Pärnu linna kaebus järgmiste nõuetega: 1) kohustada X. X. ehitama lõplikult välja Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad rajatised, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kuni detailplaneeringus märgitud ehituskruntideni; 2) mõista X. X.ilt kaebaja kasuks välja leppetrahv summas 91 139,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esinddajad
RESOLUTSIOON
Kaebaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid Vastustaja – X. X., esindaja vandeadvokaat Teet Veer
2.Edasikaebamise kord
Lugeda Pärnu linna kaebus esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Lõpetada haldusasjas 3-23-1531 menetlus.
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtule saabus 07.07.2023 Pärnu linna kaebus järgmiste nõuetega: 1) kohustada X. X. ehitama lõplikult välja Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad rajatised, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kuni detailplaneeringus märgitud ehituskruntideni; 2) mõista X. X.ilt kaebaja kasuks välja leppetrahv summas 91 139,42 eurot.
2.X. X. esitas 30.11.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt tuli vastustajal välja ehitada detailplaneeringukohased avalikult kasutavad teed, ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatised ning sadeveekanalisatsiooni ja välisvalgustuse. Vastavalt poolte vahel 18.10.2006.a sõlmitud lepingu punktile 2.2. pidi ehitamine toimuma kahes etapis - punkti 2.2. alapunkt b) kohaselt pidi ehituse teine etapp olema lõpule viidud hiljemalt 01.01.2012, Pärnu linn on esitanud kaebuse 07.07.2023.
Arvestades asjaolu, et esitatud kaebus tugineb väidetavale lepingu rikkumisele, siis arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 290 lg-s 2 ja § 315 lg-s 1 sätestatut pidi kohalik omavalitsus esitama vastava kaebuse hiljemalt 01.04.2012. Isegi juhul, kui viidatud normid ei kuulu kohaldamisele, on kaebus esitatud tähteaga rikkudes mistahes menetlusõiguslikul alusel, arvestades HKMS § 260 lg-s 3 ja §-s 46 sätestatut ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel. Alternatiivselt on kaebuses esitatud nõuded aegunud. Kaebaja tugineb kaebuses väitele, et 18.10.2006 leping on haldusleping. Ka juhul, kui tegemist on halduslepinguga, kohaldatakse sellisele lepingule vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 105 lg-le 1 tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt - õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneb, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Arvestades, et Pärnu linna kaebus on esitatud väidetavale lepingurikkumisele (mittekohasele täitmisele), aegusid 18.10.2006 sõlmitud lepingust tulenevad kaebaja võimalikud nõuded, sh lepingu täitmise nõue hiljemalt 01.01.2015. Seega on aegunud ka kaebaja 16.03.2022 leppetrahvi nõue. Sõltumata aegumisest tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Kaebaja 16.03.2022 leppetrahvinõue on õigusvastane ja seda ei või esitada.
3.Pärnu linn esitas 29.12.2023 seisukohad vastustaja taotlusele ja palus jätta rahuldamata taotluse menetluse lõpetamiseks. Haldusorgani kaebust eraõigusliku isiku vastu reguleerib HKMS-i 26. peatükk. Sellisele kaebusele ja selle menetlemisele kohaldatakse põhiosas halduskohtumenetluse üldregulatsiooni, kui HKMS §-des 260–263 ei ole nähtud ette teisiti (HKMS § 260 lg 3). HKMS § 262 lg 2 sätestab, et kaebuse eraisiku vastu võib esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. Riigikohus selgitas 22.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-1834 (p-d 15– 16), et kõnealune säte ei reguleeri kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega, vaid selles osas kuulub HKMS § 260 lg 3 kaudu kohaldamisele HKMS § 46 lg 4. HKMS § 260 lg 3 järgi kohaldatakse eraisiku vastu esitatud kaebuse ja sellega algatatud halduskohtumenetluse suhtes muu hulgas sama seadustiku I osa sätteid, kui seadustiku 26. peatükis ei ole sätestatud teisiti. HKMS-i I osas asuv § 46 lg 4 näeb ette, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebaja sai kahjust teada kõnealuse halduslepinguga seotud detailplaneeringu planeeringuala kõrvale Kurika kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluses 2021. aastal aprillikuus, mil detailplaneeringulahenduse