Elšad Mamedovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised
Menetlusosalised
Kaebaja – Elšad Mamedov Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Elšad Mamedovi 5. märtsi 2024. a taotlus otsuse teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks.
2.Jätta Elšad Mamedovi kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. aprillil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kinnipeetav Elšad Mamedov esitas 6. märtsil 2023 Tartu Vanglale pöördumise, mis registreeriti 6. märtsil 2023 kahjunõudena nr 1-13/50-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 51-60). Vanglal jäi ekslikult tähelepanuta kahjunõudes esitatud taotlus toimingu sooritamise nõudes, milles kaebaja soovis lahti riietumisega läbiotsimiste peatamist kuni vastava korra kehtestamiseni. Tartu Vangla eraldas taotluse kahjunõudest ning registreeris selle
8.juunil 2023 numbriga 6-24/2262-1.
2.Tartu Vangla jättis oma 8. juuni 2023. a otsusega nr 6-24/871-2 kinnipeetava taotluse rahuldamata, kuna vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist. Läbiotsimise kord on kehtestatud justiitsministri
5.septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“.
3.Kaebaja esitas 12. juunil 2023. a Tartu Vanglale vaide, milles soovis lahti riietumisega läbiotsimiste peatamist kuni vastava korra kehtestamiseni (dtl 49-50). Tartu Vangla jättis 12. juuli 2023. a vaideotsusega nr 1-11/120-2 kaebaja vaide rahuldamata selgitades, et jätkab oma senist praktikat läbiotsimise osas lähtudes kehtivast seadusandlusest ja hetkel kehtivast korrast kuna läbiotsimiste teostamisel on selge seos vangla julgeoleku tagamise vajadusega (dtl 62-63). Seega ei ole mingit alust lahti riietumisega läbiotsimiste peatamiseks.
4.Kaebaja esitas 11. juulil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised ilma põhjendatud kahtluseta kuni seadusandja on välja töötanud ja jõustanud vastava seaduse ning meetme rakendamise üksikasjaliku juhendi (dtl 1-12).
5.Kaebaja esitas 3. augustil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse kaasata haldusasja arvamuse andmiseks kolmanda isikuna Riigikogu õiguskomisjoni ning kohustada Tartu Vanglat igakordselt peale lahtiriietamisega alasti keha läbiotsimist toimingu teostamist protokollima, et oleks võimalik kontrollida selle põhjendatust (dtl 86-88). Kaebaja esitas 10. augustil 2023 taotluse võtta asja juurde täiendavad dokumendid ja riigi õigusabi taotluse (dtl 91-93).
6.Tartu Halduskohus tagastas 6. septembri 2023. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist protokollida toimingut igakordselt peale lahti riietumisega alasti keha läbiotsimist (dtl 136-140). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised. Kohus jättis kaebaja taotluse õiguskantsleri ja Riigikogu õiguskomisjoni kolmandate isikutena kaasamiseks rahuldamata. Samuti jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
7.Tartu Vangla esitas 13. oktoobril 2023 vastuse kaebusele (dtl 162-166).
8.Tartu Halduskohus kuulutas 13. detsembri 2023. a määrusega menetluse haldusasjas nr 323-1567 Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 1‐1/15 kinnitatud Tartu Vangla läbiotsimise juhendi osas kinniseks (dtl 198-199). Sama määrusega piiras kohus kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla läbiotsimise juhendi p 2.4 täpploenditega kaks kuni seitse ja õigust saada mainitud osast koopiaid.
9.Tartu Halduskohus otsustas 8. jaanuari 2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele 23. jaanuarini 2024 õiguse esitada täiendavaid
3-23-1567 menetlusdokumente ning 7. veebruarini 2024 täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväiteid (dtl 205-206).
