335) vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Kaebaja perekonnale ei antud haldusmenetluses mõistlikku tähtaega oluliste tõendite esitamiseks.
6.2.Robert Palmquisti väljastatud tõend kinnitab, et föderaalne vanglate büroo ei luba perekonnale pikemaajalisi üleöö külastusi. Üheski föderaalse vanglate büroo rajatises ei ole lubatud abielulised külaskäigud. Visiidi alguses ja lõpus on lubatud käte surumine, kallistamine ja suudlemine hea kombe piires. Kinnipeetavad ja nende külastajad võivad külastuse ajal käest kinni hoida. Külastuse ajal võivad kinnipeetavad ka oma kuni 3-aastastest lastest kinni hoida. Kõik muud kehalised kontaktid ei ole lubatud. Föderaalse vanglate büroo ja föderaalse kinnipidamiskeskuse SeaTac kehtestatud suuniste järgi on külastusõigus otsestel pereliikmetel (vanemad, vennad, õed, abikaasa, lapsed ja Seattle’i linnas või muudes Washingtoni osariigi poolt tunnustatud jurisdiktsioonides enne vangistamist registreeritud elukaaslased. SeaTaci kinnipidamiskeskuse töötajatel puudub võime kindlaks teha, kas välisriigis on olemas riigisisene partnerlus. Kaebaja ei ole abielus. Tal on elukaaslane, üks laps ja kasutütar, keda ta ei ole lapsendanud. Seega keelaksid normid kaebajale külastusõigused. Isegi kui need külastused oleksid lubatud, oleksid need piiratud 2 tunniga päevas. Sotsiaalne külastus on lubatud ainult laupäeval ja pühapäeval kl 7:30-14:30, seda personalipuuduse tõttu. Sotsiaalne külastus on privileeg, mille võib peatada või tühistada, kui ei täideta käitumisreegleid, mis ei pruugi olla seotud külastamisega. Sündmuse korral, mis häirib asutuse turvalist ja nõuetekohast toimimist, peatatakse külastusõigused kuni asutus taastab oma tavapärase tegevuse.
6.3.Kuna perekond ei saaks külastada kaebajat rohkem kui 2 h nädalavahetusel, katkeksid perekondlikud suhted. Elukaaslase ja kasutütrega kohtumised oleksid keelatud ning 7-aastase poja iseseisev vangla külastamine, rääkimata üksi Ameerikasse reisimisest ei ole mõeldav. Vaidlusalune otsus eirab intensiivselt perekonna õigusi ja pereelu puutumatust. Lapsed jääksid pikaks ajaks või igaveseks isast eemale. Rikutakse perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 17(49)
3-24-335 tulenevat vanema kohustust lapsi ülal pidada ja laste õigust sellist ülalpidamist saada. Rikutud on ka õigust heale haldusele (PS § 14) ja õigust avaldada oma arvamust (lastekaitseseaduse § 5 lg 4, § 21). Harta art 24 kohaselt on lastel õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning laste huvid tuleb seada esikohale. ÜRO lapseõiguste konventsiooni järgi tuleb laste huvid seada kõigis menetlustes esikohale, sh tuleb laps ära kuulata ja lapse arvamusega arvestada (art 3). Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapseõiguste konventsiooni art 7 kohaselt on lapsel õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. PKS § 143 tagab lapsele õiguse suhelda oma mõlema vanemaga. Vanemate õigus hoolitseda oma laste heaolu eest ja teostada ühist hooldusõigust tuleneb ka PKS §-dest 116-118. PKS § 113 kohaselt on vanem ja laps kohustatud teineteist toetama. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. EIÕK art 8 rõhutab era- ja perekonnaelu austamist. Vaidlusalune otsus rikub kõiki neid õigusi. Kaebaja laste huve ei ole välja selgitatud, analüüsitud ega arvestatud.
6.4.SeaTaci kinnipidamisasutuse külastamine oleks äärmiselt aja-, raha- ja ressursikulukas. See tooks kaasa 50-tunnise reisiaja ja kulud keskmiselt 5000 eurot ühe nädalavahetuse eest. Kuna perekond elab Eestis ja lapsed käivad Eestis koolis, ei ole 2-tunnise kohtumise eesmärgil selliseid koormavaid väljasõite võimalik ette võtta. Eestis oli perekonnal võimalik külastada kaebajat 26 korral, neist 4 olid pikemaajalised, kestvusega rohkem kui ööpäev. Täna on kaebaja elektroonilise järelevalve all kodus oma lähedaste juures.
6.5.Õigusabikulud USA-s on märkimisväärselt kõrgemad võrreldes Eestiga. Vaidlusalune otsus paneb perekonnale olulise rahalise koormuse kaebaja õiguste eest võitlemisel USA-s. Perekonna jätkusuutlik toimetulek satub küsimärgi alla.
6.6.Vastustaja kogutud tõendid ei ole piisavad. Indrek Tibar tugines ametnike ütlustele, kelle huviks on oma süsteemi võimalikult heana ja puuduste vabana näidata. Indrek Tibar ega vastustaja ei ole küsitlenud mõnda kinnipeetavat, et saada teada tegelikke kinnipidamistingimusi. Kaebaja ja perekond esitasid tõendid tegelike kinnipidamistingimuste kohta. Vastustaja on kontrollinud vaid SeaTaci tingimusi ja on pidanud koormavaks muude kinnipidamisasutuste tingimuste kontrollimist. Seejuures ei ole tagatud, et kaebaja jääb üksnes SeaTaci kinnipidamiskohta.
Kohus võttis 07.02.2024 määrustega kaebused menetlusse ja liitis need ühte asja numbriga 3-24-335.
Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt. Menetlusosalistele tagati piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti. Arvestada tuleb, et tegemist ei olnud uue menetlusega ja vastustaja sai arvestada eelmises menetluses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu antud juhiste kohaselt tuli kontrollida kinnipidamistingimusi ja tervishoiuteenuste tagatust USA kinnipidamisasutustes ning seda, kas antud juhul riivaks väljaandmine isiku põhiõigusi kumulatiivselt määral, et kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja edastas kaebajale kõik menetluses kogutud tõendid ja info ettevalmistava haldusakti sisu kohta, sh haldusakti põhimotiivid. Vastustaja antud tähtajad seisukohtade esitamiseks olid asja kiireloomulisust ja tõendite mahtu arvestades piisavad. Seejuures pikendas vastustaja seisukohtade esitamise tähtaega. Ärakuulamisõiguse võimaldamine ei tähenda, et vastustaja peab andma kaebajale sedavõrd pika tähtaja, et võimaldada võimalikult paljude hinnangute kogumist USA-st. Võimalik on koguda lõputult tõendeid, kuid nende kogumine ei ole õiguspärase otsuse tegemiseks vajalik ja menetluse
18(49)
3-24-335 venitamine sel eesmärgil ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millises küsimuses jäi tal seisukoht esitamata.
8.2.Uurimispõhimõtet ja kaalutlusreegleid ei ole rikutud. Asjakohane on kontrollida kinnipidamistingimusi üksnes neis vanglates, kus olemasoleva teabe kohaselt on kavandatud kaebajat kinni pidada. Ülemäärane oleks kontrollida kinnipidamistingimusi kõigis USA kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse teoreetiliselt paigutada. See võtaks väljaandmismenetluselt oodatava efektiivse toime. Põhjendatud on lähtuda USA ametiasutuste selgitustest võimalike kinnipidamisasutuste kohta, kuhu isik reaalselt võidakse paigutada. EIÕK art 3 rikkumise künnis võidakse väljaandmisel ületada alles siis, kui vastava kaitsenormi rikkumise risk on reaalne. Tugineda ei või spekulatiivsetele väidetele. Väljaandmise otsustamisel ei ole nõutav võtta aluseks teises riigi paiknevat kõige kehvemate tingimustega vanglat, kui isiku sellesse paigutamine ei ole tõenäoline. Vastustaja kogutud tõendid on dokumentaalses vormis, lubatavad ja neid saab haldusmenetluses tõendina kasutada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2). Vastustajal puudub põhjus kahelda USA justiitsministeeriumi usaldusväärsuses ja antud vastuste õigsuses. Seda enam, et antud vastused on kooskõlas Indrek Tibari kohapealse vaatluse käigus kogetuga. On arusaadav, et ka demokraatlike ja põhiõigusi austavate riikide vanglasüsteemis võib esineda probleeme, kuid see ei tähenda, et isikuid ei tohikski mingisuguste probleemide esinemisel välja anda. Oluline on, et probleemide lahendamiseks oleksid olemas vastavad süsteemid ja kaebevõimalused, mis USA-s on olemas. Nii väljaandmis- kui loovutamismenetluses kehtib põhimõte, et uurimisruum on piiratud menetlusliigi lühikeste menetlustähtaegade ja ohu tõttu, et isik võib liiga ulatusliku ja pikaajalise kontrolli tõttu jääda karistamatuks.
8.3.Väljaandmist puudutav regulatsioon on PS-iga kooskõlas. Kuigi vastustaja kohustused väljaandmisega seonduva kaalutlusotsuse tegemisel on võrreldes maakohtule antud pädevusega mõneti üldisemad, ei ole tegemist ebaselgusega, mis ei ole seaduse mõistliku tõlgendamise teel kõrvaldatav. Regulatsiooni eesmärgiks on, et halduskohus ei saa korralduse õiguspärasuse kontrolli raames asuda hindama väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise eelduste täidetust, v.a kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada maakohtule ega ringkonnakohtule. Seadusandja tahteks oli, et halduskohus ei peaks lahendama kriminaalmenetluslikke (karistusõiguslikke) küsimusi. Vastustaja antav korraldus on õiguspoliitilise iseloomuga, mistõttu peab selles olema põhistatud, et isiku väljaandmist takistavad asjaolud puuduvad olukorras, kus väljaandmine on õiguslikult lubatav. Seejuures peab vastustaja veenduma, et väljaandmistaotlust rahuldades ei tagane riik oma kohustusest kaitsta Eesti kodanikku ka välisriigis ja väljaandmisega ei kaasne isiku ebaproportsionaalset riivet. Kriminaalmenetluses hinnatakse kooskõla nende Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega (seaduse tagasiulatuva mõju keeld, määratletuse põhimõte, enese mittesüüstamise privileeg, süütuse presumptsioon, õigus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele). Vastustaja peab kontrollima väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega laiemalt. Ringkonnakohus hindas asjas nr 3-23-2038 väljaandmise lühikesi menetlustähtaegasid põhiseaduspäraseks. Need teenivad kaalukat avalikku huvi – kriminaalmenetluse läbiviimise võimaldamine mõistliku aja jooksul. Menetlustähtajad ei ole nii lühikesed, et takistaksid kaebeõiguse teostamist. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et väljaandmisleping oleks PSga vastuolus.
8.4.Väljaandmine on proportsionaalne, sellel on legitiimne eesmärk – välistada rahvusvahelisel tasandil karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Kaebaja väljaandmine on vajalik USA-s õigusrahu taastamiseks, st kurjategija väljaselgitamiseks, vajadusel karistamiseks ning kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju 19(49)
3-24-335 hüvitamiseks ja kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks. Väljaandmise eesmärgi legitiimsuse juures on võimalik arvestada väljaandmislepinguga väljaandmist taotleva riigi ees võetud rahvusvahelist kohustust ja väljaandmistaotlust lahendava riigi huvi seda järgida. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldiste põhimõtetega ei ole kooskõlas, kui Eesti riik keelduks oma kodanike väljaandmisest üksnes põhjusel, et ka siin riigis on olemas uurimisasutused, prokuratuur ja kohus. Kaebaja tõlgendus tähendaks sisuliselt kõikidest väljaandmistaotlustest keeldumist, mis takistaks põhjendamatult rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd, sh Eesti huve, ja oleks vastuolus kriminaalmenetluse üldiste eesmärkidega. Eestis toimetatava kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine. Sellega ei taastuks kannatanute ja USA avalikkuse õigustunne. Ratsionaalne ja põhjendatud on lähtuda sellest, et kriminaalmenetluse läbiviimine toimub riigis, millel on toimepandud kuritegudega domineeriv seos – nii kuritegude toimepanemise koha kui ka tekkinud kahju mõttes. Kui Eesti kodanik tegutseb rahvusvaheliselt, sh teise riigi emiteeritud valuutas, ja viisil, et tekitab kahju teise riigi elanikele ja ka sealse õiguskorra väärtustele, ei saa ta eeldada, et tema tegevusele antakse õiguslik hinnang kindlasti Eesti Vabariigis.
8.5.Väljaandmine legitiimse eesmärgi saavutamiseks on sobiv ja vajalik. Prokuratuur on sõltumatu ja vastustaja ei kirjuta prokuratuurile ette, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia. Juhul, kui tegemist on välisriigis toimepandud kuriteoga, saab kriminaalmenetluse lõpetamise (või jätkamise) otsuse teha vaid prokuratuur. Prokuratuuri tegevuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest. Vastustaja jaoks on sisuliselt ratsionaalne prokuratuuri veendumus, et kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l. Harju Maakohtu 20.11.2018 määrusest, millega anti luba kaebaja suhtes jälitustoimingute teostamiseks, nähtub, et kannatanute ja kahju tekkimise asukoht asub väljapool Eestist. Süüteod on rahvusvahelised ja seotud kõige enam USA-ga. Kaebaja kasuks väidetava kelmuse toimepanemiseks välismaise domeeniga veebilehti. Müüdavaid tooteid reklaamiti ingliskeelses foorumis ja tooteid müüdi USA vääringus ehk dollarites. Kaebajale süüksarvatavate kuritegude rahvusvahelist iseloomu kinnitab ka see, et Keskkriminaalpolitsei edastas USA justiitsministeeriumi õigusabitaotluse täitmiseks Riigiprokuratuurile 15 toimikut tõendeid, ms koguti kokku 7 eri riigist, st Lätist, Luksemburgist, Belgiast, Tšehhist, Saksamaalt, Austriast ja Norrast.
8.6.Väljaandmine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks mõõdukas. Puudub alus eeldada, et USA kriminaalmenetluse tulemina mõistetav võimalik karistus põhjustaks ebaproportsionaalse põhiõiguste riive. Otsuse selle kohta, kas kaebajale USA-s mõistetav karistus on proportsionaalne, kooskõlas KrMS-i ja välislepinguga, tegi maakohus ja seda kinnitas ringkonnakohus. Kaebajat ei ähvarda väljaandmisel eluaegne karistus. Tegemist ei ole ka de facto eluaegse karistusega. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et USA kinnipidamisasutustes on piisavalt tagatud inimväärsed tingimused ja inimväärikuse austamine. Vastustaja poolt eelmises kohtumenetluses esitatud tabel tõendab, et seni ei ole Eesti poolt välja antud Eesti kodanikele USA-s maksimumkaristust määratud. Ka EIK ei ole järeldanud, et USA karistused oleksid arvestades isikule etteheidetavaid tegusid ebaproportsionaalsed. Karistuse pikkus sõltub mitmest isikuga seotud asjaolust. Isikul on USA kohtu ees võimalik tuua esile võimalikke karistust leevendamisele viitavaid asjaolusid ning tehtavaid otsuseid ka vaidlustada. Kuigi USA karistuspoliitika on Eestist erinev ja rangem, ei kaasne kaebajale väljaandmisega tagajärge, mis oleks käsitletav tema põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena.
8.7.Menetluskulude hüvitamise kord ei põhjusta ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet. Kaebajal on õigus taotleda USA-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsjat. Seega ei ole valitud 20(49)
3-24-335 kaitsja võtmine ja sellega seotud kulu vältimatu. Menetluskulude hüvitamiskorra erinevus ei välista väljaandmist. Kaebaja tugines A. Spektori arvamusele. Tegemist on kaebaja lepingulise esindajaga USA-s, kellel pärinev teave ei ole erapooletu ega usaldusväärne. Kuid ka sellest nähtub, et menetluskulude hüvitamine ei ole absoluutselt välistatud.
8.8.Kinnipidamistingimused ei riiva ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Haldusmenetluses selgitati piisava põhjalikkusega välja kinnipidamistingimused USA asjakohastes kinnipidamisasutustes. Väljaselgitatud teabest lähtuvalt ei kaasneks kaebajale tema väljaandmisega USA-le tema piinavat, julma või inimväärikust alandavat kohtlemist. Kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel ei ole vastustaja piirdunud vaid USA ametiasutuste poolt kinnitatuga, vaid SeaTaci osas on Indrek Tibar ka kohapeal veendunud, et ametnike poolt kinnitatu vastab tegelikkusele ja ei ole põhjust kahelda põhiõiguste tagamises kinnipidamisasutustes, sh nii vahistamise kui süüdimõistmise korral. Igasugused võimalikud probleemid on analoogsed paljude riikide vanglasüsteemides ja neid esineb ka Eestis, mis ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt isikute põhiõigusi rikkuva olukorraga ja et need peaks mõjutama isikute väljaandmist. Justiitsministeerium konsulteeris haldusmenetluses ka vanglate osakonnaga kinnipidamistingimuste osas Eestis ning leidis, et tingimused Eestis ja USA-s on igati võrreldavad ning teatud aspektides on USA kinnipidamisasutuste tingimused isegi paremad (nt on tagatud vahistatutele suurem liikumisvabadus ja rohkem kambrivälist aega). USA vanglasüsteem on ääretult suur ja erinevat tüüpi kinnipidamisasutustes on olukord erinev. On võimalik leida näiteid olukordadest, mis oleks pidanud olema lahendatud teisiti, ja olukordi, kus võibki esineda isikute õiguste rikkumist, kuid nende mõnede juhtumite pinnalt ei ole võimalik teha sedavõrd üldistatud järeldust, et USA kinnipidamisasutustes on läbivalt sedavõrd olulisi puudujääke, et see toob kaasa inimeste põhiõiguste rikkumise. Vastustaja on piisava põhjalikkusega ja kindlusega selgitanud välja kinnipidamistingimused konkreetsetes kinnipidamisasutustes, kuhu kaebaja võidakse paigutada, sh FDC SeaTac, ning jõudnud järeldusele, et põhiõiguste rikkumist ei esine. USA justiitsministeeriumi kirjadest ja Indrek Tibari poolt kohapeal ametnike vestlemisel saadud teabe pinnalt nähtub, et kinnipidamistingimused pärast süüdimõistmist on paremad kui FDC SeaTacis.
