X. X. kaebus Transpordiameti 12.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/364 „Projekteerimistingimuste andmine Tammevardi ja Xxx xxx ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X., volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja: Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli Altunbas
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 09.01.2023, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X.le (kaebaja) kuulub kinnisasi aadressil Xxx xxx x//x, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartumaa.
2.Transpordiamet (vastustaja) algatas 03.02.2022 projekteerimistingimuste (PT) andmise menetluse Tammevardi ja Xxx xxx ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärgiks oli alternatiivse juurdepääsu tagamine Laeva metskond 17 (registriosa nr 10831550, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), Xxx xxx x//x (endine Kaare, registriosa nr 405404, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), Männimetsa (registriosa nr 385704, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), Maripuu (registriosa nr 961904, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ja Järve (registriosa nr 897104, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kinnistutele pärast Mäo-Tartu teemaplaneeringu realiseerumist ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
3.Vastustaja andis 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 „Projekteerimistingimuste andmine Tammevardi ja Xxx xxx ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ projekteerimistingimused (PT) Tammevardi ja Xxx xxx ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja taotleb vastustaja 12.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/364 tühistamist.
5.Alternatiivse juurdepääsutee rajamiseks puudub vajadus, kuna 2012. aastast kehtiva Mäo-Tartu teemaplaneeringuga (TP) on tagatud juurdepääs Xxx xxx x//x, Männimetsa, Maripuu ja Järve kinnistutele. TP-s leiti, et kõige otstarbekam on tagada ligipääs Armuvalu tee-Hallihundi tee kaudu, kuna seal on olemas tee muldkeha.
6.06.04.2022 toimunud paikvaatlusel veenduti, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni ligikaudu 8 m laiune ja 1080 m pikkune lõik, heas korras kõrge muldkehaga kruusatee, millele on veetud peale killustik ning mis võimaldaks kerge vaevaga ilma oluliste kulutusteta luua kahesuunalise kõvakattega tee. Seega nõuab Armuvalu tee osa RMK puhkeplatsi parklast kuni Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteeni (ligikaudu 360 m pikkune lõik) üksnes vähesel määral muldkeha parandamist. Seevastu tee rajamine läbi Tammevardi tee eeldab suuremahulisi mullatöid tee muldkeha loomiseks.
7.Armuvalu tee kasutamine ühendusteena nelja kinnistu omaniku poolt ei kahjusta avalikke huve ega sega matkajatel metsas liikumist. RMK ei ole tõendanud väidet, et matkarada külastavad kümned tuhanded inimesed. Matkarajal toimunud paikvaatluse käigus ei kohatud ühtegi matkajat.
8.PT-de andmisel ei ole arvestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõttega. PT-de järgse alternatiivse juurdepääsutee rajamisel kahjustataks metsa noorendikke. Noorendiku osalise likvideerimisega hävitatakse osaliselt sinna aastate eest rajatud taimekultuurid, mis on praegu elamute ja tööstusala vaheliseks puhveralaks. Lisaks poolitaks tee rajamine ühtse põhja-lõuna suunalise metsamassiivi ja häiriks seega oluliselt seal elavaid loomi. Tegemist on pöördumatu mõjuga, mida Mäo-Tartu teemaplaneeringu kohase juurdepääsutee rajamisel ei tekiks.
9.Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, ennekõike õigust tervise- ja heaoluvajadusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 mõttes. Kaebaja viibib mõjutatud keskkonnas ning tal on oluline puutumus.
10.Kaebaja kinnistut ja kavandatavat tööstusparki eraldab metsamassiiv. Vaidlustatud korralduse alusel kavandatava juurdepääsutee rajamisel läbi Tammevardi tee seotakse kaebaja kinnistu tööstuspargiga ning metsamassiivi likvideerimisel suureneb tööstuspargist tekkiva müra ja 2(8)
õhusaaste tase. Korralduse andmisel ei ole arvesse võetud kaebaja kinnistule avalduva müra ja õhusaaste taseme tõusu ega nähtud ette ühtegi meedet, mis nende tõusu takistaks või leevendaks.