10.Kaebaja esitas 5. märtsil 2024. a taotluse lükata otsuse väljakuulutamise aeg edasi, kuna Riigikohus võttis 6. märtsil 2024 menetlusse kaebuse asjas nr 3-22-1384 (dtl 210). Kaebaja leiab, et Riigikohtu tulevane otsus võib oluliselt muuta ka käesolevas vaidluses tehtavat lahendit. Samuti kujuneb Riigikohtu otsus piloototsuseks sarnastes vaidlustes, kuna varasem kohtupraktika puudub.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 11.1.Tartu Vanglas praktiseeritakse sisemise töökorralduse alusel kinnipeetavate suhtes igapäevast, massilist ja põhjendamatut keha läbiotsimist koos lahtiriietamisega, millist toimingut Eesti seadus üldse ette ei näe. 11.2.Vaatamata korduvatele suunistele jätkab Tartu Vangla oma õigusvastast tegevust. Tartu Vangla jaoks ei oma mitte mingisugust autoriteeti õiguskantsler, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT), ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee (SPT), Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kohtupraktika ega näited rahvusvaheliselt tunnustatud õigusest. 11.3.Üldine viide julgeolekuvajadustele, osutamata konkreetselt ühelegi sündmusele, isiku käitumisele või põhjendatud kahtlusele ei ole piisav põhjendus alasti läbiotsimise teostamiseks (EIKi 11. mai 2023. a otsus nr 11148/18, Bojar vs Poola). 11.4.Tartu Vanglas rakendatakse meedet valimatult, valvurite subjektiivse suva alusel: tööle, kokkusaamisele, praktikale, kooli minnes ja tulles. Isegi kohtusse ja arsti juurde minnes, kui isik pidevalt konvoi tähelepanu all viibib. Samuti ka kaitsja juurest naastes. Sageli tuleb end paljastada mitmel korral ühe päeva jooksul. 11.5.Väidetav põhjendus, et selle läbi on vajalik saavutada või tagada vangla julgeolek, ei ole piisav, et teostada niivõrd intensiivne ja juba potentsiaalselt inimese väärikust alandavat alasti läbiotsimist. 11.6.Õiguskantsler tegi 7. juunil 2023 Tartu Vanglale järjekordse sellekohase suunise, milles samuti rõhutatakse, et keha lahtiriietamisega läbiotsimiseks on ainuke põhjendus põhjendatud kahtlus. 11.7.Ainus akt, kus on selgesõnaliselt mainitud lahtiriietamist on üldkorraldus Tartu Vangla kodukord (p 4.6). Üldkorraldus ei ole seadus. Vangla direktor ei saa kehtestada selliste meetmete kohaldamist, mida seadus ette ei näe. 11.8.VangS § 68 lg 1 ei täpsusta, millisel viisil kinnipeetavat läbi otsida tohib. VangS ei sisalda mõistet lahtiriietamisega läbiotsimine. Ka ei ole seal välja toodud kehaõõnsuste või alasti keha läbiotsimist. 11.9.Arvesse võetakse ka religioonist tulenevaid erisusi. Eestis puudub ka selline erisus, sest Eesti ei tunnista seaduse tasandil isikute sügavaid usulisi tõekspidamisi. 11.10.Lahtiriietamisega keha läbiotsimine on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 3 ja 8 kaitsealas. 11.11.Praktiseeritav meede on alandav ja õigusriigile mittekohane.
12.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
3-23-1567
12.1.Tartu Vangla ei eita, et teatud juhtudel tehakse kinnipeetavatele ka lahti riietumisega läbiotsimisi. Sellisel viisil otsitakse kinnipeetavaid läbi siis, kui neil on olnud võimalikke kokkupuuteid vanglas keelatud esemetega või on neid võimalik kinnipeetavale üle anda ning seejärel eluosakonda toimetada. 12.2.Nii näiteks otsitakse juhuvalimi alusel lahti riietumisega läbi AS-st Eesti Vanglatööstus või Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasmisel või õppepraktikalt naasmisel. Sellistes kohtades töötades on kinnipeetavale kättesaadavad erinevad tööriistad, liimid, erinevad kemikaalid, pahtlid, segud, puit- ja metallmaterjal, tekstiilid jms, mis tavapäraselt on kinnipeetavatele keelatud ja mille eluosakonda sattumist tuleb vanglal ära hoida. Selliseid läbiotsimisi ei tehta alati ja igakord kõigile kinnipeetavatele, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks igakordse või rutiinse läbiotsimisega. Kuivõrd kinnipeetavatel on siiski töö tegemisega seonduvalt kokkupuuteid erinevate keelatud esemete või ainetega, siis tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi siiski sagedasti. Kaebaja ei osale kutseõppes, mistõttu ei ole võimalik rääkida praktikal osalemisest. Ka ei tööta kaebaja AS-s Eesti Vanglatööstus või Riigi Kinnisvara AS-s vms kohas. 