naaberkinnistu omanikele arvamuse andmiseks, käigus seati detailplaneeringulahendusega nõustumise tingimuseks see, et Kurika kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik võtab vastustaja kohustused ja ehitab rajatised ise välja. Kaebuses on esitatud nõue mõista vastustajalt välja leppetrahvi kujul kahjuhüvitis summas 91 139,42 eurot. Leppetrahvil on ühelt poolt preventiiv- ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja vältida võimalikke tulevasi lepingurikkumisi, ning teiselt poolt kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon, mille eesmärk on tagada võlausaldajale vähemalt miinimumhüvitis. Leppetrahv täidab eelkõige kahju hüvitamise funktsiooni – leppetrahviks on summa, mis võrdub täitmata kohustuste hinnaga. Halduslepingu kohaselt tuli vastustajal omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikult kasutavad teed (kahes etapis), ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised ning sadeveekanalisatsiooni ja välisvalgustuse. Kuna vastustaja ei ole oma
kohustusi korrektselt täitnud, lasub detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel. Arvestades, et Pärnu linn ei ole linnaeelarves, arengukavas ega eelarvestrateegias nende rajatiste väljaehitamisega arvestanud, on see käsitletav kahjuna, mis tuleb tulevikus kanda. Kaebaja sai kahjust, st asjaolust, et vastustaja on jätnud oma halduslepingujärgsed ülesanded täitmata ja kohalikul omavalitsusel lasub kohustus välja ehitada Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad rajatised, 2021. a aprillis. Seega on kaebus hüvitamisnõude osas esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides. Kaebaja 16.03.2022 esitatud kiri nr 4.3-10/2382 „Leppetrahvinõue“ on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud, mistõttu on haldusakt täitmiseks kohustuslik, sh kohtule. Seega, sellise haldusakti täitmiseks ja selles nõutud leppetrahvi väljamõistmiseks kaebuse esitamisel kohtule ei ole põhjust vaielda selle üle, kas vastustaja rikkus lepingut, kas rikkumine oli tahtlik, kas leppetrahvinõue on heauskne või esitatud tähtaegselt. Kohus ei saa haldusaktist tuleneva leppetrahvi sissenõudmise vaidluses kalduda kõrvale ka haldusaktis juba kindlaks määratud leppetrahvi suurusest ega asuda leppetrahvi vähendama.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.HKMS § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). HKMS § 46 lg 6 kohaselt võib seadus sätestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust erinevad kaebetähtajad. HKMS § 262 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.
5.Paikuse vald (ühinemise järgselt Pärnu linn) ja X. X. sõlmisid 18.10.2006 lepingu, mille kohaselt kohustus X. X. omal kulul kui ka hüvitiseta välja ehitama Paikuse Vallavalitsuse 29.12.2005 korraldusega 274 algatatud Silla külas asuva Kaljumaa katastriüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneeringus kajastatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kuni detailplaneeringus märgitud ehituskruntideni. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 2.2. pidi ehitamine toimuma kahes etapis - punkti 2.2. alapunkt b) kohaselt pidi ehituse teine etapp olema lõpule viidud hiljemalt 01.01.2012.a. Seega nimetatud kuupäevast hakkas kulgema tähtaeg kohustuse täitmise nõudmiseks või kahjunõude esitamiseks.
6.Kaebuse kohaselt sai Pärnu linn kahjust teada kõnealuse halduslepinguga seotud detailplaneeringu planeeringuala kõrvale Kurika kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluses 2021. aasta aprillis, kui detailplaneeringulahenduse naaberkinnistu omanikele arvamuse andmiseks, käigus seati detailplaneeringulahendusega nõustumise tingimuseks see, et Kurika kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik võtab vastustaja kohustused ja ehitab rajatised ise välja. Kohus ei pea eelnevaid kaebaja väiteid põhjendatuks, kuivõrd kohalik omavalitsus oli 18.10.2006 lepingu sõlmimise üheks pooleks. Seega ei saa väita, et kaebaja ei olnud teadlik lepingu olemasolust või tähtaegade kulgemisest. Asjaolu, et Paikuse vald ühines Pärnu linnaga, ei muuda tähtaegade kulgemist, kuna Pärnu linnale läksid üle Paikuse valla õigused ja kohustused, sh kohustus jälgida sõlmitud lepingutest tulenevaid tähtaegu.
