Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
04.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1531
Haldusasi
Pärnu linna kaebus X kohustamiseks ja leppetrahvi 91 139,42 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Pärnu linn, esindaja TK Vastustaja – X, esindaja vandeadvokaat Teet Veer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-1531 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paikuse vald (ühinemise järgselt Pärnu linn) ja X (arendaja) sõlmisid 18.10.2006 lepingu nr 06-113. Lepingu p 2.2 järgi kohustus X omal kulul ja hüvituseta välja ehitama teed, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised ning sadeveekanalisatsiooni vastavalt Paikuse Vallavalitsuse 29.12.2005 korraldusega nr 274 algatatud Silla külas asuva Kaljumaa katastriüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneeringule. Selle kohustuse mittetäitmise korral kohustus X lepingu p 4.2 järgi tasuma vallale leppetrahviks summa, mis võrdub täitmata kohustuste hinnaga, millena pooled aktsepteerivad odavaimat hinnapakkumist vallavalitsuse poolt vähemalt kolmelt erinevalt isikult küsitud pakkumistest.
2.Pärnu linn esitas Xle võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel 16.03.2022 leppetrahvinõude nr 4.3-10/2382 summas 91 139,42 eurot, mis tuli tasuda linnale 14 kalendripäeva jooksul. Leppetrahvinõude kohaselt ei ole X 18.10.2006 lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustust täitnud ja tegemist on lepingu rikkumisega. Pärnu linna kogutud
3-23-1531 hinnapakkumiste kohaselt on halduslepingu kohaste rajatiste väljaehitamise kogukulu kokku 91 139,42 eurot.
3.Pärnu linn esitas 07.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega kohustada X ehitama lõplikult välja Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kuni detailplaneeringus märgitud ehituskruntideni, ning mõista Xlt kaebaja kasuks välja leppetrahv 91 139,42 eurot. X ei ole 18.10.2006 sõlmitud halduslepingust tulenevat kohustust täitnud ja on lepingut rikkunud. Lepingu p 4.2 kohaselt vastab leppetrahvi suurus täitmata või mittekohase täitmise kohustuse hinnale, milleks on täna sisuliselt kogu planeeringualas asuvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kulu. Kaebaja on esitanud Xle 16.03.2022 leppetrahvinõude nr 4.3-10/2382 summas 91 139,42 eurot. X on nõude kätte saanud, kuid ei ole seda siiani täitnud. Kaebajal on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kuna X on halduslepingut rikkunud, on kaebajal tekkinud VÕS § 159 lg 1 kohane leppetrahvinõue, mis on haldusakt. Leppetrahvinõue on kehtiv ja Xl tuleb leppetrahv antud suuruses tasuda.
4.X esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 18.10.2006 lepingu p 2.2 kohaselt pidi ehitamine toimuma kahes etapis ning ehituse teine etapp pidi olema lõpule viidud hiljemalt 01.01.2012. Seega tuli kaebus HKMS § 290 lg-s 2 ja § 315 lg-s 1 sätestatut arvestades esitada hiljemalt 01.04.2012. Isegi kui nimetatud normid ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele, on 07.07.2023 kaebus HKMS § 260 lg-st 3 ja §-st 46 tulenevalt esitatud tähtaega rikkudes. Seega tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Alternatiivselt on kaebuses esitatud nõue aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1). Kuna kaebus on esitatud väidetavale lepingurikkumisele (mittekohasele täitmisele) tuginedes, aegusid 18.10.2006 sõlmitud lepingust tulenevad võimalikud nõuded, sh lepingu täitmise nõue hiljemalt 01.01.2015. Seega on aegunud ka kaebaja 16.03.2022 leppetrahvi nõue. Sõltumata aegumisest tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kaebaja 16.03.2022 leppetrahvinõue on õigusvastane ja seda ei või esitada.
