Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1522
Haldusasi
X kaebus Transpordiameti 12.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/364 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja Transpordiamet, esindajad EA, MM ja TV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.01.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldama ja Tallinna Halduskohtu 24.01.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1522 muutmata.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
08.04.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Transpordiamet andis 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 projekteerimistingimused Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitusprojekti koostamiseks. Korralduse põhjenduste kohaselt näeb Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686 kehtestatud teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0–183,0“ ette Laeva metskond 17 kinnistul (katastritunnus 83101:003:0473) asuva Armuvalu tee (metsatee nr 8310201) kasutamise juurdepääsuteena Avo tee 2 // 4 (endine Kaare, katastritunnus 83101:003:0396), Avo tee 1 (endine Männimetsa, katastritunnus 83101:003:0394), Avo tee 6 (endine Maripuu, katastritunnus 83101:003:0452) ja Avo tee 8 (endine Järve, katastritunnus 83101:003:0451) kinnistutele, sest suletakse olemasolevad ristmikud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele. Teise võimalusena on teemaplaneeringus kavandatud Armuvalu teelt läbimurre Ravila tänava pikendusele läbi Tedrela maaüksuse detailplaneeringu ala. Nüüd on asjaolud muutunud ja 2012. a teemaplaneeringus välja pakutud juurdepääsulahendused ei ole enam sobivaimad. Laeva metskond 17 kinnistul asub tartlaste poolt aktiivselt kasutatav puhkemets, mis on määratud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kõrgendatud avaliku huviga alaks. Tartu linn kavandab sinna puhkemetsade piirkonda, kus tuleks vältida sõidukite läbivliiklust. Projekti eesmärk on alternatiivse juurdepääsu tagamine Laeva metskond 17, Avo tee 2 // 4, Avo tee 1, Avo tee 6 ja Avo tee 8 kinnistutele ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteerimistingimuste ese paikneb Laeva metskond 17, Tedrela ja Tammevardi tee T1 kinnisasjadel. Asjaolusid arvestades on tegemist parima võimaliku juurdepääsulahendusega. See on kooskõlas 2012. a teemaplaneeringu eesmärkide, Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu ja avaliku huviga. Korralduse lisas 2 on vastuseks mh Avo tee 2 // 4 kinnisasja omaniku ettepanekutele selgitatud järgmist. Transpordiametil puudub kohustus ehitada välja kõik teemaplaneeringu joonisel näidatud ühendusteed ja kogujateed, oluline on tagada juurdepääs ümbritsevatele aladele. Projekteerimistingimused aitavad kaasa teemaplaneeringu eesmärkide saavutamisele ja on sellega kooskõlas. Projekteerimistingimustega välditakse sõidutee kavandamist Tartu linna üldplaneeringus markeeritud puhkekoridoridesse. Tedrela maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on transpordimaa krundid mõeldud avalikuks kasutamiseks, mistõttu on need juurdepääsu kavandamiseks sobilikud. Arvestades projekteerimistingimuste eesmärki, on vajalik rajada tee, mis võimaldab kahesuunalist liiklust ja on tolmuvaba kattega. Kavandades juurdepääsu Armuvalu tee kaudu, nagu on ette nähtud 2012. a teemaplaneeringus, tuleks rekonstrueerida 1095 m olemasolevat Armuvalu teed, rajada uus tee 315 m pikkusel lõigul olemasolevale muldkehale ning rajada 129 m täiesti uut teed. See läheks u 26% kallimaks, võrreldes projekteerimistingimustes ette nähtud lahendusega. Kavandatav lahendus lühendab maaomanike teekonda Tartusse ligikaudu 66 m võrra. Paikvaatlusel tuvastati, et 2012. a teemaplaneeringu lahenduse realiseerimiseks tuleb Avo ja Armuvalu teede vahelisel lõigul likvideerida Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega külgnevat metsa, mis on puhvriks maantee ja puhkeala/elumajade vahel. Tammevardi tee kaudu ühenduse tagamiseks tuleb likvideerida Laeva metskond 17 kinnistul kasvavat noorendikku, mis külgneb maaparanduskraaviga, kuid suurte puude likvideerimist on võimalik vältida. Noorendiku likvideerimine ei suurenda maanteeliiklusest tulenevaid mõjusid. Projekteerimistingimustega kavandatud lahendusega on võimalik suuremal määral vältida vääriselupaiku, mis on registreeritud pärast teemaplaneeringu kehtestamist. Avo teest kuni Tedrela kinnistu piiril asuva maaparanduskraavini kavandatav tee ei põhjusta kinnistuomanikele negatiivseid mõjusid, sest see ei ole avalikult kasutatav. Tegemist on metsateega, mida kasutavad edaspidi vaid nelja kinnistu omanikud oma kodule ja RMK oma 2(7)
3-22-1522 kinnisasjale juurdepääsemiseks. Teisele poole maaparanduskraavi (Tedrela ja Tammevardi tee T1 kinnistutele) kavandatav tee on avalikult kasutatav ja selle rajamine on võimalik, tulenevalt Tedrela maaüksuse detailplaneeringust. Armuvalu tee on liikluskorralduslikult liiklusele suletud. Juurdepääs lõkkeplatsi juurde on praegu tagatud otse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Pärast projekti elluviimist suletakse mahasõit sellelt maanteelt ning lõkkeplats ja matkarajad jäävad kasutamiseks vaid jalakäijatele. Tartu linna ja RMK väljendatud avalik huvi kaalub üles maaomanike erahuvid.