8.9.Ametikohtade täitmine vanglas on probleemiks ka Eestis. Siiski pole põhjust kahelda USA selgitustes, et BOP-i kinnipidamisasutuste personal on piisav, et tagada kinnipeetavate ohutu ja inimlik kohtlemine. Kuigi võrreldes 2020. a-ga on kinnipeetavate arv 3000 võrra tõusnud, on alates 2013. a-st siiski täheldatav langustrend: 2013. a ja 2023. a võrdluses on kinnipeetavate arv vähenenud enam kui 60 000 võrra. Kuigi tööjõupuudusega võib probleeme olla, on seda probleemi teadvustatud ja sellele lahendusi otsitud. USA justiitsministeerium kinnitas, et vanglaametnike puuduse korral tuuakse ametnikke üle teistest vanglatest, et igal juhul tagada nii kinnipeetavate kui vanglaametnike endi ohutus. Sama kinnitasid vanglaametnikud kohapealse vaatluse käigus ka Indrek Tibarile. Süsteemi üldised probleemid ei ole piisavad, järeldamaks, et USA vanglates saab isikule üksikjuhul osaks inimväärikust alandav kohtlemine. Kaebaja viidatud Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud.
8.10.USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 ja 08.12.2023 vastustes esinev mõnevõrra erinev sõnastus on väheoluline ega oma sisulist tähtsust. Mõlema vastuse pinnalt on tuvastata, et kambrites on kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi ja sama saab järeldada ka Indrek Tibari kokkuvõttest. Vastustajal puudub põhjus kahelda nende andmete õigsuses. Kaebaja on teinud kaebuses arusaamatuks jäävaid arvutusi kambripinna kohta tuginevalt Robert Palmquisti mälu ja kirjelduste järgi koostatud joonistele, millel ei ole mingit usaldusväärset mõõtkavalist täpsust. Kindlasti ei saa sellisel teel esitatud arvutusi pidada täpsemaks USA vanglaameti selgitustest ja Indrek Tibari poolt kohapeal tajutust. USA justiitsministeeriumi
21(49)
3-24-335 04.12.2023 vastusest nähtub, et kaebajat ei paigutataks süüdimõistmise korral sellisesse kinnipidamisasutusse, kus kinnipeetavatel on vähem kui 3 m3 isiklikku ruumi, mistõttu ei ole põhjust EIÕK art 3 rikkumist eeldada. Kuigi kambrites olevad tualetid ei ole eraldatud ja võib ette tulla olukordi, kus kinnipeetav peab kasutama tualetti kambrikaaslase juuresolekul, ei näe vastustaja selles EIÕK art 3 rikkumist. USA selgituste kohaselt on enamuse ajast ööpäevast kambrid avatud ja kinnipeetavad saavad kasutada kambriväliseid tualette. Kambriväline aeg jääb vahemikku 15-16 h, moodustades enamuse ööpäevast. Robert Palmquist läks BOP-ist 2009. a-l pensionile ja ei mäleta FDC SeaTaci kambriväliseid tualette täpselt ning esitab vaid oletuslikke ja eelduslikke hinnanguid. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud. Joshua Drateli arvamusest ei nähtu tema taust, et hinnata tema kokkupuuteid arvamuses esitatud asjaoludega. Jääb arusaamatuks, millel tema arvamuses toodud seisukohad põhinevad. Lisaks ei ole arvamust allkirjastatud ega muul moel kinnitatud. Seetõttu on selle usaldusväärsus kaheldav. Jesse Furmani otsus ei puuduta üldse FDC SeaTaci ega ka teisi võimalikke kinnipidamisasutusi, kuhu kaebaja võidakse süüdimõistmise korral paigutada, mistõttu ei ole see asjakohane.
8.11.Robert Palmquisti mälu järgi tehtud joonised ei ole usaldusväärsed. Kuna ta läks pensionile 2009. a-l, siis ei saa olla kindel, et tema kirjeldused vastavad FDC SeaTaci praegusele olukorrale. Seda enam, et need kirjeldused ei ühti USA selgituste ega Indrek Tibari kokkuvõttega, milles vastustajal pole tõsiseltvõetavat põhjust kahelda. USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtub, et kuigi puhkeala on siseruumides, on puhkeruum värske õhu tagamiseks osaliselt avatud. BOP-i 08.12.2023 vastusest nähtub, et FDC SeaTaci iga majutusüksuse juures on värskes õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja loomuliku valguse käes viibimist. Ka Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on kinnipeetavatel võimalik kasutada FDC SeaTacis värskes õhus paiknevat spordikompleksi. Neid andmeid arvestades pole alus kahelda, et FDC SeaTaci puhkeala on praegusel hetkel selline, kus kinnipeetavatel on võimalik olla loomuliku valguse käes, hingata värsket õhku ja tegeleda soovi korral jalutamise või sportimisega. Nii Indrek Tibari kokkuvõttest kui USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest nähtuvalt on kinnipeetavatel vaba ligipääs puhkealale/spordikompleksile kogu selle aja jooksul, mil nad ei pea olema kohustuslikult kambris ehk sisuliselt terve päeva vältel. Etteheide, et FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama lähistel, on otsitud ega anna põhjust asuda seisukohale, et seal kinnipidamine oleks seetõttu piinav, ebainimlik või muul moel jämedalt põhiõigusi riivav. Erirežiimi kohaldamine on võimalik ka Eesti vanglas. Siiski pole tõsiseltvõetavaid andmeid, et sellised erirežiimid oleksid FDC SeaTacis tavapärased ja pikaajalised. Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on FDC SeaTacis kambrites aken hägustatud, kuid läbi aknaklaasi jõudis kambrisse päevavalgus, mistõttu ei saa rääkida kambris päevavalguse puudumisest. Samuti olid ühisruumid piisavalt valgustatud. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik olla loomuliku valguse ja värske õhu käes puhkealal. FDC SeaTacis on ka vahistatutel võimalik päevase ajal vabalt ringi liikuda ja puhkealasid kasutada, samal ajal kui Eestis on vahistatute liikumisvõimalused oluliselt piiratumad ja kambrivälist aega, sh päevavalguse ja värske õhu käes olemiseks, on vähem.
8.12.Ka Eesti kinnipidamisasutustes võivad kohtumõistmist ootavate ja süüdimõistetute võimalused lähedastega suhtlemiseks olla erinevad. FDC SeaTacis on lubatud nädalavahetustel kokkusaamine lähedastega kuni 2 h ulatuses ning BPO-i 08.12.2023 vastuse kohaselt võidakse kinnipeetava taotluse alusel lubada nt pikemaajalisi külastusi. Vastustajal puudub põhjus kahelda BPO-i vastuses toodus, et eritingimustel külastusi võimaldatakse erinevatel põhjustel regulaarselt. Ka Indrek Tibari kokkuvõttes on viidatud erikokkulepete võimalikkusele (nt kohtumine 2 tunnist pikema aja välte, kohtumine mitmel järjestikusel päeval). Samuti nähtub
22(49)
3-24-335 erikokkulepete võimalikkus Janet Perdue 16.09.2023 arvamusest. Kuigi Janet Perdue arvamuse kohaselt on palju juhtumeid, kus personalinappuse tõttu erikokkuleppeid ei tehta või kokkulepitud kohtumised tühistatakse lühikese etteteatamisajaga, ei saa siiski kindel olla, kas arvamuse andja kokkupuuted peegeldavad FDC SeaTaci hetkeolukorda. Pealegi on arvamuse avaldaja viidanud, et tõenäoliselt kohaldatakse kaebaja suhtes rangelt ja eranditult külastusgraafikut. Nii selles konkreetses küsimuses kaebaja poolt esitatud arvamus kui ka paljud teised samasugused arvamused on selgelt hinnangulised ja põhinevad eeldustel ning subjektiivsetel arvamustel, mitte faktiväidetel ja tõenditel. EIK-i praktika kohaselt kaalub perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Külastamisega kaasnev aja- ja rahakulu ei ole erandlik asjaolu. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on üldse piisavalt raha väljaantava välisriigis külastamiseks. Kui kinnipidamisasutus peab turvalisuse kaalutlustel külastajate arvu piirama, siis vahetustega erinevatel külastuskordadel saaksid kaebaja pereliikmed teda külastada.
8.13.Advokaadiga kohtumiste osas on kaebaja tuginenud Joshua Drateli arvamusele, kuid selle arvamuse usaldusväärsus on küsitav. Kaebaja viidatud The Seattle Timesi artikkel ja USA justiitsministeeriumi 20.07.2023 raporti ei tõenda, et FDC SeaTacis oleks hetkel tõsiseid probleeme kinnipeetavate ja advokaatide kohtumiste korraldamisega. Need kajastavad minevikuprobleeme. Tõenäoliselt on probleemiga praeguseks tegeletud. Seetõttu pole alust eelistada USA hilisematele selgitustele ka kaebaja viidatud Janet Perdue 16.09.2023 arvamust. Kaebaja piiratud keeleoskus ei too kaasa väljaandmise ebaproportsionaalsust. Janet Perdue 30.10.2023 arvamusest nähtub, et kaebaja teatud määral valdab inglise keelt ja vanglaametnik on lubanud vajadusel tagada kinnipeetavatele tõlketeenuse. Keeleoskust on võimalik arendada.
8.14.Kaebaja turvalisus ei oleks USA-s enam ohustatud kui Eesti kinnipidamisasutuses. Kuna FDC SeaTacis paiknevatest kinnipeetavatest suurem osa on vahistatud, siis on nad motiveeritud hästi käituma, kuna probleemide tekitamine vahistuses viibides võib neile kaasa tuua pikema karistuse määramise. Janet Perdue 03.02.2024 arvamust ei ole esitatud ja Joshua Drateli arvamus ei ole usaldusväärne. Timur Gerassimenko viibis USA kinnipidamisasutuses 2014.2016. a-l, mistõttu ei kajasta ta praegust olukorda. Samuti ei nähtu, millistes kinnipidamisasutustes ta viibis. Erinevates kinnipidamisasutustes võivad olla erinevad tingimused. Amid Magerramov ja Maureen Baird omavad oma sõnul kokkupuudet New Yorki piirkonna kinnipidamisasutustega. Lähtuvalt BPO-i 08.12.2023 vastusest pole põhjust arvata, et kaebaja paigutataks New Yorki piirkonna kinnipidamisasutusse. Oht sattuda kinnipidamisasutuses väärkohtlemise ohvriks ei ole absoluutselt välistatud. Seda ohtu ei saa välistada mistahes kinnipidamisasutuses. Pole põhjust arvata, et kaebajat ähvardaks USA kinnipidamisasutuses suurem oht kui Eesti kinnipidamisasutuses. Janet Perdue puhul pole arusaadav, kas tal on kokkupuuteid nende kinnipidamisasutustega, kuhu kaebaja tõenäoliselt paigutatakse. Kuigi FDC SeaTacis on olnud erineva tausta ja rahvusega inimesi, peetakse seda üldiselt turvaliseks asutuseks ja vähemalt kokkuvõte tegemise ajaks ei olnud seal rahvuse pinnalt probleeme tekkinud.
8.15.Ei ole põhjust pidada USA justiitsministeeriumi poolt Eesti Justiitsministeeriumile antud selgitusi ja vastuseid kuidagi deklaratiivseteks. Eesti Justiitsministeerium küsis USA-st infot spetsiifiliselt tervishoiuteenuste osutamise kohta ja sai küsimustele adekvaatsed vastused. Täiendavalt käsitles teemat FDC SeaTacis kohapealsel külastusel Indrek Tibar, kellele ametnikud kinnitasid, et gastroskoopilised protseduurid on konkreetses kinnipidamisasutuses ühed levinuimad ja kaebajale on tagatud vajalikud uuringud ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetavatel on võimalik kogu oma varasem haiguslugu ja teave tervisliku seisundi kohta anda üle kinnipidamisasutuse meditsiinitöötajatele ning käimasolevaid ravikuure jätkatakse 23(49)
3-24-335 ning vajadusel alustatakse ka uusi. USA justiitsministeeriumi ja BPO-i poolt antud selgituste kohaselt suudetakse kinnipidamisasutustes ravida praktiliselt kõiki kogukonnas esinevaid terviseseisundeid või nendega toime tulla. Ka EIK praktikas ei ole ühtegi juhtumit, kus USA kinnipidamisasutuste tervishoiuteenused oleksid olnud ebapiisavad ega suudaks täita EIÕK art 3 nõudeid. See võimaldab järeldada, et kõikehõlmavat tervishoiualast kriisi USA kinnipidamisasutustes ei esine. Sedavõrd suures süsteemid võib esineda probleeme, nagu neid esineb ka Eesti kinnipidamisasutustes. Kriitika esitamine ja teatud probleemsete juhtumite esinemine ei tähenda, et süsteem tervikuna ei toimi ja kõikides kinnipidamisasutustes on tingimused inimõigusi rikkuvad. Sellist järeldust kaebaja esitatud teabe pinnalt ei saa teha. EIK on pidanud õigustatuks lähtuda USA kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel USA justiitsministeeriumi poolt edastatud teabest. EIK otsuses Aswat vs Ühendkuningriik (nr 17299/12) oli tegemist tõsise vaimse tervise häirega isikuga. Raske vaimse tervisehäirega isiku väljaandmisega kaasnevad probleemid on erandlikud ega ole ülekantavad praegusele juhtumile. Pealegi ei puuduta kaebajat ADX Florence kinnipidamiskeskust puudutavad asjaolud. Jesse M. Furmani arvamus ja määrus ei käsitle USA süsteemseid puudusi ega puuduta nende kinnipidamisasutuste tingimusi, kuhu kaebaja võidakse paigutada. Kaebaja tõendina esitatud ekspertarvamused kujutavad endast üksikisikute subjektiivset hinnangut, mille usaldusväärsuses on alust kahelda juba põhjusel, et ei ole teada, kas tegemist on sõltumatute ekspertidega. Tegemist on hinnanguliste arvamustega, mis ei tugine faktilistele asjaoludele ega tõenditele. Need ei väära USA justiitsministeeriumi selgitusi ja vastuseid konkreetsetes küsimustes ja konkreetsete kinnipidamisasutuste osas. Vastustaja ei tuvastanud EIK-i ega EK praktikat ega teisi avalikult kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid, milles oleks seatud kahtluse alla USA kinnipidamisasutuste tervishoiutingimuste põhimõtteline vastavus õigusriigi nõuetele. Samuti ei viita sellisele praktikale või sellekohastele sõltumatutele ja usaldusväärsetele aruannetele kaebaja. Üksiknäidetest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi vanglasüsteemi kohta ja järeldada väljaandmisega kaasnevat vältimatut ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet. Olukord, kus juhtumit käsitleb vaba meedia ning võimalikud üksikjuhtude minetused on avalikustatud avaliku kohtupidamise materjalides, näitab, et valdkonna üle toimub demokraatlikule ja põhiõigusi austavale ühiskonnale omane ühiskondlik ja õiguslik kontroll. Avalik tähelepanu teemale ja avalikult kättesaadavad materjalid annavad tunnistust, et valdkond on läbipaistev, teemad on ühiskonnas olulised, vastavaid kinnipeetavate põhiõigusi peetakse piisavalt tähtsateks. See annab pigem tunnistust sellest, et ilmnenud probleemidega tegeletakse ja leitakse lahendused. Kaebaja on võimalik oma õiguste eest seista ka USA-s, kus vangidele on ette nähtud vastavad kaebevõimalused ja kohtulik kaitse.
8.16.Kuigi väljaandmisega kaasnev perekonna- ja eraelu riive on intensiivsem kui riigisisese kriminaalmenetluse korra, ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. Kaebaja vahi alla võtmine, võimalik süüdimõistmine ja karistamine vangistusega on ka riigisiseses menetluses realiseeritavateks piiranguteks. Vastustaja ei tuvastanud põhjust eeldada, et USA keelaks kaebajal lähedastega suhelda. USA kinnitas vastupidist. Eelmises kohtumenetluses leiti, et ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid kaebaja puhul ei esine. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha, sh kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks.
8.17.Vastustaja järelepärimisele vastas USA justiitsministeerium 27.02.2024, et kaebaja esitatud arvamused tuginevad ainult avalikult kättesaadavale infole või arvamuse andja teadmistele, kuid isikud ei ole ise kinnipidamisasutuses käinud tingimustega tutvumas ning
24(49)
3-24-335 väited on suuresti spekulatiivsed ja nende kinnituseks tõendeid ei ole esitatud. Mitmed kaebused võivad küll olla käsitletavad põhimõttelise ebamugavusena, kuid samal ajal ei ole tegemist inimõiguste rikkumisega. Samuti selgitati, et kriminaalasja olulisis seisneb eelkõige petuskeemi laias ulatuses ning keerukas ja varjatud viisis, mistõttu puudutab see mitmeid riike üle maailma. USA on viinud läbi ulatusliku uurimise, mille tulemusel esitati kaebajale süüdistus ja arestiti pettusega omandatud vahendid, mis võimaldaks isiku süüdimõistmisel USA-l tagastada sadadele tuhandetele pettuse ohvritele nende vara, hoolimata nende asukohast. Pettuse ohvreid on tuvastatud kõikjal maailmast, sh Eestist.
KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse eseme piiritlemine
Kohus arvestab asja lahendamisel asjaoluga, et kaebajate ja vastustaja vahel on olemas samalaadses asjas nr 3-23-2038 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus. Viidatud asjas oli samuti vaidluse all vastustaja otsus kaebaja väljaandmise kohta USA-le. Ringkonnakohus tühistas vastustaja otsuse põhjusel, et vastustaja rikkus uurimiskohustust ja jättis kontrollimata kinnipidamistingimused (sh tervishoiuteenuste tagatuse) USA kinnipidamisasutuses, kuhu kaebaja suure tõenäosusega pärast USA-le väljaandmist paigutataks, ning asjaolu, kas väljaandmine riivaks kaebaja põhiõigusi kumulatiivselt määral, et tuleks kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja jättis kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamisel osa olulistest asjaoludest arvesse võtmata. Sellega tehti oluline kaalutlusviga, mis võis viia sisuliselt väära otsuseni (otsuse p 26). Kuna ringkonnakohus otsustas viidatud asjas, milliseid asjaolusid peab vastustaja kaebaja väljaandmise otsustamisel arvestama ja milliseid mitte ning kuidas tuleb tõlgendada KrMS-i asjakohaseid norme, siis ei pea kohus praeguses asjas neid küsimusi uuesti läbi analüüsima, vaid saab lähtuda ringkonnakohtu otsuses võetud seisukohtadest.
10.KrMS § 443 järgi jaguneb välisriigile isiku väljaandmise menetlus eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks. Viimast saab vaidlustada halduskohtus (KrMS § 4521). Ringkonnakohus selgitas viidatud otsuse pdes 1618, et maakohus ja ringkonnakohus hindavad väljaandmise õigusliku lubatavuse juures väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mis seonduvad karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega, s.o eeskätt küsimustes, mis kuuluvad maakohtu kompetentsi (nt seaduse tagasiulatuva mõju keelu ja määratletuse nõuded, enese mitte süüstamise privileegi, süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse austamine jne). Vastustaja peab väljaandmisotsuse tegemisel kontrollima kriminaalmenetlusalasest koostööst keeldumise aluste puudumist laiemalt, analüüsides kõigi asjassepuutuvate põhiõiguste riive proportsionaalsust ja sellest tulenevalt väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Maakohtu põhjendustele saab viidata vaid ulatuses, mis käsitleb väljaandmise lubatavuse karistusõiguslikke ja kriminaalmenetluslikke aspekte.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtul jätta tähelepanuta need kaebaja väited, mis seonduvad väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, mis tuli ja oli võimalik esitada maakohtu menetluses: kriminaalasja üleandmise võimalikkus, vahistamismääruse (arrest warrant) olemus, tegude karistatavus, karistuse määrad süükspandava kuriteo eest Eestis ja USA-s, kuriteo aegumine, kautsjoni vastu vabastamise võimalus eeluurimise ajaks USA-s, ennetähtaegse vabanemise võimalused karistuse kandmisel USA-s, karistuse kandmiseks Eestile üleandmise võimalikkus ja tõenäosus.
25(49)
3-24-335 Nendes küsimustes avaldatud maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohti ei saa halduskohus ümber hinnata. Kui väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavusega seonduvad seisukohad jäid maakohtus esitamata, kuid nende esitamine oli põhimõtteliselt võimalik, ei saa ega pea neid hindama halduskohus (KrMS § 4521 lg 3). Kaebajal oli võimalik neid küsimusi tõstatada maakohtus ja sellele järgnevas määruskaebemenetluses. Kuna kaebajat esindas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus vandeadvokaat, siis oli kaebajale professionaalne õigusabi tagatud ja kaebaja ei saa tugineda ebapiisavatele õigusteadmistele. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata ega tuvastada kriminaalmenetluslikke ega karistusõiguslikke asjaolusid. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hinnata kriminaalasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Kohus jätab tähelepanuta kõik kaebaja etteheited maakohtu menetluses esinenud võimalikele puudustele. Sellekohased etteheited tulnuks esitada ringkonnakohtule. Vajadusel saanuks kaebaja esitada määruskaebuse Riigikohtule, taotledes edasikaebevõimalust piirava normi põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohtlahendid kaebaja välisriigile väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta on jõustunud.
12.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et KrMS § 4521 lg 3 või muud asjakohased KrMS-i normid on ebaselged ja seetõttu põhiseadusevastased. Kohtu hinnangul on asutuste ja kohtute pädevuste piiritlemine piisavalt selge. Norme on selgitatud täiendavalt seaduseelnõude seletuskirjades ja korduvalt tõlgendatud kohtumenetluses. Kaebaja põhiõiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, et tal puudub võimalus samu asjaolusid erinevates kohtuharudes korduvalt vaidlustada. PS-i järgi peab isikule olema tagatud kohtukaebevõimalus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kriminaalmenetluslikku küsimusi maakohtus ja muid küsimusi halduskohtus. Samuti on tal olnud võimalus kasutada edasikaebevõimalust. Ainuüksi see, et kaebaja kriminaalasjas tehtud kohtulahenditega ei nõustu, ei õigusta samades asjaoludes halduskohtus uue kohtumenetluse algatamist. PS ei taga õigust läbida samades asjaoludes uusi kohtumenetlusi seni, kuni saavutatakse kohtulahend, mis isikule meeldib. Viidatud normistik ongi loodud selleks, et vältida samade asjaolude üle kokku 5 kohtuinstantsis vaidlemist. Maakohtu otsus ei ole vastustaja jaoks otsuse tegemisel tõendiks, vaid siduvaks otsuseks selle kohta, kas väljaandmine on õiguslikult lubatav või mitte. Ka halduskohtu pädevusse ei kuulu jõustunud kohtulahendite ümbervaatamine. Selline pädevus on Riigikohtul teistmismenetluses. Haldusmenetlus
13.Vaidlusaluses korralduses on käsitletud kaebaja seisukohti ärakuulamise tähtaegade ebapiisavuse osas. Kohus nõustub vastustajaga, et ringkonnakohtu 29.11.2023 otsusega on selgitatud, millele pidi vastustaja haldusmenetluse jätkamise soovi korral tähelepanu pöörama. Vastustaja on 14.12.2023 kirjas (dtl 1248) selgitanud, et endiselt jäävad püsima kaebaja poolt 02.08.2023 Justiitsministeeriumile saadetud arvamuses käsitletud asjaolud. Sellest nähtub, et vastustaja pidas oluliseks lähtuda juba kaebaja poolt varasemalt esitatust ning selle kordamine ei olnud vajalik.
14.KrMS § 452 lg 3 kohaselt tehakse väljaandmise põhjendatud otsus viivitamata. Sama kohustus laieneb ka kohtutele. Ka asjaolu, et väljaandmismenetluse kulgu on aeglustanud kaebaja advokaatide esitatud vastuväited, ei vabasta riiki vastutusest põhjendamatute viivituste eest. Väljaandmise haldusmenetluse kiire toimumine on ennekõike avalikes huvides, sh vältimaks süüteomenetluse aegumist, tõendite kättesaamatuks muutumist ja selle lõpptulemusena isiku võimalikku karistamatust. Haldusorgan peab tegema haldusmenetluses otsuse, kui tõendeid ja seisukohti on mõistlikul määral kogutud. Olukorras, kus haldusorgani ja isiku vahel on põhimõtteline erimeelsus asjaolude olemasolu ja kaalumise osas, ei pea haldusorgan jätkama tõendite ja seisukohtade kogumisega kuni 26(49)
3-24-335 jõutakse üksmeelele. Ka Riigikohus on selgitanud kohustust lahendada asi mõistliku aja jooksul ning et menetlusosalistega üksmeele otsimine ja põrkuvate huvide ühildamine ei saa toimuda igavesti (01.03.2017 otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 22). Seetõttu ei pea ka pärast isiku ärakuulamist tutvustama talle veelkord ärakuulamise tulemusel kujundatud haldusorgani seisukohta. Asjaolu, et haldusorgan ärakuulamise tulemusel menetlusosalisega ei nõustu, ei ole ärakuulamisõiguse rikkumiseks.
15.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamise kohustust. Kaebaja kuulati ära. Talle anti võimalus esitada oma seisukoht ja soovitud tõendid. Vastustaja tutvustas talle oma põhiseisukohti ja kogutud tõendeid. Samuti rahuldati kaebaja taotlus ja pikendati seisukohtade esitamise tähtaega. See, et vastustaja ei pikendanud tähtaega kaebaja soovitud ajani, ei too kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist. Kuigi kohus leiab, et kaebajale võinuks kogutud tõendite mahu arvestades anda mõnevõrra pikema vastamise tähtaja ja otsuse tegemine mõni nädal hiljem ei oleks avalikke huve oluliselt kahjustanud, ei saa kaebajale antud tähtaega pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seda enam, et kaebaja teadis tema väljaandmise taotlusest juba 2022. a lõpust või 2023. a algusest ja tal oli piisavalt aega, et soovi korral tõendeid koguda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vastustaja leidnud tasakaalu ühelt poolt kaebajal tõendite esitamise võimaluse ning teiselt poolt avaliku huvi vahel, et haldusmenetluses jõutaks otsuseni. Kaebajal oli võimalik esitada tõendeid ka kohtumenetluses ja kohus hindas neid sisuliselt, kuid ka need ei kinnitanud vastustaja otsuse ebaõigsust. Kaebaja käitumine näitab pigem soovi menetlusega venitada.
16.Samadele seisukohtadele jääb kohus ka kaebaja perekonna menetluslike õiguste osas.
17.Kaebaja menetluslikke õiguseid ei ole rikutud sellega, et teda ei kuulatud Vabariigi Valitsuse istungil ära. Vabariigi Valitsus ei pidanud kaebajat istungil ära kuulama. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas Vabariigi Valitsuse istungil vahetult ära kuulamata jätmine mõjutas haldusakti sisulist õiguspärasust.
18.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide Vabariigi Valitsuse korralduse parandamise ja selle pädevuse kohta. Halduskohtu kontrolli esemeks on vaidlustatud haldusakt – Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldus. Korralduse sisulist õiguspärasust kontrollides hindab kohus, kas vastustajal oli olemas oluline teave kaebaja põhiõiguste riivega seotud küsimustes ning kas rikuti oluliselt kaalutlusõigust. Haldusakt, s.o selle tekst peabki kajastama nii olulist teavet kui ka kaalutlusi. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas Vabariigi Valitsus korralduse andjana nõustus eelnõu tekstiga või soovis, et arutelu tulemusel tehtaks korralduse teksti täiendusi (protokollis, dtl 344: Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud eelnõule. Justiitsministeeriumil teha enne allkirjastamist vajadusel korralduses töö korras täiendused laste õiguste teemal.). Protokolli kohaselt otsustati korralduse andmine ühehäälselt. Korralduse on allkirjastanud peaminister ja Riigikantselei õigusosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes (dtl 318), kellel on ka vastav allkirjastamispädevus (Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 4). Kuna KrMS § 452 lg 1 järgi valmistab väljaandmisotsuse eelnõu ette ja esitab Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium, siis oli Justiitsministeerium õige organ, kes pidi Vabariigi Valitsuse soovitud parandused korralduse eelnõusse sisse viima. Tegemist ei ole pädevuse rikkumisega. Väljaandmise proportsionaalsus
19.Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses (p 23), et väljaandmine on menetlus, mille eesmärk on võidelda sellise isiku karistamatuse vastu, kes viibib muul territooriumil kui 27(49)
3-24-335 see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani (EK 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15, p 39). Selle eesmärgi saavutamiseks on isiku väljaandmine küll sobiv meede, kuid kui väljaandmisega kaasneks isiku põhiõiguste väga intensiivne riive, tuleb vastustajal kaaluda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivama meetme abil, praegusel juhul kriminaalmenetluse läbiviimisega Eestis (nn paralleelmenetluse temaatika, vrd EIK-i otsus King vs Ühendkuningriik 44 , nr 9742/07, p 29). Ehkki otsuse selle kohta, millises riigis kriminaalmenetlus läbi viia, teeb väljaandmise menetluse alguses prokuratuur (kriminaalmenetluse läbiviimise ökonoomia küsimus), ei välista see siiski vastustaja pädevust hinnata sellise otsusega kaasnevat põhiõiguste riivet ja väljaandmise proportsionaalsust. 20. Ringkonnakohtu poolt viidatud lahendis King vs Ühendkuningriik oli keskmes perekonnapõhiõiguse (art 8) riive. EIK leidis, et EIÕK ei näe ette õigust süüdistuse esitamisele konkreetses jurisdiktsioonis; samas süüdistuse esitamine koduriigis väljaandmise alternatiivina võib mõjutada hinnangut, kas väljaandmine oleks vastuolus EIÕK-ga. Kaalutlustena võis arvestada nii kaassüüdlaste kohtu alla andmist teises välisriigis; korrarikkumiste või kuritegude ärahoidmist ning ka teiste riikide ees võetud rahvusvaheliste kohustustega. Pidades silmas riikidevaheliste väljaandmiskokkulepete olulisust võitluses (eelkõige rahvusvahelise või piiriülese mõõtmega) kuritegevusega, saab isiku pereelu üksnes erandjuhtudel kaaluda üles isiku väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi. Ka koduriigi ja väljaandmist taotlenud riigi vaheline suure vahemaa ja seetõttu pereliikmete kontaktide piiratuse korral ei saa jätta tähelepanuta isikule esitatud väga tõsiseid süüdistusi.
21.Kohus nõustub eeltooduga ning leiab samuti, et isikute väljaandmisel teistele riikidele on ka muid legitiimseid eesmärke lisaks sellele, et vältida isiku karistamatust. Avalikuks huviks on ka rahvusvaheline koostöö iseenesest, sh eesmärk, et rahvusvahelisi lepinguid täidetaks ning kui Eesti Vabariigil tekib vajadus USA-st isiku väljaandmiseks, oleks see senise õiguspraktika ja vastastikkuse usalduse alusel võimalik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2009 otsuses asjas nr 3-08-2568 leiti, et väljaandmise poolt kõneleb avalik huvi, mis seisneb rahvusvahelises koostöös võitluses kuritegevusega. Eesti Vabariik on seadusandja poolt väljaandmislepinguga piiranud iseenda täitevvõimu kaalutlusõigust iga üksiku taotluse lahendamisel. Niisiis saab Eesti Vabariik rahvusvahelise koostöö raames isiku väljaandmisest põhimõtteliselt keelduda üksnes siis, kui esineb mingisugune konkreetset isiku ja temale tema väljaandmisega kaasneda võivate tagajärgedega seotud kaalukas põhjus, mis lubab asuda seisukohale, et vajadus seda isikut nende tagajärgede eest kaitsta on kaalukam vajadusest tagada tõhus kriminaalasjades tehtav koostöö.
22.Kaebaja leiab, et väljaandmisel puudub legitiimne eesmärk, kuivõrd menetlust on võimalik läbi viia ka Eestis. Kriminaalmenetluse läbiviimise koha valik on eeskätt otstarbekuse, väljaandmistaotluse saanud riigi huvi ning selle riigi enda menetlusvõimekuse küsimus. Vastustaja ei saa kriminaalmenetluslikke otsuseid kontrollida ega kahtluse alla seada, küll aga saab kontrollida väljaantavale tekkivate tagajärgede proportsionaalsust ning selle tulemusel sekkuda. Kohus nõustub vastustaja korralduses tooduga, et ühelt poolt on legitiimseks eesmärgiks kuritegevuse tõkestamine, samas võib olla etteheidetavate tegude keskne asukoht USA-s takistada kriminaalmenetluse praktilist läbiviimist Eestis. Seega võib kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis jääda kaebaja juhul, kui ta süüdi mõistetakse, osade etteheidetavate ja võimalike toime pandud kuritegude eest karistamata. Lisaks leiab kohus tuginedes eelnevalt viidatud EIK-i lahendile, et legitiimseks eesmärgiks on ka rahvusvaheliste kohustuste täitmine, nõustudes korralduses tooduga, et laiemalt kaitstakse sellega demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtuseid.
23.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ette heidetava teo osas on otstarbekas viia kriminaalmenetlus ja õigusemõistmine läbi USA-s, sh kuivõrd USA-l on huvi ja piisavad ressursid sellises mahukas ja keerulises rahvusvahelise ulatusega kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti uurimisasutustel ei pruugi olla sellist ressurssi ning kuritegu võiks jääda piisavalt uurimata. Pealegi ei saa Eesti kriminaalmenetluse primaarne eesmärk olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine ning kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l ning mitte Eesti Vabariigil.
24.Kaebaja on enda väljaandmise vajalikkuse vaidlustanud, kuivõrd väidetavaid kannatanuid on üksnes neli ning neil on õigus esitada oma nõuded Eestis. Eesti kohtud ei ole leidnud ühisrahastuse kampaanias midagi ebaseaduslikku ja on jätnud nõuded rahuldamata. Ühisrahastuse kampaania ei olnud suunatud USA kodanikele ega elanikele. Eestis on nii kaebaja, kriminaalmenetluses arestitud vara, tõendid ja tunnistajad. USA-s ei ole väidetavaid tegusid toime pandud, süüdistuses nimetatud juriidilised isikud asunud ega tegutsenud ning USA-s ei viibi ka väidetavaid kaasosalisi.
