Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal kasutada pehmet ja seljatoega tooli ning Tartu Vangla 24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-24-32 esitatud Viru Vangla 08.01.2024. a vastus kohtunõudele.
2.Tagastada Xi kaebus.
3.Jätta Xi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Asendada tähemärgiga.
avaldatavas
määruses
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Vanglale 07.12.2023 taotluse (reg. nr 624/24/4164-1), milles soovis tahvelarvutis ja käsitsi dokumentide koostamiseks kambrisse pehmet, reguleeritavat ja seljatoega tooli või lubada dokumente koostada ruumis, kus on vastav tool. X leidis, et kambris olev tool ei vasta isegi miinimumnõuetele, sest seda ei ole võimalik liigutada või reguleerida, sel puudub seljatugi ja see koormab tema haiget selga. Mujal on pehmendusega ja seljatoega toolid, mis ei ole vangla julgeolekut ohustanud. X lisas, et tema jaoks on pauside tegemine välistatud, sest nii kaob fookus ja dokumentide koostamisel saab kahjustada nende sisu.
2.Tartu Vangla jättis 03.01.2024. a otsusega nr 6-24/24/4164-2 Xi taotluse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et Xil on võimalik võtta kirjutamisest puhkehetki ning meditsiiniosakonna 08.12.2023. a hinnangu järgi ei ole talle tervise osas erisusi määratud. Lisaks selgitati kinnipeetavale ammendavat loetelu kambri sisustuse hulka kuuluvast ning seda, et reguleeritavad, pehmendusega ja seljatoega toolid asuvad vaid väljaspool eluosakondasid.
3-24-233
3.X esitas 12.01.2024 vaide reg nr 1-11/24/9-1 Tartu Vangla 03.01.2024. a otsuse nr 624/24/4164-2 peale, milles nõudis otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist.
4.Tartu Vangla jättis 24.01.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/9-2 Xi vaide rahuldamata.
5.X esitas 25.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla otsus nr 1-11/24/9-2, kuna tegemist on õigusvastase otsusega, ning kohustada vanglat võimaldama kaebajale inimväärsemaid istumisvõimalusi pehmema tooli näol, mis on seljatoega ja seega laseb istujal selga puhata. Kaebaja leiab, et kambri tingimused ei ole kaasaegsed ja on inimväärikust alandavad. Kambri tool on ääretult ebamugav ja mõjub kaebaja tervisele, sest kaebajal esinevad seljavaevused. Kõva puittool ei ole mõeldud istumiseks, vaid pigem toetamiseks. Hetkel on aga kambri tool kasutusel nii söömiseks, õppimiseks, kirjutamiseks kui ka tahvelarvuti kasutamiseks ning tihti tuleb toolil istuda tunde ja ka terve päeva. Tool on väike ja pehmenduste panemine on ebapraktiline, kuna need libisevad üle ääre maha. Samuti ei ole kambri toolil seljatuge, mis ei võimalda seda tooli pikalt kasutada. Selg väsib ära ja ka istmik hakkab valutama. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastust ja riigi õigusabi määramist. Kaebaja põhjendab, et riigi õigusabi on hädavajalik, kuna tal esinevad vaimse tervise probleemid ja kaebuste maht on suur ega lase kaebajal neid adekvaatselt menetleda.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, paludes kohtul kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle pehme ja seljatoega tooli kasutamine (HKMS § 37 lg 2 p 2). Lisaks on kaebaja vaidlustanud tühistamiskaebusega Tartu Vangla 24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2 (HKMS § 37 lg 2 p 1).
7.Kohus leiab, et Xi kaebus tuleb kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Vastavalt justiitsministri 31.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 1 p-dele 1–8 kuuluvad toa või kambri sisustusse: ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi ning võimaluse korral pesemiskoht ja WC. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.8 täpsustab, et kambri sisustusse kuuluvad: kahekordne nari, laud, 2 põranda külge kinnitatud taburetti, 2 öökappi, riidenagi, telerilaud, WC riiul (ainult S-hoones), kuivatustorud. Tartu Vangla selgitas 03.01.2024. a otsuses nr 6-12/24/4164-2, et kinnipeetavale ei ole kambris ette nähtud pehmet ja seljatoega tooli, mida saab liigutada või reguleerida, sest see on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas selleks, et kambri sisustuselemente ei oleks võimalik lõhkuda, liigutada selleks mitte ette nähtud kohtadesse, samuti välistamaks olukordasid, kus kinnipeetav võib vanglateenistuse ametnikku või kaaskinnipeetavat kinnitusest lahti tulnud või purunenud mööbliga rünnata. Toolid ei ole kambris pehmed sel põhjusel, et selliselt on toolidesse võimalik teha peidikuid, mis raskendavad läbiotsimiste teostamist. Seega kehtib kõigile kinnipeetavatele ühtne kambrivarustus ning erisusi ei ole ette nähtud (v.a nt meditsiinilise näidustuse korral WC-s istumisalus ja käsidušš). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal puudub meditsiiniline näidustus pehme ja seljatoega tooli kasutamiseks, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata see, kui talle sellist tooli ei väljastata. Kambri sisustusse kuuluvad toolid ei pruugi küll olla kõige ergonoomilisemad, kuid tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva ebamugavusega. On üldteada asjaoluks, et ka pehmel ja seljatoega toolil pikalt istudes ei ole seljavaevuste tekkimine välistatud ning istumisest tuleb võtta pause. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt
3-24-233 anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Võttes arvesse, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei pane vanglale kohustust tagada kambris just pehme ja seljatoega tooli olemasolu ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal ka vastavasisuline meditsiiniline näidustus, puudus vanglal kohustus väljastada kaebaja kambrisse pehmet ja seljatoega tooli. Seega oli vangla otsus, milles vangla jättis kaebaja vastava taotluse rahuldamata, õiguspärane ning puudub alus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale pehme ja seljatoega tooli kasutamist.
9.Eeltoodut arvesse võttes tagastab kohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt lubatav, siis tagastab kohus Tartu Vangla 24.01.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/9-2 tühistamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
11.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
12.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja läbinud iseseisvalt ka kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud esitada kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ka kaebaja terviseprobleemid ei ole tal seni takistanud oma kaebeõigust realiseerida. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kohustamiskaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastanud kaebuse käesoleva määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga seoses viidetega kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.