7.Pärnu linn viitab oma seisukohtades Riigikohtu 22.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-1834 toodud seisukohtadele, milles Riigikohus on selgitanud halduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaegsusega seonduvat. Praeguses asjas ei nõua Pärnu linn X. X.ilt kahju hüvitamist, vaid 18.10.2006 lepingu täitmist ning leppetrahvi summas 91 139,42. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seletuskirjas on välja toodud, et leppetrahvi kokkuleppe mõte on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise
summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt leppetrahvina. Seega ei saa samastada üheselt leppetrahvi ning kahjunõuet.
8.Pärnu linn koostas 16.03.2022 X. X.ile leppetrahvinõude nr 4.3-10/2382 summas 91 139,42 eurot ja palus selle tasuda 14 kalendripäeva jooksul Pärnu Linnavalitsuse arveldusarvele EE631010902001628003. Nimetatud nõudest nähtuvalt oli viimane tähtaeg kohustuse täitmiseks 30.03.2022. Seega kohustas Pärnu linn X. X.it haldusaktiga täitma leppetrahvinõuet. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 24.11.2022 otsuse nr 3-20-120 p-s 14, et halduslepingu rikkumise eest leppetrahvi määramiseks haldusaktiga ei ole seaduses ega lepingus tarvis reguleerida leppetrahvi õiguslikku vormi. Leppetrahvi nõudmiseks peab haldusorganil olema sisuline õiguslik alus, mis tuleneb kas seadusest või halduslepingust. Kui selline alus on olemas, võib leppetrahvi määrata ja vastav haldusorgani tahteavaldus on haldusakt, sest see vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele. Riigikohus viitas samas asjas, et haldusakti resolutiivosa on HMS § 60 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuslik ka kohtule. Vaidluses haldusaktiga kindlaks määratud leppetrahvi tasumise kohustuse üle kontrollib kohus vaid haldusakti kehtivust, mitte õiguspärasust. Kehtivast haldusaktist tuleneva kohustuse vaidlustamiseks peab isik nõudma haldusakti tühistamist. Isik ei vabane kehtivast haldusaktist tulenevast kohustusest pelgalt vastuväitega, et kohustavat haldusakti poleks tohtinud anda. X. X. ei vaidlusta, et on 16.03.2022 leppetrahvinõude nr 4.3-10/2382 kätte saanud ning ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. Praegusel ajal ei saavutaks X. X. nimetatud leppetrahvinõude õigusvastasuse tuvastamise kaebusega soovitud eesmärki, kuivõrd nõue oleks jätkuvalt kehtiv. Tühistamisnõude esitamise tähtaeg on möödunud (30 päeva haldusaktist teadasaamisest).
9.Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 260 lg 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui lepingu rikkumisest teada saamine toimus rohkem kui kolm aastat pärast lepingu rikkumist, ei ole nõude esitamine enam võimalik. Sellele eelneval perioodil tuleb aga kaebus esitada hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajast, mil haldusorgan sai lepingu rikkumisest teada (vt Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20387). Eeltoodut aluseks võttes, tuleb asuda seisukohale, Pärnu linn esitas kohtule nõude tähtaja rikkumisega. Hiljemalt 31.03.2022 sai Pärnu linn teada, et X. X. jättis täitmata leppetrahvist tuleneva nõude. Seega viimane päev kohtusse pöördumiseks oli 30.06.2022. Pärnu linn esitas kohtule kaebuse 07.07.2023, mistõttu on kaebus esitatud HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega.
10.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Pärnu linna hinnangul ei ole kaebetähtaega ületatud ning ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust.
11.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
12.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.