5.Pärnu linn palus 29.12.2023 vastuses jätta menetluse lõpetamise taotlus rahuldamata. Kaebus on tähtaegne. HKMS § 262 lg 2 sätestab, et kaebuse eraisiku vastu võib esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. Riigikohus selgitas 22.06.2021 määruses nr 3-20-1834 (p-d 15‒16), et kõnealune säte ei reguleeri kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega, vaid selles osas kuulub HKMS § 260 lg 3 kaudu kohaldamisele HKMS § 46 lg 4. HKMS § 46 lg 4 näeb ette, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebaja sai kahjust (st asjaolust, et X on jätnud oma halduslepingu järgsed ülesanded täitmata ja kohalikul omavalitsusel lasub kohustus välja ehitada Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised) teada kõnealuse halduslepinguga seotud detailplaneeringu planeeringuala kõrvalasuva Kurika kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluses 2021. a aprillikuus, mil detailplaneeringulahenduse naaberkinnistu omanikele arvamuse andmise käigus seati detailplaneeringulahendusega nõustumise tingimuseks see, et Kurika kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik võtab X kohustused ja ehitab rajatised ise välja.
2(7)
3-23-1531 Leppetrahvil on ühelt poolt preventiiv- ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja vältida võimalikke tulevasi lepingu rikkumisi, ning teiselt poolt kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon, mille eesmärk on tagada võlausaldajale vähemalt miinimumhüvitis. Leppetrahviks on summa, mis võrdub täitmata kohustuste hinnaga. Halduslepingu kohaselt tuli Xl omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikult kasutavad teed (kahes etapis), ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised ning sadeveekanalisatsiooni ja välisvalgustus. Kuna X ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud, lasub detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel. Arvestades, et Pärnu linn ei ole linnaeelarves, arengukavas ega eelarvestrateegias nende rajatiste väljaehitamisega arvestanud, on see käsitatav kahjuna, mis tuleb tulevikus kanda. Kuna Pärnu linn sai kahjust teada 2021. a aprillis, on kaebus hüvitamisnõude osas esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides.
6.Tallinna Halduskohus luges 09.01.2024 määrusega kaebuse esitatuks HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes ning lõpetas haldusasja menetluse. Vastavalt Paikuse valla (ühinemise järgselt Pärnu linn) ja X vahel 18.10.2006 sõlmitud lepingu p-le 2.2. pidi infrastruktuuri ehitamine toimuma kahes etapis ja p 2.2 alap b) kohaselt pidi ehituse teine etapp olema lõpule viidud hiljemalt 01.01.2012. Seega hakkas nimetatud kuupäevast kulgema tähtaeg kohustuse täitmise nõudmiseks või kahjunõude esitamiseks. Kaebuse kohaselt sai Pärnu linn kahjust teada kõnealuse halduslepinguga seotud detailplaneeringu planeeringuala kõrvaloleva Kurika kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluses 2021. a aprillis. Need väited pole põhjendatud, sest kohalik omavalitsus oli 18.10.2006 lepingu sõlmimise üheks pooleks. Seega ei saa väita, et Pärnu linn ei olnud teadlik lepingu olemasolust või tähtaegade kulgemisest. Asjaolu, et Paikuse vald ühines Pärnu linnaga, ei muuda tähtaegade kulgemist, kuna Pärnu linnale läksid üle Paikuse valla õigused ja kohustused, sh kohustus jälgida sõlmitud lepingutest tulenevaid tähtaegu. Pärnu linn ei nõua Xlt kahju hüvitamist, vaid 18.10.2006 lepingu täitmist ja leppetrahvi summas 91 139,42 eurot. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seletuskirjas on välja toodud, et leppetrahvi kokkuleppe mõte on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt leppetrahvina. Seega ei saa samastada leppetrahvi ja kahjunõuet. Pärnu linna 16.03.2022 leppetrahvinõudest nähtuvalt oli viimane tähtaeg kohustuse täitmiseks 30.03.2022. Seega kohustas Pärnu linn X haldusaktiga täitma leppetrahvinõuet. Riigikohus selgitas 24.11.2022 otsuse nr 3-20-120 p-s 14, et halduslepingu rikkumise eest leppetrahvi määramiseks haldusaktiga ei ole seaduses ega lepingus tarvis reguleerida leppetrahvi õiguslikku vormi. Leppetrahvi nõudmiseks peab haldusorganil olema sisuline õiguslik alus, mis tuleneb kas seadusest või halduslepingust. Kui selline alus on olemas, võib leppetrahvi määrata ja vastav haldusorgani tahteavaldus on haldusakt, sest see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tunnustele. Riigikohus viitas samas asjas, et haldusakti resolutiivosa on HMS § 60 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuslik ka kohtule. Vaidluses haldusaktiga kindlaks määratud leppetrahvi tasumise kohustuse üle kontrollib kohus vaid haldusakti kehtivust, mitte õiguspärasust. Kehtivast haldusaktist tuleneva kohustuse vaidlustamiseks peab isik nõudma haldusakti tühistamist. Isik ei vabane kehtivast haldusaktist tulenevast kohustusest pelgalt vastuväitega, et kohustavat haldusakti poleks tohtinud anda. X ei vaidlusta, et on 16.03.2022 leppetrahvinõude nr 4.3-10/2382 kätte saanud ning ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. Praegusel ajal ei saavutaks X nimetatud leppetrahvinõude 3(7)
3-23-1531 õigusvastasuse tuvastamise kaebusega soovitud eesmärki, kuivõrd nõue oleks jätkuvalt kehtiv. Tühistamisnõude esitamise tähtaeg on möödunud (30 päeva haldusaktist teadasaamisest). HKMS § 260 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingu rikkumisest teadasaamine toimus rohkem kui kolm aastat pärast lepingu rikkumist, ei ole nõude esitamine enam võimalik. Sellele eelneval perioodil tuleb aga kaebus esitada hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajast, mil haldusorgan sai lepingu rikkumisest teada (vt Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 määrus nr 320-387). Eeltoodut aluseks võttes esitas Pärnu linn kohtule nõude tähtaja rikkumisega. Hiljemalt 31.03.2022 sai Pärnu linn teada, et X jättis täitmata leppetrahvist tuleneva nõude. Seega viimane päev kohtusse pöördumiseks oli 30.06.2022. Pärnu linn esitas kohtule kaebuse 07.07.2023, mistõttu on kaebus esitatud HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Pärnu linn ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Pärnu linn palub 24.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määrus. Halduskohus on X taotluse rahuldamisel eksinud. Kohtul puudub alus teha praeguses asjas vastupidine otsus Riigikohtu 24.11.2022 otsusele nr 3-20-120, milles Riigikohus leidis, et kaebaja nõue tuleb rahuldada. Pärast leppetrahvinõude esitamist pidas vastustaja kompromissläbirääkimisi, k.a augustis 2023 ning muu hulgas lepiti kokku menetlustähtaja pikendamises. Kaebaja ja vastustaja leppisid kokku, et vastustaja esitab omapoolse kompromissi ning kaebaja jäi seda ootama. Vastustaja ei esitanud kompromisspakkumist, misjärel esitas kaebaja vastustajale leppetrahvinõude. Vastustaja käitumine tekitas ajalise distantsi, mida halduskohus ei ole määruse tegemisel arvestanud. X ei ole leppetrahvinõuet vaidlustanud ja sellega pandud kohustus on kehtiv, sh kohtule. Leppetrahvi nõudmise näol on tegemist hüvitamiskaebusega ja hüvitamiskaebuse korral ei kohaldata HKMS § 262 lg-t 2. Halduskohus eksib, leides, et kaebaja ei nõua vastustajalt kahju hüvitamist, vaid lepingu täitmist ja leppetrahvi. Antud juhul on leppetrahvi ja kahju hüvitamise eesmärgiks hüvitada sama kahju, kuivõrd leppetrahvinõudes nõutud summa on võrdne selle summaga, mis kaebajal kuluks juhul, kui ta asuks ise vastustaja asemel lepingulist kohustust täitma. Seega saab leppetrahvinõuet pidada tulevikus tekkiva kahju nõudeks ning kaebaja ei ole kaebuse esitamisel rikkunud HKMS § 262 lg-s 2 nimetatud tähtaega.