25.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad seda, kas õigusabipalves toodu alusel on võimalik sedastada võimaliku teo olemasolu, mis on Eestis ja USA-s karistatavad. Nimetatut on käsitletud kriminaalmenetluse asjas nr x-xx-xxxx. Süüdistuskokkuvõtte (dtl 358) kohaselt veensid süüdistatavad vähemalt sadu tuhandeid investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast investeerima ja jätsid investeeritud raha endale, kokku üle 550 miljoni dollari ulatuses. Teise süüdistuses etteheidetava teokogumi kohaselt koguti investoritelt vähemalt 25 mln dollarit (alapunkt z; dtl 369). Sarnases suurusjärgus andmed on toodud ka USA justiitsministeeriumi 05.01.2024 kirjas (dtl 1393). Arvestades toodud summasid, ei saa olla tegemist vaid 4 kannatanuga ja sellist summat ei ole ilmselt võimalik koguda Eestis tegutsedes. Kannatanute ring võib olla selgumisel. Ka Eestis ilmusid kannatanud välja alles pärast kaebaja väljaandmise kohta meedias teabe avalikustamist.
26.Pooled ei ole eri meelt osas, et kaebaja elu- ja viibimiskoht on Eestis. Samuti kaebaja vara asukoht, mis on arestitud või võidakse arestida, on süüdistuskokkuvõtte kohaselt mingis osas Eestis (kinnistud, sõidukid, pangakontod, seadmed). Samas nähtub süüdistuskokkuvõttest nii investorite kaasamine konkreetsest USA piirkonnast, ingliskeelsest reklaamist ja pressiteate kanalist, arvete saatmise viisist, et kaebajale etteheidetavate tegude asukoha kese ei olnud Eestis. Kuigi tegude toimepanemise fakti ja etteheidetavust kaebajale kontrollitakse alles kriminaalmenetluses, sai vastustajal olla talle esitatud dokumentide pinnalt põhjendatud kahtlust, et väidetavad teod on toime pandud ning süüdistuses nimetatud äriühingud on tegutsenud USA-s.
27.23.02.2024 kirjas (dtl 2209) on toodud, miks on see juhtum USA ametivõimude jaoks oluline – süüdistuste ja vahistamismääruste kokku panemiseks piisavate tõendite kogumiseks tuli rakendada enneolematuid uurimismeetmeid; ükski teine riik ei ole asjas süüdistust esitanud ning USA kriminaalmenetluse seadustik võimaldaks ohvrite õiguste taastamise asukohast hoolimata. Kaebaja ei ole kohtu ette toonud ka muud põhjust, miks on USA huvitatud nimelt ise sellise ressursimahuka uurimise läbiviimisest. Kohtule ei nähtu ühtegi kahtlust, et uurimine oleks ajendatud poliitilisest kuriteost või kaebaja rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamistest tulenevalt.
28.Vajalikkuse aspekti kontrolli osaks on see, et on olemas mõni muu, vähemalt sama tõhus meede, mis riivab isikut vähem. Kohus saab aru, miks võib kriminaalmenetluse toimumine Eestis olla kaebaja suhtes vähem riivavam. Samas kannatanute arvu ja asukohta, samuti tegude
29(49)
3-24-335 toimepanemise asukohta arvestades ei saa kriminaalmenetlust Eestis pidada sama tõhusaks, kui teo eeldatava toimepanemise kohas läbiviidavat kriminaalmenetlust. Sealjuures puuduvad andmed selle kohta ning ka kaebaja ei ole selliseid andmeid esitanud, et valdav või arvestatav osa kannatanutest oleks Eestis. Väljaandmise üks eesmärk on ka see, et isik ei väldiks karistamist. Kõige toimunu põhjalik uurimine toimub hetkel ennekõike USA-s. Seega on meede vajalik. Karistamatuse vältimine on üks väljaandmise eesmärke.
29.Kaebaja on tuginenud, et süüdimõistmise korral oleks mõistetav karistus tõenäoliselt eluaegne, ennetähtaegse vabanemise võimaluseta. Kaebaja tugineb Mark Allenbaughi analüüsile, mh osas, et kaebaja toomine Eestisse karistust kandma on äärmiselt ebatõenäoline. Ka neis küsimustes on olemas maakohtu seisukoht. Samas põhjendas vastustaja, et PS ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Võimaliku määratava karistuse pikkus on seotud kuriteo raskusega ning senises praktikas ei ole USA välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistanud. Ka siis, kui lugeda karistuse võimalik maksimaalne pikkus kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamise osaks, on kaebajale ühe etteheidetava teo eest Eestis (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3 grupi poolt ja suures ulatuses toime pandud rahapesu) määratav maksimaalne karistus 10 aastat vangistust, samas kui USA-s võib olla määratav karistus nii rahatrahv, kolmeaastane käitumiskontrolliga katseaeg, kohustuslik erihindamislõiv ja kuni 20-aastane vangistus. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetud süüdistatavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ning kuigi föderaalset tingimisi vabastamise programmi ei ole, vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes 15% võrra. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on seotud kuriteo tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud. Kaebaja ei ole ka vastupidist tõendanud.
30.Vastustaja poolt eelmises kohtuasjas antud selgituse kohaselt ei ole kaebaja süüdimõistmise korral tema karistuse kandmiseks Eestisse ületoomine võimatu. Süüdimõistetuid on mitmel korral Eestisse toodud või on nad vabanenud ilma ületoomiseta keskmiselt 2 aasta jooksul väljaandmisest arvates. See, et ületoomine ei ole võimalik kohe pärast süüdimõistmist, ei tähenda, et sellist taotlust ei võiks hiljem esitada.
31.Kaebaja leidis, et tema õigusi rikuvad ülemäärased kaitsekulud ja tema õigeksmõistmise korral on põhiõigusvastaselt hüvitisnõuded välistatud. Korralduses on leitud, et isikul on kohustus teatud ulatuses taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet, sealjuures välisriigis. Kaebaja väljaandmisel on tagatud ka PS §-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt USA põhiseaduse 6. parandus) ning samuti võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras (nn Federal Public Defender; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2009 otsus asjas nr 3-09-1549, p 36). Sellisel juhul ei kujuta piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist endast kaitseõiguse riivet. Halduskohus leiab, et ka need küsimused on oma olemuselt seotud väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, kuivõrd nende argumentide kese on kriminaalmenetluses, mitte vangistusõiguses, sh kinnipidamistingimustes. Seetõttu jätab kohus toodud väited KrMS § 4521 lg 3 alusel tähelepanuta. 32. Kokkuvõtlikult leiab kohus:
30(49)
3-24-335 − Keelatud ei ole isiku üleandmine mõnda muusse riiki, kus kriminaalmenetlus ei ole tagatud täpselt samas määras või kõrgemalt kui Eesti enda kriminaalmenetluse korraldus ette näeb. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud nii 03.07.2007 otsuses asjas nr 307754 kui ka 28.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-2482, et väljaandmine on lubatav, kui riigis, kuhu isik välja antakse, kehtib samaväärne õiguslik kaitse piinamise ning inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu. − EIK on leidnud, et EIÕK ei nõua, et liitunud riigid nõuaksid samasuguste standardite järgimist ka kolmandatelt riikidelt, sh kontrollimist, kas süüteomenetlus kolmandates riikides on kooskõlas EIÕK art 6 kõigi nõuetega. Konventsiooni liikmesriik on kohustatud keelduma rahvusvahelisest koostööst üksnes juhul, kui tegemist on õigusmõistmise räige eiramisega (flagrant denial of justice) (Rozd ja Janousek vs Prantsusmaa ja Hispaania, nr 12747/87, p 110). Nõutav on art-ga 6 tagatud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtete rikkumine, mis on nii fundamentaalne, et tähendab selle artikliga tagatud õiguse tühistamist või selle olemuse hävitamist (Ahorugeze vs Rootsi, nr 37075/09, p 115). Kaebaja väidetavad nö puudused USA õigussüsteemis ei vasta nendele tunnustele.
− Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud kaebaja võimalusele saada USA kohtumenetluses kaitsja nö riigi õigusabi korras. Olukorras, kus isikul on õigus kaitsja abile riigi kulul, ei ole isiku jaoks ebaproportsionaalselt koormav see, et oma valitud kaitsja kulusid õigeksmõistmise korral ei hüvitata. − Kaebaja nimetatud muude kulutuste hüvitamise kohustust EIÕK ette ei näe. EIK on siinkohal ka leidnud, et EIÕK art 5 lg 5 õigusvastaselt vabaduse võtmise hüvitamise kohustuse kohta ei kohaldu juhul, kui vabaduse võtmist ei saa pidada ebaseaduslikuks ja sellisel juhul on kompenseerimine siseriikliku õiguse küsimus50. Kinnipidamistingimused Tõendamiskoormus ja faktiliste asjaolude kontrolli ulatus
33.Rahvusvaheliste suhete ja eriti rahvusvaheliste lepingute osaks on vastastikkuse põhimõte51, mis samas ei välista igal üksikjuhtumil siiski lepingus ja/või seaduses sätestatud ulatuses riigipoolse üksikotsustuse tegemist. Vastastikkuse põhimõtte osaks on ka vastastikku usaldus, st vaikimisi tuleb eeldada, et demokraatlikud ühiskonnad ühiste väärtuste kaitsel tagavad kõigi, sh ka teise riigi poolt väljaantud isikutele nende inimõigused. Sellest lähtekohast sai ka vastustaja lähtuda.
34.Kaalukaks argumendiks selle kohta, et kinnipidamistingimused või mistahes muu põhiõiguste tagamine ei ole teatavas riigis reaalselt korraldatud nii nagu see riik väidab, saaksid eelkõige olla mingisugused rahvusvaheliste organisatsioonide või ka autoriteetsete riigisiseste valitsusväliste organisatsioonide poolt piisavalt laiapõhjalise andmehulga pealt tehtud järeldused või ka rahvusvaheliste kohtute poolt teatava riigi kinnipidamistingimustele antud
Norik Poghosyan vs Armeenia, nr 63106/12, p 34-36. https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-205145 . Vt KrMS kommenteeritud väljaanne, § 433 p 1.2.1, lk 995; samuti Klabbers, Jan; Rahvusvaheline õigus, lk 302.
hinnangud või ka muud kaalukad allikad, kus kajastub nö rahvusvaheliselt tunnustatud teadmine selle kohta, et konkreetne riik ei ole usaldusväärne või annab enese kohta rahvusvahelistes suhetes süstemaatiliselt valeinformatsiooni. Kaalukaks argumendiks kahtlemaks riigi poolt oma vanglate kohta esitatud andmete usaldusväärsuses võivad ka olla näiteks andmed selle kohta, et asjaomases riigis puudub põhimõtteliselt kohane järelevalvemehhanism vangistuse täideviimise üle ja/või valitsusvälistel või rahvusvaheliselt tegutsevatel organisatsioonidel puudub võimalus 31(49)
3-24-335 neid tingimusi kontrollida või hinnata (vrdl EIK-i otsus Liu vs Poola (nr 37610/18, p 83). Ka EK 06.09.2016 otsusest asjas nr C-182/15 tuleneb, et vastustajal tekib kontrollikohustus alles siis, kui usaldusväärsetest allikatest ilmneb ametiasutuste tegevus või nende poolt sallitav tegevus, mis on ilmselgelt vastuolus EIÕK põhimõtetega (p 57). Teisisõnu on väljaandmise taotluse saanud riik kohustatud alles vastavate andmete saamisel väljaandmise üle otsustamisel hindama, kas teises riigis esineb reaalne oht, et isikuid koheldakse ebainimlikult või alandavalt (p 58).
35.Käesolevas asjas ei olnud vastustajal haldusakti andmisel andmeid ning ka kaebaja ei ole sellist teavet kohtu ette toonud, et kaebajale tekkivat reaalset ohtu kinnitaksid andmed, mis tulenevad rahvusvaheliste kohtute (EK ja EIK) otsustest, Euroopa Nõukogu organite poolt või ÜRO süsteemis tehtud otsustest ja koostatud aruannetest.
36.Samas on väljaantaval isikul võimalik vastustaja esmase eelduse kohta tõstatada kahtlusi ja küsimusi, st esitada vastustajale mistahes andmeid ja allikainfot vastupidise kohta. Ühelt poolt võib olla isikul võimatu koguda vahetut teavet kinnipidamistingimuste kohta, sh USA riigiorganitelt või kinnipidamisasutustelt. Teiselt poolt ei saa tõstatatud kahtlused olla paljasõnalised, ainuüksi küsitavuste tõstatamise ja menetluse venitamise eesmärgil.
37.Vastustajal tuli kaebaja poolt tõstatatud kahtluste osas kontrollida esmalt nende piisavust (välistades paljasõnalisuse) ning seejärel kontrollida kahtlusi sisuliselt, kas kaebaja esitatud andmed seavad USA valitsuselt saadud teabe kahtluse alla sel määral, et saadud teabest jääb mõistlikult mulje, et ettenähtu ja tegelikkuse vahel on süstemaatiliselt arvestatavad lahknevused. Sellises asjas peab vastustaja koguma teavet kinnipidamistingimuste (sh otsesed olmetingimused, vanglasisesed tegevused, kokkusaamiste võimalused nii lähedaste kui kaitsjatega jms) kohta eelkõige väljaandmist taotleva riigi ametiasutustelt ning võib põhimõtteliselt saadud teavet usaldada. Antud juhul on Justiitsministeerium sellekohased küsimused esitanud ja saanud ka vastused. USA asutuste esitatud teavet selgelt ümber lükkavate või vähemalt olulisel määral kahtluse alla seadvate ja samas Eesti asutustele kättesaadavate üheselt autoriteetsete allikate puudumisel võis vastustaja lähtuda USA-lt saadud teabest, et USA vanglate tegevust reguleerivad õigusaktid näevad ette ka väljaantud isikute kinnipidamise tingimustes, mis vastab vähemalt üldjoontes inimväärse kohtlemise nõudele. Samuti et USA praktika ei ole selline, mis USA õigusnorme eiravat tegevust vanglas süstemaatiliselt eiraks ja/või EIÕK-i põhimõtetega vastuolus olevaid kinnipidamistingimusi aktsepteeriks.
38.Halduskohtumenetluse raames ei asu kohus ise USA kinnipidamisasutuste tingimusi tuvastama ega kaaluma. Kohus kontrollib seda, kas vastustaja tegi kinnipidamistingimuste väljaselgitamiseks piisavaid pingutusi ning teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt. Arvestada tuleb siinkohal sellega, et sisuliselt on tegemist prognoosotsusega, st haldusorgan ei asunud tuvastama juba minevikus toiminut, vaid hindab talle kättesaadava teabe pinnalt, kas kaitstava õigushüve kahjustamine tulevikus on tõenäoline.
39.Käesoleval juhul on vastutaja oma otsuse tegemisel arvesse võtnud olulises osas neid allikaid, millele kaebaja viitas enne otsuse tegemist esitatud dokumentides, sh eelmise kohtumenetluse käigus esitatud dokumentides, ning leidnud kokkuvõttes, et need andmed ei ole sellised, mis seaksid USA asutuste antud teabe olulises osas kahtluse alla. On tõsi, et kaebaja esitatud tõendid ja seal viidatud allikad kinnitavad probleemide esitamist USA vanglates, üksikud näited on ka äärmiselt tõsised ja kinnitavad seda, et teatavatel juhtudel ei ole USA vanglaadministratsioonid suutnud tagada kinnipeetavate turvalisust või neile vältimatult vajaliku tervishoiuteenuse osutamist nii, et sellega on kinnipeetava jaoks kaasnenud väga tõsised tagajärjed. Samas ei saa neid esitatud tõendeid pidada sedavõrd kaalukateks, et
32(49)
3-24-335 vastustaja oleks neis esitatud andmeid pidanud tingimata pidama usaldusväärsemateks USA asutuste omadest.
40.Välisriigis valitsevate konkreetsete tingimuste osas esitatud vastuolulise teabe korral on vastustajal arvestatav hindamisruum otsustamaks, millist teavet usaldada, millist mitte. Vastustajale saaks ilmse hindamisvea tegemist ette heita juhul, kui andmed, mida tema usaldusväärseks pidanud on, seda muude talle kättesaadavate andmete kõrval ilmselgelt usaldusväärsed olla ei saanud. Selliste rahvusvaheliste kohtute, muude rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste vabaühenduste andmete olemasolu pooled ei väida ning ükski kaebaja esitatud allikatest või tõenditest ei ole ka seda laadi.
41.Sarnaseid juhtumeid, mille pinnalt on antud need arvamused, on võimalik tuua põhimõtteliselt ka Eesti vanglasüsteemi kohta, sh näiteid, kus vanglateenistus ei ole suutnud tagada turvalisust ja kinnipeetav on teist rünnanud; kuidas teatavatel juhtudel ei ole kinnipeetav pika aja jooksul saanud vajalikku ravi; kus isikut on põhjendamatult kaua peetud üksi eraldatud lukustatud kambris jne 45 . Selleks, et valitsus peaks usaldama sellistes arvamustes antud hinnanguid, et sedalaadi probleem esineb USA vanglates sageli, peaks neist ilmnema, et need arvamused põhinevad märksa ulatuslikumal teadmiste ja andmete baasil, kui need, mis käesolevas asjas kõne all.
42.Kaebaja seadis kahtluse alla justiitsatašee memo kasutamise tõendina. Kohus ei nõustu kaebajaga. Dokumentaalseks tõendiks on ka ametlikud kirjad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2). Kohtu hinnangul võimaldas justiitsatašee kohapealne külastus kontrollida USA justiitsministeeriumi antud vastuse usaldusväärsust. Erinevalt kaebaja viidatud asjatundjatest, kellest enamik ei ole kunagi FDC SeaTacis käinud, oli Indrek Tibaril vahetu kogemus sealsete kinnipidamistingimuste kohta ja võimalus konkreetseid asjaolusid kohapeal üle küsida. Seetõttu võib Indrek Tibari selgitusi pidada usaldusväärsemaks kui Robert Palmquisti mälu järgi antud selgitusi. Puudus vanglaametnikest
43.Võimalike personaliprobleemide osas on vastustaja pöördunud vastava küsimusega USA ametivõimude poole. USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5), et vanglapersonal on kinnipeetavatele vajalik tingimuste tagamiseks piisav. Viimase 10 aasta jooksul on kinnipeetavate arv olnud pidevas langustrendis. Vanglaasutus palkab rohkem töötajaid kui neid lahkub. USA justiitsministeerium kinnitas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384) täiendavalt, et FDC SeaTacis on iga 4,5 kinnipeetava kohta üks töötaja. Indek Tibari kokkuvõttest (dtl 1436) nähtub, et kuigi vakantsete ametikohtade täitmisega on probleeme, kasutatakse probleemi leevendamiseks erinevaid võimalusi – ametnike rotatsiooni asutuste vahel, vajadusel teisi funktsioone täitvate ametnike kaasamine korrektsiooniülesannete täitmisele. Kõik kriitilised korrektsioonifunktsioonid täidetakse.