2.Avo tee 2 // 4 kinnisasja omanik X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 12.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/364 tühistamiseks. Alternatiivse juurdepääsutee rajamiseks puudub vajadus, sest 2012. a teemaplaneeringuga on tagatud juurdepääs Avo tee 2 // 4, Männimetsa, Maripuu ja Järve kinnistutele, kui senised mahasõidud likvideeritakse. Teemaplaneeringus peeti kõige otstarbekamaks tagada ligipääs Armuvalu tee ja Hallihundi tee kaudu, sest seal on olemas tee muldkeha (kruusatee). 06.04.2022 paikvaatlusel veenduti, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni ligikaudu 8 m laiune ja 1080 m pikkune heas korras kõrge muldkehaga kruusatee, millele on veetud peale killustik. Sinna saaks kerge vaeva ja oluliste kulutusteta luua kahesuunalise kõvakattega tee. Seevastu juurdepääsutee rajamine Tammevardi tee kaudu eeldab suuremahulisi mullatöid. Armuvalu tee kasutamine nelja kinnistu omaniku poolt ei kahjustaks avalikke huve ega segaks matkajatel metsas liikumist. Puuduvad tõendid, et matkarada külastavad kümned tuhanded inimesed. Matkarajal toimunud paikvaatluse käigus ei kohatud ühtegi matkajat. Projekteerimistingimuste andmisel ei ole arvestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõttega. Kavandatud juurdepääsutee rajamisel likvideeritakse osaliselt Laeva metskond 17 kinnistul kasvav noorendik, mis on elamute ja tööstusala vaheliseks puhveralaks. Lisaks poolitaks tee ühtse põhja-lõuna suunalise metsamassiivi ja häiriks oluliselt seal elavaid loomi. Tegemist on pöördumatu mõjuga, mida teemaplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamisel ei tekiks. Juurdepääsutee rajamine Tammevardi tee kaudu on kulukam kui Armuvalu tee kaudu. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, ennekõike õigust tervise- ja heaoluvajadusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 mõistes. Kaebaja viibib mõjutatud keskkonnas ja tal on sellega oluline puutumus. Kaebaja kinnistut ja Tedrela kinnistule kavandatavat tööstusparki eraldab metsamassiiv. Projekteerimistingimustega kavandatava juurdepääsutee rajamisel ühendatakse kaebaja kinnistu tööstuspargiga, metsamassiivi likvideerimisel suureneb tööstuspargist tekkiva müra ja õhusaaste tase. Kaebajal tuleks kavandatava juurdepääsutee rajamisel sõita iga päev läbi tööstuspargi. Jäätmekäitluskohas tegutsev ettevõtja kavatseb oma tegevust laiendada, mistõttu tulevikus peab kaebaja liiklema vahetult prügimäe kõrvalt. Lisaks riivatakse kaebaja privaatsust, sest noorendiku maha raiumine avardab oluliselt vaadet kaebaja kinnisasjale. Juurdepääsutee rajamine muudab halvemaks kaebaja ja teiste kinnistu omanike elukeskkonna, hävitab senise miljöö ja alandab kaebaja kinnisasja väärtust. Vastustaja on lähtunud üksnes avalikest huvidest ning pole arvestanud kinnistu omanike, sh kaebaja, huve.