X palub 06.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebuse esitamise tähtaegsuse aspektist ei oma tähendust asjaolu, kas pärast kaebuse esitamist lepiti kokku menetlustähtaja pikendamises või peeti kompromissiläbirääkimisi. Kohtueelselt ei peetud kindlasti kompromissiläbirääkimisi. Pärnu linna väited lepingurikkumisest teadasaamise ajast on põhjendamatud, sest Pärnu linn oli 18.10.2006 lepingu sõlmimisel üheks pooleks. Ka Paikuse valla ühinemine Pärnu linnaga ei muuda tähtaegade kulgemist. Vastavalt 18.10.2006 lepingule pidi ehitamine toimuma kahes 4(7)
3-23-1531 etapis ja teine etapp pidi olema lõpule viidud hiljemalt 01.01.2012. Seega hakkas nimetatud kuupäevast kulgema tähtaeg kohustuse täitmise nõudmiseks või kahjunõude esitamiseks. Pärnu linn ei nõua kahju hüvitamist, vaid 18.10.2006 lepingu täitmist ning leppetrahvi 91 139,42 eurot tasumist. VÕS § 161 lg 1 järgi võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Leppetrahv on lepingu rikkumisega kaasnev kõrvalkohustus. Leppetrahvi ja kahjunõuet ei saa seega samastada. Kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja pidi oma nõuded esitama kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 01.04.2012, kuid kindlasti mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väidetavast rikkumisest, s.o 01.01.2015 (HKMS § 262 lg 2). HKMS § 260 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingurikkumisest teadasaamine toimus rohkem kui kolm aastat pärast lepingu rikkumist, ei ole nõude esitamine enam võimalik. Sellele eelneval perioodil tuleb aga kaebus esitada hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajast, mil haldusorgan sai lepingurikkumisest teada. Isegi kui oletada, et kaebaja avastas väidetava lepingurikkumise alles aprillis 2021, pidi ta oma nõuded (kaebuse) esitama hiljemalt juulis 2021. Arvestades leppetrahvinõude esitamist vastustajale 16.03.2022, pidi kaebaja saama hiljemalt 31.03.2022 teada, et X jättis täitmata leppetrahvist tuleneva nõude. Seega viimane päev kohtusse pöördumiseks oleks olnud 30.06.2022. Kaebus esitati 07.03.2023, seega HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega. Eeltoodud seisukohti toetavad ka kaebaja enda viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-20-120 asjaolud. Erinevalt kaebajast leiab vastustaja aga, et nimetatud kohtuasja ja praeguse kohtuasja asjaolud on olulises osas erinevad. Asjas nr 3-20-120 esitas Tallinna linn kaebuse tähtaegselt, s.o kolme kuu jooksul. Praeguses asjas Pärnu linn nimetatud tähtaega ei järginud. Vastustaja on erinevalt Riigikohtu lahendi nr 3-20-1834 p-des 15 ja 16 toodust seisukohal, et arvestades HKMS § 260 lg 1 p-s 2 sätestatut, reguleerib see koosmõjus § 262 lg-ga 2 just kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega. Seega, kuna HKMS 26. ptk-s on sätestatud teistsugused normid, ei saa eraõigusliku isiku vastu esitatava kahju hüvitamise kaebuse kaebetähtaega reguleerida HKMS § 260 lg 3 kaudu § 46 lg 4. Isegi kui Riigikohtu viidatud lahendis tooduga nõustuda, oleks kaebaja pidanud hüvitamiskaebuse esitama kolme aasta jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Arvestades väidetava lepingurikkumise algust (01.01.2012) ja et leppetrahvinõue esitati 16.03.2022 ja kaebus 07.07.2023, oleks isegi kümneaastane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks möödunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
10.Pärnu linna kaebuse eesmärgiks on X kohustamine täita 18.10.2006 sõlmitud lepingust nr 06-113 tulenevad kohustused ja tasuda leppetrahv 91 139,42 eurot. Vaidlus puudub selles, et Paikuse valla (ühinemise järgselt Pärnu linn) ja X vahel 18.10.2006 sõlmitud leping nr 06-113 on haldusleping.
11.Haldusorgani kaebust eraisiku vastu reguleerib HKMS-i 26. ptk. HKMS § 260 lg 1 kohaselt võib halduslepingu pooleks olev või teda esindav haldusorgan nõuda füüsilise isiku vastu esitatud kaebuses eelkõige halduslepingust tuleneva kohustuse täitmist ning halduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 262 lg 2 järgi võib kaebuse eraisiku vastu
5(7)
3-23-1531 esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks oleva kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul kohustuse rikkumisest.