44.Kohtule ei nähtu, et personaliprobleem oleks teadvustamata või sellega ei tegeletaks. J. Drateli arvamuses (dtl 1940, lk 4) viidatud eriaruandes46 mööndakse struktuurseid takistusi, mis võivad takistada probleemidega tegelemisel, milleks on ka personalipuudus. Samas mööndakse, et BOP-i juht peab seda peamiseks, riigiüleseks prioriteediks ja pakutakse rahalisi stiimuleid. 52 Vt õiguskantsleri kontrollkäigud vanglatesse: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&vaade=otsing&valitsemisala=117&doku mendist=1; samuti CPT kontrollkäikude aruanded: https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia
3-24-335 Lisaks taotletakse kongressilt täiendavat rahastamist, mida raporti koostaja toetab. Kohtule nähtub eeltoodust, et vastustaja on vajalikud asjaolud välja selgitanud ning need on olulised osas kooskõlas ka kaebaja tooduga. Vastustaja on toonud otsuses välja, et probleemidega tegeletakse ja et vanglasüsteemid on õigusriikides pidevas arengus. Olukorras, kus probleeme teadvustatakse, nendega tegeletakse, otsides nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi, ei saa sedastada reaalset ohtu kaebaja õiguste kaitsel.
Advokaadiga kohtumise võimaldamine
45.USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 2), et FDC SeaTacis on kinnipeetavatel õigus kohtuda advokaadiga 7 päeval nädalas kl 8:00-18:00 ja nädalavahetustel kl 8:00-14:00. Lisaks on kinnipeetavatel juurdepääs õigusraamatukogule ja neil on lubatud tutvuda kinnipidamisasutustes kohtuasja materjalidega (tõendite hankimine), kui kohus ei ole määranud teisiti. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastust arv ei ole piiratud. Sama on üle korratud USA justiitsministeeriumi 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 1), täpsustades, et õigusraamatukogu arvuteid saab kasutada päevasel ajal kambrivälisel ajal, mis kestab kl 06:00-21:00. Majutusüksuses ja advokaadi-kliendi kohtumisruumides on eraldi arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega tutvumiseks.
46.Kaebaja on Janet Perdue arvamuste (dtl 584, 696) ja Joshua Dratel arvamuse (dtl 1940) alusel seadnud kahtluse alla, kas kaitsjaga kohtumise õigus on tegelikult tagatud. Vastustaja on Janet Perdue arvamuse osas seadnud kahtluse alla, kas tema seisukoht peegeldab FDC SeaTaci hetkeolukorda. Janet Perdue taustakirjeldus ei nimeta töö- ega muud kogemust seotult FDC SeaTaciga. Mõlemad seovad kaitseõiguse nõutavast väiksema tagatuse sellega, et vanglal on tööjõudu puudu ja nad ei pruugi pidada õiguslikku külastust esmatähtsaks. Janet Perdue on samas möönnud (p 24), et jätkuvad töötajate leidmise probleemid on kogu ametis hästi dokumenteeritud. Üks vanglaameti praegustest prioriteetidest on suurendada töötajate arvu kogu riigis ja FDC SeaTac ei ole erand. Seda arvestades ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebaja kaitseõigus jääb USA kinnipidamisasutuses tagamata. Personalipuuduse probleemi on teadvustatud ja sellega tegeletakse.
47.Kohus nõustub ka vastustaja kriitikaga Joshua Drateli arvamuse osas, et sellest ei nähtu, millel arvamuses toodud seisukohad õigusnõustajale juurdepääsu puuduste osas põhinevad. Arvamuse esitaja on kritiseerinud nö jooksvalt külastuste lubamist ja broneerimisvõimaluse puudumist, aga on samas ka möönnud, et see võimaldab külastuste paindlikkust ootamatuste korral. Indrek Tibar on oma kokkuvõttes (dtl 1436) toodud välja ka võimalus külastustest eelnevalt teada anda, siis broneeritakse kohtumise ruum (lk 9). Ka vastustaja poolt kogutud teabe kohaselt tagatakse privaatse ruumi puudumisel advokaadiga kohtumine külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Seega ei ole tegemist võimaliku puudujäägiga, mis oleks vastustajale olnud teadmata. Küll aga nähtub, et seda proovitakse kompenseerida.
48.Kohus leiab, et kohtumist kaitsjaga saab pidada ka USA õigusruumis kinnipidamisasutuse kriitiliseks funktsiooniks, eriti kinnipidamisasutuse korral, kus seni kohtule avaldatu pinnalt hoitakse reeglina isikuid eeluurimise ja/või kohtumenetluse kestel. Kriitiliste funktsioonide tagamist ka personalipuuduse olukorras on eelneva kohaselt vastustajale ka kinnitatud. Ka olukorras, kus kaebajale seda õigust ei tagata, on tal võimalik kriminaalmenetluses juhtida sellele menetleja, sh kohtuniku tähelepanu. Vastustaja kogutud tõenditest ei ole näha, et kohtumisi advokaadiga jäetakse süstemaatiliselt ära. Kohus ei arvesta siinkohal võimalike erandolukordadega, kus julgeoleku huvides võib olla mingiks perioodiks põhjendatud
34(49)
3-24-335 väljastpoolt kedagi kinnipidamisasutusse mitte lubada. Tegemist ei ole piisavalt ettenähtava juhtumiga ja tegemist ei saa olla juhtumiga, mis kujuneks reegliks.
49.Kaebaja tõi kaebuses lisaks välja, et ta ei oska suurel määral inglise keelt. Indrek Tibari kokkuvõttest (dtl 1436; lk 6) nähtub, et USA mittekodanikel ei ole kohustust inglise keelt õppida, kui seda julgustatakse tegema. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keeleoskust on võimalik arendada. Janet Perdue toob oma 30.10.2023 arvamuses (dtl 696; lk 13) välja, et vanglaamet tagab vajadusel tõlketeenuse, nt vangla sisekorradokumentide tõlkimiseks arusaadavasse keelde. Küsimused sellest, kas kaebajale tagatakse kriminaalmenetluses osalemiseks tõlk, väljub praeguse kohtuasja kontrolliesemeks. Samas peab kohus eluliselt ebausutavaks, et kaebaja üldse inglise keelt ei valda. Seda, et kaebaja valdab inglise keelt, kinnitavad ka Janet Perdue ja Maureen Baird (dtl 696; lk 13). Tingimused kambris
50.Kaebaja tugines kaebuses sellele, et kuna kambripind kinnipidamisasutuses jääks alla 3 m2 kinnipeetava kohta, siis oleks tegemist EIÕK rikkumisega.
50.1.USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 2-3), et enamikes BOP-i kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatel kambris vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi. Ka pärast võimalikku süüdimõistmist on ebatõenäoline, et kaebaja paigutataks kinnipidamisasutusse, kus oleks vähem kui 3 m2 isiklikku ruumi. Ka FDC SeaTaci kambrid tagavad kinnipeetava kohta vähemalt 3 m2 vaba isiklikku ruumi. USA justiitsministeerium täpsustas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2), et FDC SeaTaci kambrites on igal kinnipeetaval rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5), et kambrid on kahekohalised. Mõõtmed on silma järgi hinnates ligikaudu 3 × 4 m.
50.2.Kohus ei pea praeguse asja lahendamise seisukohalt oluliseks, kas kambripind kinnipeetava kohta on veidi alla või üle 3 m2. Isegi, kui kambripind jääb alla 3 m2, ei tähenda see, et tegemist oleks kindlasti EIÕK art 3 rikkumisega. EIK leidis otsuses Muršić vs Horvaatia (nr 7334/13), et kui kambripind kinnipeetava kohta jääb alla 3 m 2, siis annab see tugeva eelduse EIÕK art 3 rikkumise kohta. Samas on võimalik rikkumise eeldust ümber lükata, kui ruumi vähesust kompenseerivad ruumis viibimise suhteliselt lühike kestus ja ulatus, ruumipuudust leevendab piisav liikumisvabadus ja kambriväline tegevus ning kinnipidamisasutuse üldiselt kohased tingimused. Kompenseerivad tingimused peavad esinema kumulatiivselt.
50.3.USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastusest (dtl 1365, lk 5) nähtub, et BOP-i kinnipidamisasutused lubavad kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas kambritest väljas. Kinnipeetavad veedavad suure osa päevast aktiivselt ja liikudes. Toitlustamine, vaba aja veetmise tegevused, koolitunnid, ülesanded, usulised tegevused ja arstiabi toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest. Süüdimõistetud kinnipeetavaid majutavates asutustes on suur väliala vaba aja veetmiseks, kus on olemas mugavused nagu korvpalliväljakud, jooksurajad ja pesapalliväljakud. Kardiotrenažöörid nagu jooksulindid ja velotrenažöörid asuvad siseruumides. Seega isegi kui kambripind jääb alla 3 m2, ei too see veel kaasa inimõiguste rikkumist, sest kambris viibimise aeg on lühike. Kambrid on suletud vaid öiseks magamise ajaks. Kohus ei arvesta siinkohal erandolukordadega, mil kambrid võivad olla pikemat aega suletud. Sellised olukorrad ei ole piisavalt ettenähtavad, samuti ei ole ettenähtav sellise olukorra kestus. Erandlikes olukordades, nt julgeolekuohu korral, võibki selline olukord olla põhjendatud. Kui see periood kestab põhjendatust kauem, on võimalik vangla tegevuse peale kaevata.
35(49)
3-24-335
51.Kaebaja heidab ette, et kambris on avatud tualett, mida tuleb kasutada nii kambrikaaslase kui vangivalvurite vaateväljas.
51.1.USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 3-4), et igas kambris on avatud tualettpott, kuid see on ette nähtud juhuks, kui kambris viibivatel kinnipeetavatel on vaja kasutada tualetti kambri öise sulgemise ajal, mil kambrist väljumine ei ole võimalik. 16tunnise kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad kasutada privaatseid ühele inimesele mõeldud WC-kabiine, mis asuvad igas majutusüksuses ja kogu kinnipidamiskeskuses. Kambrivälise aja jooksul võivad kinnipeetavad kasutada ka kambris olevat tualetti, kui kambrikaaslane on kambrist väljas, tagades privaatsuse ukse sulgemisega. USA justiitsministeerium selgitas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2) täiendavalt, et kambri uksed ei ole valmistatud läbipaistvatest trellidest, vaid sarnanevad tavaliste ustega, milles on väike aken. Seetõttu on suletud ukse korral teatud privaatsus tagatud. Kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad kasutada ka kõikjal hoones, sh tegevusruumides nagu raamatukogu asuvaid tualette. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5, 7), et kambris on WC-pott, mis ei ole muust kambrist seinaga eraldatud ja asub ligi meeter või rohkem kapist ja isiklikest asjadest eemal. Külastatud kamber oli heas korras ja puhas. Silma ei jäänud asjaolusid, mis lubanuks hügieeni suhtes etteheiteid teha. Ajavahemikul kl 22-6, kui kambrid on suletud, toimub WC kasutamine kambrikaaslasega samas ruumis viibides. Muul ajal saab WC-d kasutada privaatselt kokkuleppel kambrikaaslasega või lihtsalt kasutades aega, kui teine on eemal (nt õppeklassis vms). Privaatsed tualettruumid asuvad ka õppeosakonnas ja kinnipeetavad saavad neid kasutada.
51.2.Kuigi kambris asuva tualeti eraldamata jätmine muust ruumist ja selle asumine valvurite vaateväljast võib olla ebameeldiv, ei pea kohus seda olukorda siiski intensiivseks rikkumiseks. Kohus arvestab eespool toodut, et kambris olevat tualettpotti võib kinnipeetaval tekkida vajadus kasutada vaid kambri sulgemise ajal öösel. Tõenäoliselt kambrikaaslane magab sel ajal. Muul ajal saab kasutada mujal kinnipidamiskeskuses asuvaid tualette. EIK on pidanud inimväärikuse rikkumiseks seda, kui kinnipeetaval ei ole vajaduse korral võimalik öisel ajal tualetti kasutada ja ta peab selleks valvurilt kambrist väljalaskmist taotlema. Kohus peab privaatsete tualettide olemasolu küsimuses usaldusväärsemaks Indrek Tibari kinnitust, kes käis FDC SeaTacis kohapeal, Janet Perdue arvamusest (dtl 2098), kes ei ole ise FDC SeaTacis kohapeal käinud ja seetõttu ei ole arusaadav, millele tema arvamus tugineb. Robert Palmquisti arvamuse kohta selles küsimuses ei ole tõendit esitatud. Samuti on päevasel ajal võimalik kambris asuvat tualetti privaatsemalt kasutada ukse sulgemisega. FDC SeaTaci käsiraamatu 47 kohaselt (lk 13) võib kambris asuva tualeti kasutamise ajal panna ukseraamile paberi, mis näitab seda, et kasutatakse tualetti. Tualeti kasutamise jälgimine loetakse seksuaalseks ahistamiseks, mille korral võetakse toimepanija vastutusele seaduses ettenähtud karmimas ulatuses (lk-d 68-70). EIK-i praktikas on peetud kumulatiivselt rikkumiseks tingimusi, kus kambrikaaslasi on palju, isik peab samas ruumis viibima sisuliselt kogu ööpäeva ja samas ruumis ka sööma (EIK-i otsus Longin vs Horvaatia, nr 49268/10, p 60). Käesoleval juhul sellised tingimused puuduvad, sh puudub kambris söömiseks ettenähtud koht. Kohtu arvates ei saa siinkohal arvestada võimalike eriolukordadega, mille toimumine ja toimumise kestus ei ole ettenähtavad.
52.USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5), et kuna kõik BOPi kinnipidamisasutused vastavad Ameerika Parandusasutuste Ühenduse standarditele, on kõikides eluruumides valgusmõõturiga (illuminomeetriga) kontrollitud, et sealne valgustus on
3-24-335 piisav. USA justiitsministeerium täiendas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4), et kõik BOP-i kinnipidamisasutused lubavad kinnipeetavatel viibida 15 h päevas 7 päeva nädalas kambritest
väljas. Indrek Tibar selgitas oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5), et kambriaknast kumab valgus, kuid klaas on hägustatud. Ühisalal on rohkesti valgust. Seega ei pidanud vastustajal kogutud teabest tekkima kahtlust, et ruumid on piisavalt valgustatud, sh vajadusel koostoimes kunstvalgusega. Teisalt EIK on leidnud, et ilma ülerahvastatuse või ventilatsioonisüsteemi ja kunstliku valgustuse häireteta ei saa ainuüksi loomuliku valguse vähesusest iseseisvalt järeldada art 3 rikkumist (EIK-i otsus Ananyev jt vs Venemaa, nr 42525/07, p 154). Sellised süstemaatilisi puuduseid aga kaebaja ei väida. Võimalused õues viibimiseks ja sportimiseks
53.Justiitsministeerium küsis USA justiitsministeeriumilt kinnipeetavate võimaluse kohta õues sportida ja jalutada. USA justiitsministeerium vastas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 3, 5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 2), et kõikides BOP-i kinnipidamisasutustes on vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaldamise eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse kinnipeetavad tavaliselt suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalliväljakud, pesapalliväljakud ja treeningvarustus. Korvpalliväljakud, jooksurajad ja pesapalliväljakud asuvad välialal ja kardiotrenažöörid nagu jooksulindid ja velotrenažöörid asuvad siseruumides. FDC SeaTacis on iga majutusüksuse juures vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Seal asuvad ka elektrilised aeroobikaseadmed. Kinnipeetavad saavad kasutada erinevaid spordivahendeid. Hoov on siseruumides, kuid värske õhu tagamiseks pealt avatud. Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 6) välja, et igal korpusel on oma värskes õhus paiknev spordikompleks. Põhimõtteliselt seisneb see ligikaudu poole korvpalliplatsi suuruses väljakus ühes pallidega ning mõningate muude kehakultuurivahenditega (nt kõhulihaste treenimiseks mõeldud pink, aeroobsete harjutuste seadmed jms). Olemas on matid, millel harjutusi teha. Spordikompleks on kinnipeetavate käsutuses kogu aja, mil nad ei viibi kohustuslikult kambris. Hoone olemusest tulenevalt on enamikul korpustel siiski määratud teatud tegevustele ajavahemikud (nt jõusaal, korvpall, jooga jms). Sellised graafikud erinevad korpuste kaupa ning sõltuvad selles kinni peetavate eelistustest. Üldiselt soositakse ka lauamänge ja muid arendavaid tegevusi.
54.EIK on rõhutanud, et kinnipeetavatel peab olema võimalus veeta osa päevast kambrist väljas. Treening ja vaba aja veetmise võimalus on üks selle osa. Kinnipidamistingimuste hindamisel pöörab EIK tähelepanu välitreeningu kättesaadavuse võimalusele, tingimustele ja kestusele. Miinimumnõudeks on, et kinnipeetav peab saama iga päev vähemalt 1 h päevas liikuda vabas õhus. Välitreeningalad peavad olema piisavalt avarad ja pakkuma varju halva ilma eest 48 . Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitustest tuleneb, et igale kinnipeetavate tuleks pakkuda õues või värskes õhus (sõltuvalt antavast tõlgendusest) viibimise võimalust sportimise eesmärgil vähemalt 1 h kestel iga päev. Vastav ala peaks olema ruumikas, piisavalt varustatud võimalustega end sportlikult proovile panna. Alal peaks olema ka puhkevõimalus (nt pink)49.