12.3.Kaebaja on määratud tööle vangla majandustööle ja ta töötab toidujagajana. Ei ole välistatud, et juhuvalimi alusel või põhjendatud kahtluse korral võidakse ka toidujagajana töötavaid kinnipeetavaid läbi otsida, kuid sellisel töökohal töötamisega seonduvalt ei ole lahti riietumisega läbiotsimise sagedus võrreldav töötamise või praktikal käimisega. Seega ei ole võimalik rääkida igapäevasest rutiinsest läbiotsimisest, millel puudub igasugune legitiimne eesmärk. 12.4.Vangla praktikas tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi ka peale pikaajalisi kokkusaamisi või peale kokkusaamisi ametiisikuga. Kokkusaamistel, kus külastajal on võimalik vahetu kokkupuude kinnipeetavaga, on võimalik ka erinevate esemete või ainete üleandmine. Vanglasse saabuvate külastajate läbiotsimine ei toimu alati lahti riietumisega, mistõttu tuleb vanglal välistada, et selliste kokkusaamiste kaudu ei jõuaks keelatud esemed eluosakonda. Kaebajal ei ole vanglas viibimise ajal toimunud pikaajalisi kokkusaamisi. Ametiisikuga on kaebajal viimati olnud kokkusaamine 14. mail 2021. a. Peale seda ei ole kaebajal rohkem kokkusaamisi toimunud ehk Tartu Vanglas viibimise ajal ei ole kaebajal toimunud mitte ühtegi kokkusaamist (ei lähedaste, tuttavate ega ametiisikutega). Seega ei ole võimalik ka sellises olukorras rääkida rutiinsest ja igapäevasest läbiotsimisest kaebaja suhtes. 12.5.Lahti riietumisega läbiotsimisi tehakse ka vanglaväliste liikumiste korral (nt saatmine tervishoiuteenuse osutaja juurde). 6. veebruaril 2023. a ja 30. jaanuaril 2023. a on toimunud kaebaja väljaviimine vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Selliste liikumiste raames on tõesti võimalik, et kaebaja suhtes tehakse ka lahti riietumisega läbiotsimist.
6.veebruari 2023. a läbiotsimise ja selle läbiviimiseks jõu kasutamisega seonduvalt, millele on kaebaja ka kaebuses viidanud, on kaebaja esitanud halduskohtule eraldiseisva kaebuse (haldusasi nr 3-23-1029), mille raames kujundab kohus ka seisukoha vangla tegevuse õiguspärasuse kohta. Arvestades, et kaebajat on kahel korral viidud Tartu Vanglast väljapoole tervishoiuteenuse osutaja juurde, siis ei saa selle raames läbiotsimisi pidada ülemäära sagedaseks. 12.6.Ametniku õigus teostada läbiotsimist (sh lahti riietumisega läbiotsimist) tuleneb VangS § 68 lg-st 1. Asjaolu, et VangS § 68 lg 1 ei viita konkreetselt lahti riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist teha. Läbiotsimine kui toiming on tegevus, mille käigus kontrollitakse kinnipeetavat keelatud esemete ja/või ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimise ulatus võib olla erinev. Nii näiteks võib kinnipeetavat läbi otsida läbi riiete kompimise teel, aga ka koos riiete ja keha põhjalikuma kontrollimisega ehk koos lahti riietumisega. VangS § 68 lg 1 annab õiguse teostada läbiotsimist ja vangla hinnangul on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab erineva
3-23-1567 intensiivsusega läbiotsimisi (sh ka lahti riietumisega läbiotsimisi). Nii on ka õiguskirjanduses selgitatud, et kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid, millega kaasnevad – nagu vangistuses viibimisega üldiselt – teatud ebamugavused. 12.7.Õiguskantsler on oma 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 6-3/131329/1400717 selgitanud, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Seega on ka lahti riietumisega läbiotsimistel legitiimne eesmärk. Õiguskantsler märkis, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost. Sellist selget seost on näinud ka Tartu Ringkonnakohus oma 16. märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-14-53095 (p 14). Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu võitlemise üheks meetmeks on ka läbiotsimised. Kuigi lahti riietumisega läbiotsimine ei ole kinnipeetavatele meelepärane ja sellega sekkutakse negatiivselt isiku põhiõigustesse, on see toiming vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ja keelatud esemete või ainete avastamiseks. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena. 12.8.Riigikohus on oma otsuse 3-3-1-64-14 p-s 9 viidanud EIK lahendile Tautkus vs Leedu ning selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu jättes kinnipeetava enne eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid. 12.9.Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel (nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14). 12.10.Kuivõrd kinnipeetavad võivad eluosakonda keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel või survel, siis ei ole võimalik vanglal kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegelda. Küll aga on vangla jaoks oluline hoida ära ka seda esmakordset juhtu, kus kinnipeetav üritab keelatud esemeid eluosakonda viia. Seetõttu on põhjendatud ja vajalikud ka läbiotsimised juhuvalimi alusel. 12.11.Vangla praktikas teostab lahti riietumisega läbiotsimisi alati kinnipeetavaga samas soost ametnik ning läbiotsimise raames on tagatud kinnipeetavate privaatsus (kinnipeetav viiakse kas eraldi ruumi või otsitakse ta läbi sirmiga varjatud alal). Lahti riietumisega läbiotsimise ajal tuleb kinnipeetavatel kõik riideesemed ära võtta. Vangla praktikas ei pruugi siiski mõni valvur aluspükste ja sokkide eemaldamist nõuda. Üldjuhul kinnipeetavad läbiotsimise ajal kükke tegema ei pea. Maksimaalselt tuleb kinnipeetaval kohapeal ring teha, et ametnikul oleks võimalik näha ka kinnipeetava selga ja jalgade tagumist osa. Nimetatu on vajalik selleks, et ametnikul oleks võimalik näha terve kehapinna ulatust ning veenduda, et selja piirkonda ei ole midagi peidetud. 12.12.Isegi kui lahti riietumisega läbiotsimise käigus nõutakse kükitamist/kummardamist, siis ei saa pidada seda õigusvastaseks või väärikust alandavaks kohtlemiseks. Sellise nõude eesmärgiks on veenduda, et kinnipeetav ei ole tuharate vahele või isegi anaalpiirkonda peitnud keelatud esemeid. Kuivõrd tavapäraselt lahti riietumise läbiotsimise käigus ametnikud kinnipeetavaid kätega ei puutu, siis kükitamist nõudes oleks kinnipeetaval keeruline lihaste abi tuharate vahele peidetud eset jätkuvalt varjata ning vältida selle põrandale kukkumist. 12.13.Kaebaja viitab ka kehaõõnsuste läbiotsimisele. Vanglaametnikud ei otsi kinnipeetavate kehaõõnsusi läbi. Kui ametnik soovib veenduda, et tuharate vahele või anaalpiirkonda ei
3-23-1567 ole midagi peidetud, ei ole tegemist kehaõõnsuse läbiotsimisega. Kuivõrd kaebaja ise ka ei viita ühelegi konkreetsele juhule, mil ametnikud või isegi meedik oleksid tema kehaõõnsusi läbi otsinud, siis ei ole tegemist asjakohase argumendiga ja see ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 12.14.Kaebaja viitab kaebuses ka sellele, et Eestis puudub sügavate usuliste tõekspidamistega arvestamine ning arvesse ei võeta religioonist tulenevaid erisusi. Kaeabaja ei selgita täpsemalt, mida ta silmas peab usuliste tõekspidamiste mittearvestamise all. Siiski haldusasjas nr 3-23-1029 esitatud kaebuses avaldatu pinnalt saab vangla järeldada, et kaebaja peab islamiusulisele kinnipeetavale lahti riietumisega läbiotsimiseks korralduse andmist usulistel põhjustel lubamatuks. Tartu Vangla on seisukohal, et kinnipeetava läbiotsimine ja selle ulatus ei sõltu isiku usutunnistusest ning ei saa olla turvalisust puudutavas osas aluseks erandite tegemiseks. Vanglal tuleb turvalisus ja julgeolek tagada sõltumata isiku usutunnistusest ning kõiki kinnipeetavaid koheldakse julgeolekut puudutavas osas ühetaoliselt. 12.15.Kaebaja viitab haldusasjas nr 3-22-1384 tehtud otsusele, milles halduskohus rahuldas kinnipeetava kaebuse osaliselt ja tunnistas muuhulgas õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse lahti riietumisega läbiotsimisel. Kaebaja viide nimetatud kohtuotsusele on ennatlik, kuna kohtuvaidlus ei ole haldusasjas nr 3-22-1384 lõppenud ja kohtuotsus ei ole jõustunud. 