11.Ka tuleb kaebajal kavandatava juurdepääsutee rajamisel sõita igapäevaselt läbi tööstuspargi. Jäätmekäitluskohas tegutsev RAGN-SELLS AS kavandab oma tegevust laiendada. Seega tekib tulevikus olukord, kus kinnistu omanikud peavad liiklema vahetult prügimäe kõrvalt.
12.Lisaks piiratakse planeeritava juurdepääsutee rajamisel kaebaja privaatsust. Noorendiku maha raiumine avardab oluliselt vaadet kaebaja kinnisasjale. Juurdepääsutee rajamine muudab halvemaks kaebaja ja teiste kinnistu omanike elukeskkonda, hävitab senise miljööväärtuse ja alandab kaebaja kinnisasja väärtust.
13.Vaidlustatud korralduses puuduvad kaalutlused, millest tulenevalt ei pidanud vastustaja põhjendatuks arvestada kaebaja omandiõiguse riivega. Vaidlustatud korralduse lisas 2 on üksnes märgitud, et vastustaja hinnangul kaalub antud asjas avalik huvi üles erahuvi. Vastustaja on lähtunud üksnes avalikest huvidest ning pole arvestanud kinnistu omanike, sh kaebaja huve ega püüdnud leida kõikide osapoolte jaoks aktsepteeritavat lahendust.
14.Lisaks on juurdepääsutee rajamine läbi Tammevardi tee kulukam kui tee rajamine Armuvalu tee kaudu. Tee rajamine läbi Tammevardi tee suuremahulisi mullatöid tee muldkeha loomiseks. Armuvalu teel on tee muldkeha pea kogu rajatava tee ulatuses juba olemas. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on vastustaja pidanud vajalikuks otsida kehtivas teemaplaneeringus juba leitud parimale ja soodsaimale lahendusele juurdepääsu tagamiseks kulukamat ja sealsete elanike huvidega mitte arvestavat alternatiivi.
15.Arvestades kõike eeltoodut on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna rikutud on põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust ning korraldus on ebaproportsionaalne. PT andmisel ei ole arvestatud kaebaja õiguste, keskkonnakaitseliste huvide ega Mäo-Tartu teemaplaneeringuga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.PT on antud kooskõlas kehtestatud alal kehtivate planeeringutega ning ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. PT-de andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu.
18.TP on kehtestatud ca 10 aastat tagasi. TP lahendus ei pruugi aja möödudes vastata muutunud oludele. Kord kindlaks määratud tingimuste asjakohasus ei säili muutumatuna. Seega puudus vastustajal kohustus PT-de väljastamisel lähtuda üksnes TP-s näidatud lahendusest, mille puhul tagataks Xxx xxx x//x, Männimetsa, Maripuu ja Järve kinnistutele juurdepääs läbi Armuvalu tee.
19.Vastustaja on PT-de lisas 2 (Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) punktis 2.2 toonud välja, et TP eesmärk on riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Järva, Jõgeva ja Tartu maakondades km 92,0-183,0. Planeeringu koostamisel oli eesmärgiks üleriigilise ja kohaliku ruumilise arengu vajaduste arvestamine ja tasakaalustamine, lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ja vajadustest. PT-de kohane lahendus, millega tagatakse Xxx xxx x//x, Männimetsa, Maripuu ja Järve kinnistutele juurdepääs läbi Tammevardi tee on samuti TP-ga kooskõlas ning aitab majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna vajadustest lähtuvalt kaasa TP-ga seatud eesmärkide saavutamisele.
3(8)
20.Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 5 kohaselt on üldplaneering PT andmise alus, ehitusseadustiku (EhS) 26 lg 3 punkti 3 kohaselt tuleb PT andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi. Tartu Linnavolikogu kehtestas 07.10.2021 Tartu linna uue üldplaneeringu (ÜP), mis seab Tartu linna ruumilise arengu suunad lähimaks paarikümneks aastaks. ÜP toetab tee rajamist PT-ga ette nähtud asukohas.