12.Paikuse valla ja X vahel 18.10.2006 sõlmitud lepingu nr 06-113 p 2.2 alap b) kohaselt oli lepingust tuleneva taristu väljaehitamise kohustuse täitmise tähtajaks 01.01.2012. Kaebuse kohaselt ei ole X lepingujärgset kohustust täitnud. Seega hakkas nimetatud kuupäevast kulgema Pärnu linna jaoks tähtaeg kohustuse täitmise nõudmiseks või kahjunõude esitamiseks. Kuna 18.10.2006 lepingu p 2.2 alap-s b) kokku lepitud kohustus on kaebuse kohaselt täitmata ja täitmise tähtajast oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud üle kolme aasta, siis ei oma tähendust küsimus, millal sai Pärnu linn kohustuse rikkumisest teada. 3-aastane tähtaeg on ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav. Seega on halduslepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue mittetähtaegne (HKMS § 262 lg 2). Ringkonnakohus nõustub siiski halduskohtuga, et kuna Pärnu linn oli ise 18.10.2006 lepingu pooleks, siis ei saa asjakohaseks pidada väidet, mille kohaselt sai kaebaja lepingurikkumisest teada alles aprillis 2021. Paikuse valla ühinemisel Pärnu linnaga läksid viimasele üle kõik Paikuse valla õigused ja kohustused, sh kohustus järgida menetlustähtaegu. Samuti on asjassepuutumatud Pärnu linna need väited, mis puudutavad kompromissläbirääkimisi pärast leppetrahvi esitamist või pärast kaebuse esitamist kohtusse. Need ei oma kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel mingit tähendust.
13.18.10.2006 lepingu p 4.2 järgi tasub X kohustuse mittetäitmise korral vallale (ühinemise järgselt Pärnu linn) leppetrahviks summa, mis võrdub täitmata kohustuste hinnaga, millena pooled aktsepteerivad odavaimat hinnapakkumist vallavalitsuse poolt vähemalt kolmelt erinevalt isikult küsitud pakkumistest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Rikkumise heastamise viisiks võib olla ka mingi teo tegemine. Sisuliselt on leppetrahvi näol tegemist kokkuleppelise õiguskaitsevahendiga, mis lihtsustab kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja sunnib ühtlasi võlgnikku kohustuse täitmisele. Leppetrahvi kokkulepe võimaldab vältida tegelikult tekkinud kahju tõendamiskoormuse jagamist või selle kandmist, kuna leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Teiselt poolt ei võta leppetrahvi kokkulepe lepingus ära õigust nõuda lisaks leppetrahvile seda ületava kahju hüvitamist (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, § 158 komm 4.1.2, 4.1.3). VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused on kõrvalkohustused (VÕS § 141 p 3). Seega ei saa leppetrahvi ja kahjunõuet samastada. Leppetrahvi tasumise nõue ei ole kahju hüvitamise nõue, vaid lepingu rikkumisest tuleneva kõrvalkohustuse täitmise nõue. Eelneva tõttu on halduskohus õigesti leidnud, et Pärnu linn ei nõua praeguses asjas Xlt kahju hüvitamist, vaid 18.10.2006 lepingu täitmist ja leppetrahvi tasumist.
14.Kuna esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist eraõigusliku isiku vastu esitatud kahju hüvitamise nõudega, ei reguleeri praegusel juhul kaebetähtaega HKMS § 260 lg 3 kaudu HKMS § 46 lg 4, vaid HKMS § 262 lg 2.
15.Menetlusosaliste viited Riigikohtu lahenditele nr 3-20-120 ja 3-20-1834 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad kaebuse tähtaegsuse küsimuses, sest asjas nr 3-20-120 esitas Tallinna linn kohustamisekaebuse halduskohtule HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ja asjas pole vaja lahendada hüvitamisnõude kaebetähtaja järgimise küsimust (3-201834).
16.Kuna kohustamiskaebus X vastu tuli HKMS § 262 lg 2 kohaselt halduskohtule esitada hiljemalt 02.01.2015, ei oma tähendust, millal esitas Pärnu linn Xle leppetrahvinõude, sest
6(7)
3-23-1531 kaebetähtaja kulgemine ei ole sõltuma pandud mitte leppetrahvi nõude esitamisest, vaid kohustuse rikkumisest teadasaamisest.
17.Eeltoodust tulenevalt ja kuna kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.