3.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud korralduse põhjenduste juurde. Korraldus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teemaplaneeringu kehtestamisega võrreldes on olukord muutunud, kuid projekteerimistingimustega ette nähtud lahendus aitab samuti kaasa teemaplaneeringus seatud eesmärkide saavutamisele. Kaebaja kordab haldusmenetluses esitatud väiteid, millele on vastatud 12.05.2022 korralduse lisas 2. Projekteerimistingimuste kohaselt säilib kaebaja kinnisasja ja tööstuspargi ala eraldav metsamassiiv, osaliselt likvideeritakse vaid Laeva metskond 17 kinnistul asuv noorendik, mis 3(7)
3-22-1522 külgneb maaparanduskraaviga. Kaebaja õigusi ei riku see, kui ta peab tööstuspargist mööda sõitma. Juurdepääs kaebaja kinnistuni ei pea kulgema mööda looduskaunist matkarada. Kaebaja ei peaks sõitma vahetult prügimäe kõrvalt. Kavandatav juurdepääsutee viib liikluse kinnistu omanikest kaugemale, selle väljaehitamisel kahjustatakse vähem loodust ja see on majanduslikult soodsam. Projekteerimistingimuste realiseerimise tulemusel kaebaja olukord ei halvene. Müra tase ei suurene, kuna tööstuspargi ja kaebaja kinnistu vahel asuvat metsamassiivi ei likvideerita. Miljöö ei muutu sellisel määral, et see vähendaks kaebaja kinnisasja väärtust.
4.Tallinna Halduskohus jättis 24.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avalikes huvides. Seetõttu ei ole vaja põhjalikumalt analüüsida kaebaja väiteid, mis seonduvad alternatiivse juurdepääsutee rajamise vajaduse, keskkonnasäästlikkuse põhimõtte, Armuvalu tee puhkealana kasutamise otstarbekuse ja teiste kinnistuomanike õigustega. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb eelistada 2012. a teemaplaneeringust erinevat lahendust. Vastutaja ligikaudne hinnang teede maksumuste kohta ei ole ilmselgelt väär. Tõele ei vasta kaebaja väide, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni ligikaudu 8 m laiune, mis võimaldaks oluliste kulutusteta rajada kahesuunalise kõvakattega tee. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud matkaradadega seonduvat, sh nende kasutamise intensiivsust. Kaebaja väide, et valitud lahendus ei ole kooskõlas keskkonnasäästlikkuse põhimõttega, on paljasõnaline. Tee rajamiseks tuleb igal juhul puid langetada ning projekteerimistingimuste kohase lahenduse puhul ette nähtud noorendiku osaline likvideerimine ei kahjustaks keskkonda oluliselt rohkem kui teemaplaneeringu lahendus. Kokkuvõttes on vastustaja kaalutlused asjakohased. See, et kavandatud lahendus ei vasta kaebaja soovidele, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaalutlusreegleid. Projekteerimistingimused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teemaplaneeringust tuleneb kaebajale õigus nõuda, et selle realiseerimisel ja olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel oleks tema kinnistult jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Arvestades teemaplaneeringu üldistusastet, sisu ja eesmärki, ei anna see kaebajale õigust nõuda, et teemaplaneeringus võimalikuks peetud juurdepääsutee ehitatakse täpselt sellisel kujul välja. Kaebaja ei saanud eeldada, et põhimaantee trassi asukohta täpsustav teemaplaneering realiseerub ka kõrvalteede puhul täpselt sellisel kujul, nagu on joonisel näidatud. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust konkreetse lahenduse valmimisele. Teemaplaneeringu kehtestamisest on möödas enam kui 10 aastat ja kaebaja pidi möönma, et selle aja jooksul võivad esile kerkida kaalukad põhjused, mis annavad aluse muuta esialgu väljapakutud lahendust. Transpordiametil puudub kohustus ehitada välja kõik teemaplaneeringu joonisel näidatud ühendusteed ja kogujateed. Tõendite järgi on väär kaebaja väide metsamassiivi likvideerimisest. Kaebaja eluhoonet ja kavandatavat Tammevardi teed (ning selle ääres asuvat nn tööstusparki) eraldab Laeva metskond 17 kinnistul kasvav mets, mida ei kavatseta likvideerida. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Laeva metskond 17 kinnistu rohevõrgustiku tugiala ja seda läbib Tiksoja matkarada. Kuna nn metsamassiivi ei likvideerita, ei riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna erinevalt kaebaja soovitud lahendusest ei raiuta kaebaja kinnistu ja laiendatava maantee vahelist metsa, on tõenäoline, et vähemalt maanteelt kostuva müra osas on vaidlustatud korraldusega ette nähtud lahendus kaebajale soodsam. Asjaolu, et juurdepääsutee rajamisel tuleb eemaldada osa Tedrela kinnistul asuvast noorendikust (maaparanduskraaviga külgnevas osas), ei riku kaebaja õigusi. Lisaks on vastustaja selgitanud, et suurte puude likvideerimist on võimalik vältida. Kui tulevikus peaks piirkonnas jätkuma kinnisvaraarendus ja seetõttu suureneks liiklus Tammevardi teel, ei suurendaks see liikluskoormust kaebaja kinnisasjaga külgneval Avo tee 4(7)