21.EhS § 32 p 2 kohaselt tuleb jätta PT väljastamata, kui PT oleksid vastuolus ÜP-ga. Vastustaja kohustus PT-de andmisel ÜP-st lähtuma ja selles osas vastustajal kaalutlusruumi ei olnud. PT-d on antud kooskõlas alas kehtiva ÜP-ga.
22.Laeva metskond 17 kinnistul asub tartlaste poolt aktiivselt kasutatav puhkemets, mis on määratud RMK poolt kõrgendatud avaliku huviga alaks. PT-ga kavandatud lahendus aitab vältida sõiduautode liiklust matkarajal. RMK matkaradade kaardi andmetel kattub RMK matkarada üsna pikas ulatuses Armuvalu teega. Matkarajal võivad liikuda muu hulgas ka lapsed, lapsevankritega lapsevanemad ja ratastoolis inimesed ning sellisele rajale sõiduautode suunamine on liiklusohtlik. Samuti asub Armuvalu tee sihis lõkkeplats, mis ei ole ohutuse seisukohast sobilik koht läbivliikluse rajamiseks.
23.PT-de lisaks 3 on 06.04.2022 toimunud paikvaatluse järgselt esitatud seisukohtade koondtabel (vastustaja vastuse lisa 1 lisas olev lisa 3), milles on nii Tartu Linnavalitsus kui ka RMK toonud välja, et Tiksoja lõkkekohad ja matkarajad on Tartu-Jõgeva puhkeala kõige külastatavamate objektide seas ning on aastaringselt külastatavad. Samuti on läbi viidud on uuringud matkaraja külastatavuse osas. Vastustajal puudub alus kahelda vastavate uuringute tõepärasuses. Kogutud andmete kohaselt Tartu-Jõgeva puhkeala lõunaosa üks kõige külastatavam objekt külastusmahu seire andmetel Tiksoja matkarada ja lõkkekohad, keskmiselt 10500 külastust loendusperioodil maist kuni novembrini. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide külastusmahu andmete õigsuse osas. Asjaolu, et 06.04.2022 aset leidnud paikvaatluse ajal ei kohatud ühtegi matkajat, ei tähenda, et kogutud andmed ei ole tõesed. Lisaks ei käidud paikvaatluse ajal matkarajal.
24.Vastustaja on kaalutlenud kinnistutele juurdepääsu tagamisel erinevaid variante ning on seisukohal, et juurdepääsu loomine Armuvalu tee kaudu kahjustaks oluliselt puhkeala kasutatavust ja seaks ohtu sealsed külastajad. Juurdepääsu loomine Tammevardi ja Xxx xxx kaudu ei avalda puhkeala kasutamisele negatiivset mõju ja seega arvestab enam avalikke huve ja väärtusi.
25.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui ei lähtuks vastustaja valitud lahendus keskkonnasäästlikkuse põhimõttest ning tooks kaasa pöördumatu mõju keskkonnale. Vastustaja on PT-de lisas 2 selgitanud, et paikvaatlusel tuvastati, et TP-s näidatud lahenduse realiseerimiseks (tee rajamiseks) tuleb Avo ja Armuvalu teede vahelisel lõigul likvideerida Tallinn‒Tartu‒Võru‒ Luhamaa maanteega külgnevat metsa, mis on puhvriks maantee ja puhkeala/elumajade vahel. Tammevardi tee kaudu ühenduse tagamiseks tuleb likvideerida Laeva metskond 17 kinnistul kasvavat noorendikku, mis külgneb maaparanduskraaviga. Suurte puude likvideerimist on võimalik vältida. Noorendiku likvideerimine 5 m laiuse tee rajamiseks ei mõjuta Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa maantee liiklusest tulenevaid mõjusid.