12.16.Riigikohtu üldkogu väljendas oma 7. detsembri 2009. a otsuses haldusasjas 3-3-1-5-09 seisukohta, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenevalt ei ole võimalik kohustada haldusorganit sooritama toimingut, kui sellise toimingu sooritamise kohustus ei tulene seadusest. Sama põhimõtet on võimalik kohaldada ka käesoleval juhul.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Esmalt lahendab kohus kaebaja 5. märtsil 2024. a taotluse lükata otsuse väljakuulutamise aeg edasi, kuna Riigikohus võttis 6. märtsil 2024 menetlusse kaebuse asjas nr 3-22-1384 (dtl 210). Kaebaja leiab, et Riigikohtu tulevane otsus võib oluliselt muuta ka käesolevas vaidluses tehtavat lahendit. Samuti kujuneb Riigikohtu otsus piloototsuseks sarnastes vaidlustes, kuna varasem kohtupraktika puudub. Seega järeldub kaebaja taotlusest soov peatada menetlus haldusasjas 3-23-1567 kuni kohtulahendi jõustumiseni asjas nr 3-22-1384.
14.HKMS § 95 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kohus on seisukohal, et HKMS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimused haldusasja menetluse peatamiseks ei ole täidetud, sest sarnaseid asju ei ole kohtu menetluses vähemalt kümme. Taotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt on asjas nr 3-22-1384 vaidluse all ka kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimiste õiguspärasus, puudutab kaebus läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, samuti ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega ja regulaarse sportimisvõimaluste piiramisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei ole kaebuse sisu päris sama kui praeguses asjas. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et varasem kohtupraktika puudub. Vastupidi, kohtupraktikas on aktsepteeritud lahti riietumisega läbiotsimise lubatavust. Menetluse peatamiseks ei ole lisaks alust HKMS § 97 lg 1 järgi, sest vastustaja ei ole kaebaja taotlusega ühinenud ning menetluse peatamiseks puuduks ka mõjuv põhjus. Seega jääb rahuldamata kaebaja taotlus menetluse peatamiseks ja otsuse teatavakstegemise aja edasilükkamiseks.
3-23-1567
15.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja taotlus on esitatud hilinenult. Tartu Halduskohus andis 8. jaanuari 2024. a määrusega menetlusosalistele 23. jaanuarini 2024 õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente ning 7. veebruarini 2024 täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväiteid. Kaebaja avaldus on esitatud aga 5. märtsil 2024 tähtaega ületades. Kohus selgitas kaebajale 8. jaanuari 2024. a määruses, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Praegusel juhul põhjustaks otsuse aja edasilükkamine menetluse viibimist. Kaebajale oli juba kaebust esitades teada (dtl 10), et kohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-1384 ning vajadusel oleks saanud juba varem esitada menetluse peatamise taotluse. Samuti oli kaebaja teadlik vastustaja 13. oktoobri 2023. a vastusest kaebusele, kus selgitati, et haldusasi nr 3-22-1384 ei ole veel jõustunud (dtl 165).
16.Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised. Kaebaja tugineb peamiselt asjaolule, et vanglal puudub õiguslik alus lahti riietamisega läbiotsimiste teostamiseks ning sellist alust ei saa tekitada vangla direktori üldkorraldus (kodukord). Kaebaja hinnangul ei ole vaidlust läbiotsimiste enda üle, vaid selle üle, et puudub nende teostamise kord. Tartu Vangla kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuivõrd kehtiv õigus ei sätesta imperatiivse iseloomuga keeldu seoses lahti riietumisega läbiotsimistega ning VangS § 68 lg 1 annab ametnikele õiguse läbiotsimise teostamiseks, siis ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat lõpetama kaebaja suhtes lahti riietumisega läbiotsimiste tegemine.
17.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Seejuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja seisukohti üle korrata.