55.Kohus leiab, et ennekõike peab olema kinnipeetavale tagatud värskes õhus ja loomuliku EIK – Guide on the case-law of the European Convention on Human Rights; Prisoners’ Rights, p 54-57. Kättesaadav: https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/Guide_Prisoners_rights_ENG; EIK otsus Ananyev jt vs Venemaa, nr 42525/07, p-d 150-152.
https://rm.coe.int/16806cc449, lk 7.
37(49)
3-24-335 valgusega ruumikas keskkonnas sportimise eesmärgil. Kohtule ei nähtu, et oleks määratletud või subjektiivse õigusena nõutav, et kinnipeetav peab saama viibida mulla- või murupinnal või nägema horisonti. Vastustaja väljaselgitatust tuleneb, et USA kinnipidamisasutustes on vabas õhus sportimiseks ette nähtud ruumikas ala, kus on tagatud erinevad spordivahendid või -
võimalused; alale on juurdepääs värskel õhul ja loomulikul valgusel. Kinnipeetavatel on alale päeva jooksul vaba juurdepääs. Ka siis, kui tegemist on piirjuhtumiga (mis hetkest muutub kinnipidamisasutusele iseloomuliku puuduliku horisontaalse vaate ja ilmastikunähtuste eest kaitsva varikatusega ala sõltumata värske õhu juurdepääsust siseruumiks), täidab see põhilisi eesmärke, mida EIK ja CPT on enda praktikas värskes õhus viibimise ja sportimise võimaldamisel oluliseks pidanud. Isegi kui konventsiooni liikmesriigid on endile siinkohal seadnud teistsuguse standardi, ei pea nad seda nõudma kolmandatelt riikidelt ning tegemist ei ole ebainimliku ja piinava kohtlemise keelu olemusliku rikkumisega. Oht langeda vägivalla ohvriks ja diskrimineerimine
56.Justiitsministeerium küsis USA justiitsministeeriumilt teavet kinnipeetavate turvalisuse tagamise ja diskrimineerimise vältimise kohta. USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 4), et BOP püüab kaitsta kõiki kinnipeetavaid teiste kinnipeetavate poolt toime pandud vägivallategude eest. Kõik kinnipeetavate ja nende advokaatide poolt tõstatatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse uurimiseks igas kinnipidamisasutuses olevale eriuurimisosakonnale. Olemas on taasintegreerimisüksused ja muud psühholoogiatalituse poolt juhitavad üksused, mille eesmärgiks on hõlbustada pikemat aega keskmise ja kõrge turvalisusastmega kinnipidamisasutuses viibinud kinnipeetavate soodsat institutsionaalset kohanemist. Lisaks võidakse vägivallategusid ja hirmutamist toime pannud kinnipeetavad suunata vastutusele võtmiseks föderaalsesse ringkonnakohtusse ja neid võidakse karistada distsiplinaarkorras. Kinnipeetavate suhtes, kes ründavad või ähvardavad teisi kinnipeetavaid, kohaldatakse karistusi, sh kohustuslik karistusest maha arvatava „hea käitumise aja“ kaotamine, vabastamiseelse karistusest maha arvatava aja kaotamine (vahekeskuses viibimise või kodus kinnipidamise aeg), privileegide kaotamine ja/või kriminaalkorras vastutusele võtmine. FDC SeaTacis on igas üksuses ohutuse tagamiseks valvurid. Kinnipeetavad võivad ohutusprobleemidest teatada eriuurimisüksusele. Asutuses on spetsiaalne majutusüksus, kus kinnipeetavaid saab vajadusel nende turvalisuse huvides kõikidest teistest kinnipeetavatest eraldada. Lisaks kinnitas USA justiitsministeerium 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 3), et neile ei ole teada ühtegi diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimist isikute vastu, keda süüdistatakse finantskuritegudes. Teisi ründavaid või ähvardavaid kinnipeetavaid võidakse mh karistada distsiplinaarkorras, mis võib hõlmata distsiplinaarset eraldamist erimajutusasutusse.
57.Kohus käsitles personalipuuduse teemat eelnevalt ega korda seda.
58.Nii nagu kaebaja leiab, et vastustaja kinnitused on üldsõnalised, on ka kaebaja allikad samavõrra üldsõnalised. Janet Perdue viitab oma 18.09.2023 (dtl 584) ja 30.10.2023 (dtl 696) arvamustes üldsõnaliselt vanglas levida võivatele ohtudele, toomata välja usaldusväärseid allikaid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et sellised probleemid on USA kinnipidamisasutuses süsteemsed ja tavapärased. Kinnipeetavate vahelisi kokkupõrkeid võib aset leida ja on ka aset leidnud mh Eesti vanglates.
38(49)
3-24-335 Kinnipidamisasutused ongi kohad, kus ei viibi õiguskuulekad isikud. Samas ei saa sellest veel teha järeldust, nagu satuks kaebaja USA kinnipidamisasutuses tingimata rünnaku või väljapressimise ohvriks. Joshua Dartel viitab oma 17.01.2024 arvamuses (dtl 1940) jõukudevahelistele võitlustele. Kaebaja ei kuulu ühtegi kohalikku kuritegelikku jõuku, seega puuduta sellega seotud arveteklaarimised teda. Konkreetselt kaebajat puudutavad ohud on üksnes oletuslikud, mis ei saa olla tõsiselt võetavaks aluseks väljaandmisest keeldumisel. Joshua Drateli arvamusest nähtub, et vanglasisesed kuriteod on võetud kohtulikku menetlusse, st nendega tegeletakse üsna tõsiselt, mitte ei jäeta tähelepanuta. Kaebaja esitatud arvamustest ei järeldu, et vägivallaohu põhjuseks on üldine inimõiguste mittejärgimise soov või väärtusruumi erinevus. Vastustaja kogutud teabest USA-lt nähtub, et paigas on protseduurid, sh eraldatakse kinnipeetavad mh turvalisusastme alusel. Vägivallategusid toime pannud kinnipeetavaid karistatakse.
59.Sama küsimust on käsitlenud Indrek Tibar oma kokkuvõttes (dtl 1436), tuues välja, et FDC Seataci peetakse üldiselt turvaliseks asutuseks, kus ei ole toimunud kinnipeetavate omavaheliste rünnakutega seotud intsidente, mis oleksid lõppenud mõne kinnipeetava surmaga. Tegemist on eeluurimisvanglaga, kus kinnipeetavad pigem hoiduvad vägivallast ja muudest rikkumistest, mis võiksid hiljem mõjutada nende karistust. Korrarikkumised võivad tuua kaasa distsiplinaarvastutuse. FDC SeaTacis on kinnipeetavad eri rahvusest ja rassidest isikuid, erinevates süütegudes kahjustavaid, sh majanduskuritegudes, samuti silmatorkavalt jõukaid isikuid. Kinnipidamisasutus suhtub kõigisse samaväärselt ja lugupidavalt. Diskrimineerimisega kiusamisjuhtumeid ei osanud FDC SeaTaci töötajad välja tuua. Seal on viibinud ka vene rahvusest inimesi. Rahvuse pinnalt ei ole probleeme olnud. Sellele vaatamata ei minetata valvsust. Kui konkreetne isik peaks kujunema turvaprobleemiks, leitakse ühiselt korrektsiooniteenuste osakonnaga sobiv kinnipeetava paigutus, et edasisi probleeme vältida. Vajaduse puhuks on sisemised protseduurid probleemide lahendamiseks. Tõsise mure korral saab teha koostööd US Marshals Service’iga, et viia kinnipeetav üle mõnda teise asutusse.
60.Eeltoodust nähtub kohtule, et konkreetse kinnipidamisasutuse kontekstis ei ole ükski kaebaja avaldatud kahtlus süsteemset kinnitust leidnud.
61.Osas, et kaebajat võidaks diskrimineerida tema rahvuse tõttu (sõltumata Eesti kodakondsusest), nõustub kohus vaidlusaluses korralduses tooduga. Olukorras, kus Venemaa Föderatsioon ründas Ukrainat, on võimalik venevastane meeleolu mistahes Venemaa tegevust hukkamõistvas ja Ukrainat toetavas riigis. Seega ainuüksi selle tõttu ei erineks kaebaja olukord oluliselt Eestis, mujal Euroopas ega USA-s viibides. Määrav on üksnes see, kas võimalike probleemidega piisavalt tegeletakse. Muud kinnipidamistingimused
62.USA justiitsministeerium kirjeldas huvitegevusega tegelemise võimalusi 04.12.2023 kirjas (dtl 1365, lk 3) ja 08.01.2024 kirjas (dtl 1384, lk 2). Vastuste kohaselt õhutavad vaba aja veetmise programmid kinnipeetavaid kasutama vaba aega konstruktiivselt, nii rühma- kui individuaalsete tegevustega. Töövälisel ajal pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks füüsilise tegevuse ja heaolu programme, nt toitumine ja kehakaalu kontrolli all hoidmine. Huvitegevuse programmid on asutuseti erinevad ja võivad hõlmata maalimist, nahatööd, kunsti ja keraamikat. FDC SeaTacis on igas kambriplokis programmiruum, kus on saadaval esemed, nagu raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Kinnipeetavatel on juurdepääs televiisorile ja tahvelarvutitele. Kinnipeetavad võivad osta MP3-mängijaid ja tahvelarvuteid. Indrek Tibari kokkuvõttest (dtl 1436, lk 4-5) nähtub, et FDC SeaTaci ühisalal leidub liikuv raamatukogu. Kui mõnel kinnipeetaval on huvi teatud teoste vastu, siis püütakse seda toetada ja suunata teemakohaseid teosed tema korpusesse. 39(49)
3-24-335
63.Justiitsministeerium uuris USA-lt ka kinnipeetavate kaebevõimaluste olemasolu kohta. USA justiitsministeerium selgitas 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 6) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 5), et kinnipeetavad võivad igal ajal pöörduda asutuses otse BOP-i personali poole. Vanglaülem, vanglaülema asetäitjad ja kapten tulevad iga päev kõikidesse üksutesse, et arutada probleeme vahetult kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on mitu arvutit, mis võimaldavad kinnipeetavatel saata kinnipidamisasutuse mistahes osakonnale e-kirja küsimuste või probleemidega. Kui probleemi ei ole võimalik mitteametlike suhtlusliinide kaudu rahuldavalt lahendada, pakub BOP tugevat administratiivset õiguskaitsevahendi protsessi, mille kaudu saab vanglaülemalt 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse. Vastused saab edasi kaevata regionaaldirektorile ja lõpuks pöörduda peajuristi talitusse. Kinnipeetavad võivad taotleda õiguskaitset ka föderaalkohtutes. FDC SeaTacis saavad kinnipeetavad kaebuse esitada kõigepealt oma üksuse personalile. Kui kaebust ei käsitleta, võivad kinnipeetavad esitada vanglaülemale ametliku halduskaebuse. Kui kinnipeetav ei ole vanglaülema vastusega rahul, võib ta otsuse edasi kaevata.
Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega, mis on olemas ka Eesti õiguses (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8). Seda ei ole senise kohtupraktika pinnalt peetud põhiseadusvastaseks.
64.Kinnipeetavate toitlustuse küsimusi kajastatakse USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4). BOP-i toitlustusprogramm toimib ühtse riikliku menüü alusel, mis tagab, et BOP pakub igaks söögikorraks südamele tervislikku valikut. Registreeritud toitumisnõustaja vaatab riikliku menüü kord aastas üle, et veenduda, et see võimaldab ise valida toite vastavalt enamikule meditsiinilistele toitumisvajadustele. Nendeks meditsiinilisteks toitumisvajadusteks on mh, kuid mitte ainult diabeet, kalorite jälgimine, naatriumisisalduse jälgimine, rasvasisalduse jälgimine ja kolesterooli jälgimine. Koostöös järelevalvekaplaniga korraldab asutuse toitlustustalituse administraator vastavalt soovile usulisi dieete ja pidulikke eineid. Indrek Tibar toob oma kokkuvõttes (dtl 1436, lk 5) välja, et toitlustamine toimub 3 korda päevas. Teatud ulatuses on võimalikud eridieedid (kosher, arsti ettekirjutus jms). Süüakse ühisalal laua ääres, kuid FDC SeaTaci töötaja kinnitusel on võimalik ka kambris süüa, kui kinnipeetav seda peaks eelistama.
65.Kaebaja tõstatas alles kaebuses küsimuse, et talle kättesaadavate andmete kohaselt on toit üldiselt ebatervislik. Seetõttu ei pidanudki vastustaja seda teemat korralduses käsitlema. Kaebaja esitatud Joshua Dratel arvamuses (dtl 1940) on toodud üldisena, et tegelikult on vanglatoit ebatervislik, sooja toitu mõnel juhul ei pakuta ning toiduvalik on piiratud, mh personalipuudusest tulenevalt. Viidatud on mitmetele artiklitele, millest enamik jääb aastate tagusesse aega. Kohtu hinnangul võimaldavad need artiklid järeldada, et tervisliku toitumise vajadusele kinnipidamisasutustes pööratakse avalikult tähelepanu ja selle probleemiga tegeletakse. Selle tagajärjeks võibki olla see, et kinnipidamisasutuste menüü vaatab üle toitumisnõustaja. USA justiitsministeeriumi vastusest tuleb välja, et tervisevajadustest tulenevad eridieedid on võimalikud. Seega tullakse kinnipeetavatele mõistlikul määral vastu. Ei saa eeldada, et vanglas pakutav toit peaks olema parim võimalik. Kaebaja ei toonud välja, et tal on tervisehäireid, mida on eksperdi arvamuses kirjeldatud ning mis võiksid vanglas viibides koostoimes vanglale iseloomuliku toiduga süveneda. Etteheiteid, et vanglas pakutav toit on rahuldava kvaliteedi ja maitsega, on esitatud ka Eestis.
66.Kinnipidamisasutuste sanitaartingimusi on kirjeldatud USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 vastuses (dtl 1365, lk 5) ja 08.01.2024 vastuses (dtl 1384, lk 4). Kinnipeetavatest korrapidajad tagavad, et ühisruumid on puhtad. Aknaid, duširuume, tualettpotte, kraanikausse ja põrandaid puhastatakse iga päev ning muid pindu puhastatakse ettenähtud graafiku alusel. Lisaks vastutavad kinnipeetavad oma kambrite puhtuse eest. Kinnipeetavatele tehakse 40(49)
3-24-335 kinnipidamisasutusse saabumisel selgeks puhtusstandardid, mis hõlmavad mh pindadelt tolmu võtmist, igapäevast põrandate pühkimist ja pesemist ning prügi eemaldamist. Need standardid tagavad, et kinnipeetavate elutingimused on ohutud ja sanitaarsed. Ka Indrek Tibar kinnitas oma kokkuvõttes (dtl 1436), et talle ei jäänud silma asjaolusid, mis lubanuks puhtuse või hügieeni suhtes etteheiteid teha.
67.Kaebaja on avaldanud kahtlust, et vastustaja on jätnud välja selgitamata kaebaja kinnipidamistingimused pärast võimalikku süüdimõistmist. Korraldusest nähtub, et vastustaja on selle kohta uurinud ning järeldanud, et ülevaade kinnipidamistingimustest käsitleb kokkuvõtlikult kinnipidamistingimusi asjakohastes asutustes nii vahistamise kui ka süüdimõistmise korral. Sama järeldus tuleneb USA justiitsministeeriumi 04.12.2023 kirjast (dtl 1365, lk 2), kus on toodud, et vastused sisaldavad teavet kõikide kinnipidamisasutuste kohta, kus süüdistatavaid võidakse majutada. Seega samade standardite järgimisel ei oma konkreetne karistuse kandmise koht tähtsust.
68.Samas kirjas on toodud ka viide õiguslikule juhisele, mis on eraldi materjalina toimikus (dtl 1447). Juhise lk-l 16 jj on toodud karistuse kandmise koha määramise põhimõtted, mille osaks on ka süüdimõistetu Eesti mõttes individuaalse täitmiskava vajadused, kohtu soovitused, eraldamisvajadus ja turvakaalutlused. Toodud tingimused ei ole ilmselgelt põhjendamatud. Tekkinud probleemid on põhjustatud üldisest personalipuudusest, millega tegeletakse riiklikul tasandil. Asjaolu, et kaebaja võidakse USA vaatest välismaalasena mitte paigutada kõige madalama turvalisusrežiimiga vanglasse, ei ole ilma mõistliku põhjuseta ebavõrdne kohtlemine. Välismaalasest kinnipeetava puhul saab eeldada mingil määral kõrgemat põgenemisriski või siis vähemalt seda, et põgenemise korral on teda keerukam tabada. Teiseks on eelduslikult iga riigi huvi, et tema pinnal viibiksid üksnes seadusliku alusega välismaalased ning pärast võimaliku karistuse lõppu või juba varem oleks tagatud isiku kodumaale tagasisaatmine ebaseaduslikult USA-sse jäämise asemel. Sarnased kaalutlused on põhimõtteliselt lubatavad ka Eestis.