26.PT-ga kavandatud lahendusega on võimalik suuremal määral vältida vääriselupaiku, mis on registreeritud pärast TP kehtestamist. Vääriselupaikade asukohtadele on viidatud ka Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud paikvaatluse järgselt esitatud seisukohtade koondtabeli p 1 (vastustaja vastuse lisa 1 lisas olev lisa 3). Metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Kinnistu omanike soovitud lahendus ohustab vääriselupaiku, kuivõrd mootorsõidukite teekond kulgeks vääriselupaikade lähedal.
4(8)
27.Kaebaja on esitanud valeväite osas, mis puudutab metsamassiivi likvideerimist kaebaja kinnistu ja planeeritava tööstuspargi vahel. PT-de kohase lahenduse realiseerimise korral likvideeritakse osaliselt üksnes Laeva metskond 17 kinnistul kasvavat noorendikku, mis külgneb maaparanduskraaviga, metsamassiiv säilib.
28.Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab kaebajat negatiivselt asjaolu, et PT-de kohase lahenduse realiseerimise korral tuleb kinnistu omanikul igapäevaselt sõita mööda tööstuspargist. Paika ei pea väide nagu tuleks jäätmejaama laienemise korral sõita mööda vahetult prügimäe kõrvalt. Kavandatav jäätmejaama laiendus asub Klaasi tn 3 kinnistul (katastritunnus 79502:001:0056), nimetatud kinnistu ei külgne vahetult Tammevardi teega.
29.PT-d arvestavad keskkonnasõbralikkuse põhimõtetega. Juurdepääsu loomine Tammevardi ja Xxx xxx kaudu viib liikluse kinnistuomanike kinnistutest kaugemale. PT-de kohase lahenduse väljaehitamisel kahjustatakse loodust oluliselt vähem.
30.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab kaebaja, et läbi Armuvalu tee juurdepääsu tagamine on soodsam. Kaebaja ei ole nimetatud väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi dokumenti. Vastustaja üheks põhiülesandeks on ohutu liiklemise tagamine maanteedel, mis tähendab ühtlasi seda, et vastustajal on olemas teadmised teede ehitusest ja oskab hinnata seejuures kogu ehituse eeldatavat maksumust. Selgitamaks välja mõju objekti ehitusmaksumusele, hindas vastustaja mõlema lahendusvariandiga kaasneda võivat tööde mahtu ja maksumust. Vastava hinnang on põhjalikult lahti kirjutatud projekteerimistingimuste lisa 2 punktis 2.2. Vastustaja on kaalutletult hinnanud, et Tammevardi ja Xxx xxx kaudu juurdepääsu tee rajamine on odavam lahendus.
31.PT ei riiva kaebaja õigusi ega halvenda tema olukorda. Kaebajale tagatakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning tema õiguste teostamine pärast PT andmist ei ole varasemaga võrreldes piiratum. Lisaks selgus mõõtmise tulemusena, et PT-ga kavandatav lahendus lühendab maaomanike teekonda Tartu linna võrreldes TP-s näidatud lahendusega ligikaudu 66 meetri võrra.
32.Keskkonnamõju hindamise (KMH) raames on teostatud kogu kavandatava tegevusega hõlmatava teelõigu ulatuses müra modelleerimine. Selle raames selgus, et kaebaja kinnistu asukohas ei ületa müra lubatud piirväärtusi. Seega ei ole kinnisajale leviva müra puhul tegemist sellise tasemega, mida saaks lugeda omandiõiguse rikkumiseks. Müra tase ei suurene ka pärast projekteerimistingimuste kohase lahenduse väljaehitamist Tammevardi tee kaudu, kuna tööstuspargi ja kaebaja kinnistu vahel asuvat metsamassiivi ei likvideerita.