3-22-1522 lõigul. Asjaolu, et tulevikus peab kaebaja sõitma mööda tänavat, mille ühte äärde kavandatakse tööstusparki, ei riiva kaebaja õigusi. Kaebaja ei saa eeldada, et juurdepääsutee tema kinnistuni kulgeb mööda looduskaunist matkarada. Alusetu on väide, et jäätmekäitluskoha laiendamise tõttu tuleb tal tulevikus liigelda vahetult prügimäe kõrvalt. Viidatud jäätmekäitluskoht (Klaasi tn 3 kinnistu) asub kaebaja kinnistust eemal. Projekteerimistingimused on kooskõlas alal kehtivate planeeringutega. Olukorras, kus kaebajale tagatakse juurdepääs tema kinnisasjale ja sellise lahenduse valimist ei saa pidada meelevaldseks, on kaebaja väide projekteerimistingimuste õigusvastasusest alusetu. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Samuti ei nähtu muid menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus jättis kaebaja väited tähelepanuta. Sisuliselt jäi hindamata kaebaja õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Planeeritav tee asub kaebaja kinnistu vahetus läheduses. Tee rajamine toob kaasa metsamassiivi langetamise. Kuna see mets eraldab kaebaja kinnistut kavandatavast teest, riivatakse sellega kaebaja privaatsust. Tee rajamine tõstab mürataset kaebaja kinnistul. Kohus on teinud alusetuid oletusi, väites, et projekteerimistingimused võivad olla mh kaebaja huvides. Asjakohaselt pole hinnatud kaebaja väiteid, mis puudutavad juurdepääsutee rajamist Armuvalu tee kaudu. See lahendaks kaebaja jaoks metsa langetamisest tingitud privaatsuse vähenemise ja müra probleemi. Vastustaja esitatud ja kohtu kogutud kaldaerofotod ei kajasta õigesti Armuvalu tee tegelikku seisukorda.
6.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi. Avalikes huvides esitatud argumente ei pidanud kohus sisuliselt hindama. Kavandatav tee ei riku kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tee on mõeldud juurdepääsuks kaebajale, tema naabritele ja RMK-le ning liiklus sel teel oleks väheintensiivne. Tee ehitamisega seoses ei ole kavas langetada kaebaja viidatud metsamassiivi. Asjaolu, et juurdepääsutee rajamisega seoses tuleb eemaldada osa Tedrela maaüksusel asuvast noorendikust, ei riku kaebaja õigusi. Kui vastustaja tühistaks projekteerimistingimused ja välja ehitatakse teemaplaneeringu kohane lahendus, mida kaebaja soovib, siis likvideeritaks riigitee nr 2 ja kaebaja kinnistu vahelt rohkem metsa. Kaebaja ei saa eeldada, et keskkond tema ümber üldse ei muutu. Tööstuspiirkonna võimalik laiendamine ei ole seotud vaidlustatud projekteerimistingimustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
8.Kaebaja ei saa projekteerimistingimusi vaidlustada avalikes huvides või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Seega pidi halduskohus hindama vaid neid väiteid, mis on seotud kaebaja subjektiivsete õiguste riivega (HKMS § 44). Halduskohus ei pidanud seejuures kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, mis olid piisavad ja asjakohased ning millega halduskohus nõustus (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja kordab kohtumenetluses sisuliselt väiteid, mille ta esitas ka haldusmenetluses ja millele vastustaja on 12.05.2022 korralduses ning selle lisades 2 ja 3 juba vastanud. Halduskohtu otsusest saab järeldada nõustumist vastustaja põhjendustega. 5(7)
3-22-1522
9.Vastustaja võis 2012. a-l kehtestatud teemaplaneeringut muutvad projekteerimistingimused anda ehitusseadustiku (EhS) §-s 27 toodud tingimustel (vt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-d 2 ja 4). EhS § 27 lg 1 järgi oli projekteerimistingimuste andmine seega võimalik põhjendatud juhul, mh kui teemaplaneeringu kehtestamisest oli möödas üle viie aasta (p 1). Projekteerimistingimustega ei tohtinud siiski olemuslikult muuta teemaplaneeringuga kehtestatud planeeringulahendust (EhS § 27 lg 3). Arvestada tuli rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda ning projekteerimistingimuste andmine ei tohtinud olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus määratud tingimustega (EhS § 27 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et EhS § 27 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmiseks on täidetud, tegemist ei ole 2012. a-l kehtestatud teemaplaneeringu lahenduse olulise muutmisega EhS § 27 lg 3 tähenduses ning vastustaja on õiguspäraselt arvestanud ja kaalunud EhS § 27 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja huve.