69.Kohtu hinnangul ei saa vastustajalt ega USA-lt nõuda, et nad tooksid välja konkreetsed kinnipidamisasutused, kus kaebajat hakataks võimaliku süüdimõistmise korral kinni pidama. Kuna demokraatlikes õiguskordades on nii õigus- kui vanglasüsteem pidevas arengus, siis ei ole 2-3 aasta järel toimuvad reeglid ja olukord piisavalt ette nähtavad. Kohtu arvates on aga kaebaja eeliseks teiste kinnipeetavate ees see, et ta on Eesti kodanik. Eesti riigil on kohustus oma kodanikku ka välisriigis kaitsta ja kodanikul on õigus seda oma riigilt nõuda (PS § 13). Mh on kaebajal õigus nõuda oma riigilt kaitset juhul, kui ta peaks sattuma inimõigusi rikkuvatesse kinnipidamistingimustesse. See peaks ka USA-d distsiplineerima välisriigi kodanikele tagatavate kinnipidamistingimuste osas. Kui USA peaks Eesti ja sh EL kodaniku paigutama EIÕK-i rikkuvatesse tingimustesse, siis kahaneks tema võimalus edaspidi EL-ilt EL-i kodanikke kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja nõuda. Samuti näitavad kaebaja enda tõendid USA kohtupraktika kohta, et kui kinnipidamistingimused on väga halvad, siis sellega arvestatakse kohtulahendi tegemisel.
70.Ülerahvastatuse teemat ei ole kaebaja enne kaebuse esitamist välja toonud ja seetõttu ei pidanud vastustaja seda ka uurima. Kohus peab põhjendatuks vastustaja vastuses toodut, et kuigi viimasel aastatel võib olla kinnipeetavate arv hakanud tõusma, on dekaadi andmeid arvestades kinnipeetavate arv üldiselt siiski langustrendis. Seda arvestades ei saa kinnipidamisasutuste ülerahvastatust pidada tõenäoliseks. Kaebaja esitatud Joshua Drateli (dtl 1705) arvamuses viidati USA Justiitsministeeriumi vanglasüsteemi aruandele50. Nimetatud aruandest on näha (lk
3-24-335 10-11, pdf-is lk 6-7), et võimaliku ülerahvastatuse probleemi teadvustatakse ning otsitakse sellele lahendusi ja mõningaid leevendusmeetmeid on juba ka kasutusele võetud, nt viidud osa kinnipeetavaid üle koduaresti.
71.Süsteemseid vigu ei võimalda tuvastada ka kaebaja viidatud Timur Gerassimenko ja Amid Magerramovi selgitused. Kohus nõustub selles osas vastustaja vastuses tooduga. Kohus leiab, et mõlema isiku kirjeldused (dtl 646 ja dtl 662) kambriruumi jagamisega kümnete inimestega on vastuolus FDC Seataci kohta eelnevalt kogutud ja tuvastatud teabega. Timur Gerassimenko kinnipidamine USA-s lõppes 2016. a-l, seega on tegemist enam kui 8 aasta taguste andmetega. Amid Magerramov viibis idaranniku kinnipidamisasutustes, mis kaebajat ei puuduta.
72.Korralduses on analüüsitud kaebaja esitatud tõendit selle kohta, et oodatav eluiga väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta. Vastustaja leidis, et arvamus põhineb alusandmetele, mis on 10-20 aastat vanad ning käsitlevad vanurite, krooniliste haigete ja surmavalt haigete isikute vajadusi ja tervishoidu. Kaebaja kohta ei saa selles tehtud järeldusi üks-üheselt laiendada. Uuringust nähtuvalt mõjutavad eluiga ja selle võimalikku vähenemist väga mitmed erinevad tegurid ning uuring jõudis lõppastmes seisukohale, et tegemist on valdkonnaga, mis vajab täiendavat uurimist. Uuringust ei ole võimalik teha järeldust, et kõikide kinnipeetavate puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud viisil. Kaebuse lisas nr 40 toodud allmärkus 3 (dtl 835) kinnitab vahetul tutvumisel täpselt sama: uuring on 20 aastat vana ja puudutab inimgruppi, kuhu kaebaja teadaolevalt ei kuulu. Meditsiinilisi probleeme süvendavad elukestev erinevate ainete kuritarvitamine, sh alkoholism ja suitsetamine, mis on kinnipeetavate seas tavalised. Ka avalduvad kroonilised haigused ei ole olemuslikult erinevad populatsioonis esinevatest, kuid on koondunud ühiskonna abivajavatesse osadesse. Neid ja sarnaseid probleeme seostatakse enim seksuaalse riskikäitumisega ja muude ebatervislike käitumisviisidega (uuringu lk 10, pdf-is lk 24). Dr Pattersoni uurimus, millele on viidatud kaebuse lisa 40 allmärkuses 2 (dt 835), millega kohus vahetult allmärkuses toodud lingi kaudu tutvus, ei puuduta suremust vanglates, vaid tingimisi vabanenute suremust. Nagu vastustaja välja tõi, on alusandmed vananenud. Kõrgem suremuse risk on ka etnilistel gruppidel, kuhu kaebaja ei kuulu (Hispanic, non-Hispanic Blacks) ja madalama haridustasemega vabanenutel (isikutel, kellel ei ole vähemalt keskharidust). Artikli (Limitations) kohaselt on surma põhjused teadmata, samas on võimalike põhjustena toodud ebaloomulikku surma, ravile juurdepääsu puudumist pärast vabanemist ja üledoosi (Abstract). Toodud andmed ei ole asjakohased nii seetõttu, et jälgiti 1989.-1993. aastatel (Methods) vabanenuid New Yorki piirkonnas (Seatac asub läänerannikul) ning mõistlikult võib eeldada, et süüdimõistmise korral tuleb kaebaja hiljemalt vabanemisel Eestisse tagasi, mistõttu ei ole USA-s viibivate vabanenud vangide võimalikud iseloomulikud sotsiaalsed riskid Eesti ühiskonnale omased. Kuigi Dr Patterson on kinnitanud oma järelduste kehtivust (dtl 843), millest kohus järeldab, et tema poolt 1989.-2003. a kogutud andmeid ei ole ümber lükatud, kuid sellest ei tulene, et samasugused riskid realiseeruvad ka rohkem kui 30 aastat hiljem. USA kohtute poolt uuringule tuginemine ei muuda seda Eesti kontekstis asjakohaseks ega võimalda järeldada, et kaebaja elu vanglas on ohus (sh kuivõrd uuring ei käsitlenud suremust vanglas).
73.Kohtu arvates on otsitud kaebaja etteheide, et FDC SeaTac asub lennujaama kõrval, kus on pidev müra. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja kodu Eestis Rae külas, mis asub lennujaama kõrval. Ka mujal maailmas asuvad inimeste eluasemed lennujaama kõrval (nt Heathrow Rahvusvahelise Lennujaama ümbrus). FDC SeaTaci asumist lennujaama kõrval ei saa pidada kaebaja inimõigusi rikkuvaks. 42(49)
3-24-335
Kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju
74.Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsuse kohaselt tuleb kinnipidamistingimusi hinnata kumulatiivselt, võttes arvesse mh kinnipidamise pikkust võimalikes kinnipidamistingimustes.
75.Kohus leidis eespoolt, et kaebajat võib süüdimõistmise korral oodata maksimaalselt 20aastane vangistus, kuid varasemat kogemust arvestades on see tõenäoliselt lühem. Samuti on kaebajal on võimalik taotleda USA-s mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmist Eestis. Vastustaja kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et USA ei anna süstemaatiliselt süüdimõistetud välisriigi kodanikke kodakondsusjärgsele riigile karistuse kandmiseks välja. Vastustaja kogemus varasemate Eesti kodanikest süüdimõistetute kohta kinnitab vastupidist.
76.Vastustaja on korralduses võrrelnud USA kinnipidamisasutuste tingimusi üldises plaanis Eesti kinnipidamisasutustega ega tuvastanud, et kaebaja õigused saaksid USA-s suuremal määral riivatud kui kinnipidamisel Eesti asutustes. Toodud probleemid ei ole võõrad ka Eesti vanglasüsteemile ning vahistatute liikumisvabadus võib olla USA kinnipidamisasutustes suurem kui Eestis. Kohus nõustub nende järeldustega. Probleeme võib olla kambris olev tualett, mis ei ole eraldatud ülejäänud ruumist ja mis võib põhjustada isikule olulisi ebamugavusi, kui ta peab kambrit jagama. Vaatamata sellele, et tegemist on intensiivse riive võimalusega, mille osas EIÕK liikmesriikidelt oodataks teisiti lahendamist, puuduvad muud raskendavad asjaolud, mis on kogumis toonud kaasa EIK-i praktikas järeldusele jõudmise, et art 3 lävendit on ületatud (ülerahvastatus, ligikaudu ööpäevaringne kambrisse sulgemine, WC lähedal söömine jne). Kambris olevat tualetile on mitmeid alternatiive. Kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju ei muutu ebaproportsionaalseks ka võimaliku karistuse pikkust arvestades. Arvestades USA süüdimõistmise põhimõtteid ja kaebajale etteheidetava süüteo tõsidust, võis vastustaja asuda seisukohale, et kaebaja väljaandmine on proportsionaalne. Tervishoiu tagamine
77.Kaebaja leiab, et USA kinnipidamisasutustes on tervishoiuteenuste osutamisel süsteemsed puudused, mis seavad kaebaja tervise ja elu ohtu. Kaebajal diagnoositi 2022. a xxxxxxx, mida opereeriti. Nüüd peab ta olema kvartaalselt arstliku järelevalve all, et vältida haiguse tagasitulekut.
78.Eesti Justiitsministeerium on uurinud haldusmenetluses USA justiitsministeeriumilt kinnipidamiskeskuses osutatavate tervishoiuteenuste kohta. Sealhulgas selgitati järelepärimises täpsemalt kaebaja terviseprobleeme ja küsiti nende võimaliku ravi osas. USA justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 (dtl 1365) ja 08.01.2024 (dtl 1384) vastustes, et BOP tagab kogu vajaliku arstiabi, sh ennetava abi ja sõeluuringud. BOP-i kinnipidamisasutused suudavad pakkuda kaebaja profiiliga patsiendile sobilikku arstiabi. Ka FDC SeaTacis on kohapealne tervishoiuteenuste üksus ja meditsiinitöötajad ning seal osutatakse meditsiiniliselt vajalikku ravi. Indrek Tibari 08.01.2024 külastuse kokkuvõttest (dtl 1436) nähtub, et FDC SeaTaci kinnitusel ei tehta personaliprobleemidest hoolimata järeleandmisi kinnipeetavate turvalisuse ja tervise küsimustes. FDC SeaTacis on meditsiiniteenuste osutamiseks meditsiinikeskus. Kõik kinnipeetavad allutatakse saabumisel meditsiinilisele läbivaatusele. Kõik isiklikud kaebused ja mured saab meditsiinitöötajale teada anda. Soovi ja vajaduse korral võib üle anda ka andmed varasema haigusloo ja tervisliku seisundi kohta. Käimasolevaid protseduure jätkatakse, vajadusel alustatakse uusi. Erakorralised meditsiiniteenused on kättesaadavad 24/7, muud kl 5:3022:00, nädalavahetuselt kl 6:00-22:00. Kui vajalikuks osutub meditsiiniabi osutamine valdkondades, mida FDC SeaTaci asjaomased töötajad ise ei suuda pakkuda, saadakse abi lepingulistelt meditsiiniasutustelt. Vajadusel kutsutakse kiirabi. Lähim haigla asub hinnanguliselt 5-minutilise autosõidu kaugusel. Krooniliste haigetega tegelemine on osa igapäevatööst. Gastroskoopilised uuringud on üks tavalisematest protseduuridest. Väliste 43(49)
3-24-335 tervishoiuteenuste osutajate kättesaadavus sõltub välisest tervishoiuteenuse osutajast. Tegemist on samasuguse olukorraga nagu väljaspool asutust ja kinnipidamiskeskus erikohtlemist ei saa. Vaimsele tervisele ning enesetappude vältimisele pööratakse suurt tähelepanu. Meditsiinikeskuses on olemas psühholoog ja psühhiaater. Tervishoiu korraldust FDC SeaTacis reguleerib 20.02.2020 dokument (dtl 1428) ja BOP-is 03.06.2014 programmdokument (dtl 1542).
79.Kohtu hinnangul võimaldasid need vastused ja esitatud dokumendid asuda vastustajal põhjendatud seisukohale, et kaebajale tagatakse USA kinnipidamisasutustes vajadusel piisav ja asjakohane ravi. Kaebaja esitatud tõendid üksikjuhtumitel esinenud probleemide kohta ei pidanud tekitama vastustajas kahtlusi teise riigi ametiasutuste antud selgituste tõelevastavuses ja usaldusväärsuses. Üksikute probleemjuhtumite olemasolu ei tõenda süsteemseid puudujääke ja neid võib esineda kõikide riikide tervishoiusüsteemides. Probleemsetele juhtumitele avalikult tähelepanu pööramine näitab, et probleeme ei vaikita maha, neid teadvustatakse ja neile otsitakse lahendusi, et neid edaspidi vältida.
80.Ka EIK ei ole oma lahendites tuvastanud USA vanglate tervishoiusüsteemis süsteemseid puudujääke, mis keelaks isikuid USA-le kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja anda. Kaebaja viidatud EIK-i otsuses Aswat vs Ühendkuningriik (nr 17299/12) oli tegemist erandjuhtumiga, kus oli tegemist raske vaimse tervisehäirega isikuga, kelle väljaandmine riiki, kus tal ei oleks mingeid sidemeid, perekonna ega sõprade toetust, võinuks tuua kaasa vaimse tervise seisundi olulise halvenemise. Seega ei olnud otsuse tegemise aluseks USA kinnipidamistingimuste õigusvastasus, vaid väljasaadetava vaimse tervise halvenemise võimalus võõrasse keskkonda saatmise tõttu. Kaebaja puhul ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga. Kaebajal on füüsilise, mitte vaimse tervise häired. Puudub põhjus järeldada, et kaebaja eraldamine kodust ja perekonnast toob tõenäoliselt kaasa tema tervisliku seisundi olulise halvenemise. Xxxx ei ole haruldast liiki haigus, mida USA meditsiinisüsteem ei oskaks seirata ega ravida. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei saaks USA kinnipidamiskohas hemorroidide, kroonilise nohu või allergia vastu ravi. Tegemist ei ole tervisehädadega, mis võiksid kaebaja elu USA-s ohtu seada või tema tervislikku seisundit oluliselt halvendada. Puudub alus arvata, et kaebaja oleks oma tervisliku seisundi poolest USA-s vähem kaitstud kui Eestis. See, et kinnipeetavad peavad ootama oma ravijärjekorda, ei ole midagi erakorralist. Ka väljaspool vanglat tuleb patsientidel arvestada tervishoiuteenuse saamisel selleks kuluva raha ja ravijärjekordadega. Kaebaja tervislik seisund ei välista tema osalemist kriminaalmenetluses ega tema transportimist USA-sse. Vajadusel tuleb kontrollida kaebaja tervislikku seisundit enne USA-le reaalse üleandmise kavandamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2019 otsus asjas nr 3-9-254, p 11).
81.EIK märkis otsuses Kosko vs Ukraina (nr 41832/16), et ravi vanglaasutustes peab olema asjakohane ja võrreldav ravi kvaliteediga, mida osutatakse kogu elanikkonnale. Kuna USA ametiasutuste kinnitusel on kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteem tihedalt seotud kogu elanikkonnale osutatava tervishoiusüsteemiga (tervishoiuteenuseid osutatakse vajadusel väljaspool kinnipidamisasutust), siis puudub alus arvata, et kinnipeetavatele osutatavad tervishoiuteenused oleksid halvema kvaliteediga kui muule elanikkonnale osutatavad tervishoiuteenused. Üldteada olevalt ei ole USA tervishoiuteenused halva kvaliteediga ega ühiskonna jõukus sellisel tasemel, et ei suudeks oma elanikele kvaliteetset tervishoiuteenust osutada.
82.Kaebaja toob välja, et xxxx on USA kinnipeetavate seas kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole kinnipidamisasutuste ega ka spetsiifiliselt USA kinnipidamisasutuste probleemiga. Xxxx on ülemaailmselt suurim 44(49)
3-24-335 inimeste surma põhjustaja . Seega ei saa sellest statistilisest näitajast teha järeldust, et tegemist on halvasti organiseeritud vangla tervishoiusüsteemi põhjustatud tagajärjega.
83.Asjas ei ole esitatud ja kohtule ei ole ka teada ühtegi põhjalikumat uuringut või ülevaadet USA vanglate tervishoiusüsteemi kohta, mille alusel võiks järeldada selles esinevaid süsteemseid puudusi. Kaebaja esitatud asjatundja arvamused sellisele tasemele ei vasta. Nemad on tuginenud avalikustatud üksikutele juhtumitele ja mõned ka oma kogemusele ning avaldanud selle pinnalt oma arvamust. Seejuures ei ole näha, et neil oleks laiapõhjalist ja kontrollitud ülevaadet USA kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteemist kui tervikust. Üksikute kogemuste pinnalt ei saa teha tõsiselt võetavaid ja kaugele ulatuvaid järeldusi. Selline üksikisiku arvamus ei saa lükata ümber USA ametiasutuse ametlikku vastust. Reeglina tuleks usaldada riigiasutuste ametnikke vastuseid, kui pole vettpidavaid tõendeid selgelt ebaõigete andmete esitamise kohta. Praegusel juhul ei ole alust kahtlustada USA ametiasutusi teadvalt valeandmete esitamises. Seepärast ei saa kaebaja edastatud arvamustele tuginedes asuda seisukohale, et tema väljaandmine tooks kaasa tõsiselt võetava ohu tema elule ja tervisele.
84.Kaebaja esitatud tõendid küll kajastavad seda, et USA vanglatervishoius on mõningaid puudujääke, kuid ka seda, et nendele on pööratud tähelepanu ja need on jälgimise alla võetud (nt Joshua Drateli 17.01.2024 arvamus (dtl 1940)). Tehtud on ettepanekuid paranduste tegemiseks. Kuna USA on majanduslikult heal tasemel riik, siis on tal vajadusel võimalik leida rahalisi vahendid, et esinevaid puudujääke kõrvaldada, st tegemist ei ole puudujääkidega, mille kõrvaldamine osutuks riigi majanduslikule võimekusele üle jõu käivaks.