33.Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest (vt PT-de lisa 2 p 2.2.) Teemaplaneeringu kohane lahendus, mille realiseerimist kaebaja soovib, on üks võimalikest lahendusest. TP kehtestamisest on möödunud ligi 10 aastat. Selle aja jooksul on asjaolud, mis olid teemaplaneeringu kehtestamise aluseks, oluliselt muutunud ja nende muudatustega tuleb TP elluviimisel arvestada. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud lahendus, mille kohaselt tagatakse juurdepääsu tee kaebaja kinnistule läbi Tammevardi tee. Seega on PT-ga kehtestatud lahendus proportsionaalne. Samuti on juurdepääsu loomine Tammevardi ja Xxx xxx kaudu kooskõlas avaliku huviga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
34.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5(8)
35.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohus selgitab, et erinevalt mitmetest planeeringutest ei ole projekteerimistingimuste puhul ette nähtud nn populaarkaebusega halduskohtusse pöördumise võimalust. Eeltoodust tulenevalt saab kohus läbi vaadata vaid neid kaebaja väiteid, mis seonduvad tema subjektiivsete õiguste rikkumisega.
36.Seetõttu ei pea kohus vajalikuks põhjalikumalt analüüsida kaebaja väiteid, mis seonduvad alternatiivse juurdepääsutee rajamise vajaduse, keskkonnasäästlikkuse põhimõtte, Armuvalu tee puhkealana kasutamise otstarbekuse ning „teiste kinnistuomanike“ elukeskkonna muutumisega. Viidatud asjaolusid võtab kohus arvesse üksnes ulatuses, milles need puudutavad õigusliku hinnangu andmist kaalutlusõiguse teostamisele ning kohtulikku kontrolli selle üle, ega vastustaja pole otsuse tegemisel lähtunud ilmselgelt asjakohatutest kaalutlustest.
37.Kohus ei pea kõikide vastustaja poolt haldusmenetluses esitatud põhjenduste (sh arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, vastustaja vastuse lisas 1 sisalduv lisa 2) ja halduskohtumenetluses esitatud selgituste kordamist vajalikuks, kuid märgib seoses kaebaja esitatud väidetega järgmist.
38.Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb eelistada TP-st erinevat lahendust, viidates nii RMK esitatud andmetele, matkaraja olemasolule, vääriselupaikade asukohale kui ka majanduslikule otstarbekusele.
39.Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastutaja ligikaudne hinnang mõlema tee maksumuse kohta oleks ilmselgelt ebaõige. Lisaks tegi kohus kogutud tõendite (vt 16.12.2022 määrusega asja juurde võetud fotosid) põhjal kindlaks, et tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni, ligikaudu 8 m laiune, mis võimaldaks kerge vaevaga ilma oluliste kulutusteta luua kahesuunaline kõvakattega tee.
40.Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud matkaradadega seonduvat, sh selle kasutamise intensiivsust (vt vastustaja vastuse lk 4, joonealune viide 2). See, et kaebaja arvates on maantee läheduses asuva matkaraja olemasolu „hämmingut tekitav“, ei muuda matkarada olematuks ega mõjuta selle kasutamise tegelikku intensiivsust.
41.Kaebaja väide, et valitud lahendus ei keskkonnasäästlikkuse põhimõttega kooskõlas, on paljasõnaline. Kuivõrd mõlemal juhul tuleks tee rajamiseks puid langetada, ei saa PT kohase lahenduse puhul ette nähtud noorendiku osalist likvideerimist pidada keskkonda (olulisel määral) kahjustatavamaks kui puude langetamist kaebaja soovitud lahenduse korral vt 16.12.2022 määrusega asja juurde võetud fotod, mis kajastavad Armuvalu tee osa RMK puhkeplatsi parklast Xxx xxx suunas).
42.Nagu kohus eelnevalt märkis, ei puuduta suur osa kaebaja esitatud väiteid (s.o matkaraja kasutamine, keskkonnasäästlikkuse küsimus jt) kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei ole nende mahukam käsitlus ning mõlema poole esitatud väidete põhjalikum kontroll selles osas kohtu hinnangul vajalik.