10.Pärast teemaplaneeringu elluviimist, s.o Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee väljaehitamist ja seniste mahasõitude likvideerimist, peab kaebajal säilima juurdepääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. See on vaidlusaluste projekteerimistingimustega tagatud. Vastustaja on 12.05.2022 korralduses ja selle lisades välja toonud pärast 2012. a teemaplaneeringu kehtestamist muutunud asjaolud ning on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja huvi säilitada teemaplaneeringus kavandatud juurdepääs mööda Armuvalu teed ei ole kaalukam kui avalikud ja kolmandate isikute huvid rajada uus juurdepääs mööda Tammevardi teed. Puuduvad sellised kaalumisvead, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusakt tühistada.
11.Projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus, samuti kaebaja omandiõigust või privaatsust. Teed ei ole kavas rajada kaebaja kinnisasjale ning projekteerimistingimuste järgi külgneb see vaid väikeses ulatuses kaebaja kinnisasjaga, kusjuures kaebaja kinnisasjal asuv elamu jääb teest kaugemale (vt joonised, 12.05.2022 korralduse lisa 1 ja vastustaja 05.10.2022 vastuse p 2.18). Projekteerimistingimustega kavandatud teelõigu rajamiseks ei ole vaja raiuda Laeva metskond 17 kinnistul asuvat metsamassiivi, mis jääb kaebaja kinnistu (sh elamu) ja potentsiaalselt Tedrela kinnistule rajatava tööstuspargi vahelisele alale. Suuremas osas säilib ka Laeva metskond 17 kinnisasjal asuv noorendik, mis jääb kaebaja kinnistu ja kavandatava teelõigu vahele. Väheses ulatuses on vaja raiuda maaparanduskraavi ääres olevat noorendikku, kuid eeldatavalt on võimalik vältida suurte puude raiumist. Pole ette näha, et kavandatud teelõigul tekiks oluliselt tihedam liiklus, võrreldes Armuvalu teega, sest teed kavandatakse juurdepääsuks viiele kinnisasjale. Arvestades Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, kaebaja kinnistu ja kavandatava juurdepääsutee paiknemist, ei saa projekteerimistingimustes ettenähtud lahendus märkimisväärselt suurendada riigimaanteelt kaebaja kinnistule kanduvaid mürahäiringuid ja õhusaastet. Pigem võib selliseid häiringuid jääda vähemaks, sest teemaplaneeringu järgse lahenduse realiseerimiseks mööda Armuvalu teed tuleks raiuda metsa, mis jääb tiheda liiklusega riigimaantee ja kaebaja kinnistu vahele. Vaidlusalused projekteerimistingimused ei puuduta tööstuspargi rajamist. Kui tööstuspark tulevikus rajatakse, võib see mõnevõrra suurendada liiklustihedust ja müra Tammevardi teel, kuid neid mõjusid kaebajale tuleb hinnata tööstuspargi projekteerimise ja ehitamise käigus. Kaebaja õigusi ei riiva see, et ta peab oma kinnisasjale jõudmiseks mööduma tööstuspargi alast. Jäätmekäitluskoht asub kaebaja kinnistust eemal.
12.Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et teemaplaneeringus ette nähtud juurdepääs mööda Armuvalu teed on põhimõtteliselt võimalik, kuid on põhjendanud, miks muutunud asjaolusid ja erinevaid huve arvestades ei ole see enam parim lahendus. Vastustaja võis seejuures arvestada ka majanduslike kaalutlustega. Vastustaja prognoosi kohaselt on 6(7)
3-22-1522 projekteerimistingimustega kavandatud lahendus majanduslikult oluliselt soodsam, arvestades mh juurdepääsuteede pikkust, nende ehitamiseks vajalikke töid ja Tedrela maaüksuse detailplaneeringu elluviimise (sh selle juurdepääsuteede väljaehitamise) perspektiivi. Vastustaja ei pidanud projekteerimistingimuste andmise ajal detailselt välja arvutama projekteerimistingimustes ettenähtud juurdepääsutee rajamise maksumust, võrrelduna Armuvalu tee välja ehitamise maksumusega. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud fotod Armuvalu teest ei tõenda, et vastustaja prognoosid põhinevad valedel andmetel. Nende fotode põhjal ei ole võimalik täpselt tuvastada, milliseid töid oleks erinevates Armuvalu tee lõikudes vajalik teha kõvakattega 5 meetri laiuse tee rajamiseks.
13.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.