Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Määruse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1531
Haldusasi
Pärnu linna kaebus järgmiste nõuetega: 1) kohustada X. X. ehitama lõplikult välja Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad rajatised, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised kuni detailplaneeringus märgitud ehituskruntideni; 2) mõista X. X.ilt kaebaja kasuks välja leppetrahv summas 91 139,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esinddajad
Kaebaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid Vastustaja – X. X., esindaja vandeadvokaat Teet Veer
Lugeda Pärnu linna kaebus esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku § 262 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Lõpetada haldusasjas 3-23-1531 menetlus.
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Arvestades asjaolu, et esitatud kaebus tugineb väidetavale lepingu rikkumisele, siis arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 290 lg-s 2 ja § 315 lg-s 1 sätestatut pidi kohalik omavalitsus esitama vastava kaebuse hiljemalt 01.04.2012. Isegi juhul, kui viidatud normid ei kuulu kohaldamisele, on kaebus esitatud tähteaga rikkudes mistahes menetlusõiguslikul alusel, arvestades HKMS § 260 lg-s 3 ja §-s 46 sätestatut ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel. Alternatiivselt on kaebuses esitatud nõuded aegunud. Kaebaja tugineb kaebuses väitele, et 18.10.2006 leping on haldusleping. Ka juhul, kui tegemist on halduslepinguga, kohaldatakse sellisele lepingule vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 105 lg-le 1 tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt - õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneb, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Arvestades, et Pärnu linna kaebus on esitatud väidetavale lepingurikkumisele (mittekohasele täitmisele), aegusid 18.10.2006 sõlmitud lepingust tulenevad kaebaja võimalikud nõuded, sh lepingu täitmise nõue hiljemalt 01.01.2015. Seega on aegunud ka kaebaja 16.03.2022 leppetrahvi nõue. Sõltumata aegumisest tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Kaebaja 16.03.2022 leppetrahvinõue on õigusvastane ja seda ei või esitada.
kohustusi korrektselt täitnud, lasub detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustus kohalikul omavalitsusel. Arvestades, et Pärnu linn ei ole linnaeelarves, arengukavas ega eelarvestrateegias nende rajatiste väljaehitamisega arvestanud, on see käsitletav kahjuna, mis tuleb tulevikus kanda. Kaebaja sai kahjust, st asjaolust, et vastustaja on jätnud oma halduslepingujärgsed ülesanded täitmata ja kohalikul omavalitsusel lasub kohustus välja ehitada Kaljumaa maaüksuse detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad rajatised, 2021. a aprillis. Seega on kaebus hüvitamisnõude osas esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides. Kaebaja 16.03.2022 esitatud kiri nr 4.3-10/2382 „Leppetrahvinõue“ on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud, mistõttu on haldusakt täitmiseks kohustuslik, sh kohtule. Seega, sellise haldusakti täitmiseks ja selles nõutud leppetrahvi väljamõistmiseks kaebuse esitamisel kohtule ei ole põhjust vaielda selle üle, kas vastustaja rikkus lepingut, kas rikkumine oli tahtlik, kas leppetrahvinõue on heauskne või esitatud tähtaegselt. Kohus ei saa haldusaktist tuleneva leppetrahvi sissenõudmise vaidluses kalduda kõrvale ka haldusaktis juba kindlaks määratud leppetrahvi suurusest ega asuda leppetrahvi vähendama.
summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt leppetrahvina. Seega ei saa samastada üheselt leppetrahvi ning kahjunõuet.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.