43.Arvestades menetlusosaliste kirjalikke seisukohti, kohtuistungil antud selgitusi ning ka kohtu poolt kogutud tõendeid, leiab kohus, et kaalutlused, mis tingisid TP-ga välja pakutud lahenduse asemel teistsugust juurdepääsuteed ette nägevate PT kehtestamise, on olnud asjakohased ning neid ei saa pidada ilmselgelt meelevaldseks. See, et PT-ga kavandatud lahendus ei vasta kaebaja soovidele või et lõpptulemusena kaebaja ettepanekutest ei lähtuta, ei tähenda, et vastustaja oleks kaalutlusõigust valesti või ebakorrektselt teostanud.
44.Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega seotud väidete osas nõustub kohus vastustajaga ning leiab, et PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
6(8)
45.Kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 otsus nr 3-3-1-87-16, p 10) on sedastatud, et halduskohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused, vaid kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist (Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-1501, p 22), seega ka planeeringust.
46.TP-st tuleneb kaebajale õigus nõuda, et TP realiseerimisel ning olemasoleva juurdepääsutee sulgemisel oleks tema kinnistul jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Arvestades TP üldistusastet, sisu ning eesmärki (vt Tallinna Halduskohtu 16.12.2022 määrusega asja juurde võetud TP seletuskirja ja teemaplaneeringu põhijoonist 5), ei anna see kaebajale õigust nõuda, et TP-s võimalikuks peetud juurdepääsutee igal juhul täpselt sellisel kujul välja ehitatakse. Kaebaja ei saanud eeldada, et põhimaantee trassi asukohta täpsustav TP realiseerub ka kõrvalteede puhul täpselt sellisel kujul, nagu joonisel näidatud. Kaebajale ei saanud tekkida õiguspärast ootust konkreetse lahenduse valmimise osas. Arvestades, et TP kehtestamisest on möödas juba enam kui 10 aastat, pidi kaebaja vähemalt möönma, et selle aja jooksul võivad esile kerkida kaalukad põhjused, mis annavad aluse esialgu väljapakutud lahenduse muutmiseks või alternatiivi eelistamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused alternatiivse juurdepääsu osas asjakohased ning vastustaja võis nendest lähtuda. Seega leiab kohus, et vastustajal oli õigus TP järgsest lahendusest kõrvale kalduda. Kuivõrd PT kohase lahenduse elluviimine ei ole TP-st lähtuva tee väljaehitamise takistuseks, ei saa sellist lahendust pidada TP-ga vastuolus olevaks. Ka vastustaja põhjendust (arvamuste ja kooskõlastuse tabeli p 2.2., vaidlustatud korralduse lisa 2): „Transpordiametil puudub kohustus ehitada välja kõik Teemaplaneeringu joonisel näidatud ühendusteed ja kogujateed, sest kui juurdepääsud ümbritsevatele aladele tagatakse, siis pole Teemaplaneeringu eesmärgi saavutamiseks vajalik realiseerida kavandatud lahendus täies mahus“ saab pidada asjakohaseks.
47.Kõrvutades kohtu kogutud tõendeid (vt ennekõike Tallinna Halduskohtu 16.12.2022 asja juurde võetud kaldaerofotosid) vaidlustatud korralduse ning selle lisadega, leiab kohus, et kaebaja väide metsamassiivi likvideerimisest on ebaõige. Kaebaja eluhoonet ja kavandatavat Tammevardi teed (ning selle ääres asuvat nn tööstusparki) eraldab Laeva metskond 17 kinnistul kasvav mets, mida ei kavatseta PT alusel likvideerida. Lisaks on kohus tuvastanud (vt Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrusega asja juurde võetud tõendeid), et vastavalt Tartu linna üldplaneeringule (ÜP 2040+) on Laeva metskond 17 kinnistu ala rohevõrgustiku tugiala ning seda läbib Tiksoja matkarada. Kuivõrd nn metsamassiivi ei likvideerita, ei riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega tuleb väited metsamassiivi likvideerimisest ja sellega kaasneva kaebaja kinnistu ja tööstuspargi vahelise puhverala kadumisest tingitud müra ja õhusaaste taseme tõusu osas jätta tähelepanuta.