18.Kohtu hinnangul esineb läbiotsimise kui meetme kohaldamiseks seaduslik alus. Kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 2.
19.Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks reguleerida läbiotsimiste korda ja on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Justiitsministri poolt kehtestatud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (seega kordab see säte VangS § 68 lg-s 1 sätestatut). Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui isik viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal; 5) vanglasisesel saatmisel, kui kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga; 6) üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all; 7) jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles, kui kinnipeetav puutus teekonnal kokku kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuuteid ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei
3-23-1567 olnud eelnevalt läbi otsitud ja 8) üksusesisesel saatmisel, kui on kokkupuude kinnipeetavaga, kellega muul ajal kokkupuudet ei ole.
20.Määruse nr 44 4. ptk, mis reguleerib läbiotsimist, ei reguleeri aga lahtiriietamisega täielike läbiotsimiste korda. Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311 p-s 13 selgitanud, et põhiseadusvastaseks ei saa pidada seda, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus õigus vaadata. Isiku läbiotsimise meetme olemus juba ise hõlmab endas nt õigust vaadata isiku keha, kehaõõnsuseid, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju. Isiku läbiotsimise mõiste on piisavalt selge ja täpne, mõistmaks, mida on ametnikul õigus selle meetme kohaldamisega nõuda. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida ehk nn valikukaalutlus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10).
21.Ka õiguskantsler on 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 6-3/131329/1400717 leidnud, et olles tutvunud asjakohaste õigusnormide, kohtupraktika ning rahvusvaheliste seisukohtadega, ei tuvastanud ta, et kinni peetava isiku täielikku läbiotsimist puudutavad normid oleksid üldistatud kujul (abstraktselt) põhiseadusega vastuolus (dtl 182-186). Kui kinnipeetu läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinni peetava isiku alandamisena või karistamisena. Samuti on lubatav see, et teatud tüüpolukordades võib läbiotsimine olla kohustuslik.
22.Lahtiriietumisega läbiotsimiste osas on Tartu Vangla direktor vangla kodukorra p 4.6. viimases lauses andnud juhise, et vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega on kinnipeetaval vajadusel kohustus olla läbiotsijate ees alasti koos täielikust läbiotsimisest tulenevate muude ebamugavustega (nt kompimine). Läbiotsimise puhul on tegemist isiku õigusi piirava toiminguga, mille puhul on tegu vormivaba otsusega. HMS § 108 kohaselt, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist (lõige 1), toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (lõige 2).
23.Kohus leiab, et keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning kinni peetavate isikute turvalisuse vahel on selge seos. Täieliku läbiotsimise eesmärgiks on väiksemõõduliste ja raskemini avastavate esemete ja ainete tuvastamine, mis jäävad kompimise ja muude vähemintensiivsete läbiotsimisviiside kasutamisel avastamata. Üksnes kinnipeetava läbiotsimine kompamise või skaneerimise teel ei ole piisavalt efektiivne viis avastamaks väikesemõõdulisi peidetud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Tartu Ringkonnakohus on 19. mai 2019. a otsuses asjas nr 3-17-1236 p-s 12 selgitanud, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada vajadusel kinnipeetava täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega ning juhul, kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist käsitleda kinnipeetava alandamise või karistamisena. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista Eesti ega ka EIK kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning seda ei peeta automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks.
24.Kuna täielike läbiotsimiste teostamiseks on kohtu hinnangul olemas seaduslik alus, kusjuures läbiotsimised on vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks, siis ei saa täieliku
3-23-1567 läbiotsimise vajaduse esinemisel jätta kinnipeetavat täielikult läbi otsimata usulistel põhjustel. Võttes arvesse, et vanglas viibivate isikute julgeolek (kinnipeetavad, vanglaametnikud, teised külastajad) on väga oluline ja kaitsmist vajav väärtus, mille tagamata jätmine ilmselgelt toob kaasa rasked ja pöördumatud tagajärjed, aga samuti seda, et meedet kohaldatakse vaid põhjendatud vajaduse korral (iga kord kaalutakse täieliku läbiotsimise korraldamist) ja täielik läbiotsimine tehakse spetsiaalses ruumis või kohas samast soost vanglaametniku poolt, on see kohtu hinnangul proportsionaalne sekkumine kinnipeetava õigustesse. Ka Riigikohus on oma
11.detsembri 2014. a otsuse nr 3-3-1-64-14 p-s 9 viidates EIK-i lahendile selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu, jättes kinnipeetava enne eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid ning see tõi vanglale kaasa vastutuse teisele kinnipeetavale tekitatud kahju eest. Kõnealusest lahendist nähtub seega selgelt põhimõte, et vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks.