85.Lisaks on kaebaja viidatud USA kohtupraktikast (Jesse Furmani 04.01.2024 määrus asjas nr 22-CR-303 (JMF) (dtl 509)) näha, et USA-s toimib tõhus kohtulik kontroll. Kohtus on võimalik vangla tervishoiuküsimusi vaidlustada ja nendega ka arvestatakse kohtulahendi tegemisel. Kui kaebajal peaksid USA kinnipidamisasutuses tekkima probleemid tervishoiuteenuste saamisel, siis on tal võimalik iseseisvalt või esindaja kaudu seda vaidlustada. Samuti on Eric Lewis viidanud oma arvamuses (dtl 954) võimalusele taotleda kinnipidamiskeskusest vabastamist, kui kinnipidamisasutus ei suuda tagada kinnipeetavale vajalikku ravi. Tervislikel põhjustel vanglast vabanemise võimaluse on välja toonud ka Janet Perdue 05.02.2024 arvamuses (dtl 2098).
86.Kohus ei pea kaebaja viidet BOP-il akrediteeringu puudumisele küsimuseks, millel oleks praeguses asjas määravat tähtsust. Esiteks ei kohusta ükski õigusakt BOP-i akrediteeringut omama59. Teiseks kasutab BOP oma tegevuses mh ka teiste tervishoiuteenuse osutajate teenuseid. Kolmandaks nähtub Eric Lewise arvamusest (dtl 954), et BOP otsib uusi akrediteerijaid ehk tegeleb selle probleemiga. Akrediteeringu puudumine ei tõenda tingimata tervishoiuteenuste kvaliteedi puudumist, vaid vajalike dokumentide õigeaegset uuendamata jätmist.
87.Tervishoiuteenuste osutamisega esineb aeg-ajalt probleeme ka Eesti kinnipidamisasutustes. Kohtutesse on esitatud mitmeid kinnipeetavate kaebusi, kus vaidlustatakse tervishoiuteenuste osutamata jätmist, ebapiisavat osutamist või sellega põhjustatud kahju (nt Riigikohtu 28.06.2021 määrus asjas nr 3-21-30; 27.02.2019 otsus asjas nr 2-17-12477;
Vt WHO veebilehte https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cancer.
45(49)
3-24-335 19.11.2018 määrus asjas nr 3-18-1757; 18.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1180). Kaebaja on ise kriminaalasjas nr 122-7089 väljaandmisvahistuse pikendamise menetluses 16.11.2023 esitatud seisukohas välja toonud, et Tallinna Vanglas ei ole talle vajalikke uuringuid osutatud. Probleeme Eesti vanglate tervishoiusüsteemis on tuvastanud ja neile tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler (nt 31.08.2023 kiri nr 7-7/230789/230441560; 10.08.2023 kiri nr 7-7/221689/230407861; 24.05.2022 kiri nr 77/212358/220279662; 16.05.2022 kiri nr 77/212257/220261463). Seejuures on ka Eesti vanglates esinevate probleemide põhjuseks nii ebapiisav meditsiinipersonal kui ka rahaliste vahendite piiratus. Lisaks vanglatele esineb sama probleem kogu elanikkonnale osutatavas tervishoius. Kohus ei väida seejuures, et Eesti vanglates ei vasta tervishoiusüsteem seaduses nõutavale tasemele, vaid et üksikuid rikkumisi või kinnipeetavate soovidele või vajadustele mittevastavat tervishoiuteenuse osutamist võib esineda ka Eesti vanglates. Puudustele
Vt BOP-i kohta tehtud auditiaruannet 2023. a novembrist, lk 2. Kättesaadav https://oig.justice.gov/sites/default/files/reports/24-009.pdf.
tähelepanu juhtimine võimaldab vigadest õppida ja neid edaspidi vältida. Nendest tähelepanu juhtimisest ei saa veel järeldada, et Eesti vanglate tervishoiusüsteemis oleksid süsteemsed puudused ja vahistatuid või süüdimõistetuid ei võiks kinnipidamisasutustesse paigutada, vastasel korral rikutakse nende elu ja tervise kaitse põhiõiguseid. Seega ei saa asuda seisukohale, et Eesti kinnipidamisasutuses oleks kaebaja tervis suuremal määral kaitstud kui USA kinnipidamisasutuses.
88.Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja esitatud Michael Nelsoni arvamus (dtl 916), mille kohaselt oleks kaebajal tõenäosem võimalus saada meditsiinilisi uuringuid Eesti vanglas kui USA vanglas. Ka USA vanglaarstile on võimalik kaebaja diagnoos, ravi- ja seirevajadus teatavaks teha. Sümptomite tekkimisel on ka USA vanglaarstil võimalik sellest viivitamata eriarstile teada anda ja korraldada kiireloomuline kontroll. Ühe gastroskoopia protseduuri läbimine ei anna kindlust, et ka edaspidi selliseid uuringuid piisava sagedusega tehakse. Michael Nelsoni usk Eesti vangla tervishoiusüsteemi ei näi tuginevat konkreetsetele andmetele. 89. Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja poolt välja toodud tervishoiuprobleemidega kaalumisotsuse tegemisel arvestamata jätnud ega andnud neile ka ilmselgelt ebaõiget kaalu, mis otsuse õiguspärasust mõjutaks. Perekonnaelu riive ja külastusõigus
90.Kaebaja ja tema perekond tõid välja, et kaebaja väljaandmine tooks kaasa perekonna- ja eraelu ebaproportsionaalse riive, sest takistaks pereliikmete suhtlust ja kohtumisi, mis omakorda võiks kaasa tuua peresuhete katkemise.
91.Vastustaja möönis perekonna- ja eraelu riive olemasolu, kuid pidas seda proportsionaalseks. Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud siinkohal ilmselgeid kaalumisvigu. PS § 26 kohaselt on perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse näol tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille piiramine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras võimalik mh avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Käesoleval juhul on nimetatud õiguse piiramist 46(49)
3-24-335 õigustav legitiimne eesmärk olemas, sest kaebaja väljaandmine on väljaandmistaotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt vajalik nii avaliku korra (kuritegude uurimine), teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (kuritegusid toime pannud isikute karistamiseks ja seeläbi õigusrahu taastamiseks, kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks) ning kurjategijate tabamiseks. Perekonna- ja eraelu puutumatuse riive on kriminaalmenetlusega paratamatult kaasnev tagajärg, millega isik sai ja pidi oma tegevuses arvestama. Tallinna Ringkonnakohus märkis 28.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-2482 (p 9), et perekonnaelu Eestis ei saa olla väljaandmist takistavaks asjaoluks. Kriminaalvastutusest ei saa isikut vabastada perekonnaelu riivele viidates. Perekonnaelu elamise soov ei saa välistada isiku vastutust oma tegude eest ja menetlusele allumise kohustust. Perekonnaga seotud kaalutlusi võiks arvestada juhul, kui isikul oleks pereliige, kes vajaks hoolt, mida keegi teine ei saaks anda. Praegusel juhul kaebajal selliseid pereliikmed ei ole. Kaebajal on kaks last, kelle hoolitsusvajadus seondub vaid nende alaealisuse, mitte tervisliku seisundiga. Lastel on olemas terve ja töövõimeline ema, kellelt lapsed saavad hoolt ja ülalpidamist nõuda. Vajadusel saab taotleda abi riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja ei ole välja toonud, et tema perekonnaelu riive oleks kuidagi intensiivsem kui teistel väljaandmisele kuuluvatel isikutel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038, et ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid, millele on viidatud EIK otsuses Čalovskis vs Läti (nr 22205/13, p 147), praeguses asjas ei esine. Samuti ei pidanud EIK lahendis King vs Ühendkuningriik52 (nr 9742/07, p 29) mõjuvaks põhjuseks seda, et isikul jäävad kodumaale maha naine ja kaks väikest last ning haige ema.
92.Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha ja isik tuleks menetluse alt vabastada. Laste huve tuleb eelistada olukorras, kus on vastuolus omavahel võrdsed huvid. Lapse huvi olla koos oma vanemaga ei kaalu üles avalikku huvi kuritegude uurimiseks ja kurjategija vastutusele võtmiseks. Isikut ei saa jätta vastutusele võtmata ega keelduda tema väljaandmisest pelgalt asjaolu tõttu, et tal on alaealised lapsed, kes vajavad vanemlikku hoolt. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusest vabastamise alusega Eestis ega välisriigis. Ka Eesti kinnipidamisasutuses puuduks kaebajal võimalus oma lastega koos olla ja neile vanemlikku hoolt või ülalpidamist pakkuda. Oma vanemlikku ülalpidamiskohustust on osaliselt võimalik täita ka kinnipidamiskeskuses töötades. Sarnane võimalus on olemas nii Eestis kui USA-s. Seejuures ei ole väljaandmise otsustamisel määravaks see, et kui suur vahemaa jääb kaebaja ja tema pere vahele, kas perel on rahalisi vahendeid kaebaja külastamiseks, kui palju aega ja raha selline külastus vajaks. Tegemist on paratamatult kaasnevate tagajärgedega. Kaebaja saab neile riivetele tugineda USA kriminaalmenetluses nt vahi alt vabastamise taotlemisel või võimaliku karistamise korral karistuse kandmiseks Eestisse ületoomise taotlemisel.
93.Justiitsministeerium küsis haldusmenetluses USA justiitsministeeriumilt teavet perekonna külastamise võimaluste kohta. USA justiitsministeerium selgitas kohtumis- ja suhtlemisvõimalusi 04.12.2023 vastuses (dtl 1365). FDC SeaTacis võivad kinnipeetavat külastada taustakontrolli läbinud lähisugulased nädalavahetuseti kuni 2 h. Iga kinnipeetav võib nimetada kuni 10 lähisugulast. Ka BOP-is võimaldatakse kinnipeetavatel suhelda pereliikmetega, sh välismaal asuvatega. Kinnipeetavatele tagatakse ka telefoniõigused, sh õigus helistada välismaale, turvalise elektroonilise sõnumi edastamise võimalused, posti saatmine ja vastuvõtmine, videokülastustehnoloogia kasutamise võimalus. Vastust täiendati 21.01.2024 (dtl 1620). Selle järgi on FDC SeaTacis lubatavad kuni 2 h pikkused külastused. Kõikidele
3-24-335 kinnipeetavatele on lubatud ainult üks külastus päevas. Kohtueelsete kinnipeetavate külastamine on piiratud lähimate pereliikmetega. BOP kaalub pikema külastuse võimalust, kui perekond saabub Eestist või esinevad muud erilised asjaolud, kuid koos ööbimist ei lubata. USA justiitsministeerium selgitas 08.01.2024 vastuses (dtl 1384), et erandite tegemist külastusaja pikkuse ja sageduse osas menetletakse iga juhtumi puhul eraldi. Iga süüdistatav võib esitada vastava taotluse vanglaametnikule. Erivisiite võimaldatakse erinevatel põhjustel regulaarselt, nt lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei pruugi rangelt lühisugulasteks kvalifitseeruda, või lubades pikemaid külastusi, kui isikud on sõitnud konkreetse kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt. Kui süüdistatav ei ole nõus mingi otsusega, võib ta selle peale kaevata. Sarnaseid tingimusi on FDC SeaTaci kinnipidamiskeskuse külastustingimuste osas kajastanud ka Indrek Tibar oma kokkuvõttes (dtl 1436).
94.Eeltoodust nähtuvalt on kinnipeetavatele tagatud nii suhtlemis- kui kokkusaamisvõimalused oma perekonnaga. Kohtu hinnangul ei saa viidatud kohtumiste tingimusi pidada kaebaja või tema perekonna õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks. Kahe tunni pikkused kohtumised ei ole ilmselgelt ebapiisavad. Samas on kaugemalt tulnutele antud võimalus taotleda ka pikemaid kokkusaamisi või kokkusaamisi mitmel järjestikusel päeval. Õiguste riive proportsionaalsuse hindamisel ei saa aluseks võtta erandolukordi, mil kohtumised võidakse ära jätta. Erandolukorras võibki selline käitumine olla põhjendatud. Põhjendamatut kohtumisest keeldumist on võimalik vaidlustada.
95.FDC SeaTaci käsiraamatu 53 (lk 10, 20, 21) järgi võimaldatakse kinnipeetavatel perekonna ja sõpradega suhelda ka kirja, elektrooniliste sõnumite ja telefoni teel. Tegemist ei ole vaid süüdimõistetute jaoks ettenähtud suhtlusvahenditega, nagu kaebaja kaebuses leiab. Samuti on kinnipeetavatele võimaldatud kohtumised lähedastega BOP-i kinnipidamisasutustes (vt BOP-i juhend (dtl 1447)).
96.BOP-i juhendi (dtl 1447) kohaselt (lk 38) ei ole abielulised külastused lubatavad. Kohus ei leia, et tegemist oleks kaebaja õigusi rikkuva reegliga. EIK selgitas otsuses Vool ja Toomik vs Eesti (nr 7613/18 ja 12222/18; p 85), et kuigi EIK on väljendanud oma heakskiitu sellele, et mitmes Euroopa riigis on abieluliste kokkusaamiste osas tehtud edusamme, ei ole EIK siiani tõlgendanud EIÕK-d selliselt, et sellega nõutakse konventsiooniosalistelt selliste kokkusaamiste sätestamist. Seega on tegemist valdkonnaga, kus konventsiooniosalistel on lai kaalutlusõigus. Sellest järeldub, et abieluliste kohtumiste õigust ei ole kaebajale EIÕK-ga tagatud. Sama põhimõte kehtib ka teiste pereliikmetega pikaajaliste kokkusaamiste (üleöö kohtumised) kohta. See, et Eestis võimaldab VangS § 25 alusel kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi, ei tähenda, et samasugune võimalus tuleks kaebajale tagada ka USA-s. Kinnipidamistingimused on iga riigi enda kujundada ja Eesti riigil puudub võimalus selles küsimuses USA pädevusse sekkuda. Kuna tegemist ei ole kaebaja õiguste rikkumisega, siis ei ole tegemist kaebaja välja andmata jätmist õigustava asjaoluga.
97.Kaebaja ja tema perekond heidavad ette seda, et kaebaja elukaaslasel ja kasutütrel ei võimaldataks teda külastada, sest neid ei loetaks kaebaja pereliikmeteks. Indrek Tibari kokkuvõttes viidatud FDC SeaTaci käsiraamatu54 (lk 22) ja BOP-i külastusreeglite67 (lk 5) järgi loetakse lähimateks pereliikmeteks ema, isa, kasu- ja võõrasvanemaid, venda, õde, abikaasat, https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0. https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0. 67 https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_visit.pdf.
48(49)
3-24-335 lapsi ja elukaaslasi, kelle kooselu on registreeritud enne kinnipidamist Seattle’i linna poolt või mõne teise Washingtoni osariigi tunnustatud jurisdiktsiooni poolt (domestic partners registered with the City of Seattle or other jurisdictions recognized by the State of Washington prior to their incarceration). Kohtu arvates ei saa eeltoodust järeldada, et kaebaja elukaaslasel ja kasutütrel ei võimaldataks kaebajat külastada. Pole välistatud, et ka kasulaps loetakse külastusõiguslike laste hulka, nagu seda tehakse kasu- ja võõrasvanemate puhul. Ka elukaaslase osas ei saa järeldada, et USA kaebaja elukaaslase külastusõigust ei tunnusta, kuigi Eesti tunnustab nende perekonnaelu, neil on Eesti rahvastikuregistris registreeritud ühine elukoht ja Eesti ametiasutused on võimaldanud neil Eesti kinnipidamisasutuses kohtuda, sh pikaajaliselt. USA justiitsministeerium on kinnitanud 08.01.2024 vastuses võimalust taotleda kokkusaamisi isikutega, keda ei loeta rangelt lühisugulaste hulka. Kui kaebaja kardab, et tema kooselu siiski ei tunnustata, siis on tal võimalik sõlmida probleemide ennetamiseks abielu.
98.Viidatud FDC SeaTaci käsiraamat (lk 24) ja BOP-i külastusreeglid (lk 12-13) reguleerivad ka kohtumiste käitumisreegleid. Nende järgi on lubatud käepigistused, embamised ja hea kombe kohased suudlused külastuse alguses ja lõpus. Käe hoidmine ei ole lubatud. Kinnipeetavatel on lubatud hoida kuni 3-aastaseid lapsi külastuse ajal süles. Muud kehalised kontaktid ei ole lubatavad ja rikkumine toob kaasa külastuse katkestamise. Kohtu hinnangul ei saa selliseid piiravaid reegleid pidada kaebaja ja tema perekonna õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Minimaalsed kehalised kontaktid on lubatavad ja peresuhete hoidmiseks piisavad.
99.Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja tema perekonna pereja eraelule on riive olemas, kuid tegemist ei ole ebaproportsionaalse riivega. Kaebajal
võimaldatakse perekonnaga suhelda ja kohtuda. Peresuhete säilimine on osaliste enda otsustada ja kujundada. Otsus ja menetluskulude jaotus
100.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 25.01.2024 korraldus on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne ning selle tühistamiseks puudub alus. Seepärast jätab kohus kaebaja ja tema perekonna kaebused rahuldamata.
101.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja ja tema perekonna kahjuks, jäävad menetluskulud nende kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega tema perekonnalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
102.Kaebajal ja tema perekonnal tuleb vastavalt HKMS § 175 lg-le 4 kohtule teada anda, kas kohtuotsus sisaldab selliseid delikaatseid isikuandmeid või muid andmed, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust ka juhul, kui kohtuotsus avaldatakse ilma isikute nimesid avaldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
49(49)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.