48.Vastustaja on PT-de lisas 2 selgitanud, et paikvaatlusel tuvastati, et TP-s näidatud lahenduse realiseerimiseks (tee rajamiseks) tuleb Avo ja Armuvalu teede vahelisel lõigul likvideerida Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maanteega külgnevat metsa, mis on puhvriks maantee ja puhkeala/elumajade vahel. Olukorras, kus erinevalt kaebaja soovitud lahendusest kaebaja kinnistu ja laiendatava maantee vahelist metsa ei raiuta, on tõenäoline, et vähemalt maanteelt kostuva müra osas on vaidlustatud korraldusega ette nähtud lahendus kaebajale soodsam.
49.Asjaolu, et juurdepääsutee rajamisel tuleb eemaldada osa Tedrela maaüksusel asuvast noorendikust (maaparanduskraaviga külgnevas osas), kaebaja õigusi ei riku. Lisaks on vastustaja selgitanud, et suurte puude likvideerimist on võimalik vältida (PT-de lisa 2). Kaebaja ei saa eeldada, et ümberkaudsete kinnistute omanikud neile kuuluvatel maaüksustel tulevikus midagi ei muuda. Ka juhul, kui kaebaja kinnistu juurdepääsutee rajataks kaebaja soovitud asukohta, oleks Tedrela kinnistu omanikul õigus rajada oma kinnistule tee (isegi juhul, kui see eeldaks noorendiku eemaldamist). Ka siis, kui tulevikus peaks piirkonnas (ja Tedrela maaüksusel) kinnisvaraarendus 7(8)
jätkuma ning seetõttu ka liiklus Tammevardi teel kasvama, ei too see kaasa liikluskoormuse kasvu kaebaja kinnisasjaga külgneval Xxx xxx lõigul.
50.Asjaolu, et tulevikus peab kaebaja sõitma mööda tänavat, mille ühte äärde kavandatakse tööstusparki, ei ole kaebaja õigusi riivav. Kohus nõustub vastustajaga, et isik ei saa eeldada, et juurdepääsutee tema kinnistuni kulgeb mööda looduskaunist matkarada. Tegemist ei ole kohtulikult kaitstava õigusega.
51.Alusetu on kaebaja väide, et Ragn-Sells AS-i jäätmekäitluskoha laiendamise tõttu tuleb tal tulevikus vahetult prügimäe kõrvalt liigelda. Viidatud jäätmekäitluskoht (Klaasi tn 3 kinnistu) asub eemal kaebaja kinnistust, st asub teisel pool Ravila tänavat.
52.PT-d on kooskõlas ÜP-ga ja teiste alal kehtivate planeeringutega. Vastustaja pidi PT-de väljastamisel arvestama Tartu linna ÜP-ga. Kohtu hinnangul on vastustaja valitud lahendus sellega kooskõlas (vt Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrusega asja juurde võetud Tartu ÜP 2040+ teede ja tänavavõrgustiku kaarti).
53.Olukorras, kus kaebajale tagatakse juurdepääs tema kinnisasjale, sellise lahenduse valimist ei saa pidada meelevaldseks ega ilmselgelt põhjendamatuks, on kaebaja väide PT-de andmise korralduse õigusvastasuse osas alusetu.
54.Ärakuulamisõigust rikutud ei ole (vt ka vaidlustatud korralduse osas „Menetluse käik“ esitatud ülevaadet). Kaebaja on kinnitanud (vt kaebuse p 1.5.), et vastustaja esitas menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks PT-de eelnõu ning teiste seas on ka kaebaja seda võimalust kasutanud (vt kaebuse lisa 1). Asjaolu, et PT-ga kavandatav lahendus kaebaja soovidele ei vasta, ei tähenda, et tegemist oleks ärakuulamisõiguse rikkumisega. Samuti ei nähtu kohtule muid menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks.
55.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Transpordiameti 12.05.2022 korraldus nr 1.1-3/22/364 „Projekteerimistingimuste andmine Tammevardi ja Xxx xxx ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ on õiguspärane ja selle tühistamine ei ole põhjendatud.
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.