25.Kaebaja viitab Riigikohtu 18. mai 2021. a otsusele nr 3-19-549, mille p-des 20, 21, 24, 25 ja 26 on selgelt väljendatud, et kohtud ja vangla tõlgendavad VangS § 68 lg-t 1 valesti. Kohus kaebajaga ei nõustu. Viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus Tallinna Vangla tegi kõigi naissoost kinnipeetavate kehaõõnsuste kontrolli. Kuna kaebaja ei nõustunud vabatahtliku kehaõõnsuste läbiotsimisega, tegi tervishoiutöötaja kaebaja suhtes tahtevastase günekoloogilise läbivaatuse. Seega olid asjas nr 3-19-549 asjaolud teistsugused kui praeguses asjas ning vaidluse keskmes oli küsimus naissoost kinnipeetava sunniviisilise vaginaalse läbiotsimise õiguspärasuses. Riigikohus leidis viidatud otsuse p-s 13, et kehaõõnsuste läbiotsimiseks puudub Eesti õiguskorras seaduslik alus. Läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine ning arvestades põhiõiguste riive intensiivsust, eeldab kehaõõnsuste kontrolli lubamine sellise sekkumise sõnaselget sätestamist seaduses. Praeguses asjas on vangla selgitanud, et Tartu Vangla ametnikud ei otsi kinnipeetavate kehaõõnsusi läbi. Kui ametnik soovib veenduda, et tuharate vahele või anaalpiirkonda ei ole midagi peidetud, ei ole tegemist kehaõõnsuse läbiotsimisega. Kuivõrd kaebaja ise ka ei viita ühelegi konkreetsele juhule, mil ametnikud või isegi meedik oleksid tema kehaõõnsusi läbi otsinud, siis ei ole tegemist asjakohase argumendiga.
26.Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu viidatud otsuse nr 3-19-549 p-s 19 on selgitatud, et iseenesest sekkutakse intensiivselt isiku eraellu ja füüsilise enesemääramise õigusesse ka siis, kui ta peab läbiotsimise ajal riidest lahti võtma, ent riive on siiski mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole läbiotsitavaga füüsilist kontakti, viimane peab ise oma keha puudutama, et visuaalne kontroll ulatuks ka keha varjatumatesse kohtadesse. Sellise läbiotsimise viisi kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 on Riigikohus hinnanud 17. oktoobril 2012 asjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, leides, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §-ga 68 ja selle sätte alusel kehtestatud justiitsministri 1. aprilli 2004. a määruse nr 23 § 27 lg-ga 2, mis nägi isiku mittetäieliku läbiotsimise kõrval ette täieliku läbiotsimise.
27.Kohus märgib veelkord, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud. Samuti on kohtupraktikas kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika). Ka EIK osutas 11. mai 2023. a asjas Bojar vs. Poola (p-d 15-16), et sellest ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti
3-23-1567 läbiotsimine, põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega. Õiguskantsler on 7. juuni 2023. a Tartu Vangla direktorile adresseeritud kirjas nr 7-4/230551/2303077 selgitanud, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetsed asjaolud1.
28.Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eripõhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi (Riigikohtu 6. septembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 12).
29.Kui kaebaja leiab, et vangla on teostanud tema suhtes läbiotsimisi õigusvastaselt ning on põhjustanud kaebajale hingelist valu ja kannatusi, on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise kaebus. Seejuures võivad asja lahendamisel olla asjakohased asjaolud, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3 rikkumiseks – näiteks läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne.
30.Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada lahti riietumisega keha läbiotsimised. RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks ja see eeldus on praegusel juhul täitmata.
31.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja eest on tasutud riigilõiv 20 eurot (dtl 7677), see jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/L%C3%A4biotsimine.pdf (28. veebruaril 2024)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.